OÜ Grenzh hagi Olga Gedvili vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. märtsi 2014. a määrused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Olga Gedvili määruskaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Olga Gedvil (isikukood: XXXXXXXXXXX; aadress: X-XX, XXX), lepinguline esindaja: Aleksandr Gamazin; Vastustaja (hageja): OÜ Grenzh (registrikood: 12018347), lepinguline esindaja: Jevgeni Šimonjuk
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 18. märtsi 2014. a määrused väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.
2.Teha asjas uus määrus, millega rahuldada OÜ Grenzh ja Olga Gedvili menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt ning mõista välja vastaspoole menetluskulude katteks OÜ-lt Grenzh 428,13 eurot Olga Gedvili kasuks ja Olga Gedvililt 424,05 eurot OÜ Grenzh kasuks.
4.Tasaarvestada käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud summad ning lugeda poolte nõuded kattuvas ulatuses, s.o 424,05 eurot lõppenuks.
5.Tasaarvestuse tulemusena mõista välja OÜ-lt Grenzh Olga Gedvili kasuks menetluskuluna 4,08 eurot.
6.Olga Gedvili määruskaebused rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetluses oli OÜ Grenzh (edaspidi hageja) hagi Olga Gedvili (edaspidi kostja) vastu põhivõlgnevuse 1 732,60 eurot ja viivise 123,01 eurot väljamõistmiseks. Menetluse jooksul vähendas hageja oma nõuet 532,60 euroni ja viivist 37,82 euroni. Hageja taotles mõista kostjalt välja viivis 0,1% päevas tasumata summalt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Maakohus vähendas 15. veebruari 2013. a määrusega hagihinda 764,82 euroni. Kostja hagi ei tunnistanud. Viru Maakohus rahuldas 15. veebruari 2013. a otsusega hagi ning mõistis välja O. Gedvililt OÜ Grenzh kasuks põhivõlgnevuse 532,60 eurot ja viivise 37,81 eurot ning viivise alates hagi esitamisest protsendina põhinõudelt (532,60 eurot) kuni nõude täieliku täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse peale esitas O. Gedvil apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning mõistis O. Gedvililt OÜ Grenzh kasuks välja võlgnevuse 175,80 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 11,25 eurot ja viivise alates 12. oktoobrist 2012. a põhinõudelt 175,80 eurot kuni põhinõude täitmiseni määras 0,1% päevas. Ühtlasi muutis ringkonnakohus menetluskulude jaotust ning jättis menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 33% ulatuses kostja ja 67% ulatuses hageja kanda ning menetluskulud apellatsiooniastmes 33% ulatuses kostja ja 67% ulatuses hageja kanda. Kohtuotsus jõustus
13.augustil 2013. a.
2.09. septembril 2013. a esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kostja avalduse kohaselt on tema menetluskuluks apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, õigusabikulud 1 305 eurot ja ekspertiisikulud 200 eurot. Menetluskulud kokku on 1 680 eurot, millest 67% moodustab 1 125,60 eurot.
Hageja vaidles avaldusele vastu ning leidis, et kostja viidatud õigusabikulud ja ekspertiisikulud ei ole käsitatavad kohtukuludena TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes. Hageja arvates ei ole väidetavad õigusabikulud ja ekspertiisikulud käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuluga. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et FIE Aleksandr Gamazin oleks osalenud kohtumenetluses kostja seadusliku või lepingulise esindajana. Kõik kostja poolt kohtule edastatud dokumendid on kostja enda poolt allkirjastatud ja kohtule edastatud.
