Kohtulahend

Asjaolud ja menetluse käik OÜ CHRK esitas 06.09.2011 Harju Maakohtusse hagi Korteriühistu Sütiste tee 19a vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Harju Maakohus jättis 11.12.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas 13.02.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskuludeks oli 2938,76 eurot. Hageja ei nõustunud menetluskulude suurusega, eelkõige vaidles hageja vastu väitele, justkui oleks tegemist õiguslikult väga keeruka vaidlusega, millega kostja põhjendab vajadust võtta end esindama kaks lepingulist esindajat. Seega tuleb kõikidel Glandre Õigusbüroo OÜ arvetel kajastatud lepingulise esindaja kulude summat vähendada 50%, kuivõrd arved kajastavad nii Aare Nahk kui Moonika Järvela poolt osutatud õigusabi kulusid. Kulude suuruse ja põhjendatuse üle otsustamisel ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et menetlus toimus valdavalt kirjalikus menetluses, mis kahtlemata ei nõua poole esindajalt samas mahus ettevalmistust, kui kohtuistungitel osalemine ja nendeks valmistumine. Põhjendatud ja vajalikuks kuluks arve nr 1481 alusel tuleb pidada esindaja tööd 0,40 tunni ulatuses, arve nr 1485 alusel 3,75 tundi, arve nr 1633 alusel 1,75 tundi, arve nr 1650 alusel 3 töötundi ühe esindaja kohta, arve nr 1686 alusel võib põhjendatuks pidada kulutust 1,63 töötunni ulatuses. Seega osutatud õigusabi eest ei saa hagejal välja mõista rohkem kui 539,90 eurot. Maakohtu määrus 18.03.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus mõistis OÜ-lt CHRK Group välja kostja menetluskulu 1476,23 eurot ja jättis avalduse 1462,53 euro ulatuses rahuldamata. Kohus kohustas hagejat tasuma kostjale viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja palus hagejalt välja mõista riigilõivu ja esindajate kulu kokku 2938,76 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja tasunud 13.04.2012 määruskaebuselt riigilõivu 25,56 eurot, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb hagejal kostjale hüvitada.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguliste esindajate kulud 2863,20 eurot. Kostja lisas avaldusele menetluskulude nimekirja ja spetsifikatsioonid. Kohus leidis, et toimingutele kulunud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hageja ei vaidlustanud esitatud arvet nr 1501. Nimetatud arve kohaselt koostas esindaja määruskaebuse kavandi (kaja menetlus) ja esitas selle 13.04.2013 ringkonnakohtule. Kohus pidas nimetatud ajakulu põhjendatuks. Kohus nõustus arvega nr 1481. Nimetatud arve spetsifikatsiooni kohaselt oli kostja esindaja tutvunud tagaseljaotsusega ning selle aluseks olevate dokumentidega ning menetlusdokumendi koostamine ja Harju Maakohtule esitamine 25.01.2012. Kohus pidas nimetatud ajakulu põhjendatuks. Hageja väited selle kohta, et kostja esindaja pidi hagiavalduse ja selle lisadega olema tutvunud varasemalt, on ainetud ning nimetatud väidete kohaselt ei pidanud kohus põhjendatuks vähendada kostja õigusabikulusid. Kohus nõustus arvega nr 1686. Nimetatud arve spetsifikatsiooni kohaselt on kostja lepinguline esindaja 06.11.2013 ette valmistunud kohtuistungiks ning osales kohtuistungil kahe lepingulise esindajaga (kokku 3 tundi) ning 11.11.2013 töötas läbi kohtuistungi protokolli (1 tund). Kohus pidas nimetatud arvet põhjendatuks. Arvest ei nähtunud, et tasu oleks suurem seetõttu, et kostjat esindasid kohtuistungil kaks lepingulist esindajat. Kohus ei nõustunud täielikult esitatud arvetega nr 1485, 1633 