OÜ Xxxx (registrikood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia (elektronpost [email protected])
Lausmaa
Kohtuistung menetlus
06.03.2015,
pärast
kohtuistungit
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ Xxxx (registrikood xxxx) 06.03.2015.a kohtuistungil kirjalikult esitatud vastuväide kohtu tegevusele.
2.Jätta rahuldamata XxxxAktsiaseltsi (registrikood 10360030) hagi OÜ Xxxx (registrikood xxxx) vastu. Hagi jääb rahuldamata järgmistes nõuetes: 2.1.põhivõlgnevuse 3416 (kolm tuhat nelisada kuusteist) eurot tasumise nõue; 2.2.ajavahemiku 28.01.2012.a (kahekümne kaheksandast jaanuarist kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal) kuni 23.04.2013.a (kahekümne kolmanda aprillini kahe tuhande kolmeteistkümnendal aastal) eest arvestatud viivise 335,80 (kolmsada kolmkümmend viis koma kaheksakümmend) eurot tasumise nõue; 2.3.võla sissenõudmiskulu 40 (nelikümmend) eurot tasumise nõue; 2.4.alates 23.04.2013.a (kahekümne kolmandast aprillist kahe tuhande kolmeteistkümnendal aastal) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi seadusjärgses viivitusintressi määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni arvestatava viivise tasumise nõudes.
3.Jätta rahuldamata OÜ Xxxx (registrikood xxxx) vastuhagi XxxxAktsiaseltsi (registrikood xxxx) vastu tasu 2000 (kaks tuhat) eurot maksmise nõudes. 1 (16)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ning mitte määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XxxxAktsiaselts (hageja) esitas 20.01.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Xxxx (kostja) vastu (I kd, tl-d 5-7). Pärnu Maakohtu 04.04.2013 kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avalduse üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (I kd, tl 25). Hageja esitas 23.04.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõla 3416 eurot ja viivise tasumise nõuetes (I kd, tl-d 32-35). Kohus võttis hagi 26.04.2013 menetlusse (I kd, tl-d 50). Kostja vastas hagile 10.06.2013 (I kd, tl 55). Kohtuistung toimus 06.11.2013 (I kd, tl-d 88-89). Harju Maakohus jättis 26.11.2013 otsusega hagiavalduse rahuldamata (I kd, tl-d 90-92). Hageja esitas 27.12.2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse (I kd, tl-d 100-105). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25.06.2014 otsusega maakohtu otsuse ja saatis uueks läbivaatamiseks maakohtule (I kd, tl-d 123-130). Maakohus selgitas 11.11.2014 kohtuistungil hagejale kohustust tuua välja hagi aluseks olevad asjaolud (I kd, tl 156). Hageja esitas 02.12.2014 hagiavalduse täpsustuse (I kd, tl-d 161-163). Kostja esitas hagile vastuse 13.01.2015 ja vastuhagi (I kd, tl-d 191-196). Pärast 13.01.2015 hagile vastamist ja vastuhagi esitamist on pooled esitanud kohtule korduvalt menetlusdokumente. Kohus on teinud menetlustoiminguid (sh asja arutanud istungitel, võtnud vastuhagi menetlusse ja määranud asja menetluse kirjalikus menetluses.
2.Hageja on esitanud järgmised asjaolud ja seisukohad ning vastuväited. Hageja tellis kostjalt suulise töövõtulepingu korras kostjalt Xxxxkorterelamule viisteist akent ja kaks ust. Kostja esitas hagejale tellitud töö kohta kaks ettemaksuarvet akende eest summas 2795 eurot ja uste eest summas 621 eurot. Hageja kandis kostjale üle ettemaksudena kokku 3416 eurot (mõlemad ettemaksuarved). Nimetatud aknad pidid olema valmis ja üle antud 10.12.2011 ning uksed vastavalt 15.12.2011. Kostja sai valmis ja paigaldas Xxxx tänava korterelamusse neli akent. Kohe ilmnes, et aknad olid valmistatud vales mõõdus, mistõttu ei ole neid võimalik tellitud eesmärgil kasutada. Kuna valmistatud aknaid ei saanud tellitud otstarbeks kasutada, siis esitas hageja 19.01.2012 kostja vastu avalduse töövõtulepingust taganemiseks ja nõude ettemakstud summade ehk 3416 euro tagastamiseks hiljemalt 27.01.2012. Ettemaksuarved on hageja poolt tasutud, kuid kostja ei ole hageja nõutud summat tagastanud. Kostja vastas hagejale 19.01.2013 elektronkirjaga, milles eitas nii tähtaegadest mittekinnipidamist kui ka asjaolu, et Xxxx tänava korterelamule paigaldatud aknad olid valmistatud kostja poolt vales suuruses. Pooled ei jõudnud kokkuleppele ja kostja vaidles endiselt hageja nõudele alusetult vastu. Seetõttu esitas hageja kostjale 24.04.2012 vastuse ja korduvnõude, milles ühtlasi teavitas, et kasutab oma õigust ja ei tagasta kostjale Xxxx tänava korterelamuse paigaldatud kolme akent (ühe akna oli kostja omavoliliselt Xxxx tänava korterelamult eemaldanud) seni, kuni kostja 2 (16)
tagastab hagejale sissenõutavaks muutunud ettemaksu summad. Samuti osundas hageja, et kui pooled kokkuleppele ei jõua, siis on hageja sunnitud õiguste kaitseks pöörduma Harju Maakohtu poole. Kostja endiselt ei tagastanud hagejale ettemaksu. Hageja esitas 26.02.2013 kostjale täiendava nõude ja lisaks ka eksperthinnangu (I kd, tl-d 32-34). Kostja sai valmis ja toimetas korterelamusse paigaldamiseks neli kaheosalist akent, mis on õigusvastaselt kostja poolt korterelamust hageja nõusolekuta ära viidud (ilmselt asitõendite hävitamise eesmärgil) ja mitte ühtegi ust. Korterelamu esija küljefassaadile telliti aknaid kahe suurusega aknaavadesse – 11 kaheosalist väiksemat akent väiksematele aknaavadele (esimesele, teisele kui ka kolmandale korrusele) ja neli suuremat kolmeosalist akent suurematele (esimesele ja teisele korrusele). Aknad orienteeruvate mõõtmetega ära toodud järjekorra numbrite all A-1 (kolmeosalised) ja A-2 (kaheosalised). Kostja esitas orienteeruvate mõõtude pinnalt (1100 mm x 1380 mm ja 1600 mm x 1400 mm) hagejale akende ja uste kohta 05.10.2011 hinnapakkumise. Kostja seaduslik esindaja xxxx käis pärast hinnapakkumise tegemist nii esimeselt, teiselt kui ka kolmandalt korruselt võtmas väiksematelt (kuhu pidid tulema aknad A-2) ja suurematelt aknaavadelt (kuhu pidi tulema aknad A-1) mõõtusid ehk neid üle mõõtmas. Kostja võttis mõõte kõikidest korterelamu kolme korruse aknaavadest. Kostja poolt iseseisvalt teostatud mõõtude võtmise tulemusel asus kostja aknaid valmistama mõõtudes 1140 mm x 1440 mm (väiksemad aknad) ja 1630 mm x 1440 mm (suuremad aknad) (seda väidab kostja ise oma vastuses hagiavaldusele). Hageja ei kinnitanud nimetatud suuruste sobivust ja poolte vahel puudus vastav kokkulepe, kuna tugines kostja erialastele oskustele ja teadmistele. Pealegi ei teavitanud kostja hagejat tema poolt võetud mõõtudest ega palunud hagejal suurusi omalt poolt üle kinnitada, mis on selliste tööde puhul ka loogiline, kuna kostja peab akende valmistajana vastutama akende õigete mõõtude, st et korterelamu aknaavadesse tellitud aknad oleksid sobivas suuruses. Kui hageja paigaldas väiksemasse aknaavasse kaheosalist akent, siis ilmnes, et need on tehtud ilmselgelt liiga väikses suuruses ja neid ei ole tellitud otstarbel kasutusse võtta. Antud asjaolust teavitati ka kostjat, mis viiski hageja lõpuks töövõtulepingust taganemiseni ja tasutud ettemaksude tagastamise nõudeni (I kd, tl-d 161-163). Kostja on saanud taganemisvalduse kätte ja ei ole nõustunud (enne avalduse kättesaamist ja pärast seda) tarnima hagejale ülejäänud 14 akent ja kahte ust ning ei ole nõustunud ka valmistama tarnitud nelja vales suuruses valmistatud akna asemel õiges suuruses kaheosalisi aknaid ega muud moodi pakkunud heastamist. Kostja ei ole tõendanud antud asjas ära (ja ei saagi seda teha), et ta üldse valmistas rohkem kui neli akent. Samuti ei ole millegagi tõendatud, et kostja valmistas hagejale uksed ja et on üritanud neid hagejale üle anda. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja on allkirjastatud kostja arveid, ei tähenda, et hageja oleks tööd vastu võtnud või nende teostamist tunnistanud. Allkiri arvetel saab õiguslikult tõendada ainult arvete kättesaamist (seejuures oli arvetele märgitud selgituseks vaid „Puidutööd“).Vaidlus antud tsiviilasjas on taandunud üheselt järgmistele küsimustele: (1) kas kostja pidi valmistama kaheosalisi aknaid kolmandale korrusele? (2) kas kostja vastutab valmistatud akende sobivate mõõtude eest ehk kaheosaliste akende sobivuse eest I, II ja III korruse korterelamu küljefassaadide aknaavadesse? Kostja pidi valmistama kaheosalisi aknaid kõigile kolmele korrusele. Lisaks on kohtule esitatud korterielamu fassaadi skeemidest üheselt näha, et kõik kaheosalised aknad (märgistusega A-2) olid mõeldud ühesuuruselistesse aknaavadesse. Juhul, kui hageja ja kostja vahel ei oleks olnud kokkulepet ka kolmanda korruse küljefassaadide aknaavadesse akende tellimise kohta, siis ei oleks pidanud kostja kolmanda korruse aknaavast mõõtu võtma (mida ta ise tunnistab, et tegi seda). Kõik aknaavad, kuhu pidid minema A-2 aknad, olid ühesuurused ning vastupidist ei ole kohustatud hageja tõendama. Seega on üheselt asjas ära tõendatud, et kostja pidi valmistama kaheosalisi aknaid ka kolmandale korrusele. Hageja ei kinnitanud kostja poolt teostatud mõõtmisi üle, kuna tugines kostja erialastele oskustele ja teadmistele. Kostja peab akende valmistajana vastutama akende õigete mõõtude st et korterelamu aknaavadesse tellitud aknad oleksid sobivas suuruses ja mahuksid A-2 akendele mõeldud aknaavadesse. Kui hageja paigaldas kaheosalist akent korterelamusse, siis ilmnes üheselt, et need on tehtud ilmselgelt liiga väikses suuruses ja neid ei ole võimalik tellitud otstarbel kasutusse võtta (hageja on esitanud selle kohta muuhulgas eksperthinnangu). Antud asjaolust teavitas hageja ka kohe kostjat. Kuna aga kostja ei tunnistanud oma eksimust ja ei pakkunud tekkinud olukorrale lahendust, siis ei jäänudki hagejal muud üle kui töövõtulepingust taganeda ja nõuda tasutud ettemaksude tagastamist. Käesolevas tsiviilasjas ära põhistatud, et kostja valmistas A-2 aknad liiga väikeses suuruses ja keeldus nende asemel uusi valmistamast või muud lahendust pakkumast (samuti ei 3 (16)
nõustunud muuhulgas üle andma uksi) mistõttu oli hageja sunnitud töövõtulepingust õiguspäraselt taganema (II kd, tl-d 72-73). Kostja valmistas aknad vales suuruses ja on pärast seda need aknad hageja valdusest ebaseaduslikult minema toimetanud, et hiljem ei oleks võimalik nende sobivust aknaavadesse märgistusega A-2 vajadusel uuesti üle kontrollida. Hageja palub jätta kostja poolt 27.03.2015 esitatud kirja kui arusaamatu tähelepanuta ja asja materjalide hulka lisamata.
3.Vastuseks vastuhagile leiab hageja järgmist. Hageja väited kostja töös esinevate puuduste osas ei ole paljasõnalised ega otsitud. Kui hageja avastas, et paigaldatavad aknad on tehtud ilmselgelt liiga väikses suuruses ning neid ei ole võimalik tellitud otstarbel kasutusse võtta, teavitas hageja sellest koheselt kostjat. Kostja ei tunnistanud oma eksimust ega pakkunud tekkinud olukorrale lahendust, seega ei jäänud hagejal muud üle, kui lepingust taganeda. Kostja ei andnud tellitud aknaid ja uksi üle õigeaegselt ning need aknad mis üle anti olid valmistatud vales mõõdus. Seega oluliste puudustega. Kuivõrd kostja ei olnud valmis antud olukorras lahendust otsima ega oma viga tunnistama, ei olnud põhjendatud ka oodata, et hageja huvi lepingu täitmise osas säilib. Samuti ei saanud kostja oodata, et hageja saanud kätte vaid 4 tellitud akent, mis olid puudusega, maksab puudusega tehtud töö eest sellest hoolimata täies mahus. Segaseks jääb millist kasu peab kostja silmas, st millist kasu või vilju (sh kasutuseeliseid) pidi hageja antud lepingu alusel saama. Kuivõrd õigetes mõõtudes aknaid hageja ei saanud ning sihtotstarbeliselt kasutada neid ei olnud võimalik. Lisaks on õiguskirjanduses leitud, et taganemise kui õiguskaitsevahendi kasutamise puhul saamata jäänud kasu praktikas reeglina välja nõuda ei saa. Kostja nõue kasu väljaandmise osas on põhjendamatu. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et tuleb tagastatu väärtuse kindlaksmääramisel arvesse võtta ka asjaolu, et 4 akent, mis kostja hagejale üle andis, olid puudusega. Seega on hageja suhtes ebaõiglane tagastatu väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda korrektse soorituse hinnast. Kostja peab oluliseks rikkumiseks seda, et hageja ei tasunud kogu lepingu maksumust. Kuivõrd leping oli aga hageja poolse taganemisega 19.01.2012 lõppenud, ei saanud kostja enam lepingut üles öelda. Lisaks ei olnud antud juhul tegemist hagejapoolse rikkumisega, kuivõrd hageja keeldus tasumast ülejäänud osa lepingu maksumusest seetõttu, et kostja ei andnud korduvate nõudmiste peale üle ülejäänud tellitud aknaid ning uksi. Need aknad, mis kostja hagejale üle andis, olid puudustega, milliseid kostja ei olnud nõus ka kõrvaldama. Kostja poolt vastuhagis toodud nõue alusetu ning ei võta kostja vastuhagi õigeks ning ei tunnusta vastuhagis tema vastu suunatud nõudeid. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et sai töö teistsuguse kasutamisega tulu 1230 eurot. Ka sel põhjusel on kostja vastuhagis esitatud nõue summas 2000 eurot alusetu (III kd, tld 17-18).
4.Kostja on esitanud järgmised asjaolud ja seisukohad ning vastuväited. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Lepingust on võimalik taganeda mõistliku aja jooksul. Kuid mitte siis, kui kokkulepitud mõõtudega 1140 x 1440 mm 11 akent ja mõõtudega 1630x1440 mm 4 akent (kokku 15 akent) on tähtajaliselt valmis 15.12.2011. 16.12.2011 alustas kostja osaliselt toodangu üleandmise ettevalmistustöödega, et kiirendada kogu toodangu üleandmist. Objektile Xxxx 23 kortermajale sai viidud 19.12.2011 ja pandud lukustatud välisukse taha hoiule 4 akent mõõtudega 1140 x 1440mm 15-st aknast. 28.12.2011 hageja esindaja Xxxxvõttis vastu ja kiitis heaks kogu toodangu 15 akent. Kaasaarvatud Xxxx 23 kortermajal olevad 4 akent. Xxxxallkirjastas 28.12.2011 akende tööde, toodangu lõpuarve 2011040 summas 2795 eurot. Arve nr 2011040 tasumisega oleks läinud kostjale kuulunud omand 15 akent üle järgmisele omanikule hagejale. Alates 13.10.2011 venitas hageja tahtlikult tööde alustamise arvetele järgi tulemisega ja nende maksmistega. Kostja ei alustanud kokkuleppeliselt ennem töid, kui ei olnud laekunud kostja a/a xxxxxxxxxxx (Swedbank) vastavalt igalt tellimuselt 50% ettemaksuraha. Ettemaksu laekumisest iga tellimuse kohta alustati ajalist arvestust, tööde valmimine kuni kaks kuud. 18.10.2011 kirjutati akende 50% ettemaksuarve nr 2011028 summa 2795 eurot, mis makstakse kohe, et alustada aknatöid. Maksti 26.10.2011. 13 päeva hiljem kokkulepitud ajast. 21.11.2011 kirjutati uste 50% ettemaksuarve nr 2011034 summa 621 eurot, mis makstakse kohe, et alustada uste töid. Maksti 15.12.2011. 63 päeva hiljem kokkulepitud ajast. 15 akna valmistamisele kulus aega alates 26.10.2011 - 15.12.2011 = 51 kalendripäeva. 2 välisukse valmistamisele kulus aega alates 15.12.2011 - 15.01.2012 = 31 kalendripäeva (I kd, tl-d 55-57). Hageja on omalt poolt esitatud tõenditega tõendanud, et hagi on esitatud alusetult ja põhjendamatult. Hageja esitas kirjaliku dokumendi akende spetsifikatsiooni, 4 (16)
