Kohtulahend

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Asjaolud E-Service AS esitas 20. jaanuaril 2013. a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Aunmer 3416 euro väljanõudmiseks. Kostja esitas avaldusele vastuväite ning Pärnu Maakohus andis 4. aprilli 2013. a. määrusega nõude üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. 23. aprillil 2013. a. esitas E-Service AS Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ-lt Aunmer tasutud ettemakse, võla sissenõudmise kulu ja viivise väljamõistmiseks. Hageja tellis kostjalt suulise töövõtulepingu korras Härjapea 23 korterelamule viisteist akent ja kaks ust. Kostja esitas hagejale tellitud töö kohta kaks ettemaksearvet: akende eest summas 2795 eurot ja uste eest summas 621 eurot. Hageja kandis kostjale üle ettemaksena kokku 3416 eurot. Aknad pidid olema valmis ja üle antud 10. detsembril 2011. a. ning uksed

sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda ka võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, hageja nõuab ka selle kulu hüvitamist. Lisaks nõuab hageja viivist ajavahemiku eest 28. jaanuarist 2012. a. kuni 23. aprillini 2013. a. summas 335, 80 eurot ning edasi seadusjärgses viivisemääras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Neli akent mõõduga 1140 x 1440 mm paigaldati kostja loata, salaja ja ettekavatsetult Härjapea 23 kortermaja kolmandale korrusele suurematesse, tootja poolt akendele mitteettenähtud aknaavadesse. Kostja ei ole Härjapea 23 kortermajale paigaldanud ühtegi akent ega teostanud mingisuguseid remonditöid, väljaarvatud osaline aknaavade ja keldriuste avade ülemõõtmine koos tellijatega. Tootjalt hakati peale nelja akna paigaldust pettusega ülejäänud toodangut, viitteist akent ja kaht ust välja pressima, viidates akende sobimatusele avadesse, kuhu tellija ise oli aknad paigaldanud. 13. jaanuaril 2012. a. hakkasid tulema ähvardava ja väljapressiva sisuga sõnumid kostja telefonil. Kostja valmistas aknad kokkuleppeliselt Härjapea 23 kortermaja esimesele ja teisele korrusele. Tootja ei vastuta akende paigalduse eest, kui paigalduses ei ole kokku lepitud. Algselt soovis hageja tellida 11 akent mõõduga 1100 x 1380 mm ja 3 akent mõõduga1600 x 1400 mm, kokku 14 akent. 19. jaanuaril 2012. a. saadeti kostjale Rödl&Partner advokaadibüroo poolt esimene valedele andmetele põhinev lepingust taganemise avaldus. Lepingust on võimalik taganeda mõistliku aja jooksul, kuid mitte siis, kui kokkulepitud mõõtudega 1140 x 1440 mm 11 akent ja mõõtudega 1630 x 1440 mm 4 akent, kokku 15 akent on tähtajaliselt 15. detsembriks 2011. a. valmis.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on ettemakse arved tasunud, kuigi 13-päevase ja 63päevase viivitusega. Hagiavalduse kohaselt valmistas kostja neli akent ja needki vales mõõdus, mistõttu esitas hageja kostjale 19. jaanuaril 2012. a. töövõtulepingust taganemise avalduse ja nõude ettemakstud 3416 euro tagastamiseks. Kostja vastuväite kohaselt valmistas kostja vastavalt kokkuleppele 15. detsembriks 2011. a. 11 akent mõõtudega 1140 x 1440 mm ja 4 akent mõõtudega 1630 x 1440 mm ning 15. jaanuariks 2012. a. 2 välisust. Kostja väitel toimus aknaavade mõõtmine koos tellijaga, mistõttu tellija oli teadlik, et korterelamu akende avad on erineva suurusega. Kuivõrd kostjalt akende paigaldust ei tellitud, ei saa kostja vastutada akende valedesse avadesse paigaldamise eest. Kostja hinnangul saab lepingust taganeda mõistliku aja jooksul, mitte aga pärast seda, kui kokkulepitud mõõtudega aknad olid

