Kohtulahend

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 09.01.2012 esitatud hagiavalduses hageja palus tunnistada kehtetuks 08.12.2011 toimunud enampakkumine, millel võõrandati hageja korteriomand aadressil XXXXX XXX XX-XX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX), ning tuvastada, et kostjal I on kohustus anda nõusolek kinnistusregistri teises jaos oleva kande nr 4 kustutamiseks, mille kohaselt kostja I on kinnisasja omanik. Hagiavalduse kohaselt oli täitemenetluses esitatud nõudeks kostja I ja hageja vahel sõlmitud laenuleping ning hüpoteegi seadmise leping ning täitemenetluse läbiviijaks kohtutäitur Rocki Albert. Enampakkumisel omandas hageja korteriomandi alghinnaga 12 000 eurot OÜ kostja I. Enampakkumine viidi läbi enampakkumise olulisi tingimusi rikkudes. Hagejale jäeti teatamata enampakkumise toimumise aeg ning enampakkumise kuulutuse sisu. Kostjate vastuväited Kostja I vaidles hagile vastu. Kostjale teadaolevalt viidi enampakkumine läbi seaduslikult. Kohtutäitur vaidles hagile vastu. Kohtutäitur toimetas hagejale kätte täiteasjas nr 176/2011/1022 kõik kättetoimetamist vajavad materjalid ning edastas muud materjalid, täites seejuures kõik TMS §-st 84 tulenevad nõuded. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 26.04.2011 esitas sissenõudja kostja I kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks hageja suhtes, soovides pöörata sissenõude võlgniku varale. TMS § 10 lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. TMS § 10 lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TMS § 10 lg 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Kohtutäitur toimetas täitmisteate koos täitedokumendiga hagejale kätte isiklikult 05.05.2011, mida kinnitab hageja oma allkirjaga väljastusteatel. Kättetoimetamise kuupäeva väljastusteatel on hageja ise märkinud. 28.04.2011 koostatud täitmisteates kohustas kohtutäitur viivitamata võlgnikku teavitama oma kontaktandmed, mille abil on võimalik dokumente kätte toimetada. Kohtutäitur hoiatas ka kontaktandmete edastamata jätmise võimalikest tagajärgedest. Sel juhul kohtutäitur võis edastada dokumendid enda valitud viisil. 13.05.2011 vastas võlgnik 2(5)