3.Hageja esitas kohtu nõudel 30. septembril 2013. a Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 2 172 eurot. Menetluskulud kokku on 2 372 eurot, millest 33% moodustab 782,76 eurot. Kostja asus seisukohale, et hageja avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks ei saa menetlusse võtta, kuna avalduse esitamise tähtaeg on möödunud. Muid vastuväiteid hageja menetluskuludele kostja esitanud ei ole.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus lahendas poolte taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks eraldi määrustega sama kuupäevaga 18. märtsil 2014. a. Maakohus rahuldas määrusega I kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja riigilõivu 117,25 eurot ja lepingulise esindaja kulud 230,48 eurot, kokku 347,73 eurot. Maakohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus riigilõivu hüvitamise osas. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 175 eurot. Lähtudes menetluskulude jaotusest jõustunud kohtuotsuses tuleb hagejal kostjale hüvitada riigilõivuna 117,25 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel analüüsis maakohus kostja poolt kohtule esitatud arveid ning ajakulu. Kostja esindaja tunnihinda 80 eurot pidas kohus mõistlikuks ja sellele ei esitanud vastuväidet ka hageja. Määruse I kohaselt: 1) jättis kohus 03. novembri 2012. a hagiavaldusele vastuse koostamiseks kulutatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 1,5 tundi arvestamata. Tsiviilasja toimikust nähtub, et vastuse hagiavaldusele on kostja allkirjastanud ja kohtule esitanud ise. Menetlusdokumendilt ei nähtu, et kostjal oleks vastuse koostamisel ja kohtule esitamisel olnud lepinguline esindaja. Kui TsMS §-s 218 sätestatule vastav isik ei ole menetlustoimingu tegemisel menetlusosalist esindanud, siis ei ole võimalik tekkinud kulu vastaspoolelt TsMS § 144 p 1 alusel välja mõista; 2) luges kohus 17. detsembril 2012. a toimunud kohtuistungiks ettevalmistumiseks ning istungil osalemiseks kulutatud aega 2 tundi põhjendatuks. Istungist võttis osa kostja lepinguline esindaja A. Gamazin ning kohtuistung kestis 1 tund ja 44 minutit. Kostja esindajal kulus ettevalmistuseks 16 minutit, mis on kohtu arvates mõistlik ajakulu; 3) luges kohus 28. jaanuaril 2013. a toimunud kohtuistungiks ettevalmistumiseks ning istungil osalemiseks kulutatud aega 2,3 tundi põhjendatuks. Kostja lepinguline esindaja võttis
istungist osa ning kohtuistung kestis 2 tundi ja 20 minutit, ehk 2,3 tundi. Kuna kostja esindaja on kuluks arvestanud üksnes kohtuistungist osavõtu aja, siis luges kohus nimetatud kulukirje põhjendatuks täies ulatuses; 4) jättis kohus 06. märtsi 2013. a apellatsioonkaebuse koostamise väidetava ajakulu 6 tundi,
23.aprilli 2013. a arvamuse ettevalmistamiseks ja koostamiseks väidetava ajakulu 6 tundi ja 21. juuni 2013. a arvamuse ettevalmistamiseks ja koostamiseks väidetava ajakulu 1,5 tundi arvestamata. Kohus leidis, et nimetatud kulu ei ole võimalik vastaspoolelt välja mõista, sest dokumendid on kostja allkirjastanud ja kohtule esitanud ise; 5) jättis kohus ekspertiisikulu 200 eurot arvestamata. TsMS § 293 lg 3 kohaselt määrab ekspertiisi kohus. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohus ekspertiisi määranud. Kohtuotsuse kohaselt on ka kohus jätnud kostjapoolse ekspertiisihinnangu arvestamata. Eeltoodud analüüsi tulemusena on kostja põhjendatud, vajalikud ning tõendatud lepingulisele esindajale tehtud kulud kokku summas 344 eurot (4,3 tundi x 80), millest 67% moodustab 230,48 eurot. Maakohus leidis, et pooled said arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määrusega nr 137, ehk hagi esitamise ajal kehtinud õigusnormiga. Määruse kohaselt oli hagilt hinnaga kuni 3 200 eurot (hagi hind oli 764,82 eurot) teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 1 600 eurot ja seda kõigi läbitud kohtuastmete peale kokku. Kuna antud tsiviilasjas jättis kohus menetluskulud üksnes 67% ulatuses hageja kanda, siis ei ole lepingulise esindaja kulusid põhjendatud hüvitada kostjale suuremas summas kui 67% ülempiirist (1 600 eurost), s.o. 1 072 eurot. Lähtudes menetluskulude jaotusest jõustunud kohtuotsuses on kostja lepingulise esindaja kulud summas 230,48 eurot kohased kahe läbitud kohtuastme kohta, arvestades asjaoluga, et apellatsioonimenetluses ei olnud kostjal lepingulist esindajat.
