Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
22. september 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-8284
Tsiviilasi
KÜ Tallinna mnt 21 Narva hagi Konstantin Šestakovi vastu võlgnevuse nõudes Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. aprilli 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Konstantin Šestakovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Konstantin Šestakov XXXXXXXXXXX; aadress: X-XX, XXX); lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin; Vastustaja: Korteriühistu Tallinna mnt 21 Narva (registrikood: 80228958; aadress: Tallinna mnt 21-53, Narva); lepinguline esindaja Julia Tuštšenko (Veerenni Õigusbüroo TÜ)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 21. aprilli 2014 määrus väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.
2.Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Konstantin Šestakovi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista Korteriühistult Tallinna mnt 21 Narva välja Konstantin Šestakovi kasuks menetluskulude katteks 411 (nelisada üksteist) eurot.
Menetluskulude jaotus
Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.KÜ Tallinna mnt 21 Narva (edaspidi hageja) esitas 27. veebruaril 2012 hagiavalduse Konstantin Šestakovi (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 677,59 eurot ja viivise nõudes. 05. oktoobril 2012 täpsustas hageja oma nõuet, teatades, et 01. oktoobri 2012 seisuga on kostjal sissenõutavaks muutunud kohustused hageja ees kogusummas 502,12 eurot, millest 453,54 eurot on võlgnevus majandamiskulude eest ning 45,58 eurot viivised. Viru Maakohtu 15. oktoobri 2012 otsusega jäeti KÜ Tallinna mnt 21 Narva hagi kostja vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 25. veebruari 2013 otsusega maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus hageja kanda. Viru Maakohtu 15. oktoobri ja Tartu Ringkonnakohtu
25.veebruari 2013 otsused jõustusid Riigikohtu määrusega 12. juunil 2013. Kostja esitas 20. juunil 2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (II kd tl 55-62). Avalduse kohaselt on kostja menetluskulu tsiviilasjas õigusabi tasu 620 eurot. Hageja vaidles avaldusele täies ulatuses vastu (II kd tl 69-70), leides, et kostja poolt kantud õigusabikulud ei ole vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude hüvitamise piirmääraga. Hageja esitas nõude 502,12 eurot, millest teise menetlusosalise poolt kuulub hüvitamisele maksimaalselt kuni 320 eurot. Samuti ei ole kostja menetluskulud mõistlikud ega põhjendatud arvestades tsiviilasja hinda. Kostja avaldus ei vasta TsMS § 174 lg 3 nõuetele, taotlusele lisatud kviitungitel puudub kostja allkiri, mistõttu need ei tõenda kulude kandmist kostja poolt. Samuti puudub avalduses kostja kinnitus, et kulud oleks kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja hageja vastuväidetega ei nõustunud ning leidis, et hageja üritab kohut petta ning venitab menetlust. Sellest tulenevalt palus kostja mõista hagejalt välja täiendavalt kostja kasuks menetluskulude kindlaksmääramise menetluses hageja vastuväitele vastuse koostamise kulu 60 eurot. Viru Maakohus 05. detsembri 2013 määrusega rahuldas kostja avalduse osaliselt ning mõistis Korteriühistult Tallinna mnt 21 Narva välja Konstantin Šestakovi kasuks menetluskulud summas 333 eurot. Kohtumääruse tegi kohtujurist. Kostja esitas 20. detsembril 2013 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustas määruse menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmise, s.o menetluskulude summas 287 eurot välja mõistmata jätmise osas. Tartu Ringkonnakohus tühistas 26. veebruaril 2014 maakohtu määruse määruskaebuse põhjendustest olenemata ning saatis Konstantin Šestakovi avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks uueks lahendamiseks maakohtule. Riigikohus tunnistas
04.veebruari 2014 otsusega tsiviilasjas nr 3-4-1-29-13 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks
kohtute seaduse § 1251 lg 2 ja TsMS § 174 lg 8 osas, mille kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses menetluskulud kindlaks määrata kohtujurist.