kohtutäiturile e-kirjaga aadressilt [email protected]. Kuna hagejat kohustati täitmisteates teavitama oma kontaktandmed, järeldub, et hageja, vastates täiturile e-aadressilt, soovis, et temaga kontakteerutakse selle aadressi kaudu. Hageja e-kirjas ei teatanud täiturile, et välistab edaspidi elektroonilise kontakteerumise ning tuleks kasutada kontakteerumiseks teist viisi. TMS § 84 lg 3 järgi tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. TMS § 881 lg 1 sätestab, et enne enampakkumise alustamist teeb kohtutäitur oksjonikeskkonnas teatavaks müüdavat vara ning enampakkumist puudutavad olulised tingimused § 84 kohaselt ja alghinna. TMS § 10 lg 4 alusel võib enampakkumise teate kohtutäitur hagejale kätte toimetada enda valitud viisil. Kohtutäitur saatis teate hagejale enampakkumise toimumise kohta 11.11.2011 elektrooniliselt. Nimetatud teade hageja postkasti ei jõudnud, kuna hageja postkast oli täis. Seda kinnitab vastavasisuline teade, mille sai kohtutäitur hageja postiserverist mail.ee. Seega elektrooniliselt saadetud teadet hageja kätte ei saanud. Nõustuda ei saa kohtutäituri seisukohaga, et postkasti ummistumise riisiko lasub hagejal. Kohtutäituril lasub kohustus tõendada, et hageja on enampakkumise teate kätte saanud. Kohtutäitur saatis teate hagejale enampakkumise toimumisest 11.11.2011 ka lihtkirjalikult. Seda kinnitavad teade täitetoimingu toimumise kohta 11.11.2011, mis on edastatud hagejale tema elukoha aadressile XXXXX, XXXXX XXX XX-XX, ning kohtutäituri poolt saadetavate kirjade nimekiri, millel olev postitempel kinnitab, et hagejale on edastatud lihtkiri 14.11.2011. TMS § 10 lg 5 sätestab, et kui lõikes 4 nimetatud dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või ta ei ole seda kätte saanud. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et hageja sai teate enampakkumise toimumise kohta kätte 17.11.2011. Enampakkumise aktist 08.12.2011 nähtub, et enampakkumisel müüdi võlgnikule kuuluv kinnistu nr XXXXXXX. Seega on hagejale enampakkumise toimumise teade edastatud vastavalt TMS § 10 lg-tes 4 ja 5 sätestatule. Hageja on saanud kätte lihtkirjalikult saadetud enampakkumise toimumise teate 21 päeva enne enampakkumise toimumist. Hageja vande all antud ütluste järgi ei ole ta enampakkumise teadet kätte saanud; hageja sai enampakkumise toimumisest teada paar päeva enne enampakkumise toimumist tädi SH käest; 2012 alguses tuli kohtutäiturilt kiri. Tunnistaja RR ütluste järgi 2011 lõpus aadressile XXXXX, XXXXX XXX XX-XX, kohtutäiturilt kirja ei tulnud. Tunnistaja tõi tavaliselt posti postkastist tuppa. Tunnistaja RR ütluste ja hageja vande all antud seletusega ei leidnud tõendamist, et hageja ei ole kohtutäituri lihtkirjalikult saadetud enampakkumise teadet kätte saanud 17.11.2011. RR on hageja poeg. Nad elavad ühtse perena XXXXX XXXXX XXX XX-XX. Ühe perekonna liikmete väidetest, et hageja ei ole 2011 lõpus kohtutäituri saadetud lihtkirja kätte saanud, ei piisa lihtkirja mitte kättesaamise tõendamiseks. Pereliikmete paljasõnalised väited, et kirja ei ole kätte saadud, vaatamata sellele, et antud vande all, ei ole kohtule veenvad. Tõenditeks oleksid olnud objektiivsetest allikatest pärinevad faktid. Kohtutäitur Rocki Albert on esitanud korrektselt vormistatud dokumendid, s.o enampakkumise teate, millest nähtub, et see on saadetud hagejale tema alalise elukoha aadressil, ning väljamineva posti nimekirja, millest nähtub, et kiri on saadetud hagejale 14.11.2011, mida kinnitab AS Eesti Posti 14.11.2011 kuupäevaga tempel. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kohtutäitur oleks saatnud hagejale enampakkumise teate aadressil, kus hageja ja tema pere alaliselt ei ela. Hageja ei tõendanud, et tema alaline elukoht ei ole XXXXXX, XXXXX XXX XX-XX. Hageja ei tõendanud, et kohtutäitur on saatnud 14.11.2011 enampakkumise teate asemel muu dokumendi. Samuti ei esitatud AS Eesti Post kinnitust, et kohtutäituri kirja ei ole nemad hageja postkasti toonud. Hageja ei tõendanud, et ta oleks viibinud 2011 terve novembri- ja detsembrikuu kodust ära. Asjaolu, et hageja 2011 lõpus kord või paar nädalas Tallinnas viibis, ei oma tähtsust. See ei takistanud posti kätte saamast. Tavaliselt võttis posti postkastist välja RR. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kohtutäitur on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi.

3(5)