5.Maakohus rahuldas määrusega II hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 66 eurot ja lepingulise esindaja kulud 528 eurot, kokku 594 eurot. Maakohus andis pärast kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse saamist
13.septembril 2013. a kohtunõudega hagejale 15-päevalise tähtaja omapoolse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks. Hageja esindaja on kohtunõude kätte saanud
17.septembril 2013. a. Tähtaeg avalduse esitamiseks lõppes 02. oktoobril 2013. a. Hageja täitis kohtunõude tähtaegselt ning esitas 30. septembril 2013. a kohtule endapoolse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos kulusid tõendavate dokumentidega. TsMS § 176 lg 2 on erisäte TsMS § 174 lg 1 suhtes ning selle kohaselt kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Seega luges maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitatuks tähtaegselt. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 200 eurot. Lähtudes menetluskulude jaotusest jõustunud kohtuotsuses tuleb kostjal hagejale hüvitada 66 eurot riigilõivu katteks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus tegi tsiviilasja toimiku materjalide põhjal kindlaks, et hagejat esindas käesolevas menetluses TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Kuna hagi esitati 12. oktoobril 2012. a, tuli õigusabikulude väljamõistmisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille kohaselt hagilt hinnaga kuni 3 200 eurot (hagihind oli 764,82 eurot) on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 1 600 eurot ja seda kõigi läbitud kohtuastmete peale kokku. Arvestades, et kostja kanda jäi 33% menetluskuludest, ei ole lepingulise esindaja kulusid põhjendatud hüvitada hagejale suuremas summas kui 33% ülempiirist (1 600 eurost), s.o 528 eurot. Arvestades menetluses hageja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, milleks on maa- ja ringkonnakohtus esitatud 6 sisulist menetlusdokumenti, kohtutele esitatud väikesemahulised menetlusdokumendid (teatised, kaaskirjad esitatavatele dokumentidele, meilitsi teabevahetus kohtuga), kahel kohtuistungil viibitud aeg Viru Maakohtus (kokku kestusega 4 tundi ja 4 minutit), ei jää hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud alla 528 euro. Kohus ei pidanud vajalikuks anda üksikasjalikku hinnangut hageja esindaja õigusabi toimingutele ja arvetele olukorras, kus kostja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Olga Gedvil (kostja) vaidlustas mõlemad maakohtu 18. märtsi 2014. a määrused. O. Gedvil vaidlustab määrust I osaliselt osas, millega kohus jättis tema menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata. Määruskaebusega I palus kaebaja mõista tema kasuks hagejalt välja menetluskuludena lepingulise esindaja kulu 1 072 eurot (67%) ja tasu dokumentaalse tõendi saamise eest 134 eurot (67% 200 eurost). Määruskaebuse I kohaselt: 1) on maakohtu poolt ekspertiisikulu väljamõistmata jätmine ning sellekohane põhjendus vastuolus TsMS § 143 p-ga 2. Dokumentaalsete tõendite saamisega seotud kulud on menetluskulud. Asjakohatu on maakohtu väide, et nimetatud tõendi jättis maakohus arvestamata, sest nimetatud tõendit analüüsis ringkonnakohus (otsuse p 13); 2) on väär maakohtu oletus, et kõik menetlusdokumendid esitas määruskaebuse esitaja ise, mitte esindaja. Määruskaebuse esitaja vaid allkirjastas dokumente oma esindaja büroos, kuid dokumente kohtutesse saatis esindaja. Maakohus ei selgita, miks menetlusdokumenti allkirjastamine menetlusosalise enda poolt tähendab automaatselt ka koostamist menetlusosalise, mitte esindaja, poolt. Määruskaebuse esitaja andis oma esindajale volituse juba 13. novembril 2012. a ja see kehtib ka tänaseni. Esindaja osales mõlemal istungil, talle saadeti kohtu poolt dokumente ja päringuid. Ka käesoleva määruskaebuse koostas esindaja menetlusosalise nimel; 3) on kaevatav määrus vastuolus ka õigluse põhimõttega. Kaebajale määrati kindlaks 67 % kantud kuludest ja maakohtu arvates moodustab see kokku 230, 78 eurot õigusabi eest. Vastaspoolele määrati üksnes 33%, kuid see moodustab 528 eurot.
