2-13-16445
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Pille Kaarepere
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.11.201312. a Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-13-16445
Tsiviilasi
Dxxxx Kxxxxxx hagi RRLektus AS vastu töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ja hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
4289.70 eurot Hageja Dxxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja RRLektus AS (registrikood 10072791, asukoht Kauba 3 Tapa Lääne-Virumaa, e-post [email protected]) esindaja Rain Korjus Kohtuistungi toimumise aeg
10.09 ja 24.10.2013. a
Jätta Dxxxx Kxxxxxx hagi RR lektus AS vastu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud Dxxxx Kxxxxxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtueelne menetlus Hageja esitas 08,.02.2013.a töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada töölepingu nr 2034 erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista tööandjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitisena 3 kuu keskmine töötasu. Töövaidluskomisjon tegi 13.03.2013.a otsuse, millega rahuldas avaldaja nõude osaliselt: leidis, et tööleping ei lõppenud 10.01.2013 tööandja ülesütlemisega, luges töölepingu lõppenuks RLS § 107 lg 2 alusel 10.01.2013 ja mõistus välja hüvitisena kahe kuu keskmise töötasu summas 789.70 (bruto). Kostja esitas kohtule taotluse töövaidluskomisjoni 13.03.2013 otsuse läbi vaatamiseks hagimenetluses. Mittevaieldavad asjaolud Hageja ja kostja vahel oli 21.03.2011.a sõlmitud tähtajaline tööleping nr 2034, mille alusel hageja asu kostja juures tööle kaupluse juhataja ametikohal (TVK t lk 4). Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus tuvastada töölepingu nr 2034 erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista tööandjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitisena 3 kuu keskmine töötasu. Hagiavalduse ja lisade kohaselt töötas hageja alates 04.09.2012.a Torma kaupluse juhatajana. Tööandaja tegi hagejale 31.12.2012.a kaks kirjalikku hoiatust ja 10.01.2013.a esitati talle töölepingu ülesütlemise teade TLS § 88 lg 1 p 3 järgi. Hageja leidis, et hoiatused tehti eesmärgiga kulusid minimeeride lõpetada temaga tööleping. Hageja ei nõustunud kostja süüdistustega töölepingu rikkumise osas. Hageja selgitas, et 24.12.2012.a ei olnud ta tööl, sest ei pidanudki tööl olema ja tema töötamist ei ole märgitud ka töögraafikusse. Töö iseloomust tulenevalt kaupluse juhatajad ei tööta puhkepäevadel ja pühadel. Hageja nõustus 28.12.2012.a väidetava rikkumisega osaliselt: piim puudus poest vaid 1,5-2 tundi, sest hageja tõi piima Jõgevalt Piiri poest. Piim puudus, kuna hagejat ei olnud teavitatud pühadeaegsest tarnemuudatustes. Hageja nõustus, et puuvili oli 28.12.2012 poest otsas. Hageja oli tellinud 11.12.2012 suurema koguse kaupa, mida järgmisel tellimispäeval, 18.12.2012.a oli piisavalt alles ja seetõttu hageja uut kaupa ei tellinud. Pühade ajal aga tõusis puuviljade müük hüppeliselt, mida hageja ei osanud ette näha. Hageja märkis, et tegemist ei ole korduva rikkumisega. Esimesel võimaluse, 08.01.2013.a tellis hageja puuvilja, mis saabus müügile 09.01.2013.a. Pärast hoiatuste tegemist 31.12.22012.a ei teostanud kostja mingit järelkontrolli. Hageja leidis, et töölepingu üles ütlemine on tühine, sest rikkumised ei olnud korduvad. Hagimenetluses esitatud kirjalikus seisukohas jäi hageja TVK-s esitatu juurde. Kohtuistungil selgitas hageja, et tal oli 40-tunnine töönädal, mistõttu ta ei pidanud 24.12.20+12 tööl olema, kuid möönis, et tal oli piirkonnajuhiga kokkulepe, et kui poes on rahvast palju, siis ta läheb 24.12 tööle. Kokkulepe oli ka tööl olnud müüjaga, et ta helistab, kui läheb kiireks, kuid müüja ei helistanud. 28.12.2012.a avastas ta, et poodi ei tulnud piimakaupa ja asus probleemi likvideerima ning läks ise Jõgevale kauba järgi. Kui piirkonnajuht tuli poodi kontrollima, oli ta läinud just koju auto järgi. Hageja teatas ka, et tööandja poolt talle keegi ei helistanud ega selgitanud, kuidas on tellimuste tegemine muutunud pühade ajal. hageja oli seisukohal, et tema töökoormust sooviti vähendada 08 kohani ja kuna ta sellega ei nõustunud, siis leiti võimalus temaga tööleping lõpetada.
