Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-16445
Tsiviilasi
Diana Kurrise hagi RRLektus AS vastu töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. aprilli 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Diana Kurrise määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Diana Kurris (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): RRLektus AS (rk: 10072791), esindaja Rain Korjus
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 2. aprilli 2014 määrus osaliselt Diana Kurriselt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista välja Diana Kurriselt RRLektus AS kasuks menetluskulud summas 255,75 eurot.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 4. aprilli 2014 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada RRLektus AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata kindlaks RRLektus AS menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-16445 summas 255,75 (kakssada viiskümmend viis) eurot 75 senti.
2.Mõista välja Diana Kurriselt RRLektus AS kasuks menetluskulude katteks 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot 75 senti.“
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus jättis 13.11.2013 otsusega Diana Kurrise hagi RRLektus AS vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 16.12.2013. Kostja esitas 27.12.2013 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus määrata kindlaks kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud summas 629,55 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 504,55 eurot. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Kostja oli seisukohal, et hageja vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on põhjendamatud. Kostja ja Kalwi Kinnisvara OÜ vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt esindab antud menetluses kostjat Rain Korjus. Selle tõenduseks on välja antud volikiri. Kostja ja Kalwi Kinnisvara OÜ kokkulepet tõendab lisatud maksekorraldus. Asjaolu, et kostja soovis saada dokumendid oma postiaadressile ning et Kalwi Kinnisvara OÜ-l on mitu tegevusala, ei välista menetlusega seotust ja menetluskulude tekkimist Kalwi Kinnisvara OÜ-l. Kalwi Kinnisvara OÜ ei ole käibemaksukohustuslane. Kõik avalduses toodud kulud on põhjendatud. Riigilõivu tasuma kohustas kostjat Tartu Maakohus 19.04.2013 määrusega.
2.Hageja esitas vastuväite, kus leidis, et kostja taotletud menetluskulud on põhjendamatud ja ei ole seotud antud tsiviilasjaga. Kostja on esitanud menetluskulude kohta Kalwi Kinnisvara OÜ 15.11.2013 arve nr 2013/2/4. Kalwi Kinnisvara OÜ ei ole menetlusega seotud ja ei nähtu, et Kalwi Kinnisvara OÜ oleks osutanud arves nimetatud teenust. Kostja volitatud esindajaks oli R. Korjus. Kostja esindaja on menetlusdokumentides märkinud oma aadressiks X-XX, XXX. Samal aadressil on registreeritud ka kostja. Kalwi Kinnisvara OÜ aadressiks on Y-YY, YYY. Seega kostja esindaja võib olla kostjaga lepingulistes suhetes, tegutsedes kostja ruumides, mis välistab kostja esindaja menetluskulude kandmise. Samuti ei ole selge, kas õigusteenuse eest on tasutud. Lisaks ei ole nõutud menetluskuludest põhjendatud tasu istungiteks ettevalmistumise eest 60 min ulatuses, täiendavate seisukohtade esitamise ja tõendite analüüsi eest 30 min ulatuses ning transpordiga seotud tööaja ja sõidukulu osas. Riigilõivu hüvitamine ei ole põhjendatud, kuivõrd tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-st 1 ei oleks kostja pidanud riigilõivu tasuma.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 2. aprilli 2014 määrusega RRLektus AS avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kindlaks RRLektus AS menetluskulud summas 380,75 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 255,75 eurot, ning mõistis välja D. Kurriselt RRLektus AS kasuks menetluskulude katteks 380,75 eurot.