7.Määruskaebuse II kohaselt:
1) võib menetlusosaline TsMS § 174 lg 1 alusel nõuda menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud otsuse jõustumisest. Hageja esindaja rikkus ettenähtud tähtaega 1,5 kuu võrra, kuid kohus pole sellele reageerinud; 2) muutis maakohus poole õiguse kindlaksmääramiseks kohustuseks;
esitada
avaldus
menetluskulude
rahaliseks
3) tuleb TsMS § 169 lg 1 alusel mõista hagejalt kostja kasuks välja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Vastustaja vaidles määruskaebustele vastu ning palus jätta need rahuldamata. Vastuse kohaselt: 1) ei ole kaebuse esitaja viidatud ekspertiisikulu käsitatav kohtukuluna TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes ega menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajaliku kohtuvälise kuluna TsMS § 144 mõttes. TsMS § 293 lg 3 kohaselt määrab ekspertiisi kohus, kuid käesolevas asjas ei ole kohus seda teinud. Lisaks jättis kohus eksperthinnangu arvestamata; 2) tuleb õigusabikulud tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuluga. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hagiavaldusele vastuse koostamisel, apellatsioonkaebuse koostamisel, 23. aprilli 2013. a ja 21. juuni 2013. a arvamuste koostamisel lepinguline esindaja olnud. Kui menetlustoimingu tegemisel ei ole TsMS §-s 218 sätestatud isik menetlusosalist esindanud, siis ei ole võimalik tekkinud kulu vastaspoolelt välja mõista; 3) täitis vastustaja kohtunõude menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks tähtaegselt ning kaebuse esitaja lepingulise esindaja seisukoht on põhjendamatu. TsMS § 176 lg 2 on TsMS § 174 lg 1 erisätteks olukorras, kus kohus on jaganud menetluskulud täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi. Ka antud tsiviilasjas jagas ringkonnakohus menetluskulud selliselt, et jättis menetluskuludest 67% hageja ja 33% kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu mõlemad määrused väljamõistetud menetluskulu suuruse osas, teeb tühistatud osas uue määruse ning tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded kattuvas osas. Pärast tasaarvestust kuulub OÜ-lt Grenzh O. Gedvili kasuks menetluskuluna välja mõistmisele 4,08 eurot. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et maakohus on ebaõigesti lahendanud poolte menetluskulude kindlaksmääramise avaldused samas asjas kahe eraldi määrusega. TsMS § 176 regulatsiooni eesmärgiks on menetluskulude protsentides jaotamise korral mõlema menetlusosalise huvide kaitse ja nende menetluskulude kindlaksmääramise menetlemine koos. Seega peaks kohus need avaldused lahendama ka ühe määrusega. Ringkonnakohus lahendab Olga Gedvili mõlemad määruskaebused ühe määrusega.