milles nähtub, et vaidlusalusele ehitusobjektile – Xxxx 23 elamule – oli spetsifikatsiooni järgi planeeritud 12 erinevat mõõtu akent. Järelikult pidi seal olema vähemalt 12 erinevat mõõtu aknaava. Seega akende tegemiseks tööettevõtulepingu sõlmimisel oli ühe kõige olulisema lepingu tingimusena vajalik kokku leppida, millise mõõduga aknaavale ette nähtud aken tellitakse ja millise ava ette täpselt see paigutatakse. Kirjalikku lepingut pooled ei sõlminud, aga kostja hinnapakkumisest nähtub, et tema valmistas aknad, mille mõõt on spetsifikatsioonil märgitud positsioonide nr A-1 all mõõduga 1400 x 1600 cm ja positsiooni nr A-2 all mõõduga 1100x1380. 10.02.2015 istungil kostja lepinguline esindaja avaldas, et eksis kokkuleppe suuruste kohta (võttis selle hinnapakkumisest). Kostja hinnangul suuline kokkulepe oli, et väiksem aken 1140x1440mm. Suurema akna tegelik mõõt oli 1630x1440mm. See oli ülemõõtmiste käigus saadud. Mitte ühtegi teise mõõduga akent temalt ei tellitud ja neid ta ka ei valmistanud. Spetsifikatsioonil märgitud positsioonid A-1 jne märgivad iga erineva mõõduga akna asetust fassaadil. Kostja poolt hinnapakkumises märgitud aknad pidid paigutuma elamu I ja II korrusele, aga mitte III või koguni neljandale korrusele. Hageja ei ole varasemalt ega ka nüüdse hagi täpsustusega seda väidet mitte mingisuguste tõenditega ümber lükanud. Hagiavalduses esitatud sellekohastest väidetest ja tõenditest selgub, et majal olid olemas veel ühed, spetsifikatsioonist erinevad aknaavad, milliste mõõtudega akende tellimise kohta kostjaga üldse mingit kokkulepet sõlmitud ei olnud. Kostja poolt spetsifikatsioonis olemasolevate mõõtudega aknaavade ette paigutamiseks tehtud aknad paigutati hageja enda poolt ebastandardse spetsifikatsioonis märkimata aknaava ette. Väidetavalt suurusega 1220x1520 mm, millisele töövõtja ei olnud akent valmistanud. Kostjalt ei tellitud koos akende valmistamisega ka akende paigutamist aknaavade ette, mille tõttu oleks töö kallinenud ja mida hageja soovis vältida. Kui kostja oleks paigutanud temalt tellitud aknaraamid ise selleks mitte ette nähtud aknaavade ette, oleks võimalik olnud väita, et lepingurikkumine oli kostjapoolne. Seda käesolevas asjas tõendatud ei ole. Tuleb tellija juhistena tõlgendada akende spetsifikatsiooni, milles märgitud juhistest kostja lähtus. Kui need juhised olid ebapiisavad või ebaõiged, s.o kui spetsifikatsioonis üldse puudus selles mõõdus aknaava, mille ette kostja poolt valmistatud aknaraam hageja poolt paigutati, siis kostja selle eest vastutada ei saa. Hageja esitas töövõtulepingu sõlmimise ajal kostjale ka täpsustatud hagi lisana esitatud spetsifikatsiooni. Järelikult võib lugeda tuvastatuks, et töövõtja tellija juhiseid ka piisavalt kontrollis. Asjaolu, et kostja käis lisaks spetsifikatsioonis toodud andmetele enne töö valmistamist ka isiklikult aknaavade mõõtusid kontrollimas, tõendab temapoolset hoolsust oma kohustuste täitmisel, mitte vastupidist. Hageja keeldus põhjendamatult lepingutingimustele vastava töö vastuvõtmisest ja tal puudub alus selle eest makstud tasu tagasi nõuda (I kd, tl-d 191-195). Hageja paigaldas kostja poolt valmistatud, spetsifiktsioonis näidatud mõõtudele vastavad ja projektis ühemõõdulistena näidatud aknad üksnes elamu III korruse aknaavade ette, kus need osutusid hageja väitel olevat liiga väiksed, et füüsiliselt olemasolevasse aknaavasse täpselt mahtuda. Elamu III korruse aknaavad osutusid mingil põhjusel tegelikult olevat suuremad, kui spetsifikatsioon ja projekt ette nägi. Kostja kinnitab, et ta kontrollis aknaavade mõõtusid I ja II korrusel ning need vastasid tema poolt hinnapakkumises esitatud mõõtudele väikeste korrektuuridega suurendamise poole. III korruse aknaavad jäid kostja poolt üle mõõtmata (väljaarvatud üks, mida kostja ei hinnanud küllaldaseks) ja seepärast pidas ta akende valmistamisel silmas nimelt neid aknaavasid, mida ta oli üle mõõtnud ja kontrollinud aknaavade suurust, kuhu aken pidi paigutuma. Kostja kinnitab, et tal puudus teadmine selle kohta, et III korruse aknaavad võivad tegelikkuses olla suuremad, kui spetsifikatsioon ja projekt ette näevad. Hageja ei juhtinud sellele tema tähelepanu, vaatamata sellele, et rekonstrueerimisprojekti seletuskirjas on eraldi rõhutatud vajadust aknaavad enne tellimist üle mõõta (II kd, tl-d 10-12). Hageja tunnistajate Xxxx ja Xxxx ütluste alusel ei ole võimalik tõsikindlalt väita, millise konkreetse aknaava eest kohtuistungile toodud aknaleng pärineb. Tunnistajate Reet ja Xxxx näol on tegemist huvitatud isikutega. Xxxx lähisugulane – vend - on hageja juhatuse liige. Xxxx on majaomanik, kes renoveerimise tellis ja selle eest ka maksis. Järelikult on tunnistajad isiklikult huvitatud, et ehitusfirma saaks osa tehtud kulutusi tagasi. Tunnistajad kinnitasid, et aknaraamid paigutati III korruse aknaavade ette 19.12.2011. See asjaolu, et need osutusid olevat liiga väikesed, avastati mitte hiljem kui 20.12.2011, millisest puudusest teavitati koheselt ka hageja esindajat. Samas on kirjalike dokumentidega tõendatud, et hageja vastutav esindaja allkirjastas 28.12.2011 arve-saatelehe kogusumma tasumise kohta kõigi akende eest. Esitamata kostjale mingeid pretensioone. Seega esineb hageja väidetes kõrvaldamata vastuolu, mis osutab sellele, et hagi asjaolud ei ole selged ning kostja poolt lepingutingimuste 5 (16)
mittekohane täitmine ei ole asja materjalidega tõendatud. Kostja leiab, et kohtus vaadeldud aknaleng on kasutuskõlbmatu tõend. Täpset paiknemist Xxxx 23 majas, ei ole võimalik tuvastada. Hageja väide selle kohta, et I ja II korruse aknaavade ette valmistatud aknaraamid osutusid olevat mittesobivas mõõdus III korruse aknaavade ette, ei tõenda nende aknaraamide mittesobivust ka I ja II korruse aknaavade ette. Sellist tõendit ei ole kohtule üldse esitatud. Elamu rekonstrueerimisprojekti akende spetsifikatsiooni andmetel on Xxxx 23 elamul vähemalt 12 täiesti eri liiki ja mõõdus aknaava. Järelikult tulnuks hagejal tõendada, et mitte ühelegi aknaavale kostja valmistatud aknaraam ei sobinud. Kostja leiab, et kui tegelikud aknaavad III korrusel osutusid olevat suuremad kui rekonstrueerimisprojektis ette nähtud ja hageja leidis, et sinna tulebki rekonstrueerimisprojektist mööda minnes paigutada suuremad aknaraamid, siis tulnuks hagejal selles kostjaga eraldi kokku leppida. Sellise kokkuleppe olemasolu poolte vahel kumbki pool ei ole kinnitanud. Vastupidi, mõlemad pooled kinnitavad, et aknaraamide mõõt pidi olema ühesuurune. Mitte ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et kostja poolt valmis tehtud uksed ei oleks mingil põhjusel olnud kasutamiseks sobivad. Hageja ütles lepingu üles ka uste osas ja on esitanud kostja hinnangul selles osas alusetu ettemaksu tagastamise nõude. Ei ole tõendatud, kas kolmeosaliste akende valmistamisel esines mingeid puudusi või mitte. Ettemaks on tasutud kõigi akende eest kokku. Sealhulgas nelja kolmeosalise akna eest. Hageja on esitanud nõude ka selles osas ettemaksu tagastamiseks, mis kostja arvates on täielikult alusetu ja põhjendamatu nõue (II kd, tl-d 58-60). Kostja hinnangul on Xxxx 23 kortermaja joonistelt võimalik välja mõõta I ja II korrusel olevate aknaavade (A1 ja A2) laiusmõõdud ja kõrgusmõõdud (II kd, tl-d 75-79). Kostja leiab, et uute akende mõõdud läksid peaaegu kokku projekteerija Xxxx OÜ poolt 07.2010 rekonstrueerimisprojektis antud aknaavade algmõõtudega (A1 on 1600 x 1400 mm ja A-2 on 1100 x 1380 mm). Hageja poolt toodud aknaleng mõõtudega 1220 x 1515 mm Harju Maakohtu kohtusaali ei ole pärit Xxxx 23 maja I või II korrusel asuvatest korteritest ning muudest ruumidest, kui neid leiduks Xxxx 23 maja I või II korrusel. Xxxx 23 maja I ja II korruse joonistel on joonlauaga piltlikult väljamõõdetud aknaavade mõõdud (A-1 aknaavad on 16 x 14 mm ja A-2 aknaavad on 11 x 14 mm). Korrutades vastavalt joonistel oleva mõõtkavaga 1:100 saame, et A-1 aknaava mõõduks 1600 x 1400 mm ja A-2 aknaava mõõduks 1100 x 1400 mm (II kd, tl-d 85186).