Maakohus on jätnud hindamata hageja esitatud asjakohase tõendi ja teinud otsuse, tuginedes vaid kostja seadusliku esindaja paljasõnalistele väidetele ja kostja esitatud fototahvlitele. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks kohus ei pea usaldusväärseks hageja esitatud teistsuguseid väiteid ja jätab täielikult tähelepanuta ekspertiisihinnangu. Kohus on samuti jätnud põhjendamata, milliste tõendite alusel võiks asuda seisukohale, et neli kostja poolt hagejale tarnitud akent olid paigaldatud hageja poolt valedesse aknaavadesse. Kostja ei ole esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Pealegi olid kostja väited vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Näiteks väitis kostja viimases kohtule esitatud dokumendis, et tema poolt valmistati tähtaegselt 15. detsembriks 2011. a. 15 akent, kuid kohtuistungil väitis kostja, et kolmanda korruse mõõte ei võetud ainult ühel aknal; lepiti kokku, et I ja II korrus oleksid ühe mõõduga, III korrusel pidi tulema partii kevadel, samuti, et kui teine arve oleks tasutud, oleks kostja uksed üle andnud. Vaidlust ei ole selles, et Härjapea 23 kortermajal ongi vaid 15 akent, mistõttu on kostja väited omavahel ilmselges vastuolus. Miks kohus nõustub kostja paljasõnaliste väidetega, jääb otsusest arusaamatuks. Kohtuotsus on üllatuslik ja kohus on jätnud täitmata oma selgitamiskohustuse. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et kostja valmistas hagejale 15 akent, millest 4 olid suuremas suuruses (1630 x 1440 mm) ja ülejäänud 11 väiksemas suuruses (1140 x 1440 mm). Kuna neli suuremat akent on võimalik paigutada vaid esimese ja teise korruse mõnedesse aknaavadesse (tegemist on nn. fassaadiakendega) ja kostja tarnitud neli akent kuulusid väiksemate akende komplekti, siis oli neid võimalik kasutada nii esimesel ja teisel kui ka kolmandal korrusel. Vaidlust ei ole selles, et kostja võttis aknaavade mõõdud (sealhulgas kolmest kolmanda korruse aknaavast), et valmistada neisse sobivad ehk ehitusstandarditele vastavad aknad. Kohus ei korraldanud eelistungit ega suhelnud menetlusosalistega tõendamiskoormise ega ka materiaalõiguse kohaldamise osas, mistõttu ei saanud hageja põhiistungile minnes eeldada, et kohtu arvates on jäänud poolte poolt midagi olulist tõendamata. Jääb arusaamatuks, kas hageja oleks pidanud kohtu arvates tõendama, et kostja poolt tarnitud aknad olid kasutatavad ka mõnes muus aknaavas või polnud kasutatavad teistes aknaavades. Seejuures puudub hagejal negatiivse asjaolu tõendamiskoormis. Kuna kostja võttis aknaavadest mõõdud, siis oli tema kohustatud valmistama sobivate mõõtmetega aknad. Seejuures sätestab VÕS § 641 lg. 3, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Järelikult, kui töövõtja võtab aknaavadest ise mõõdud, siis vastutab ta valminud akende aknaavadesse sobivuse eest. Seega on kohus jätnud täitmata Riigikohtu praktikas tunnustatud kohtu selgitamiskohustuse, mis on viinud hageja jaoks üllatusliku kohtuotsuseni – kohus on otsuses andnud vaidlusalustele asjaoludele hinnangu vaid kostja paljasõnalistele väidetele tuginedes. Asjaolu, et hageja esindajad Reet Sokk ja Jaak Sokk olid aknaavade mõõtmise juures ehk pidid töövõtjale tagama mõõtmiseks maja sissemusse juurdepääsu, ei saa piirata töövõtja kohustuste ulatust. Vaidlust ei ole, et tellija ei vabastanud töövõtjat õigete mõõtude võtmise kohustusest. Kohus on VÕS § 641 lõiget 4 kohaldanud viisil, nagu vabaneks töövõtja vastutusest, kui tellija on füüsiliselt viibinud tellitud asja mõõtmete võtmise juures. Tähelepanuta on jäetud viidatud lõike viimase lause, mille kohaselt vastutab töövõtja ka juhul, kui ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja jättis hagejale xxxxxxxxxx majja aknad, kuid jättis täpsustama, millistele aknaavadele need olid valmistatud. Järelikult on kohus valesti tõlgendanud VÕS § 641 lg. 4. VÕS § 636 lg. 3 eeldab, et pooled oleksid omavahel kokku leppinud, et valmistatud asjade omand ei lähe töövõtjalt tellijale üle enne, kui tellija on nende eest tasunud. Kuna sellist kokkulepet poolte vahel ei olnud, siis oli nelja akna omandiõigus kostjalt hagejale üle 5(8)