10.Käesolevas asjas jättis kohus 33% menetluskuludest kostja O. Gevili kanda ja 67% menetluskuludest hageja OÜ Grenzh kanda. Vaidlustatud määrustega mõistis maakohus O. Gevililt OÜ Grenzh kasuks välja menetluskuluna 594 eurot ja OÜ-lt Grenzh O. Gedvili
kasuks 347,73 eurot. O. Gedvil on määruskaebustega vaidlustanud nii tema kasuks kui ka temalt välja mõistetud menetluskulude suuruse. Määruskaebuses I vaidlustab O. Gedvil määrust osas, millega maakohus jättis vastaspoolelt välja mõistmata ekspertiisikulu ning osaliselt lepingulise esindaja kulu, kokku 777,87 euro (1 125,60-347,73) ulatuses. Ringkonnakohus peab kaebust osaliselt põhjendatuks.
10.1.Ekspertiisikulu on asja läbivaatamise kulu (TsMS § 143 lg 1). Käesolevas asjas ei ole maakohus ekspertiisi määranud. Seega ei ole O. Gedvili esitatud dokument (I kd lk 98-100) ekspertiisiakt TsMS-i mõttes, vaid tegemist on dokumentaalse tõendiga TsMS § 143 p 2 järgi, mille saamise kulu on 200 eurot. TsMS § 174 lg-st 3 nähtuvalt peavad hüvitatavad menetluskulud olema kantud seoses kohtumenetlusega. Dokumentaalse tõendi saamisega seotud kulu hüvitamise otsustamiseks tuleb kohtul välja selgitada tõendi asjakohasus. O.Gedvil esitas kohtule dokumentaalse tõendi - Tulundusühistu Inkeri poolt koostatud ehitustööde ekspertiisi (I kd tl 98-100). Käesolevas asjas tuvastas ringkonnakohus 05. juuli 2013. a otsuse punktis 13 (II kd tl 7 pöördel), et ekspertiisiaktis on kirjeldatud töö puudusi, kuid ei ole märgitud puudustega tööde väärtust. Ekspertiisiaktis tehtud järeldused ei andnud alust hageja nõuet vähendada. Sellest tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et määruskaebuse esitaja poolt tehtud kulutused täiendava tõendi saamisele ei ole põhjendatud ning maakohus jättis menetluskulude põhjendatuse hindamisel õigesti nimetatud kulu hüvitamise nõude rahuldamata.
10.2.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis alusetult rahuldamata kaebaja kulu õigusabile seoses 13. novembri 2012. a hagile vastuse koostamisega. Kuigi 13. novembri 2012. a menetlusdokument on allkirjastatud määruskaebuse esitaja enda poolt, on kohtule esitatud samal kuupäeval, s.o 13. novembril 2012. a allkirjastatud volikiri A. Gamazini nimele. Määruskaebuse esitaja kinnitab, et dokumenti aitas koostada lepinguline esindaja ning kohtul ei ole alust kahelda väite õigsuses. Määruskaebuse esitaja 13. novembri 2012. a menetlusdokumendis ning selle lisades (I kd tl 87, 94, 96) kajastub muuhulgas ka lepingulise esindaja allkiri. Seega peab ringkonnakohus usutavaks, et 13. novembri 2012. a määruskaebuse esitaja menetlusdokumenti aitas kaebajal koostada lepinguline esindaja. Määruskaebuse esitaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (II kd tl 39) kohaselt on
13.novembri 2012. a menetlusdokumendi koostamise ajakulu 1,5 tundi, mida saab pidada mõistlikuks. Lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot, mida maakohus on pidanud mõistlikuks ja ringkonnakohus nõustub sellega. Tunnitasu suurusele ei ole vastuväited esitanud ka vastustaja, kes ei ole vaidlustanud määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja menetluskulude suurust. Tunnihinnaga 80 eurot on tasu 1, 5 tunni eest 120 eurot (1,5*80=120), mis on põhjendatud tasu 13. novembri 2012. a menetlusdokumendi koostamise eest. Tartu Ringkonnakohtu 05. juuli 2013. a otsusega jäeti menetluskulud 67% ulatuses OÜ Grenzh kanda. Seega tuleb OÜ-lt Grenzh välja mõista O. Gedvili kasuks 13. novembri 2012. a menetlusdokumendi koostamise eest kulu 67% ulatuses, s.o 120/100*67=80,40 eurot.