Kostja vastuväited Kostja töövaidluskomisjonis ei tunnistanud hageja nõudeid ja leidis, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Kostja märkis, et vastavalt töölepingu p 2.2. oli kauba tellimine hageja töökohustus . Hageja jättis kauba tellimata 18.12.2012 tavapärasel viisil, telefoni teel ja ka 24. või 25.12.2012 e-kirjaga. Puuvilja puudumine pühade ajal poes tekitas kostjale olulist kahju: võrreldes 2011.a detsembriga müüdi Torma poes vähem 490kg puu- ja juurvilju. Kostja teatas, et oli hagejat teavitanud ka piima tarnemuudatustest pühade ajal. Kostja märkis, et hageja väited, et ta ei pidanud tööl olema 24.12.2012 ja oli tööl 28.12.2012 on ebaõiged. Tööandja esindaja, piirkonnajuht juht Kxxxx Jxxxxxleppis detsembrikuu töögraafikut koostades hagejaga kokku, et 24.12 on ta 5 tundi tööl, sest jõululaupäeval on klientide ja ostude arv tavapärasest suuremad. 28.12.2012 selgus, et hagejat sel päeval tööl ei olnud. Hageja on töögraafikut muutnud, sest see asus Torma poe arvutis. 28.12.2012 toesta piirkonna juht kontrolli ja hageja ei olnud kell 13.30 ajal tööl. Tööl oli müüja, kelle hageja oli enda asemel tööle kutsunud. Pärast 31.12.2012.a hoiatusi kontrolliti arvutisüsteemide vahendusel hageja töökohustuste täitmist- tellimuste esitamist. Kontrolli tulemusel selgus, et hageja ei olnud 31.12.2012, 03.01 ja 07.01.2013 tellinud jaanuarikuu soodustooteid ning 31.12.2012 ja 03.01.2013.a reklaamlehel märgitud piimatooteid. Soodustoodete ja reklaamlehel olevate toodete tellimine on hagejale kohustuslik ja tooted oleks pidanud poes müügil olema alates 02.01.2013.a. samuti ei tellinud hageja ka 31.12.2012.a puuvilju. Seega oli hageja jätnud vaatamata eelnevatele hoiatustele tellimata vajalikud tooted ja jättis taas täitmata töölepingujärgsed kohustused. Eeltoodust tulenevalt leidis kostja, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on seaduslik ja põhjendatud. Hagimenetluses märkis kostja kirjalikus seisukohas, et hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralist ülesütlemist ei tinginud vajadus koondada vastav ametikoht, sest sellel tööle on võetud tööle uus isik. Kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et töögraafik koostati ja peeti kaupluse arvutis ning seda korrigeeriti vastavalt tööl olekule. 28.12.2012.a piima järele mineku oleks pidanud kooskõlastama oma ülemusega ja võimalik, et piima oleks saanud poodi organiseerida muul moel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas 10.01.2013.a hagejale teate töölepingu ülesütlemisest Töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel (TVK t lk 7). Tööandja leidis, et töötaja on rikkunud töökohustusi ning lepingu üles ütlemise avalduses oli ka kirjeldus töötaja rikkumistest. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab: Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu (TVK t lk 4) p 2.2. sätestab hageja tööülesanded, milleks oli muuseas ka kaupluse töö organiseerimine, kauba tellimine, suhtlemine hankijatega ja ostjate teenindamine. Analoogselt on töö kirjelduse põhifunktsioonid kirjas ametikirjelduses (TVK t lk 52-43), millele töötaja on ka alla kirjutanud.