5.Kostja tõi vastuhagis välja järgmist. Poolte vahel oli 2011 oktoobris sõlmitud töövõtuleping 15 akna valmistamiseks, kusjuures töövõtulepingu tingimuste kohaselt töö (akende) kokkulepitud omadusteks olid järgmised mõõdud: 11 akent mõõduga 1140x1440 ja 4 akent mõõduga 1630x1440. Uste kohta kokkulepitu oli 1 uks ühe ukselehega ja 1 uks kahe ukselehega, millele lisandus täiendav kõrgendatud leng koos raamiga. Kostja töövõtjana täitis lepingu ja valmistas kokkulepitud tähtajaks 15.12.2011 kokku 15 akent töövõtulepinguga kokkulepitud mõõdus ja 2 ust kokkulepitud omadustega. Tellija täitis lepingu osaliselt tasudes kaks ettemaksuarvet summas 2795 akende eest ja 621 eurot uste eest. Tellija sai kätte neli akent 19.12.2011 ja 28.12.2011 lõpparve kõigi akende ja uste maksumuse täielikuks tasumiseks kokku summas 3416 (2795+621), kuid on jätnud lõpparve tasumata ning keeldunud valmis töö vastuvõtmisest. Esitades 19.01.2012 lepingust taganemise avalduse, milles viitas puudustele temale üleantud akende mõõtudes. Uste omaduste suhtes hageja mingeid puudusi ei ole mitte kunagi välja toonud, kuid ta on lepingust taganenud kogu ulatuses. Kaasaarvatud ka uste tellimuse suhtes. Kostja sai 13.05.2013 hagejalt tagasi ka need tema poolt 19.12.2011 üle antud neli akent. Kuivõrd hageja oli need aknaavade eest, kuhu need oli paigutatud, maha võtnud. Kostja leiab, et hagejal on vastavalt lepingule kogu töövõtulepingu järgi kokkulepitud tasu maksmise kohustus ja selle tasumata jätmisega on ta seda kohustust rikkunud. Hageja väited tehtud töö puuduste kohta on otsitud ja paljasõnalised ning tingitud sellest, et hageja on töö puuduste kohta pretensioonide esitamisel lähtunud ebaõigetest eeldustest. Kostja poolt kokkulepitud mõõtudega valmistehtud akende sobimatus aknaavade ette, mis oma mõõtudelt ei vasta töövõtulepingus kokkulepitule, ei kujuta endast töövõtulepingu tingimuste rikkumist kostja poolt. Seega hageja poolt lepingust taganemine on olnud alusetu ja põhjendamatu. Kahe ukse suhtes, mis kostja poolt samuti vastavalt töövõtulepingus kokkulepitule valmis tehti, ei ole hageja esitanud mitte ühtegi pretensiooni, kuid on taganenud lepingust ka uste osas. Kostja täitis hageja tellimuse ja osutas hagejale teenust töövõtulepingu täitmise näol. Valmistades tema tellimusel 15 akent ja 2 ust. Arvestades sellega, et korrapärase majandamise nõudeid järgides saab ta selle tellimuse eest tasu kokku 6832 eurot. Hagejal 6 (16)
on kohustus talle täidetud teenuse väärtus hüvitada. Kostja oleks saanud korrapärase majandamise nõudeid järgides täidetud töövõtulepingu arvelt kasu, mille saamisest ta on nüüd ilma jäänud. Kasu asemel sai ta valmistehtud toodangu realiseerimisest alla omahinna hoopis majanduslikku kahju. Hagejal on kohustus talle hüvitada tema teenuse väärtus koos korrapärasest majandamisest saadava kasuga, mis oli töövõtulepingu sõlmimisel hagejale esitatud hinnapakkumisesse sisse arvestatud. Kostja leiab, et kuna tema tegi valmis kogu töö, siis vastavalt kokkulepitud tingimustele oli hagejal kohustus tasuda kogu töö maksumus. Kostja hinnangul oli tellijapoolseks kohustuseks muul viisil töö tegemisele kaasa aidata. Kuivõrd töö oli valmistatud kvaliteetselt ja vastavalt kokkulepitud omadustele. Tellija ei täitnud kohustust kogu töö maksumus tasuda, vaid hakkas kostja hinnangul otsitud ettekäändel osutama puudustele töö kvaliteedis, mida seal olla ei saanud. Kostja taganes seetõttu lepingust sellega, et ei andnud valmistehtud aknaid ja uksi hagejale üle. Kostja leiab, et kuivõrd hageja poolt lepingust taganemine oli alusetu ja põhjendamatu, on hagejal kohustus hüvitada temale täidetud töövõtulepinguga osutatud teenuse väärtus koos korrapärase majandamise korral teenuse osutamisest saadava kasuga. See moodustab hageja poolt tasumata summa 3416 eurot. Vältimaks alusetut rikastumist hageja arvelt, on kostja nõus saamatajäänud teenuse väärtusest maha arvestama summa, mis ta on omandanud oma tööjõu teistsuguse kasutamisega pärast lepingust taganemist. See on hagejale valmistatud akende müügist teistele klientidele alandatud hinnaga kokku summas 1230 eurot. Arvestades saamatajäänud teenuse väärtusest 3416 maha teistsuguse kasutamisega saadud summa 1230 saame summa 2186 eurot. Kostja vähendab vastuhagi summat ümmarguse summani 2000 eurot. Kostja on nõus vastuhagi rahuldamise korral hagejale üle andma laos seisvad realiseerimata uksed ja aknad. Kostja palub jätta põhihagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi mõistes hagejalt kostja kasuks 2000 eurot (III kd, tl-d 9-11). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Vastuväite lahendamine
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kostja esitas 06.03.2015 kohtuistungil kirjaliku vastuväite kohtu tegevusele aknalengi vaatluse läbiviimisel. Kostja tõi vastuväites põhilisena välja, et ei ole võimalik teada, kust aknaraam või leng tegelikult pärineb ning menetlusosalised ega kohus ei ole asjatundjad, et oleks võimalik aknalengi vaatlemisel tuvastada selle täpsed mõõdud. Kohus avaldas 06.03.2015 kohtuistungil, et lahendab kostja vastuväite kohtuotsusega. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohtu hinnangul on aknalengi tõendina esitamine asjakohane. Asja sisulisel lahendamisel saab kohus anda hinnangu tõendi kohta. Aknalengi päritolu saab kohus hinnata koosmõjus teiste tõenditega (sh tunnistajate ütlustega). Samuti saab kohus aknalengi vaatlemisel ja koos pooltega mõõta aknalengi mõõdulinti kasutades üle ja selle põhjal tuvastada vaadeldava aknalengi mõõdud. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et kohus ei ole rikkunud tõendi vastuvõtmisel menetlusõigust. Kohus jätab kostja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle
7.-
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja ja kostja sõlmisid oktoobris 2011 suulise töövõtulepingu Tallinnas asuva Xxxx korterelamule 15 akna (11 väiksemat spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat spetsifikatsiooniga 7 (16)
-
A-1) ning kahe ukse valmistamiseks kostja poolt (I kd, tl 162; II kd, tl 1; III kd, tl-d 9, 9 pöördel); hageja on tasunud kostjale 26.10.2011 ettemaksuna akende eest 2795 eurot ja 15.12.2011 uste eest 621 eurot (II kd, tl 2); kostja tõi Xxxx objektile (korterelamu) kohale 4 akent (I kd, tl 55; II kd, tl 2) ja aknad paigaldati 3 korrusele (II kd, tl 3, tl 3 pöördel); kostja aknaid ei paigaldanud (I kd, tl 55, 185); hageja esitas töövõtulepingust taganemise avalduse 19.01.2012 (I kd, tl-d 38-39), mille kostja sai kätte 19.01.2012 (II kd, tl 2 pöördel).