10.3.Maakohus luges O. Gedvili põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 347,73 eurot. Kuna nimetatud osas maakohtu määrust vaidlustatud ei ole, siis käesoleva määruse punktis
10.2.märgitut arvestades tuleb OÜ-lt Grenzh välja mõista O. Gedvili kasuks menetluskuluna kokku 347,73+80,40=428,13 eurot.
11.Määruskaebuses II vaidlustab O. Gedvil vastustaja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise õigeaegsust. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
11.1.Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja ületas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaega 1,5 kuu võrra. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TsMS § 176 lg-s 2 sätestatu. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-63-10 p-s 13 asunud seisukohale, et kuigi TsMS § 174 lg 1 võimaldab menetlusosalisel nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, siis TsMS § 176 lg 2 on TsMS § 174 lg 1 erisätteks olukorras, kus kohus on jaganud menetluskulud täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi.
11.2.Ka praegusel juhul jagas ringkonnakohus menetluskulud selliselt, et jättis menetluskuludest 33% hageja (vastustaja) ja 67% kostja (määruskaebuse esitaja) kanda. TsMS § 176 lg 1 sätestab minimaalse aja, kuid konkreetse tähtaja määramine on kohtu diskretsiooniotsustus. Maakohus nõudis vastustajalt oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamist 13. septembril 2013. a (II kd tl 45) kohtunõudega. Kohtunõude kohaselt tuleb menetluskulude avaldus esitada 15 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest arvates. Vastustaja kinnitas kohtunõude kättesaamist 17. septembril 2013. a, seega tähtaeg avalduse esitamiseks hakkas kulgema 18. septembril 2013. a ning lõppes 02. oktoobril 2013. a. Vastustaja esitas oma avalduse tähtaegselt, s.o 30. septembril 2013. a.
12.Määruskaebuse esitaja ei ole vaidlustanud vastustaja menetluskulude suurust põhjendatuse ja vajalikkuse aspektist ega esitanud vastuväiteid vastustaja menetluskulude rahalisele suurusele. Maakohus hindaski üksnes määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, kuid jättis hindamata vastaspoole lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse, millega pani ringkonnakohtu arvamuse kohaselt menetlusosalised ebavõrdsesse olukorda. Samas on kaebaja oma määruskaebuses I viidanud tekkinud olukorra ebaõiglusele.
12.1.Maakohus on õigesti määruses II märkinud, et kohaldamisele kuulub TsMS § 175 lg 1 (enne 01. jaanuari 2013. a kehtinud redaktsiooni sõnastuses). Riigikohus on asunud korduvalt seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-11-14, et enne 1. jaanuari 2013. a kehtinud TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus kontrollima esindajakulu põhjendatust ja vajalikkust sõltumata esitatud vastuväidetest. Käesolevas asjas on hagi esitatud 12. oktoobril 2012. Seega oleks maakohus pidanud vastustaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hindama ka omal algatusel.
12.2.Õige on maakohtu seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid, mistõttu ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Ringkonnakohus peab vajalikuks määruskaebuse II lahendamisel vastustaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnata.
