Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
11.detsembril 2013.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-41858 Osaühing XXXhagi Korteriühistu XXXvastu tuvastada Korteriühistu XXXüldkoosoleku otsuse tühisus p 6.6 osas ning alternatiivselt tunnistada kehtetuks Korteriühistu XXXüldkoosoleku otsus p. 6.6 osas 1 595 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, Liivalaia 45, 10145 Tallinn; epost: [email protected]); Kostja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepingulised esindajad Aare Nahk ja Moonika Järvela (Glandre Õigusabi OÜ, Endla 4, 10142 Tallinn; e- post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
06.11.2013.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Kostja lepingulised esindajad Aare Nahk ja Moonika Järvela
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja esitas 06.09.2011.a. kohtule hagi kostja vastu tuvastada Korteriühistu XXX üldkoosoleku otsuse tühisus p 6.6 osas ning alternatiivselt tunnistada kehtetuks Korteriühistu XXX üldkoosoleku otsus p. 6.6 osas. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja 25.05.2011.a. toimunud üldkoosolekul vastu otsuse, mille kohaselt otsustati algatada sundvõõrandamine hagejale kuuluvate korteriomandite nr. 199, 200, 201, 202/1 suhtes. Hageja leiab, et vaidlustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kuivõrd see on ilmselgelt vastuolus seaduse ja heade kommetega. KÜS-i regulatsiooni kohaselt ei ole korteriühistu üldkoosoleku pädevuses võtta vastu otsust korteriomandite sundvõõrandamiseks korteriühistu poolt. Isegi juhul, kui kõnealune kostja üldkoosoleku otsus ei oleks mingil põhjusel tühine algusest peale, leiab hageja, et see otsus tuleks igal juhul tunnistada kehtetuks vastuolu tõttu KOS § 14 lg 1. Üldkoosolek arutas hageja omandis olevate korteriomandite sundvõõrandamist seoses kommunaalmaksude mittetasumisega. Hagejal ei ole olnud seniajani võimalik korteriomandeid kasutada hageja ettevõtluse eesmärgist lähtuvalt hageja korteriomandite kohal asuva katuse ja fassaadi ulatusliku lekke tõttu.
2.Korteriühistu Sütiste 19a on hageja vastu esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse kommunaalmaksete võlgnevuse tasumise nõudes (tsiviilasi nr. 2-10-2785), kuid kuni kohtuvaidluse lahendamiseni ja eelviidatud asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, puudub korteriühistu üldkoosolekul igasugune õigus otsustada võõrandamisnõude esitamist korteriomandite omaniku vastu. Hageja Osaühing XXX on esitanud eelnimetatud kohtuasjas omapoolselt ka protsessuaalse tasaarvestusavalduse Osaühing XXX tekitatud kahju nõude tasaarvestamiseks. Hageja palub tuvastada Korteriühistu XXX üldkoosoleku otsuse tühisus punkt 6.6 osas, millega otsustati algatada sundvõõrandamine Osaühing XXX 199, 200, 201, 202/1 korteriomandite suhtes ja alternatiivselt tunnistada kehtetuks Korteriühistu XXX üldkoosoleku otsus punkti 6.6 osas, millega otsustati algatada sundvõõrandamine Osaühing XXX 199, 200, 201, 202/1 korteriomandite suhtes. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et ei esine ühtegi MTÜS § 241 lg 1 nimetatud asjaolu, mis annaks aluse väita, et üldkoosoleku otsus oleks tühine. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole käesolevas hagimenetluses nimetanud ühtegi MTÜS § 24 lg 1 nimetatud asjaolu, mis annaks aluse tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 04.07.2013.a. kohtumääruses (II köide t/l 60) kui ka 06.11.2013.a. kohtuistungil (II köide t/l 76-79). Samuti on kohus palunud hagejal 06.11.2013.a. korraldaval kohtuistungil nõude aluseid ja asjaolusid täpsustada (II köide t/l 76, 77).