ja 1650. Arve nr 1485 spetsifikatsiooni kohaselt tutvus kostja lepinguline esindaja täiendatud tagaseljaotsusega (1 tund) ning koostas ja esitas maakohtule menetlusdokumendi (6,81). Kohus leidis, et põhjendamatu oli ajakulu osas, mis puudutab 15.02.2012 menetlusdokumendi koostamist. Põhjendatud ajakuluks võib nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks olla 3 tundi ning nimetatule lisandub täiendatud tagaseljaotsusega tutvumisele kulunud aeg. Arve nr 1633 spetsifikatsiooni kohaselt tutvus kostja esindaja 19.04.2013 tsiviilasja toimikuga (1 tund), 20.04.2013 töö asjasse puutuvate materiaal- ja menetlusõiguslike normidega, Riigikohtu lahendite, sh kogumikuga Riigikohtu lahendid korteriühistu asjades (1,85 tundi), 22.04.2013 korraldavaks kohtuistungiks valmistumine ja sellel osalemine (5,2 tundi), 28.0429.04.2013 kohtuniku taandamise avalduse koostamine ja 29.04.2013 kohtule edastamine (2 tundi). Kohus leidis, et põhjendatud oli ajakulu, mis kostja esindajal kulus tsiviilasja toimikuga tutvumisele. Samuti ajakulu, mis on kostja esindajal kulunud Riigikohtu lahenditega tutvumiseks. 22.04.2013 toimuvaks kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning kohtuistungil osalemiseks põhjendatud ajakuluks oli 1 tundi ja 30 minutit. Nimetatud kohtuistungil tsiviilasja sisulist arutamist ei toimunud ning kohtuistung kestis üksnes 44 minutit. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks kohtuniku taandamise avalduse koostamisele kulunud aega 2 tunni ulatuses, kuivõrd nimetatud avaldus on sisuliselt ühel leheküljel ning põhjendatud ajakuluks tuleb pidada ühte tundi. Arve nr 1650 spetsifikatsiooni kohaselt alustas kostja esindaja 09.06.2013 kostja täiendavate seisukohtade vormistamist ning 10.06.2013 jätkas täiendavate seisukohtade koostamisega (kokku 16,20 tundi). Kohus leidis, kuivõrd kostja täiendavad seisukohad on sisuliselt 3 leheküljel, tuleb põhjendatud ajakuluks lugeda 4 tundi. Kohus arvestas seejuures asjaoluga, et kostja koostas varasemalt esialgse vastuse hagiavaldusele. Kohus vähendas toimingutele kulunud aega ning leidis, et põhjendatud ajakuluks oli 22 tundi ja 40 minutit. Kostja esindaja tunnitasumääraks oli 64 eurot. Hageja nimetatule vastu ei ole vaielnud. Seega on esindajatasu suurus rahalises väljenduses 1450,67 eurot. Tulenevalt

Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on esindaja kulud seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Kostja märkis, et ei ole käibemaksukohuslane ja seega ei arvestanud kohus esindajakulu väljamõistmisel käibemaksu. Hageja määruskaebus OÜ CHRK Group palub tühistada maakohtu määruse osaliselt ja uue määrusega mõista välja menetluskulu kostja kasuks mitte suuremas summas kui 539,90 eurot. Määruskaebuse esitaja leiab, et arve nr 1501 osas ei ole maakohus arve analüüsimisel tähele pannud, et 13.04.2013, mis oli väidetavalt menetlusdokumendi koostamise aeg, ei ole avaldaja esitanud Tallinna Ringkonnakohtule mitte ühtegi menetlusdokumenti, sh määruskaebust (kaja menetlus), mis oleks dateeritud kuupäevaga 13.04.2013. Määruskaebuse esitas kostja ringkonnakohtule 13.04.2012, mis on aasta varem kui arvel näidatud kuupäev. Seega kajastab arve õigusabikulu menetlusdokumendi koostamise eest, mida arve koostamise ajal veel ei eksisteerinud. Antud juhul on määruskaebuse esitajal tekkinud põhjendatud kahtlus, et arvet nr 1501 ei ole esitatud sellel dateeritud kuupäeval, vaid tunduvalt hiljem. Kuna maakohus ei nõudnud