Määruse kohaselt on riigilõiv 125 eurot asjas põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele, kuivõrd Tartu Maakohus kohustas 19.04.2013 määrusega kostjat riigilõivu tasuma. Kohus ei nõustunud ka hageja vastuväitega, et kostja lepingulise esindaja kulud ei ole seotud antud tsiviilasjaga. Vastavalt TsMS § 217 lg-le 1 võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Oluline on lepingulise esindaja vastavus TsMS § 218 sätetele, mida tõendavad kostja esindaja poolt kohtule esitatud dokumendid (tl 7, 14). See, milline on kostja esindaja ja arve väljastaja omavaheline töösuhe, ei oma tähtust. Menetluskulude kindlaksmääramise aluseks on tasumise kohustuse teke, mitte fakt, kas teenuse eest on tasutud või mitte (3-2-1-112-01). Kostjale on esitatud õigusabiteenuse osutamise eest arve, millest nähtub maksmise kohustus. Hagi esitati 12.04.2013. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 kohaselt kuuluvad hagilt hinnaga kuni 6400 eurot (hagi hind oli 4289,70 eurot) lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitamisele maksimaalselt summas 3200 eurot. Piirmäär on ette nähtud kõikide kohtuastmete kohta kokku. Nimetatud ulatuses kulusid õigusabile oli pooltel võimalik ette näha ja nendega arvestada. Kohus analüüsis TsMS § 175 lg 1 alusel kostja poolt kohtule esitatud arveid ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud toimingute ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest ja valikkusest. Kostja lepingulise esindaja kulud moodustavad 293,75 eurot (käibemaksuta). Kostjale on õigusabi osutatud 3,92 tunni ulatuses tunnihinnaga 75 eurot, millele lisandub transpordile kulunud aeg 4 tunni ulatuses summas 150 eurot ja sõidukulu 60,80 eurot. Kohus luges vaidluse asjaolusid arvestades (menetlusaeg, esitatud menetlusdokumendid, hagi hind, toimus kaks kohtuistungit) põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks kostjale õigusteenuse osutamisel 3,41 tundi summas 255,75 eurot. Kohus vähendas dokumentide koostamiseks kulunud aega 0,17 tunni võrra (0,67 tunnilt 0,5 tunnile) ja istungiteks ettevalmistumise aega 0,34 tunni võrra (1 tunnilt 0,66 tunnile). Kostja esindamiseks kahel kohtuistungil luges kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2,25 tundi. Kohus jättis rahuldamata kostja nõude transpordikulu 60,80 eurot ja esindaja ajakulu 4 tundi sõiduks Rakvere-Jõgeva Rakvere summas 150 eurot hüvitamiseks, kuna Riigikohus on asunud seisukohale (3-2-1-65-13, p 17), et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Otsese sõidukulu kohta ühtegi dokumenti esitatud ei ole, seega ei ole nimetatud kulu kontrollitav ja tõendatud. Kokku tuleb hagejal kostjale hüvitada menetluskulu 380,75 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 3,41 tunni eest 255,75 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.D. Kurris esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 2. aprilli 2014 määruse tühistamist osas, millega mõisteti hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks 380,75 eurot, ja uue määruse tegemist, millega jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kostja nõutud menetluskulud seotud antud tsiviilasjaga. Kalwi Kinnisvara OÜ ei ole menetlusega seotud. Esitatud volikirjast tulenevalt ei volitata Kalwi Kinnisvara OÜ-d ega selle töötajaid kostjale õigusteenust osutama. Arusaamatuks jääb ka kostja esindaja ja arve väljastaja R. Korjuse seos Kalwi Kinnisvara OÜ-ga. Nõustamist ei ole Kalwi Kinnisvara OÜ tegevusalaks nimetatud. Asjaolu, et tegemist on fiktiivse arvega hageja arvelt hõlptulu
teenimise eemärgil näitab ka see, et Kalwi Kinnisvara OÜ arve esitamine ja selle tasumine toimusid pärast menetluskulude jaotuse kindlaks määranud kohtulahendi tegemist; 2) ei oleks kostja pidanud riigilõivu tasuma ja seega ei saa seda hagejalt menetluskuluna välja nõuda. RLS § 22 lg 1 p 1 säte laieneb ka töölepingu lõpetamisega seotud hüvitisele, mille eest kostja riigilõivu tasus. Sama on leidnud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-27-11 (p 11). Kostjal on alusetult tasutud riigilõiv võimalik seadusega ettenähtud korras tagasi saada.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.RRLektus AS vaidleb määruskaebusele vastu, leides, et maakohtu määrus on seaduslik. Kostja teatas, et jääb 19.03.2014 maakohtule esitatud vastuses toodud väidete juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 02.04.2014 määruse osaliselt hagejalt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud (s.o lepingulise esindaja tasu) summas 255,75 eurot (käibemaksuta).