läinud. Seega pidi kostja nelja akna tagastamiseks hagejale tagastama ka temale nii akende kui uste eest tasutud ettemaksed. Seejuures on kostja nüüdseks omavoliliselt tema poolt tarnitud neli akent xxxxxxx korterelamult eemaldanud ning valduse jõuga ja ebaseaduslikult tagasi võtnud. VÕS §-st 636 ei tulene, et kui tellija ei ole asja eest täielikult tasunud, siis ei ole töövõtja omandiõigus tellitud asjale tellijale üle läinud. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seadusjärgne viivitusintressi määr oli VÕS § 94 ja § 113 lg. 1 teise lause kohaselt ajavahemikul 28. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012. a. 7, 75%;

lepingu täitmise nõue (VÕS § 646), lepingust taganemine on aga reeglina võimalik alles pärast tellija poolt töövõtjale puudustega töö parandamiseks täiendava tähtaja andmist ja selle tulutut möödumist või pärast töövõtjapoolset õigustamatut keeldumist töö parandamisest. Seega tuli vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas töövõtja tehtud töö vastab lepingutingimustele (kas töö on puudusega); kui ei vasta, siis kas töövõtja suhtes saab kohaldada õiguskaitsevahendit (kas töövõtja vastutab puuduse eest); kui saab, siis kas hageja on valinud õige õiguskaitsevahendi. VÕS § 188 lg. 2 lause 1 kohaselt vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, sama paragrahvi lg. 2 lause 2 järgi ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg. 1 lause 1 kohaselt võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üle antu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega, kui kohus peaks tuvastama, et kostja on lepingut rikkunud ja rikkumise olulisus õigustab hagejapoolset lepingust taganemist, võib hagejal olla nõudeõigus kostjale makstu tagastamiseks eeldusel, et ta tagastab kostja poolt lepingu alusel talle üle antu. Tuvastamaks, kas töövõtja tehtud töö vastab lepingutingimustele, tuleb esmalt tuvastada, millise konkreetse töö pidi töövõtja lepingu kohaselt tegema ja milline oli lepingupoolte kokkulepe selle kohta, millistele tingimustele peab see töö vastama. Maakohus seda, millised olid lepingutingimused ehk millistes vastastikustes kohustustes pooled töövõtulepingus kokku leppisid, ei tuvastanud: otsusest ei nähtu, millistele nõuetele pidid valmistatavad aknad ja uksed poolte kokkuleppe kohaselt vastama. Kohus tuvastas küll, et kostja pidi valmistama hagejale 15 akent ja kaks ust, kuid täpsemaid andmeid, mille põhjal võiks järeldada, millises suuruses aknad pidi kostja valmistama, ei sisalda ei hagiavaldus ega kostja vastus hagiavaldusele ning sellest ei ole räägitud ka kohtuistungil. Maakohus on tõdenud, et ehitisel, mille tarbeks aknaid vajati, on aknaorvad erinevates suurustes ning hageja oli sellest teadlik, kuid kas kostja pidi tegema teatud hulga teatud suurusega aknaid või pidi ta valmistama aknad just teatud aknaavadesse paigutamiseks, asja materjalidest ei nähtu. Esile toodud ei ole ka andmeid selle kohta, mitu akent majal üldse on, millised on nende mõõdud, kuipalju milliseid aknaid kusagil korrusel paikneb, kas vahetamisele läksid kõik või tuli kostjal valmistada vaid osa neist just teatud