avaldajalt dokumentaalseid tõendeid konkreetse arve ega ka teiste arvete tasumise tõendamiseks, ei ole maakohtul olnud ka võimalust veenduda, kas kulud on avaldajal ka tegelikult kantud. Praegusel hetkel ei ole kulude kandmine tõendatud, sest arve kajastab vaid kohustust kulusid kanda, mitte aga kulude kandmist. Arve nr 1481 osas leiab kaebaja, et tagaseljaotsuse ning selle aluseks olevate dokumentidega tutvumine kahe tunni ulatuses ei ole põhjendatud ja vajalikus suuruses. Kohus on määruse tegemisel jätnud täielikult analüüsimata hageja vastuväited menetlustoimingute mahule. Ei ole mingit alust arvata, et professionaalsel esindajal võiks kuluda 1,5-l lehel oleva tagaseljaotsuse, millest esimesel on pealegi kohtu rekvisiidid, poolte andmed ja teisest leheküljest 2/3 moodustab kohtu selgitus kaja esitamiseks, läbi lugemiseks enam kui 3 minutit. Ei ole eluliselt usutav, et kostja professionaalsel lepingulisel esindajal kulub vaidlustatud üldkoosoleku protokolli ja otsuse punktiga 6.6 ning väljavõttega kinnistusraamatust korteriomandite kuuluvuse kohta, äriregistri väljavõttega poolte juhatuse liikmete kohta ja kostja põhikirjaga tutvumisele enam 10 minutit. Põhjendatud ja vajalikuks kuluks võiks arve nr 1481 alusel pidada esindaja tööd 0,40 töötunni ulatuses. Arvel nr 1686 kajastatud lepingulise esindaja tööaeg 3 tundi kohtuistungiks ettevalmistamisele ei ole põhjendatud. Tegemist ei olnud keeruka ja mahuka kohtuvaidlusega, mis eeldanuks esindajal 3-tunni pikkust ettevalmistumist kohtuistungil osalemiseks. Maakohtus 06.11.2013 toimunud asja arutamisel osales kostja poolel kaks lepingulist esindajat. Seega on ilmne, et sisuliselt on arvel 1686 varjatult kajastatud kummagi esindaja töötunnid. Maakohus pidanuks määruses põhjalikumalt analüüsima, kas asja mahtu ja keerukust arvestades on 3 tundi ettevalmistuseks kohtuistungil osalemisele ühe esindaja kohta põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arve nr 1686 alusel võib põhjendatuks pidada kulutust 1,63 töötunni ulatuses. Arve nr 1485 osas - tagaseljaotsuse lugemisele, kaja 2,5 leheküljelise sisulise osa koostamisele - kulunud mõistlikuks ja põhjendatud kuluks on kaebaja arvates 3,25 tundi. Arve nr 1633 osas leiab kaebaja, et 22.04.2013 korraldavaks istungiks ja kohtuniku taandamisavalduse ettevalmistamiseks võis ühel esindajal kuluda tööaega 0,5 töötundi. Samuti ei vaidle määruskaebuse esitaja vastu korraldaval istungil osalemisega seotud esindaja tööaja kulule 0,75 tunni ulatuses (protokolli kohaselt vältas istung 44 minutit). Hageja

nõustub ka kohtuniku taandamise avalduse koostamiseks ja selle esitamiseks kulunud ühe esindaja ajakuluga 0,5 tunni ulatuses. Seega tuleks arve nr 1633 alusel lugeda põhjendatuks lepingulise esindaja tööga seotud kuluks 1,75 tundi, mis töötunni hinda arvestades on 96 eurot. Arve nr 1650 alusel kantud õigusabikulude osas leiab kaebuse esitaja, et mõistliku kuluna oleks võimalik välja mõista tasu 3 töötunni ulatuses. Kostja määruskaebus Korteriühistu Sütiste tee 19a palub määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostja kasuks välja menetluskulud 1833,43 eurot, millest lepingulise esindaja kulud 1807,87 eurot. Maakohus on eksinud ja jõudnud matemaatiliselt ebatäpse tulemuseni, arvestades maakohtu poolt aktsepteeritud kostja esindaja töö ajalist mahtu. Kohus leidis esitatud arvete hindamisel tegelikult, et esindaja ajakulu oli 23,54 tundi, seega arvestas kohus summaliselt kostja esindaja tasu 55,89 eurot vähem. Samuti eksis maakohus, leides, et esindajatasu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta. Kostja esindaja kinnitas menetluskulude avalduses käibemaksu hüvitamiseks TsMS § 174 lg 6 kohaselt, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maakohus tugines lepingulise esindaja tasu piirmäärade arvestamisel VV 04.09.2008 määruse nr 137 §-le 1, kuid kuna tegemist oli mittevaralise nõudega, oleks tulnud kohaldada §-i 2. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Küll aga tuleb rahuldada kostja määruskaebus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu kokku 1833,43 eurot. Maakohus võttis seisukoha menetluskulu suuruse kindaksmääramiseks kostja õigusabi osas, hindas esindaja ajakulu ning on määrust piisavalt põhjendanud. Kolleegium nõustub eelnimetatu osas maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu määruses olevaid seisukohti üle. Vastuseks hageja määruskaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RK 3-2-1-171-12). Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus kostja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu. Kolleegium osundab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Asjaolu, et arvel nr 1501, kuupäevaga 15.04.2012, on kostja esindaja poolt määruskaebuse kavandi koostamise aja märkimisel eksitud aastaarvuga, ei muuda menetlustoimingu sisu ning selle reaalset tegemist. Toimiku materjalidest nähtub (kd I, tl 101-104), et 13.04.2012 on kostja esitanud kohtule

määruskaebuse. Seega oli kaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud aeg olnud vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest ei näita arve esitamise aeg teenuse osutamise aega. Teenuse eest tasumise kohustus tuleneb kostjale esindajaga sõlmitud lepingust. Samuti ei oma tähtsust kulude väljamõistmisel teiselt menetlusosaliselt asjaolu, kas kostja on vastavad kulud juba kandnud või mitte. Oluline on, et kulude kandmise kohustus on tekkinud. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu oli kokku vastavalt määruses kirjeldatule 22 tundi ja 40 minutit, mis vastab rahalises suuruses 1450,67 eurole ning on ekslikult jätnud arvestamata käibemaksu. Kostja esindaja on TsMS § 174 lg 6 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb lepingulise esindaja tasu arvestada koos käibemaksuga. Samuti leidis maakohus lepingulise esindaja tasu piirmäära osas ebaõigesti, et kohaldamisele kuulub VV määruse nr 137 § 1. Tulenevalt arvestusest, milles maakohus hindas kostja esindaja tööks kulunud aega ja töö mahtu, leidis maakohus, et põhjendatud oli kostja esindaja ajakulu – arve nr 1501 alusel 3,91 tundi; arve nr 1481 alusel 3,13 tundi; arve nr 1686 alusel 4 tundi; arve nr 1485 alusel 4 tundi; arve nr 1633 alusel 4,5 tundi ja arve nr 1650 alusel 4 tundi. Seega kokku 23,54 tundi. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasu 64 eurot, on esindajatasu suuruseks 1506,56 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 301,31 eurot. Kokku on lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga 1807,87 eurot mis tuleb hagejalt välja mõista. Tasu suurus vastab Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" §-le 2, mille kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Seega tuleb kostja määruskaebus rahuldada ja hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1833,43 eurot, sh esindajatasu 1807,87 eurot ja riigilõiv 25,56 eurot.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.