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Asja uuel läbivaatamisel rahuldas maakohus 21. aprilli 2014 määrusega Konstantin Šestakovi avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis Korteriühistult Tallinna mnt 21 Narva välja Konstantin Šestakovi kasuks menetluskuludena 333 eurot. Maakohtu määruse põhjendused on samad, mis 05. detsembri 2013 määruses. Maakohus analüüsis kostja poolt maakohtule esitatud arveid ning ajakulu, arvestades et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Kuivõrd mitmest kostja esitatud dokumendist ei nähtu, et A. Gamazin oleks toimingu tegemisel osalenud kostja esindajana, tuleb need õigusabikulud jätta kohtuvälise kuluna arvestamata. Maakohus analüüsis kostjate kulukirjeid koostoimes toimiku materjalidega ning asja keerukust arvestades. Maakohus põhjendas oma seisukohta iga kulukirje juures ning leidis, et kostjate esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on 333 eurot. Maakohus leidis, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse vastuväitele vastuse koostamise kulu samas menetluses ei ole käsitletav õigusabikuluna TsMS 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kostja taotlus 60 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus lähtus õigusabikulude väljamõistmisel Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusest nr 137, ehk hagiavalduse kohtusse esitamise ajal menetluskulude küsimust reguleerinud õigusaktist. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi isik sai ette näha. Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 järgi hagilt hinnaga kuni 3 200 eurot (hagi hind käesolevas vaidluses oli 677,59 eurot) kuulusid lepingulise esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 1 600 eurot. Käesoleval juhul jäävad kostja põhjendatud ja vajalikud kulutused 333 eurot alla lubatud piirmäära.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Konstantin Šestakov esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust osas, millega jäeti Konstantin Šestakovi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata, s.o rahaliselt 287 eurot. Määruskaebuse kohaselt: 1) on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata õigusabikulu hagiavaldusele 15. märtsi 2012 vastuse ettevalmistamise ja koostamise eest. Kui pool on allkirjastanud menetlusdokumendi ise, ei tähenda see ilmtingimata, et dokument ei ole koostatud lepingulise esindaja poolt. Menetlusdokumendi koostamist esindaja poolt tõendavad menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud kviitung nr 16, millel on märgitud, et tasutud on nimetatud dokumendi koostamise ja ettevalmistamise eest, ning 20. juuni 2013 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus, milles on märgitud, et vastuse hagile koostas jurist A. Gamazin; 2) ei ole maakohus arvestanud ka samal kuupäeval, s.o 15. märtsil 2012 allkirjastatud volitusega A. Gamazini nimele; 3) ei ole maakohus arvestanud 17. detsembri 2012 kviitungiga nr 56 (II kd tl 57). Maakohus jättis kviitungil märgitud õigusabikulu 140 eurot arvestamata põhjusel, et menetlusdokumendis puudub märge, et selle koostas lepinguline esindaja. Selle dokumendi koostamise ajaks on määruskaebuse
esitaja esindaja osalenud kahel istungil ning kohus pidas temaga kirjavahetust. Tartu Ringkonnakohtu
10.detsembri 2012 määruses on määruskaebuse esitaja esindajana märgitud A. Gamazin; 4) on A. Gamazin jätkuvalt määruskaebuse esitaja esindaja. Kohtumenetluse jooksul tunnistasid nii maa- kui ka ringkonnakohus A. Gamazinit määruskaebuse esitaja esindajana. Määruskaebuses on selle koostajana märgitud A. Gamazin; 5) on määruskaebuse esitaja invaliid, kelle ülalpidamisel on 2 last. Alusetult esitatud hagile vastu vaidlemiseks ning enda õiguste kaitseks tuli määruskaebuse esitajal võtta esindaja, kelle tasu maksmiseks tuli raha laenata. Maakohus ei mõistnud määruskaebuse esitaja kasuks menetluskulude täielikku summat, mis võimaldaks tal tagastada võlad.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, leides, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt: 1) on TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramise otsus kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on diskretsioonipiire ületanud. Määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et maakohus oleks diskretsioonipiire ületanud; 2) on maakohus põhjalikult analüüsinud kulude põhjendatust ning on õiguspäraselt vähendanud kulusid, mis kohtu hinnangul olid põhjendamatud või mitte vajalikud; 3) ei ole määruskaebuse esitaja kantud õigusabikulud vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude hüvitamise piirmääraga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse väljamõistetud menetluskulu suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab Konstantin Šestakovi avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab Korteriühistult Tallinna mnt 21 Narva välja Konstrantin Šestakovi kasuks menetluskulude katteks 411 eurot. Kooskõlas TsMS § 659 ja TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse esitaja ei vaidle vastu maakohtu poolt väljamõistetud summade arvestamise metoodikale, seega nimetatud küsimust käesolevas määruses ei käsitleta. Määruskaebuse esitaja peamine argument on see, et esindaja allkirja puudumine menetlusdokumendil ei tähenda, et esindaja ei ole dokumendi koostanud.