Vaidluse puudumise tõttu leiab kohus, et nimetatud asjaolusid ei ole vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 vaja tõendada. Pooled vaidlevad selle üle, millistele tingimustele pidi kostjalt oodatav töö kokkulepitu kohaselt vastama (lepingutingimused) ja töö vastas lepingutingimustele vastas. Hageja esitas ka vastuväited, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud, et valmistas rohkem kui neli akent ning et kostja valmistas hagejale uksed ning on üritanud neid hagejale üle anda. Kohus kontrollib, kas hageja nõue kostja vastu on põhjendatud. Viimasena lahendab kohus kostja vastuhagi. Pooltevaheline leping
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 1 lg 5 kohaselt tarbija VÕS tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid oktoobris 2011 suulise töövõtulepingu Tallinnas asuva Xxxx korterelamule 15 akna (11 väiksemat akent spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat akent spetsifikatsiooniga A-1) ning kahe ukse valmistamiseks kostja poolt (tööd) (I kd, tl 162; II kd, tl 1; III kd, tl-d 9, 9 pöördel). Kohtule esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu kirjaliku töövõtulepingu sõlmimist poolte vahel. Töövõtuleping sõlmiti juriidilistest isikutest hageja ja kostja vahel, mistõttu tegemist ei olnud tarbijatega. Kohtu hinnangul sõlmiti oktoobris 2011 hageja ja kostja vahel suuline töövõtuleping majandus- ja kutsetegevuses.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on tasunud kostjale 26.10.2011 ettemaksuna akende eest 2795 eurot ja 15.12.2011 uste eest 621 eurot (II kd, tl 2). Kostja avaldas 30.12.2016 menetlusdokumendis muuhulgas järgmist. Tellija sai 28.12.2011 lõpparve kõigi akende ja uste maksumuse täielikuks tasumiseks kokku summas 3416 (2795 + 621). Kostja täitis hageja tellimuse ja osutas hagejale teenust töövõtulepingu täitmise näol, valmistades hageja tellimusel 15 akent ja kaks ust, arvestades sellega, et korrapärase majandamise nõudeid järgides saab ta selle tellimuse eest tasu kokku 6832 eurot (III kd, tl-d 9-11). Kostja avaldas 10.06.2013 menetlusdokumendis, et 28.12.2011 hageja esindaja Xxxx võttis vastu ja kiitis heaks kogu toodangu 15 akent, kaasa arvatud Xxxx 23 kortermajal olevad neli akent. Xxxx allkirjastas 28.12.2011 akende tööde toodangu lõpuarve 2011040 summas 2795 eurot. Arve nr 2011040 tasumisega oleks läinud kostja omand 15 aknale läinud üle hagejale. Kostja ei alustanud kokkuleppeliselt töid enne ettemaksu 50% igalt tellimuselt laekumist kostja arveldusarvele xxxxxxxxxxx (Swedbank). Ettemaksu laekumisest iga tellimuse kohta alustati ajalist arvestust tööde valmimine kuni kaks kuud (I kd, tl 55). Hageja avaldas 27.02.2017 menetlusdokumendis, et kostja ei andnud tellitud aknaid ja uksi üle õigeaegselt ning need aknad, mis üle anti, olid valmistatud vales mõõdus, seega oluliste puudustega. Kuivõrd kostja ei olnud valmis antud olukorras lahendust otsima ega oma viga tunnistama, ei olnud põhjendatud ka oodata, et hageja huvi lepingu täitmise osas säilib. Samuti ei saanud kostja oodata, et hageja saanud kätte vaid 4 tellitud akent, mis olid puudusega, maksab puudusega tehtud töö eest sellest hoolimata täies mahus (III kd, tl 17 pöördel). 8 (16)
Kostja avaldatust nähtub, et tööde kogumaksumus oli 6832 eurot. Hageja ei ole nimetatud tööde kogumaksumuse summale vastu vaielnud. Hageja avaldatu kohaselt ei saanud kostja oodata, et hageja maksab puudusega tehtud töö eest täies mahus. Ülaltoodust nähtub, et pooled ei vaidle tööde kogumaksumuse 6832 eurot üle. Vaidluse puudumise tõttu leiab kohus, et oktoobris 2011 sõlmitud suulise töövõtulepingu kohaselt oli tööde eest kostjale makstava tasu suuruseks poolte vahel kokku lepitud 6832 eurot, millest poole on hageja ettemaksuna tasunud (26.10.2011 akende eest 2795 eurot ja 15.12.2011 uste eest 621 eurot). Kostja avaldatud tasumise korrast nähtub, et tööde alustamiseks pidi tasuma igalt tellimuselt 50% ettemaksuraha ja lõpparve tasumisega oleks omand tööle üle läinud hagejale. Kostja on esitanud tööde ettemaksuarved ja pangakonto väljavõtted, mis tõendavad ettemaksuarvete tasumist hageja poolt (I kd, tl-d 63-66). Samuti on kostja esitanud hageja esindaja poolt allkirjastatud tööde lõpparve (I kd, tl 63). Hageja ei ole tõendanud teistsugust tööde eest tasumise korda. Kohus leiab, et oktoobris 2011 sõlmitud suulise töövõtulepingu kohaselt olid pooled kokku leppinud, et tööde alustamiseks pidi tasuma igalt tellimuselt 50% ettemaksuraha ja tööde kogumaksumuse ära tasumisel oleks hageja tehtud tööd kätte saanud. Kohtuasja materjalidest ei nähtu hageja poolt tööde kogumaksumuse tasumist (kokku 6832 eurot).
10.Hageja avaldas 27.02.2017 menetlusdokumendis, et kostjalt tellitud aknad pidid olema valmis ja üle antud 10.12.2011 ja uksed 15.12.2011, kuid hoolimata täiendavate tähtaegade andmisest ei toimetanud kostja ülejäänud tellitud aknaid ja uksi hagejale kohale (III kd, tl 17 pöördel). Kostja avaldas 30.12.2016 menetlusdokumendis avaldas, et teostas täielikult kogu tellimuse 15.12.2011 ning soovis neid tellijale üle anda (III kd, tl 9 pöördel). Hageja avaldatud kokkulepitud tööde valmimise ja üleandmise tähtajad (aknad 10.12.2011 ja uksed 15.12.2011) erinevad kostja märgitud tähtaegadest (aknad ja uksed 15.12.2011). Kohus ei saa kohtuasja materjalide põhjal lugeda hageja avaldatud kokkulepitud tööde valmimise ja üleandmise tähtaegu usaldusväärsemaks kostja avaldatust ning vastupidi. Kohus leidis eelnevalt, et oktoobris 2011 sõlmitud suulise töövõtulepingu kohaselt olid pooled kokku leppinud, et tööde alustamiseks pidi tasuma igalt tellimuselt 50% ettemaksuraha ja tööde kogumaksumuse ära tasumisel oleks hageja tehtud tööd kätte saanud. Samuti leidis kohus, et oktoobris 2011 sõlmitud suulise töövõtulepingu kohaselt oli tööde kogumaksumuseks poolte vahel kokkulepitud 6832 eurot, millest poole on hageja ettemaksuna tasunud (26.10.2011 akende eest 2795 eurot ja 15.12.2011 uste eest 621 eurot). Seejuures viitab hageja täiendavate tähtaegade andmisele. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et oktoobris 2011 sõlmitud suulise töövõtulepingu kohaselt ja täiendavate tähtaegade tulemusel pidid kostja tehtavad tööd (15 akent (11 väiksemat spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat spetsifikatsiooniga A-1) ning 2 ust) olema valmis ja hagejale olema üle antud hiljemalt detsembrikuu teises pooles 2011. aastal tööde kogumaksumuse ära tasumise korral. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et hageja on tööde kogumaksumuse ära tasunud (kokku 6832 eurot). Tööde üleandmise tähtpäeva ei ole saabunud, sest ei ole tasutud tööde kogumaksumust.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja aknaid ei paigaldanud (I kd, tl 55, 185). Tunnistaja Xxxx on 06.03.2015 kohtuistungil andnud muuhulgas järgmisi ütlusi: „Mõõtmise juures oli juttu, kes paigaldab aknad. Oli juttu, et paigaldab hageja esindaja või muu isik, aga mitte kostja. Aknaid võib ette panna igaüks. Meil on oma töömees olemas.“ (II kd, tl 51). Kohtuasja materjalidest ei nähtu oktoobris 2011 sõlmitud suulise töövõtulepingust tuleneva kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt paigaldab aknad kostja. Kohus tuvastab, et oktoobris 2011 sõlmitud suulisest töövõtulepingust ei tulnud kostjale kohustust aknaid paigaldada.