6.Vaidlust ei ole selles, et hageja on asukohaga XXX, Tallinnas korteriomandite nr. 199, 200, 201, 202 5646/10000 kaasomandist omanik (I köide t/l 38-41). Samuti ei ole vaidlust selles, et elamus XXX, Tallinnas on asutatud korteriühistu (I köide t/l 10). Vaidlust ei ole ka selle üle, et 25.05.2011.a. toimunud üldkoosolek on kordus üldkoosolek (II köide t/l 77). Pooled on erimeelt selles, kas 25.05.2011.a. üldkoosolekul oli õigus otsustada hagejale kuuluvate korteriomandite võõrandamine või mitte.
7.Hageja palub esmalt tuvastada KÜ XXXüldkoosoleku otsuse tühisus punkt 6.6 osas, millega otsustati algatada võõrandamine kostjale kuuluvate 199, 200, 201, 202/1 korteriomandite suhtes. Hageja leiab, et 25.05.2011.a. üldkoosoleku punkt 6.6 otsus on tühine, kuivõrd on vastuolus seaduse ja heade kommetega. Kostja nimetatuga ei nõustu.
8.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Sama seaduse esimese paragrahvi teise lõike järgi rakendatakse käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.
9.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
10.25.05.2011.a. Korteriühistu XXXkordus üldkooleku protokolli kohaselt osales üldkoosolekul 90 ühistu liiget 231 häälega (I köide t/l 12). Nimetatud üldkoosoleku p. 6.6 kohaselt otsustati algatada sundvõõrandamine kostja 199, 200, 201, 202/1 korteriomandite (äripinnad) suhtes. Vastava otsustuse poolt anti 204 häält, vastu 4 häält ja erapooletuid oli 17 häält (I köide t/l 20). Hageja ei ole vaidlustanud 25.05.2011.a. üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
11.Hageja leiab, et korteriühistu üldkoosoleku pädevuses ei ole vastu võtta otsustust korteriomandite sundvõõrandamiseks korteriühistu poolt. Kohus nimetatud hageja seisukohaga ei nõustu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 14 lg 1 kohaselt kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel.
12.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-107-06 leidnud, et juhul, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad KOS § 14 lg 1 järgi nõuda, et kohustusi rikkunud korteriomanik oma korteriomandi võõrandaks. Võõrandamisnõude esitamise üheks aluseks on KOS § 12 lg 2 p 2 järgi asjaolu, et korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kostja tugineb oma vastuväidetes asjaolule, et hagejapoolne viimane tasumine toimus kõikide talle kuuluvate korteriomandite osas veebruaris 2010.a. (I köide t/l 75, 82-85). Seega esineb antud juhul alus võõrandamise nõudeks.
13.06.11.2013.a. toimunud kohtuistungil märkis kostja, et korteriühistu liikmeid on 499 (II köide t/l 77), nimetatu nähtub ka üldkoosoleku osalejate nimekirjast (II köide t/l 21). 25.05.2011.a. üldkoosoleku protokollist nähtub, et 25.05.2011.a. üldkoosolekul osales 90 ühistu liiget 231 häälega (I köide t/l 12). Hageja ei ole vaidlustanud antud juhul seda, et 25.05.2011.a. toimunud Korteriühistu XXX üldkoosolekul otsuse poolt ei olnud enamik üldkoosolekul osalenutest. Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et antud juhul oli
tegemist korduva koosolekuga ning kooskõlas KOS § 19 lg 3 on uus üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.
14.Vaidlustatud otsuse (punkt 6.6) vastuvõtmisel osalesid ühistu liikmed kokku 225 häälega, poolt hääletas 204, vastu 4 ja 17 jäi erapooletuks (I köide t/l 20). Kohtule esitatud Korteriühistu XXX põhikirja p. 6.5 kohaselt on teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust, kui kohal on vähemalt kaks ühistu liiget (I köide t/l 25-32). Seega leiab kohus, et Korteriühistu XXX25.05.2011.a. üldkoosolek oli õigustatud vastu võtma otsuse, millega algatati hagejale kuuluvate korteriomandite aadressil XXX, Tallinn sundvõõrandamine.