avade tarbeks ning milline oli kokkulepe selle kohta, kuidas toimub akende üleandmine hagejale ja paigaldamine. Nende asjaolude tuvastamine on esmaseks eelduseks, et teha järeldusi selle kohta, kas kostja on lepingut rikkunud. Maakohtu järeldus, mille kohaselt hageja ise on põhjustanud töö lepingutingimustele mittevastavuse, ei põhine kohtu poolt tuvastatud faktilistel asjaoludel, sest ainuüksi see, et hageja oli akende erinevast suurusest teadlik ning hageja esindajad viibisid kostja poolt mõõduvõtmise juures, iseenesest taoliseks järelduseks alust ei anna. Muude asjaoludega ei ole järeldust põhjendatud. Jätnud tähelepanuta vajaduse tuvastada poolte poolt suulises vormis sõlmitud lepingus kokkulepitu, ei pidanud maakohus vajalikuks ka juhtida eelmenetluses poolte tähelepanu lepingu sõlmimisega seotud faktiliste asjaolude esiletoomise ja olenevalt vastaspoole poolt esitatavatest vastuväidetest ka tõendamise vajadusele (TsMS § 392 lg. 1 punktide 3 ja 4 rikkumine). Tuvastamata seda, milles pooled kokku leppisid, ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kas töö vastas lepingutingimustele või mitte. TsMS § 351 lõigete 1 ja 2 nõudeid rikkudes ei arutanud maakohus neid asjaolusid nii faktilisest kui õiguslikust küljest ka pooltega läbi. Kostjapoolse lepingurikkumise olemasolu või puudumise üle otsustada ei ole võimalik ka, tuvastamata lepingu täitmist puudutavaid faktilisi asjaolusid ja hindamata lepingu täitmise asjaolusid võrdluses lepingu tingimustega. Faktiliste asjaolude kogumit, mille põhjal võiks otsustada kostja poolt lepingu täitmise üle, maakohtu otsus samuti ei sisalda. Nii ei nähtu sellest, mitu ja millises mõõdus akent ja ust kostja valmistas ning millal ja millistel asjaoludel ta need hagejale üle andis (VÕS § 636 lg. 1). Fakte, millel võiks põhineda üldsõnaline järeldus lepingutingimustele vastava 15 akna valmimisest 15. detsembriks 2011. a., otsus ei 7(8)

sisalda, nagu ka järeldusi töö üleandmise kohta. Otsusest ei nähtu isegi, milles väidetav puudus seisneb – kas on aknad tehtud mõõdus, mis ei ole vastavuses ehitise aknaavade mõõtudega, või on probleem selles, et aknad, mis mingitesse avadesse sobiksid, on paigaldatud ebaõigetesse aknaavadesse. Ustega seonduvat ei ole otsuses üldse käsitletud. Eespooltoodust nähtub, et otsus on olulises ulatuses põhjendamata, see iseenesest on piisav otsuse tühistamiseks ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks. Lisaks sellele ei ole aga ringkonnakohtul võimalik asjas uut otsust teha ka seetõttu, et maakohus on olulises osas jätnud tuvastamata asja lahendamiseks tähtsate faktiliste asjaolude kogumi (TsMS § 656 lg. 1 p. 5) ega ole ka menetlusosalistega asjas olulisi vaidluse all olevaid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest arutanud (TsMS § 656 lg. 2 ja § 351 lg. 1) ning eelmenetluses menetlusosaliste faktilisi ja õiguslikke väiteid esitatud nõuete ja väidete kohta piisaval määral välja selgitanud (TsMS § 656 lg. 2 ja § 392 lg. 1 p. 3). Apellatsioonimenetluse eripära arvestades ei ole selles menetluses võimalik täita eelmenetluse ülesanded, mis maakohtu menetluses on olulises ulatuses jäänud täitmata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi kostjalt oodatav töö kokkulepitu kohaselt vastama, seejärel tuleb kindlaks teha, kas see töö nendele lepingutingimustele vastas ning kui ei vastanud, siis kas töövõtja selle rikkumise eest vastutab ning kas hageja on kasutanud õiget õiguskaitsevahendit. Menetluskulud tuleb menetlusosaliste vahel jaotada vastavalt vaidluse uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.