7.Hageja on vaidlustanud määruskaebuses maakohtu määruse osas, millega mõisteti hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks 380,75 eurot, taotledes kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses rahuldamata jätmist. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
8.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse seisukohaga, et kostja ei oleks pidanud asjas riigilõivu tasuma ja seega ei saa seda ka hagejalt menetluskuluna välja nõuda. Antud tsiviilasjas arutas maakohus D. Kurrise hagi RRLektus AS vastu töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ja sellega seonduva hüvitise saamiseks töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel. RLS § 22 lg 1 sätestab, et riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Riigikohus on korduvalt selgitanud (näit lahendites nr 3-2-1-27-11, p 11; 3-2-1-117-11, p 22), et RLS § 22 lg 1 p 1 alusel on riigilõivuvabad mh töötaja hüvitisnõuded, mille rahuldamise eeldusena peab kohus tuvastama töölepingu ülesütlemise tühisuse. Seega nõudis maakohus ekslikult 19.04.2013 määrusega kostjalt antud töövaidlusasjas riigilõivu tasumist ja tasutud riigilõivu ei saa hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja mõista. Kostjal on õigus taotleda maakohtult tasutud riigilõivu 125 eurot tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 150 lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
9.Määruskaebuse ülejäänud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Määruskaebuse seisukoht, et kostja nõutud menetluskulud ei ole seotud antud tsiviilasjaga, ei ole põhjendatud. Kostja on volitanud ennast tsiviilasjas esindama R. Korjust (volikiri tl 7), tl 14 olev diplomi koopia tõendab, et R. Korjus vastab TsMS § 218 lg-s 1 kohtus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele ning asja materjalidest nähtuvalt on R. Korjus kostjat Tartu Maakohtus
käesoleva tsiviilasja menetluses esindanud, st on esitanud kostja nimel kohtule nii menetlusdokumendid kui ka osalenud kostja esindajana kohtuistungitel. Asjaolu, et R. Korjuse osutatud õigusteenuse eest on kostjale esitanud arve Kalwi Kinnisvara OÜ, ei oma menetluskulude kindlaksmääramisel tähtsust. Kalwi Kinnisvara OÜ poolt kostjale esitatud 15.11.2013 arvest nr 2013/2/4 koos tööaruandega (tl 70–71) nähtub kostja kohustus antud tsiviilasjas saadud õigusteenuse eest tasuda. Maakohus on asjakohaselt juhindunud Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01, mille järgi õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Seega R. Korjuse, Kalwi Kinnisvara OÜ ja kostja omavahelised kokkulepped õigusteenuse eest maksmise osas ei ole asja lahendamisel olulised, kuivõrd vaidlust ei ole selles, et kostjat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 nõuetele vastav lepinguline esindaja (R. Korjus) ning esitatud arvest nähtub selgelt kostja kohustus talle osutatud õigusteenuse eest tasuda. Riigikohus on korduvalt selgitanud (näiteks lahendid nr 3-2-1-115-13, p 26; 3-2-1-65-13, p 18), et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud. Samas kostja on täiendavalt esitanud 29.11.2013 maksekorralduse nr 4447 summas 504,55 eurot (selgitusega „2013/2-4, tl 137), millest nähtuvalt on kostja Kalwi Kinnisvara OÜ arve tasunud, st on talle osutatud õigusteenuse kulud kandnud. Asjaolu, et Kalwi Kinnisvara OÜ esitas kogu tsiviilasjas osutatud õigusteenuse eest arve pärast maakohtu poolt otsuse tegemist ja menetluskulude jaotuse kindlaks määramist, ei tõenda kuidagi hageja väidet, et tegemist on fiktiivse arvega, eriti arvestades, et tsiviilasja menetlus ei olnud pikk ning osutatud õigusteenus mahukas. Samuti ei ole oluline asjaolu, millised on Kalwi Kinnisvara OÜ inforegistrist nähtuvad tegevusalad. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et Äriregistri avalike andmete põhjal on Kalwi Kinnisvara OÜ lisategevusalaks ka „muud juriidilised toimingud“.
10.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (3-2-1-137-13, p 11; 3-2-1-171-12, p 13). Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud määruses põhjalikud kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on piisavalt arvestanud tsiviilasja asjaolusid, keerukusastet ja menetluses toimunut, vähendades kostja nõutud lepingulise esindaja kulusid oluliselt (504,55 eurolt 255,75 euroni). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda kõiki maakohtu määruse põhjendusi.
11.TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.