Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-17987

XXX).

2-14-17987 ning kohustas võlgnikku esitama nii allkirjastatud seletuse maksejõuetuse tekkimise kohta kui allkirjastatud võlanimekirja ning kõrvaldama ebaselguse võlgniku esindaja esindusõiguses. 12.05.2014 esitas võlgnik puuduste kõrvaldamise avalduse koos nõutud andmetega. Täiendavalt märkis võlgnik, et maksejõuetuse tekkimine on seotud ka veel suurte tööjõukuludega olukorras, kus tööde maht oli oluliselt langenud. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 09.05.2014 Harju Maakohtule pankrotiavalduse XXXOsaühingu suhtes (tsiviilasi nr 2-14-51921). Kohus võttis 16.05.2014 võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras võlgniku suhtes ajutiseks pankrotihalduriks Mari Männiko. Kohus liitis 16.05.2014 määrusega tsiviilasja nr 214-51921 ühte menetlusse tsiviilasjaga 2-14-17987, liidetud tsiviilasjade numbriks jäi 2-1417987.

2-14-17987

Kohustused Maksu- ja Tolliameti teatel on võlgnikul tasumata maksukohustusi koos intressidega kokku summas 111 454,80 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnevus tekkinud 20.12.2012. Vara ja võlgade nimekirja järgi on lisaks maksunõudele nõudeid kokku summas 56 021,31 eurot. Suurim nõue on XXXOÜ- l summas 32 089 eurot. Võlgnikul on võlgnevus järgmiste isikute ees: 1XXX Ajutise halduri hinnang majanduslikule olukorrale ja maksejõulisusele, samuti võlgniku tegevuse jätkamisele ja tervendamise võimalustele Ajutise halduri kasutuses olevaid materjale hinnates on ajutine haldur asunud seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub majandustegevuse jätkamiseks vajalik vara. Põhivarana arvel olnud arvutid on maha kantud ning majandustegevus on lõppenud. Ajutine haldur ei näe võimalusi tegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Ajutise halduri hinnang maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele Ajutisele haldurile esitatud 2012 majandusaasta aruande kohaselt moodustas võlgniku vara enamjaolt nõuetest ja ettemaksetest. Põhivara oli 2011 aasta lõpus väärtuses 1 519 eurot ja 2012 aasta lõpus väärtuses 1 453 eurot. Kohustusi oli vastavalt 2011 aasta lõpus 140 177 eurot ja 2012 aasta lõpus 145 133 eurot. Omakapital oli negatiivne 2011 aasta lõpus -22 504 eurot ja 2012 majandusaasta lõpus -62 564 eurot. 2013 lõpus oli omakapital – 156 204 eurot ja 16.05.2014 – 167 983 eurot. Võlgniku omakapital on negatiivne alates 2011 majandusaasta lõpust ning aastate lõikes on majanduslik olukord ainult halvenenud. Maksu- ja Tolliameti andmetel tekkis maksuvõlg juba 2012 majandusaasta lõpuks. Hinnates kogumis majandusaasta aruannetes kajastatut ja maksuvõla tekkimise dünaamikat leiab ajutine haldur, et maksejõuetus saabus juba 2012 majandusaasta lõpuks. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla ajutise halduri hinnangul süsteemne maksude mitte tasumine, maksukohustuse ja sellest tuleneva intressinõude suurenemine. Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused Võlgniku suhtes pole täitemenetluse registri andmetel algatatud ühtegi täitemenetlust. Hinnang raskete juhtimisvigade või kuriteo tunnustega teo olemasolule Äriregistrile esitatud majandusaasta aruande kohaselt oli maksejõuetus saabunud juba hiljemalt 31.12.2012.

2-14-17987 Vastavalt ÄS §-le 180 lg 51 kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse esitamata jätmine seaduses sätestatud tähtaja jooksul on raskeks juhtimisveaks. Raskeks juhtimisveaks võib olla ka krooniline maksude mittetasumine, registrile andmete mitteesitamine ja/või raamatupidamise ebarahuldav korraldamine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata juhul, kui keegi võlausaldajatest ei ole valmis tasuma deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur tegi ettepaneku määrata XXXOsaühingu (registrikood XXX) dokumentide hoidjaks juhatuse liige XXX(isikukood XXX). Ajutise halduri tasu ja kulud Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 13 tunni ja 27 minuti eest 1 210 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 399,30 eurot, samuti välja mõista vajalike kulutuste (fotokoopiad, sekretäriteenus, kontoritehnika, telefonikõnede maksumus, äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtted) katteks 50 eurot. Kuna võlgnikul vara, millest kanda ajutise menetluse kulud, puudub, siis palub ajutine haldur PankrS § 23 lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 EUR (lisandub sotsiaalmaks), välja mõista riigi vahenditest. Nimetatud summad palub ajutine haldur kanda arvelduskontole Nordea pangas nr 17000518093.

2-14-17987 Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hinnates kogumis 2012 majandusaasta aruannetes kajastatut ja maksuvõla tekkimise dünaamikat on ajutine haldur leidnud, et võlgniku maksejõuetus saabus juba 2012 majandusaasta lõpuks. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla ajutise halduri hinnangul süsteemne maksude mitte tasumine, maksukohustuse ja sellest tuleneva intressinõude suurenemine. Võlgnikul puudub majandustegevuse jätkamiseks vajalik vara. Põhivarana arvel olnud arvutid on maha kantud ning majandustegevus on lõppenud. Ajutine haldur ei näe võimalusi tegevuse jätkamiseks või tervendamiseks. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on vara konservatiivselt hinnates kokku mitte rohkem kui 1 200 eurot, kõigi nõuete maksma panemise korral 2 718,29 eurot ning rahalisi kohustusi 167 485,11 eurot. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur märgib oma aruandes, et raskeks juhtimisveaks võib käesoleval juhul olla ka krooniline maksude mittetasumine, registrile andmete mitteesitamine ja/või raamatupidamise ebarahuldav korraldamine. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. 02.06.2014 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, XXXOsaühingu võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 09.06.2014. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.06.2014. aastal. Seisuga 02.06.2014-25.06.2014 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et kuna XXXOsaühingul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole,

2-14-17987 siis on põhjendatud lõpetada XXXOsaühingu pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. XXXOsaühing tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. TsÜS § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Mari Männiko on taotlenud võlgniku dokumentide hoidja määramist ja teinud ettepaneku määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige XXX. Kohus leiab, et XXXOsaühingu dokumentatsioon tuleb anda hoiule tema seaduslikule esindajale, juhatuse liikmele XXX(isikukood XXX). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi ja 27 minutit. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 210 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 399,30 eurot. Ajutise halduri kulutuste katteks palub ajutine haldur määrata hüvitise 50 eurot. Ajutise halduri tunnitasu 91,18 eurot (1210:13,27) jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulutuste hüvitise summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning tuleb ajutisele haldurile välja mõista. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab XXXOsaühingu pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole XXXOsaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 813 eurot (1 210 eurot – 397 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 268,29 eurot, kokku 1 081,29 eurot ja hüvitise vajalike kulutuste katteks summas 50 eurot, välja võlgnikult, XXXOsaühingult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.