Muud › Muud hagiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus ei andnud loa otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna

Tsiviilasi nr 2-14-12457

apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Viru Maakohus 21.03.2014 määrusega (tl 27) võttis hagi menetlusse ja otsustas, et asja arutamine toimub lihtmenetluses. Pooled ei väljendanud soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrval nõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus teeb otsuse kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja nõudeks on mõista kostjalt välja võla katteks hageja kasuks 494,60 eurot, mida hageja tasus Hispaania pädeva asutuse (INSS) koondarve alusel. Võlg tekkis seoses sellega, et kostjal, arstiabi saamisel Hispaanias 21.04.2009, puudus kehtiv ravikindlustuskaitse Eestis, seoses millega tal ei olnud õigust kasutada Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti. Asja lahendamisel on olulised järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:  ajavahemikul 19.02.2009-07.02.2010 puudus kostjal Eestis kehtiv ravikindlustuskaitse (tl 8)  27.02.2008 väljastati kostjale Euroopa Liidu ravikindlustuskaart kehtivusega kuni 27.02.2011 (tl 9)  kostjale osutati 21.04.2009 Hispaanias Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi alusel arstiabi  kostjal ei olnud õigust 21.04.2009 Hispaanias arstiabi saamisel esitada Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi  haigekassa, kui Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi väljastanud pädev asutus, maksis 03.07.2013.a 494,60 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. 2(4)

Tsiviilasi nr 2-14-12457

Vastavalt ravikindlustuse seaduse (edaspidi lühend RaKS) § 21 lg-le 4 kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada. RaKS § 26 lg 3 kohaselt haigekassal on tagasinõudeõigus võlaõigusseaduse § 1041 alusel haigekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses isiku suhtes, kes kasutas Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist. Võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) §-st 1027 tulenevalt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja leiab, et vastavalt hageja poolt esitatud materjalidele kulud osutatud meditsiinilise abi eest on 247,30 eurot. Muid hagisummat kinnitavaid andmeid asja materjalides ei ole. Fakt, et antud lisa on asja materjalides esitatud kahes ühesuguses eksemplaris, ei saa olla aluseks suurendada hagisummat kaks korda. Kostja ei saanud Haigekassalt nõuet märgitud summa väljamaksmiseks. Kostja on nõus tasuma 247,30 eurot ja palub makse ajatada neljaks kuuks. Hageja ei ole nõus, et tema poolt on esitatud nõue suurust tõendavad dokumendid kahes ühesuguses eksemplaris. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et Euroopa vorm E125 on hagi juures esitatud lihtsalt kaks korda. Mõlemad vormid E125 on Hispaania poolt Eestile saadetud erinevate teenuste eest, lihtsalt need teenused on saadud ühel päeval ning nendel teenustel on üks komplekshind. Näiteks eriarsti vastuvõtt on ühe hinnaga ning isik on käinud kahe eriarsti juures ühel päeval, mis on tavapärane praktika nii Eestis kui teistes riikides. Haigekassa on edastanud 29.07.2013. a kostjale nõudekirja nr 2-44/8186 hagis nimetatud summa vabatahtlikuks hüvitamiseks. Nõue on saadetud kostja Rahvastikuregistri järgsele aadressile, kus isikul on kohustus kirjad vastu võtta. Isegi, kui isikut ei ole kirja toomise hetkel kodus, jäetakse talle postkasti saadetise väljastusteade, mille isik kindlasti kätte saab, kui ta järgmine kord oma postkasti kontrollib. Hageja esitas kohtule 21.01.2010 arve nr EST0300013 (tl 10, tõlge tl-l 11-12) ja 21.01.2010 arve nr EST0300009 (tl 13, tõlge tl-l 14-15), nad on väljastatud ühel päeval, s.o 21.04.2009 saadud teenuste eest, ja nendel teenustel on üks komplekshind, s.o 247,30 eurot. Kuid kohus leiab, et juba arve numbritest saab järeldada, et nad on välja antud erinevate teenuste eest. Kohus leiab tõendatuks, et arved olid esitatud kokku summas 494,60 eurot. Seega hagejal on õigus nõuda kostjalt 494,60 EUR väljamõistmist. Kostja väide, et ta ei saanud kätte hageja nõudeavaldust, ei oma antud asjas tähtsust, kuna ei mõjuta hageja õigust esitada nõude kostja eest tasutud summa ulatuses. 3(4)

Tsiviilasi nr 2-14-12457

Ülal nimetatust lähtudes hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 3 kohus võimaldas menetlusosalistel esitada oma menetluskulude nimekirjad. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 75 eurot ja võõrkeelsete dokumentide tõlkimise ja notariaalse kinnitamise kuludest 98,74 eurot, kokku 173,74 eurot, mille palub hageja kostjalt välja mõista. Kostja ei esitanud kude nimekirja, kuid hageja kulude summat kostja ei tunnista. Ei nõustu summaga dokumentide tõlkimise eest 98,74 eurot, kuna esitatud materjalidest nähtub, et tõlke eest hispaania keelest konkreetselt kostja asjas on arve esitatud summas 83,74 eurot. Hageja ei esitanud tõendeid, ei nõue kulude eest tasumiseks oli Haigekassa poolt kostjale saadetud. Kostja leiab, et kui ta oleks antud nõude saanud, ei oleks olnud põhjust hagi esitada ja kanda täiendavaid kulusid riigilõivuna ja tõlkimise eest. Hageja märgib, et kostja poolt viidatud tõlkimise kulule summas 83,74 eurot lisandus veel ka notariaalse kinnitamise tasu summas 13 eurot ja asjaajamistasu summas 2 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 2 kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 143 p-st 1 tõlgikulud on asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et notariaalse kinnitamise tasu summas 13 eurot ja asjaajamistasu summas 2 eurot ei olnud vajalikud, kuna seadus praegu ei näe ette kohustust kohtule esitatud dokumendi tõlke kinnitamist vandetõlgi või notari poolt. Seda saab kohus nõuda TsMS § 33 lg-st 2 lähtudes, kuid antud asjas kohus seda ei teinud. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, lähtudes TsMS § 173 lgst 1 jätab kohus menetluskulud riigilõivu ja tõlgikulude näol kostja kanda. Hageja taotlus menetluskuludena notariaalse kinnitamise tasu summas 13 eurot ja asjaajamistasu summas 2 eurot väljamõistmise osas jätab kohus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.