15.Vastavalt Korteriühistu XXX põhikirja p. 2.1 on ühistu liikmeskond piiratud XXX asuva elamu korteriomanike ringiga. Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest, kõik XXXelamu korteriomanikud (I köide t/l 25). Riigikohus on 30.01.2013.a. kohtumääruses kohtuasjas nr. 3-2-1-187-12 p. 14 selgitanud, et võõrandamise otsust võib vastu võtta ühistu üldkoosolek.
16.Harju Maakohtu 31.12.2012.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-10-2785 on hagejalt välja mõistetud kostja kasuks põhivõlg 19 091,33 eurot ja viivis 8 929,34 eurot ning täiendav viivis 0,07% päevas põhivõlalt alates 27.08.2012.a. kuni põhivõla tasumiseni (II köide t/l 22-29). Asjaolu, et nimetatud kohtuotsust ei olnud 25.05.2011.a. üldkoosoleku toimumise ajaks tehtud, ei oma antud juhul tähtsust, kuivõrd kommunaalmaksete tasumise kohustus lasub hagejal vastavalt KÜS § 151 lg 1 ning Korteriühistu XXXpõhikirja punkt 3.2 alapunkt 5 ja 6 (I köide t/l 25-32) alusel. Nimetatule on viidanud ka Riigikohus oma kohtuasjas nr. 3-2-1-187-12 (I köide t/l 146-153).
17.Kohus selgitab, et kommunaalmaksete võlgnevus on antud juhul tõendatud ning nimetatu üle puudub poolte vahel ka vaidlus. Hageja on ka ise hagiavalduses märkinud, et ei tasu kostjale kommunaalmakseid, kuivõrd korteriomandeid ei ole võimalik kasutada hageja ettevõtluse eesmärgist lähtuvalt (I köide t/l 4). Seega esinevad antud juhul KOS § 14 lg 2 p 2 alused korteriomandite võõrandamiseks. Kohus selgitab, et lõpliku otsustuse omandi võõrandamiseks teeb kohus korteriomaniku hagi või kaasomaniku eseme valitseja hagi alusel vastavalt KOS § 14 lg 5.
18.Hageja on palunud alternatiivselt tunnistada kehtetuks vaidlustatud üldkoosoleku otsus. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
19.Korteriühistu XXX25.05.2011.a. üldkoosoleku registreerimislehelt nähtub, et hageja osales nimetatud koosolekul (II köide t/l 20). Osundatud protokollist aga ei nähtu, et hageja oleks esitanud vastuväite vastuvõetud otsusele (p. 6.6). Seega ei ole hagejal õigus nõuda otsuse p. 6.6 kehtetuks tunnistamist vastavalt MTÜS § 24 lg 1. Viidatud protokollist nähtub, et hageja esindaja on küll teinud ettepaneku koosoleku päevakorra kinnitamisel välja jätta p. 6.6 (I köide t/l 13), kuid vastuvõetud otsusele ei ole vastuväidet esitatud (I köide t/l 20).
20.Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et vastuväitena otsusele ei ole käsitletavad enne otsuse vastuvõtmist esitatud protestid või mittenõustumised koosoleku läbiviimise korra osas (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne lk. 152). Seega on
hageja minetanud õiguse nõuda vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist.
21.Lisaks asub kohus seisukohale, et hageja ei ole oma hagis väljatoonud ühtegi alust, mis võimaldaks kohtul vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistada. Hageja väide, et osundatud otsus on vastuolus KOS § 14 lg 1 ei ole millegagi sisustatud. Samuti ei ole hageja põhistanud oma väidet otsuse vastuolu kohta põhikirjaga. Hageja vastav väide on üldsõnaline.
22.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi rahuldamisele ei kuulu ning puuduvad alused Korteriühistu XXX 25.05.2011.a. üldkoosoleku otsuse p. 6.6 tühisuse tuvastamiseks ja/või kehtetuks tunnistamiseks.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 595 eurot. Menetluskulude jaotamine
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
26.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.