Hageja esitas vastuväite, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud, et valmistas rohkem kui neli 9 (16)
akent, kostja valmistas hagejale uksed ning on üritanud neid hagejale üle anda. Kostja avaldatu kohaselt teostas ta kogu tellimuse. Kostja on esitanud tööde ettemaksuarved ja pangakonto väljavõtted, mis tõendavad ettemaksuarvete tasumist hageja poolt (I kd, tl-d 63-66). Samuti on kostja esitanud hageja esindaja poolt allkirjastatud tööde lõpparve (I kd, tl 63). Tunnistaja Xxxx on 06.03.2015 kohtuistungil andnud muuhulgas järgmisi ütlusi: „Xxxx juures töökojas käisime siis, kui oli selge, et meile neli üleantud akent ei sobi. Käisin selleks, et kas on olemas teised aknad, mis tehti. Vist olid aknad valmis.“ (II kd, tl 51). Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited. Seejuures leidis kohus eelnevalt, et kostja pidi tehtavad tööd hagejale üle andma hiljemalt detsembrikuu teises pooles 2011. aastal tööde kogumaksumuse tasumise korral. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et hageja on tööde kogumaksumuse ära tasunud (kokku 6832 eurot). Tööde üleandmise tähtpäeva ei ole saabunud, sest ei ole tasutud tööde kogumaksumuse eest. Kohtu hinnangul hageja vastuväited ei välista asjaolu, et kostja tegi tööd valmis (15 akent (11 väiksemat spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat spetsifikatsiooniga A-1) ning 2 ust). Eeltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks, et kostja tegi tööd valmis. Lepingutingimused, millele tööd pidi vastama
13.VÕS § 641 lg 2 p 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Hageja on seisukohal, et tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tuvastama, millised olid lepingutingimused, millele suulise töövõtulepingu alusel tehtud tööd pidid vastama. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid oktoobris 2011 suulise töövõtulepingu Tallinnas asuva Xxxxkorterelamule 15 akna (11 väiksemat akent spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat akent spetsifikatsiooniga A-1) ning kahe ukse valmistamiseks kostja poolt (tööd) (I kd, tl 162; II kd, tl 1; III kd, tl-d 9, 9 pöördel). Kohtule hageja poolt esitatud Xxxxobjekti (korterelamu) joonistest nähtub, et korterelamul on kokku 65 akent, mis on 12 eri tüüpi ja mõõdus aknaavas (A-1 kuni A-12). Kohtuasja materjalidest ei nähtu kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt valmistatavad aknad pidid sobima kõikidesse 12 eri tüüpi ja mõõdus aknaavasse Xxxxobjektil (korterelamu). Kohtu hinnangul valmistatavad 11 väiksemat akent spetsifikatsiooniga A-2 pidid sobima selleks ettenähtud aknaava tüübi A-2 ette ja 4 suuremat akent spetsifikatsiooniga A-1 selleks ettenähtud aknaava tüübi A-1 ette Xxxxobjektil (korterelamu). Kohus tuvastab, et oktoobris 2011 sõlmitud suulisest töövõtulepingust tuli kostjale kohustus valmistada 11 väiksemat akent spetsifikatsiooniga A-2, mis pidid sobima selleks ettenähtud aknaava tüübi A-2 ette ja 4 suuremat akent spetsifikatsiooniga A-1, mis pidid sobima selleks ettenähtud aknaava tüübi A-1 ette Xxxxobjektil (korterelamu). Kohtu hinnangul tegutses kostja oma majandus- ja kutsetegevuses ja oli vaidlusaluste tööde spetsialist. Kostja kohutus oli tagada, et kõikidel korrustel tema poolt valmis tehtud aknad spetsifikatsiooniga A-2, A-1 sobivad selleks ettenähtud aknaava tüübi A-2 ja A-1 ette Xxxxobjektil (korterelamu). Hageja on 10.02.2015 kohtuistungil avaldanud järgmist. Poolte vahel oli kokkulepe, et aknad pidid sobima aknaavadesse. Kokkulepe oli, et kostja võtab täpsed aknaavade mõõdud. Hageja leiab, et kostja pidi ise mõõdud võtma ja tegema sobiva suurusega aknad. Kostja kinnitab, et ta kontrollis aknaavade mõõtusid I ja II korrusel ning III korruse aknaavad jäid kostja poolt üle mõõtmata. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et akende valmistamiseks pidi kostja aknaavad mõõtma. Kohus tuvastab, et oktoobris 2011 sõlmitud suulisest töövõtulepingust tuli kostjale kohustus akende valmistamiseks aknaavad mõõta. Kostja sai mõõtmisel akna spetsifikatsiooniga A-2 mõõtudeks 1140 x 1440 mm ja spetsifikatsiooniga A-1 mõõtudeks 1630 x 1440 mm. Hageja ei ole avaldanud, millised pidid olema hageja hinnangul 10 (16)
akende sobivad mõõdud. Hageja on avaldanud, et ühegi kostja avaldatud mõõdu osas pooltel kokkulepet ei olnud ja hageja usaldas kostja mõõtmisi (II kd, tl 3). Kohtuasja materjalidest ei nähtu kokkulepet akende mõõtude osas. Kohtu hinnangul pidid olema kostja valmistavate akende mõõdud sobivad selleks, et kõikidel korrustel kostja poolt valmis tehtud aknad spetsifikatsiooniga A-2, A-1 sobiksid selleks ettenähtud aknaava tüübi A-2 ja A-1 ette Xxxxobjektil (korterelamu). Kohus tuvastab, et oktoobris 2011 sõlmitud suulisest töövõtulepingust tuli kostjale kohustus, et kõikidel korrustel kostja poolt valmis tehtud akende spetsifikatsiooniga A-2, A-1 (kostja poolt võetud mõõtudega) pidid sobima selleks, et neid saaks paigaldada selleks ettenähtud aknaava tüübi A-2 ja A-1 ette Xxxxobjektil (korterelamu). Pooled ei leppinud eraldi kokku selles, millistes mõõtudes pidid aknad olema valmistatud. Muus osas pidid aknad sobima otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
14.Kohus eelnevalt leidis, et tööde üleandmise tähtpäeva ei ole saabunud, sest ei ole tasutud tööde kogumaksumust. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kostja on hagejale kaks ust üle andnud. Hageja ei ole uste kvaliteedi osas esitanud vastuväiteid. Hageja esitas vastuväite, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud, et valmistas rohkem kui neli akent, kostja valmistas hagejale uksed ning on üritanud neid hagejale üle anda. Kohus eelnevalt luges tõendatuks, et kostja tegi tööd valmis. Hageja ei ole muus osas kahe ukse lepingutingimuste mittevastavuse osas esitanud vastuväiteid. Kohtu hinnangul tõendamist ei ole leidnud, et 2 ust ei sobinud otstarbeks, milleks hageja (tellija) neid vajas
15.Hageja on 10.02.2015 kohtuistungil avaldanud järgmist. Poolte vahel oli kokkulepe, et aknad pidid sobima aknaavadesse. Kokkulepe oli, et kostja võtab täpsed aknaavade mõõdud. Kostja pidi ise mõõdud võtma ja tegema sobiva suurusega aknad. Kohale toimetatud aknad ei sobinud konkreetsetesse olemasolevatesse väiksematesse aknaavadesse. Kostja pidi teadma konkreetsete väiksemate aknaavade suurusest (II kd, tl 3). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tõi Xxxx objektile (korterelamu) kohale 4 akent (I kd, tl 55; II kd, tl 2) ja aknad paigaldati 3 korrusele (II kd, tl 3, tl 3 pöördel) ning kostja aknaid ei paigaldanud (I kd, tl 55, 185). Samuti pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid oktoobris 2011 suulise töövõtulepingu Tallinnas asuva Xxxx korterelamule 15 akna (11 väiksemat spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat spetsifikatsiooniga A-1) ning 2 ukse valmistamiseks kostja poolt (I kd, tl 162; II kd, tl 1; III kd, tl-d 9, 9 pöördel). Kohtule hageja poolt esitatud Xxxx objekti (korterelamu) joonistest nähtub, et korterelamul on kokku 65 akent, mis on 12 eri tüüpi ja mõõdus aknaavas (A-1 kuni A-12). Kohtu hinnangul nähtub hageja positsioonist ja kohtu poolt eelnevalt tuvastatust, et akende mõõt ei ole oluline. Töövõtja valmistatud aknad pidid sobima õiget tüüpi aknaavade ette (vastavalt aknaava A-1 või A-2) ja kostja pidi valmistama aknad vastavalt enda mõõtmistulemustele ning kohale toimetatud aknad ei sobinud konkreetsetesse olemasolevatesse väiksematesse aknaavadesse. Hageja ei ole akende kvaliteedi osas esitanud vastuväiteid.
16.Kohus tuvastas eelnevalt, et oktoobris 2011 sõlmitud suulisest töövõtulepingust tuli kostjale kohustus, et kõikidel korrustel kostja poolt valmis tehtud akende spetsifikatsiooniga A-2, A-1 (kostja poolt võetud mõõtudega) pidid sobima selleks, et neid saaks paigaldada selleks ettenähtud aknaava tüübi A-2 ja A-1 ette Xxxx objektil (korterelamu). Kostja avaldas 30.12.2016 menetlusdokumendis, et kostja pidi valmistama 11 akent mõõtudega 1140 x 1440 (spetsifikatsiooni pos A-2 parandatud variant) (III kd, tl 9). Kostja avaldas 10.06.2013 menetlusdokumendis, et neli akent mõõduga 1140 x 1440 mm paigaldati Xxxx 23 kortermajale kolmandale korrusele suurtemasse tootja poolt akendele mitteettenähtud aknaavadesse (I kd, tl 55). Hageja ei vaidle 10.02.2015 kohtuistungil avaldatu kohaselt vastu, et kohale toodud akende mõõdud olid 1140 x 1440 mm (II kd, tl 2). Kohus leiab, et kostja tõi Xxxx objektile (korterelamu) kohale 4 akent spetsifikatsiooniga A-2, mis pidid sobima aknaava tüübi A-2 ette.
Kohus leiab, et kuivõrd paigaldati 4 akent ja akende mõõt ei ole oluline, vaid oluline on akende 11 (16)
sobivus aknaavadesse, siis tuleb kohtul anda hinnang, kas kostja poolt tehtud 4 akent spetsifikatsiooniga A-2 vastasid lepingutingimustele. See tähendab, et kas kostja poolt tehtud 4 akent spetsifikatsiooniga A-2 sobisid selleks ettenähtud A-2 aknaavadesse Xxxx objektil (korterelamu). Kohus eelnevalt leidis, et hageja vastuväited ei lükka ümber asjaolu, et kostja tegi tööd valmis (15 akent (11 väiksemat spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat spetsifikatsiooniga A-1) ning 2 ust). Ülejäänud 11 akna osas ei ole hageja akende omaduste ja kvaliteedi osas esitanud vastuväiteid. Seega muus osas tööd pidid vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis tavaliselt oleks hoolsa ja kõiki vajalikke eriteadmisi omava töövõtja teostatud sarnasel tööl.