12.3.Vaidlust ei ole, et vastustajat esindas menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele. Vastustaja 30. septembri 2013. a avalduse kohaselt on vastustaja menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kokku 2 372 eurot, mis koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust 200 eurot ja lepingulise esindaja kuludest I astme kohtus 1 152 eurot ja II astme kohtus 1 020 eurot. Osutatud õigusabi teenuse tunnihind varieerub sõltuvalt toimingust ning toimingu tegemise ajast, kuid ei ületa 100 eurot (ilma käibemaksuta), mis on senist kohtupraktikat arvestades mõistlik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
Vastustaja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse maht on taotluse kohaselt kokku 21 tundi. Tsiviilasja toimikust nähtub, et 12. oktoobri 2012. a esitatud hagiavaldus on 6-l lehel, millest sisulist teksti on 4 lehte. Hagiavaldus sisaldab lisasid koos tõlgetega mitmekümnel lehel. Kohus loeb hagiavalduse koostamisele kulutatud aja põhjendatuks ja vajalikuks täies mahus, s.o 2 tundi tasuga kokku 160 eurot. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja muud asjas esitatud dokumendid suures osas kordavad hagiavalduses esitatud seisukohti ning asjaolude kirjeldusi. Kuigi 25. novembri 2012. a,
08.aprilli 2013. a ning 17. juuni 2013. a menetlusdokumendid on suhteliselt mahukad (22 lehte), ei sisalda need uusi asjaolusid või keerukat analüüsi, mistõttu on kolme menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi tasuga kokku 400 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt kestsid 17. detsembri 2012. a ja 28. jaanuari 2013. a istungid kokku 4 tundi ja 4 minutit. Ei ole selge, millist täiendavat asjaajamist ning milliste toimingute teostamist on vastustaja lepinguline esindaja teostanud. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu I astme menetluses toimunud kohtuistungitel osalemise eest on 4 tundi ja 4 minutit, maksumusega 406,67 eurot. Ülejäänud osas ei pea ringkonnakohus vastustaja kulusid vajalikeks. Oluline on siinjuures märkida, et määruskaebuse esitaja väidete kohaselt osutas tema esindaja temale õigusabi kahes kohtuastmes kokku üksnes 16,3 tunni ulatuses (vastustaja taotleb 21 töötunni hüvitamist). Ringkonnakohus hindab toimiku materjalide kohaselt mõlema esindaja panust kohtumenetlusse oma klientide esindamisel enam-vähem võrdseks, mistõttu ei oleks põhjendatud niivõrd suured erinevused esindaja töö tasustamisel. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et käesolevas menetluses on vastustaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kahes kohtuastmes kokku 160+400+406,67=966,67 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1 160.- eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole OÜ Grenzh käibemaksukohustuslane.
12.4.Maakohus leidis määruses II, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 200 eurot, ning seda tõendavad kohtule esitatud maksekorraldused (I kd tl 55 ja 68). Lähtudes menetluskulude jaotusest mõistis maakohus O. Gedvililt välja vastustaja kasuks 66 eurot riigilõivu katteks. Maakohus jättis tähelepanuta vastustaja 30. detsembri 2012. a taotluse (I kd tl 123-124) hagihinna muutmiseks ning enamtasutud riigilõivu tagastamiseks ning Viru Maakohtu 15. veebruari 2013. a määruse, millega tagastati vastustajale riigilõiv enamtasutud osas summas 75 eurot vastustaja seadusliku esindaja A. Ivoilovi arveldusarvele. Kohtute infosüsteemi kohaselt jõustus määrus 05. märtsil 2013. a. Seega on vastustaja tasunud riigilõivu 200-75=125 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades menetluskulude jaotust tuleb O. Gedvililt mõista OÜ Grenzh kasuks välja riigilõivuna 125/100*33=41,25 eurot.
13.O. Gedvili kanda on jäetud 33% menetluskuludest. Ringkonnakohus leidis, et vastustaja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja vajalik summas 1 160 eurot. Lähtudes menetluskulude jaotusest jõustunud kohtuotsuses kuulub vastustaja lepingulise esindaja kuluna O. Gedvililt välja mõistmisele 1 160/100*33=382,80 eurot ning koos riigilõivuga kokku 424, 05 eurot.
14.Ringkonnakohus leiab, et kuna käesolevas asjas on pooltel teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded menetluskulude näol ja kohus on mõlema poole nõuded osaliselt rahuldanud, tuleb resolutsioonis tasaarvestada poolte nõuded rahuldatud osas.
Määruskaebuse esitaja menetluskulude nõue vastustaja vastu on 428,13 eurot. Vastustaja menetluskulude nõue määruskaebuse esitaja vastu on 424,05 eurot. Tasaarvestuse tulemusena jääb määruskaebuse esitajal menetluskulude hüvitamise nõue vastustaja vastu 428,13-424,05=4,08 euro ulatuses.
15.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.