6.Määruskaebuse esitaja nõuab menetluskulu väljamõistmist hagiavaldusele vastuse koostamise eest. Maakohus jättis nimetatud kulu vastaspoolelt välja mõistmata eelkõige põhjusel, et menetlusdokumenti allkirjastas määruskaebuse esitaja ise ning sellelt ei nähtu, et määruskaebuse esitajal oleks olnud dokumendi koostamisel esindaja.
6.1.Sarnast olukorda on ringkonnakohus analüüsinud tsiviilasjas nr 2-12-41201 ning käesolevaga jääb eespoolmainitud asjas esitatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis alusetult rahuldamata kaebaja kulu õigusabile seoses hagile 15. märtsi 2013 vastuse koostamisega. Kuigi 15. märtsi 2013 menetlusdokument on allkirjastatud määruskaebuse esitaja enda poolt, on kohtule esitatud samal kuupäeval, s.o 15. märtsil 2013 allkirjastatud volikiri A. Gamazini nimele. Määruskaebuse esitaja kinnitab, et dokumenti aitas koostada lepinguline esindaja ning kohtul ei ole alust kahelda väite õigsuses. Määruskaebuse esitaja 15. märtsi 2013 menetlusdokumendi lisades (I kd
tl 71, 73) kajastub muuhulgas lepingulise esindaja A. Gamazini allkiri. Seega peab ringkonnakohus usutavaks, et 15. märtsi 2013 määruskaebuse esitaja menetlusdokumenti aitas kaebajal koostada lepinguline esindaja.
6.2.Määruskaebuse esitaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse (II kd tl 55) kohaselt on
15.märtsi 2013 menetlusdokumendi koostamise ajakulu 1,3 tundi, mida saab pidada mõistlikuks. Lepingulise esindaja tunnitasu on 60 eurot, mis on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik. Tunnitasu suurusele ei ole vastuväited esitanud ka vastustaja. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et lähtuda tuleb avalduses märgitust, s.o ajakulust 1,3 tundi ning tunnitasust 60 eurot, sest avaldusele lisatud kviitungil ei ole märgitud ajakulu ega tunnitasu, mille alusel tasumisele kuuluv summa moodustus. Tunnihinnaga 60 eurot on tasu 1,3 tunni eest 78 eurot (1,3*60=78), mis on põhjendatud tasu 15. märtsi 2013 menetlusdokumendi koostamise eest.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult arvestamata menetluskulude kindlaksmääramise avalduse punktides 5 ja 6 nimetatud ajakulu: vastustaja 14. novembri 2012 apellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamise ja koostamise eest, rahaliselt 140 eurot ning
14.veebruari 2014 arvamuse koostamise eest, rahaliselt 60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et ei ole tõendatud, et määruskaebuse esitajal oleks II astme menetluses olnud lepinguline esindaja.
7.1.Vastuse apellatsioonkaebusele esitas määruskaebuse esitaja ise, see on allkirjastatud määruskaebuse esindaja enda poolt ning menetlusosaliste andmete juures esindajat märgitud ei ole. Kuigi 15. veebruari 2013 menetlusdokumendi lõpus on märgitud, et selle koostas A. Gamazin, puudub sellel A. Gamazini allkiri, ehk kinnitus dokumendi koostamise kohta.
7.2.Muuhulgas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitajal puudus kohustus 15. veebruari 2013 menetlusdokumendi koostamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 04. jaanuari 2013 määrusega oli menetlusosalistele antud aeg seisukohtade esitamiseks kuni 04. veebruarini 2013. Määruse põhjendavas osas on märgitud, et kohus väljastab tähtpäevaks esitatud seisukohad vastaspoolele teadmiseks, vastuväiteid ega täiendusi nendele seisukohtadele enam esitada ei saa. Seega ei ole õigustatud nõuda vastaspoolelt menetluskulu hüvitamist menetlusdokumendi koostamise eest, mida menetlusosaline esitada ei saanud.
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja väited tema majandusliku seisundi kohta ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja muutmiseks.
9.Eespoolöeldut arvestades, määruskaebuse rahuldamise ulatust ning 21. aprilli 2014 Viru Maakohtu määrust arvestades on Konstantin Šestakovi põhjendatud ning vajalikud menetluskulud käesolevas menetluses kokku 333+78=411 eurot.
10.Vastustaja leidis korduvalt vastuses määruskaebusele, et määruskaebuse esitaja menetluskulud ei ole vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude hüvitamise piirmääraga. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistas TsMS § 175 lg 4 ning selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei ole vastustaja väited piirmäärade ületamisest asjakohased.
11.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.