18.Kohtule hageja poolt esitatud Xxxx objekti (korterelamu) joonistest nähtub, et korterelamul on kokku 65 akent, mis on 12 eri tüüpi ja mõõdus aknaavas (A-1 kuni A-12). Joonise järgi A-1 aknaava lengi mõõt on 1400x1600 ja A-2 aknaava lengi mõõt on 1100 x 1380. A-1 tüüpi aknaavas olevate akende hulk on kokku 10 ja A-2 tüüpi aknaavas olevate akende hulk on kokku 20 (I kd, tl-d 167-168). Kohtule kostja poolt esitatud Xxxx objekti (korterelamu) joonistest nähtub, et III korrusel on A-1, A-2, A-3, A-4 tüüpi aknaavad ja vähemalt 23 akent. I ja II korrusel on A-12, A-11, A-10, A9, A-8, A-2, A-1 tüüpi aknaavad (II kd, tl-d 18-25). Kostja joonistest nähtub ka Xxxx objekti (korterelamu) ühel küljel on II, III korrusel vähemalt neli A-2 tüüp aknaava ja vähemalt neli A-1 tüüpi aknaava ning teisel küljel II, III ja pööningu korrusel vähemalt kaheksa A-2 tüüpi aknaava (kokku kaksteist A-2 tüüpi aknaava, neli A-1 tüüpi aknaava), millele lisanduvad A-2, A-1 tüüpi aknaavad Xxxx objekti (korterelamu) kolmandal ja neljandal küljel (II kd, tl-d 22-25). Xxxx objekti (korterelamu) rekonstrueerimise juhistes on välja toodud, et enne akende tellimist kontrollida seinaavade mõõtmeid ja koguseid (II kd, tl 17). Kohtu hinnangul on joonistel märgitud aknaavade mõõtmed orienteeruvad, mille täpsed mõõtmed selguvad aknaavade üle mõõtmisel. Kostja sai mõõtmisel akna spetsifikatsiooniga A-2 mõõtudeks 1140 x 1440 mm ja spetsifikatsiooniga A-1 mõõtudeks 1630 x 1440 mm, mis pidid sobima vastavalt A-2 ning A-1 tüüpi aknaava ette. Eeltoodust tulenevalt, sealhulgas võttes arvesse Xxxx korterelamu akende kogust ja tellitud akende kogust, siis kostjal tuli valmistada vaid osa korterelamu akendest (A-2 aknaava tüüpi minevatest akendest 11 tükki 20-st, A-1 aknaava tüüpi minevatest akendest 4 tükki 10-st), mille täpsed mõõtmed selgusid aknaavade üle mõõtmisel.
19.Kohus leidis eelnevalt, et kostja tõi Xxxx objektile (korterelamu) kohale 4 akent spetsifikatsiooniga A-2, mis pidid sobima aknaava tüübi A-2 ette. Hageja soovib tõendada lepingutingimustele mittevastavust, 4 akent spetsifikatsiooniga A-2 ei sobinud selleks ettenähtud A2 tüüpi aknaavadesse Xxxx objektil (korterelamu) III korrusel, peamiselt Xxxx hinnanguga (I kd, tld 47-48), joonistega (I kd, tl-d 165-168), 06.03.2015 kohtuistungil vaadeldud aknalengiga (II kd, tld 38-47), xxxx ja xxxx ütlustega (II kd, tl-d 49-54). Kostja menetluslikust positsioonist nähtuvalt vaidleb hagejale vastu (aknad paigutati ebaõigete aknaavade ette). Seejuures tunnistaja Xxxx on 06.03.2015 kohtuistungil andnud muuhulgas järgmisi ütlusi: „Mõõdetud aknad pidi minema esimesele ja teisele korrusele“ (II kd, tl 56). Xxxx hinnangust ei selgu, mis tüüpi aknaavadesse (III korrusel A-1, A-2, A-3, A-4 aknaavad ja vähemalt 23 akent) Xxxx objektil (korterelamu) III korrusel paigaldati kostja poolt tehtud 4 akent spetsifikatsiooniga A-2, mis pidid sobima aknaava tüübi A-2 ette. Liiatigi on Xxxx hinnangus ebaõigesti märgitud akende paigaldamine kostja poolt. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja aknaid ei paigaldanud (I kd, tl 55, 185). Kohus ei saa hageja esitatud Xxxx hinnangu põhjal tuvastada, mis tüüpi aknaavadesse (III korrusel A-1, A-2, A-3, A-4 aknaavad ja vähemalt 23 akent) Xxxx objektil (korterelamu) III korrusel paigaldati kostja poolt tehtud 4 akent spetsifikatsiooniga A-2, mis pidid sobima aknaava tüübi A-2 ette. Hageja esitatud joonistest ei nähtu, mis tüüpi aknaava (A-1 kuni A-12) ja milliste mõõtudega ning millisel korrusel asub. Samuti leidis kohus eelnevalt, et joonistel märgitud aknaavade mõõtmed on orienteeruvad, mille täpsed mõõtmed selguvad aknaavade üle mõõtmisel. Kohus ei saa hageja esitatud jooniste põhjal tuvastada, mis tüüpi aknaavadesse (III korrusel A-1, A-2, A-3, A-4 aknaavad ja vähemalt 23 akent) Xxxx objektil (korterelamu) III korrusel paigaldati kostja poolt tehtud 4 akent 12 (16)
spetsifikatsiooniga A-2, mis pidid sobima aknaava tüübi A-2 ette. 06.03.2015 kohtuistungil vaadeldud aknalengi mõõtis kohus koos pooltega. Mõõtmise tulemused olid, et aknalengi laius 1219 mm alt mõõdetuna, aknalengi kõrgus 1520 mm mõõdetuna paremast äärest ja aknalengi kõrgus 1530 mm mõõdetuna vasakust äärest (II kd, tl-d 40-45). Tunnistaja Xxxx on 06.03.2015 kohtuistungil andnud muuhulgas järgmisi ütlusi: „Aknad on kõik ühesuurused. Mõtlesin selle oma peaga välja. Kõikide akende ülemõõtmist ma ei pidanud vajalikuks, sest kui majale hakatakse aknaid tegema, arvan, et aknad peavad olema ühesuurused. [---] Kohtus olev aknaleng on pärit aadressilt Xxxx , Tallinn. [---] Kohtusse toodud lengi ei proovitud panna paigaldada kostja valmistatud akent.“ (II kd, tl 51) Tunnistaja Xxxx on 06.03.2015 kohtuistungil andnud muuhulgas järgmisi ütlusi: „Kohtusse toodud aknaleng pärineb kas esimeselt või teisel korruselt. Tegemist on väiksema aknaavaga. Kolmanda korruse aknalengid lagunesid akende vahetamisel ära. [---] kohtusse toodud aknaleng on pärit Xxxx , Tallinn kinnistult. [---] Xxxx aknad ei ole kõik ühesugused. Ma ei tea, milliselt otsaseinalt on kohtusse toodud aknaleng pärit. Sama suurusega aknalenge on ka tänavapoolsel fassaadil. See aknaleng on avatav, seetõttu on pärit külje pealt. Tänavapoolsed ei olnud avatavad.“ 06.03.2015 kohtuistungil vaadeldud aknalengi mõõtmise tulemused (laius 1219 ja kõrgus 1520 mm) ei kattu ligilähedaseltki hageja enda esitatud joonistel märgitud A-1 ja A-2 aknaava tüübi orienteeruvate mõõtudega (joonistel A-1 aknaava lengi mõõt 1400x1600 ja A-2 aknaava lengi mõõt 1100 x 1380) (I kd, tl-d 167). Tunnistaja Xxxx ja Xxxx ütlustest jääb ebaselgeks, kust täpselt ja millise aknaava eest pärineb Xxxx objektilt (korterelamu) kohtus vaadeldud aknaleng. Kohtule hageja poolt esitatud Xxxx objekti (korterelamu) joonistest nähtub, et korterelamul on kokku 65 akent, mis on 12 eri tüüpi ja mõõdus aknaavas (A-1 kuni A-12) (I kd, tl-d 167-168). I ja II korrusel on A-12, A-11, A-10, A-9, A-8, A-2, A-1 aknaavad (II kd, tl-d 18-25). Liiatigi nähtub tunnistaja Xxxx ütlustest, et kohtusse toodud leng ei ole pärit aknaavast, kuhu prooviti paigaldada kostja valmistatud akent. Kohus ei saa hageja esitatud aknalengi ja tunnistajate Xxxx ning Xxxx ütluste põhjal tuvastada, et vaadeldud aknaleng oleks Xxxx objektilt (korterelamu) spetsifikatsiooniga A-1 või A-2, mis pidi sobima aknaava tüübi A-1 või A-2 ette. Kohus ei saa seetõttu hageja esitatud aknalengi ja tunnistajate Xxxx ning Xxxx ütluste põhjal tuvastada, mis tüüpi aknaavadesse (III korrusel A-1, A-2, A-3, A-4 aknaavad ja vähemalt 23 akent) Xxxx objektil (korterelamu) III korrusel paigaldati kostja poolt tehtud 4 akent spetsifikatsiooniga A-2, mis pidid sobima aknaava tüübi A-2 ette.
20.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja tehtud neli akent spetsifikatsiooniga A-2 ei vastanud lepingutingimustele. See tähendab kostja tehtud 4 akna spetsifikatsiooniga A-2 mittesobivus selleks ettenähtud A-2 tüüpi aknaavadesse Xxxx objektil (korterelamu). Kohus leidis eelnevalt, et hageja vastuväited ei muuda olematuks asjaolu, et kostja tegi tööd valmis (15 akent (11 väiksemat spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat spetsifikatsiooniga A-1) ning 2 ust). Ülejäänud 11 akna osas ei ole hageja akende omaduste ja kvaliteedi osas esitanud vastuväiteid. Kohtule ei ole esitatud materjale, millest nähtuks, et ülejäänud aknad oleks tehtud ebakvaliteetselt. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et aknad ei olnud vähemalt keskmise kvaliteediga ega sobinud otstarbeks, milleks hageja (tellija) neid vajas. Kohus leidis eelnevalt, et tõendatud ei ole kahe ukse sobimatus otstarbeks, milleks hageja (tellija) neid vajas. Kohus leiab, et tööde lepingutingimustele mittevastavust ei esine. Tõendatud ei ole kostja tehtud nelja akna spetsifikatsiooniga A-2 mittesobivus selleks ettenähtud A2 tüüpi aknaavadesse Xxxx objektil (korterelamu).