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks arutamiseks maakohtu teisele koosseisule või teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kui ringkonnakohus asja maakohtule tagasi ei saada, taotleb hageja kuulata üle tunnistaja SH. Maakohtu menetlus ei olnud aus ja erapooletu olukorras, kus kohtuistungi sekretär on hageja lapse isa elukaaslane. Toodu nähtub ka maakohtu menetluse jooksul tehtud menetlusotsustest ja nende põhjendustest. Maakohtu kohtunik oleks pidanud asjas ennast taandama või siis asja arutamises oleks pidanud osalema teine kohtuistungi sekretär. Käesolevas asjas tõendas hageja dokumendi mittekättesaamist (TMS § 10 lg 5) enda vande all antud seletuse ja tunnistaja ütlustega. Samuti taotles hageja tunnistajana SH ülekuulamist, kes saaks anda ütlusi selle kohta, et hageja sai enampakkumisest teada vahetult enne selle toimumist. Maakohus ei ole esitanud ühtki mõistlikku põhjendust, miks hageja ja tunnistaja ütlused jäetakse tähelepanuta. Maakohus on automaatselt välistanud ütlused seetõttu, et tegemist on pereliikmetega. Asjaolu, et hageja ja tunnistaja on pereliikmed, ei saa tulenevalt fsMS § 232 lg-st 2 välistada nende ütlusi asjaolu tõendamiseks. Maakohus ei ole jaganud menetluses ühtki selgitust ja seetõttu on kohtuotsus hagejale üllatav. Alles otsuses andis maakohus teada, et hageja oleks pidanud esitama AS Eesti Posti kinnituse, et nemad ei ole kirja postkasti toonud. TsMS § 230 lg-s 2 ja § 329 lg-s 3 on sätestatud kohtu selgitamiskohustus nii poolte väljatoodud asjaolude kui ka tõendite suhtes. Menetlusosalisi tuleb juhendada olukorras, kui asjaoludest nähtub, et tõendite esitamata jätmine põhineb eksimusel, menetlusliku või õigusliku olukorra äratuntavalt valesti hindamisel. Väljaselgitamiskohustust on maakohus rikkunud ka tunnistaja taotluse rahuldamata jätmisega, millega on jätnud välja selgitamata asjas keskset tähtsust omava asjaolu. Vastused apellatsioonkaebusele Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja asja toimikuga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant ei ole selgitanud, kuidas võiks kohtusekretäri seotus hageja lapse isaga anda alust kahelda kohtuniku erapooletuses (TsMS § 2 4 lg 1 koosmõjus § 23 p-s 7 sätestatuga). Samuti pole apellant põhjendanud, miks ta maakohtus kohtuniku taandamist ei taotlenud. Tulenevalt TsMS §-s 30 sätestatust ei saa apellatsioonkaebuses tugineda väitele, mille kohaselt maakohtu kohtunik oleks pidanud ennast taandama, kui taandamisavaldust esimese astme kohtus ei esitatud. TsMS § 25 lg 1 kohaselt ei või menetlusosaline kohtuniku taandamise avaldust esitada § 23 punktis 7 ettenähtud juhul, kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse, ilma et ta oleks taandamisavaldust esitanud. Kohtuistungi sekretäri taandamine ei ole seaduse kohaselt ette nähtud. Hageja sai kohtuistungi sekretäri isikust teada 11.01.2012, mil hageja esindaja sai kätte kohtuistungi sekretäri e-kirja (kd I tl 26). Hageja osales 16.10.2013 kohtuistungil, mil ka hageja poeg tunnistaja RR avaldas, et tunneb kohtuistungi sekretäri, kes on tunnistaja isa naine (kd II tl 92). Hageja ei esitanud avaldust kohtuniku taandamiseks ja on ei saa sellele enam apellatsioonimenetluses tugineda.

4(5)

Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tunnistaja RR ütluste ja hageja vande all antud seletusega ei leidnud tõendamist, et hageja ei ole kohtutäituri poolt lihtkirjalikult saadetud enampakkumisteadet kätte saanud 17.11.2011. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on ütlused välistanud. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta (TsMS § 232 lg 1). Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2). Maakohus on kirjalikke tõendeid, tunnistaja ütlusi ja hageja vande all antud seletusi hinnates kujundanud oma siseveendumusest tuleneva seisukoha, et kohtutäituri kiri jõudis hagejani. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et kohtutäitur on esitanud dokumendid, sh väljamineva posti nimekirja, millest nähtub, et kiri on saadetud hagejale. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt maakohus ei andnud menetluses ühtki selgitust ning seetõttu on otsus hagejale üllatav, on põhjendamatu. 16.10.2013 kohtuistungi protokollist nähtub, et hageja oli saanud teada, et kohtu arvates ei ole tõendeid piisavalt (kd II tl 96). Hageja on soovinud esitada ja esitas tõendeid selle kohta, et hageja ei saanud enampakkumise teadet kätte 17.11.201 1. Toodust nähtuvalt hageja mõistis, et nimetatud väidet tuleb tõendada. Maakohus ei olnud kohustatud tõendeid hindama menetluse käigus ega selgitama hagejale, milliste tõenditega hageja saaks oma väidet tõendada. Maakohus ei rikkunud menetlusnorme SH tunnistajana ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisel. Maakohus jättis 16.10.2013 kohtuistungil hageja taotluse rahuldamata põhjusel, et tunnistaja ilmumiseks istungile ei olnud seaduslikku takistust (kd II tl 92). Hageja oli taotlenud SH tunnistajana ülekuulamist 03.12.2012, märkides, et tunnistaja ilmumise tagab hageja (kd I tl 172), kuid nimetatud isikut 16.10.2013 kohtuistungile ei ilmunud. TsMS § 200 lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal menetlust venitada. Hageja taotlus kuulata tunnistajana üle SH tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei ole põhistatud tõendi kogumise ja hindamise lubatavust. Kuna ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud taotluse rahuldamata jätmisel menetlusõiguse normi, puudub ringkonnakohtul seaduslik alus taotletava tunnistaja ütlusi hinnata (TsMS § 652 lg 3) ja seetõttu puudub vajadus tõendi kogumiseks (TsMS § 238 lg 1 esimene lause). Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta hageja kanda.

Ele Liiv

. Ulvi Loonurm

Tiit Kollom

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.