21.Tallinna Ringkonnakohus on 25.06.2014 otsuses käesolevas asjas välja toonud muuhulgas järgmist. Hagi on esitatud lepingu alusel tasutu tagastamiseks ning oma nõude on hageja rajanud väitele, et ta on lepingust taganenud kostja lepingurikkumise tõttu, mis seisneb töö mittevastavuses (valmistatud akende mõõt oli ebaõige). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi kostjalt oodatav töö kokkulepitu kohaselt vastama, seejärel tuleb kindlaks teha, kas see töö nendele lepingutingimustele vastas ning kui ei vastanud, siis kas töövõtja selle rikkumise eest vastutab ning kas hageja on kasutanud õiget õiguskaitsevahendit.
Hageja kui tellija poolt töövõtulepingu objekti lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel 13 (16)
töövõtulepingust taganemise õiguse tekkimise esmaseks eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641). VÕS § 188 lg. 2 lause 1 kohaselt vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, sama paragrahvi lg. 2 lause 2 järgi ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg. 1 lause 1 kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üle antu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on kostja neli akent tagasi saanud. Kohus eelnevalt leidis, et tööde lepingutingimustele mittevastavust ei esine, mistõttu hageja nõude esmane eeldus kostja vastu on täitmata. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostja vastu töövõtulepingu alusel makstu tagastamiseks ja sellest tulenevatest kõrvalnõuetes (põhivõlgnevus 3416 eurot ja viivised arvates 28.01.2012 kuni 23.04.2013 summas 335,80 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot ning viivised arvates 23.04.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi seadusjärgses viivitusintressi määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu. Kuna hageja nõude eeldus ei ole täidetud, puudub vajadus hinnata käesolevas asjas muid hageja seisukohti nõude põhjendatuse osas. Samuti puudub vajadus hinnata kostja muid vastuväiteid nõude põhjendamatuse osas, sest hagi jäi rahuldamata.
23.Töövõtulepingu puhul on töövõtja poolt lepingutingimustele mittevastava töö tegemises seisneva rikkumise korral tellija peamine õiguskaitsevahend lepingu täitmise nõue (VÕS § 646), lepingust taganemine on aga reeglina võimalik alles pärast tellija poolt töövõtjale puudustega töö parandamiseks täiendava tähtaja andmist ja selle tulutut möödumist või pärast töövõtjapoolset õigustamatut keeldumist töö parandamisest. Isegi juhul kui eeldada, et paigaldati neli akent spetsifikatsiooniga A-2 selleks ettenähtud A-2 tüüpi aknaavadesse ja aknad selleks ettenähtud aknaava tüüpidesse ei sobinud, siis hageja ei ole valinud kohast õiguskaitsevahendit. See tähendab taganeda lepingust olukorras, kus tehtud töödest oleks üksnes neli akent puudustega ning hageja ise pole täitnud töövõtulepingust tulenevat tasumise korda. Kohus eelnevalt leidis töövõtulepingust tulenevat tasumise korra osas, et oktoobris 2011 sõlmitud suulise töövõtulepingu kohaselt ja täiendavate tähtaegade tulemusel pidid kostja tehtavad tööd (15 akent (11 väiksemat spetsifikatsiooniga A-2 ja 4 suuremat spetsifikatsiooniga A-1) ning 2 ust) olema valmis ja hagejale olema üle antud hiljemalt detsembrikuu teises pooles 2011. aastal tööde kogumaksumuse ära tasumise korral. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et hageja on tööde kogumaksumuse ära tasunud (kokku 6832 eurot). Tööde üleandmise tähtpäeva ei ole saabunud, sest ei ole tasutud tööde kogumaksumuse eest. Vastuhagi lahendamine
24.Kohus on 29.11.2016 määruses käesolevas asjas välja toonud ja kostjale selgitanud muuhulgas järgmist. Vastuhagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt nõuab kostja hagejalt töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest tasumist. Eeltoodut arvestades on nõude aluseks järgmised asjaolud: 1) töövõtulepingu sõlmimise asjaolud (töövõtulepingu pooled, sõlmimise aeg ja viis, lepingu vorm, isikud, kes esindasid pooli lepingu sõlmimisel); 2) töövõtulepingus sisalduvad kokkulepped (lepingu ese – millises töös kokku lepiti; tööde teostamise tähtaeg, kokku lepitud tasu suurus, tasu maksmise tingimused, s.h see, milliste asjaolude esinemisel ja millal muutus tasunõue sissenõutavaks, millise tingimuse esinemisest sõltus tasunõude sissenõutavus); 3) tellija poolt töö vastuvõtmise aeg või aeg, millal töö on loetud tellija poolt vastuvõetuks. 4) kui kostja tugineb sellele, et tellija on vastuvõtuviivituses ja nõuab tasu maksmist VÕS § 652 lg 3 alusel, peab kostja välja tooma asjaolud: tellija vastuvõtuviivitus (millisest ajast alates tuleb tööd lugeda tellija poolt vastuvõetuks); tellija süü; 14 (16)
lepingu ülesütlemine kostja poolt (s.h ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused, avalduse tegemise ja hagejale kättetoimetamise aeg); summad, mille kostja on lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidnud (nt tehtud töö kolmandatele isikutele müümisest saadud tulu).
25.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on tasunud kostjale 26.10.2011 ettemaksuna akende eest 2795 eurot ja 15.12.2011 uste eest 621 eurot (II kd, tl 2). Kostja on vastuhagis välja toonud muuhulgas järgmist. Hagejal on vastavalt lepingule kogu töövõtulepingu järgi kokkulepitud tasu maksmise kohustus ja selle tasumata jätmisega on ta seda kohustust rikkunud. Tellija ei täitnud kohustust kogu töö maksumus tasuda. Kostja taganes seetõttu lepingust sellega, et ei andnud valmistehtud aknaid ja uksi hagejale üle. Kostja leiab, et vältimaks alusetut rikastumist hageja arvelt, on ta nõus saamatajäänud teenuse väärtusest maha arvestama summa, mis ta on omandanud oma tööjõu teistsuguse kasutamisega pärast lepingust taganemist, s.o hagejale valmistatud akende müügist teistele klientidele alandatud hinnaga kokku summas 1230 eurot. Arvestades saamatajäänud teenuse väärtusest 3416 maha teistsuguse kasutamisega saadud summa 1230, saame summa 2186 eurot. Kostja vähendab vastuhagi summat ümmarguse summani 2000 eurot, millises ta soovib vastuhagi nõuet esitada. Hageja vaidleb kostja vastuhagile vastu ja muuhulgas leiab, et kostja ei ole tõendanud töö teistsuguse kasutamisega saadud tulu 1230 eurot.
26.Vastuhagist nähtuvalt kostja tugineb sellele, et tellija on vastuvõtuviivituses ja kostja nõuab tasu maksmist. Kostja ei ole vastuhagis välja toonud, millisest ajast alates tuleb tööd lugeda tellija poolt vastuvõetuks. Kostja leiab, et ütles lepingu üles sellega, et ei andnud valmistehtud aknaid ja uksi hagejale üle. Ülesütlemisavaldus peab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lõikele 2 olema selle saajale kättesaadavaks tehtud. TsÜS § 71 esimese lause kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik ei pidanud mõistma, et kostja ütleb lepingu üles sellega, et kostja ei anna valmistehtud aknaid ja uksi hagejale üle (TsÜS § 75 lg 1). Kohtu hinnangul ei nähtu vasthagist lepingu ülesütlemine kostja poolt (s.h ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused, avalduse tegemise ja hagejale kättetoimetamise aeg). TsMS § 230 lg 1 ja lg 2 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kostja ei ole tõendanud tehtud töö kolmandatele isikutele müümisest saadud tulu suurust. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab rahuldamata kostja vastuhagi hageja vastu, sest kostja nõude eeldused ei ole täidetud. Kuna kostja nõude eeldused ei ole täidetud, puudub vajadus hinnata käesolevas asjas muid kostja seisukohti vastuhagi põhjendatuse osas. Samuti puudub vajadus hinnata hageja muid vastuväiteid vastuhagi põhjendamatuse osas, sest vastuhagi jäi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Otsus tehti põhihagi rahuldamata jätmisega hageja kahjuks. Samas tehti otsus vastuhagi rahuldamata jätmisega kostja kahjuks. Seetõttu on kohtuotsus tehtud mõlema poole kahjuks. Kohus on seisukohal, 15 (16)
et olukorras, kus otsus on tehtud mõlema poole kahjuks, ei ole võimalik kohaldada TsMS § 162 lõiget
1.Kohtu hinnangul tuleb sellisel juhul kohaldada TsMS § 163 lõikes 1 kohaldatut. Kohus on seisukohal, et kuivõrd otsus tehti mõlema poole kahjuks, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
16 (16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.