Kostja on teinud hagejale kaks hoiatust seoses tööülesannete mittenõuetekohase täitmisega (TVK t lk 5-6). Mõlemad hoiatused on vormistatud 31.12.2012.a, kuid puudutavad kaht erinevat rikkumist. 1) Töölt puudumine 24.12 ja 28.12.2012.a. Hoiatuses on kirjeldatud rikkumisi täpsemalt. Hageja leidis, et ei ole rikkumist toime pannud. Ta möönis, et ei viibinud tööl 24.12.2012.a, sest tal oli selleks vastav kokkulepe, ja ka 28.12.2012.a ajal, mil piirkonnajuht kauplust kontrollis, ei viibinud ta töökohal, sest püüdis lahendada tekkinud olukorda piima puudumisega kauplusest. Hageja tugines tööaja graafikule (TVK tlk 8), mille kohaselt 24.12.2012 ei ole temal tööpäevaks märgitud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nimetatud graafik kajastab tööl oldud aega, mitte tulevikku suunatud (st ette kokku lepitud) töögraafikut. Seega ei saa nimetatud tõendi alusel hinnata seda, kas hageja pidi graafikujärgselt või erikokkuleppe kohaselt tööl olema riiklikul pühal 24.12.2012.a või mitte. Tabelist nähtub, et hageja tööl ei olnud. Töölepingu p 5.1 kohaselt oli hageja tööajaks 40 tundi nädalas. Kohus kuulas tunnistajana ära hageja otsese ülemuse, piirkonnajuhi Kxxxx Jxxxxx, kelle ütluste kohaselt oli tal hagejaga erikokkulepe 24.12.2013.a osas, et ta on tööl 5 tundi, täpses kellaajas kokku ei lepitud, kuid hageja pidi päeva jooksul minema tööle viieks tunniks. Hageja selgituse kohaselt leppis ta tööl oleva müüjaga kokku, et läheb välja siis, kui rahvast rohkem on, kuid kuna müüja ei helistanud, ta tööle ei läinud. Kohtu hinnangul ei ole selline hageja käitumine õiguspärane: temale annab korraldusi tema ülemus ja kui oli kokkulepe olla tööl 5 tundi, siis pidanuks hageja ka selle aja tööl olema. Tegemist on seega mittevabandatava töölt puudumisega 24.12.2012.a ja seega töökohustuste rikkumisega. Kohtu hinnangul ei muuda olukorda ka asjaolu, et hageja pidi lepingu alusel töötama vaid tööpäevadel, kokku 40 tundi nädalas, sest see ei välista erikokkuleppeid. Ametijuhendis (TVK t lk 52-53) on märgitud töötaja kohustuseks otsese ülemuse poolt antavate muude korralduste täitmine. Tunnistaja ütluste kohaselt oleks hagejale töö oldud aja eest makstud ka seaduses ette nähtud lisatasu. Kohus leiab aga, et 28.12.2012.a töökohalt puudumine on vabandatav. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 28.12.2012.a ei toodud kauplusesse üht põhilist müügiartiklit- piima. Kostja esitatud tõendid ei lükka ümber asjaolu, et hageja püüdis olukorda lahendada ja minna teisest kauplusest piima tooma. Tunnistaja Kxxxx Jxxxxx ütluste kohaselt oli Jõgeval asuv Piiri pood nõus teda piimaga aitama. Hageja selgituse kohaselt läks ta esmalt koju auto järele ja tunnistaja ütluse kohaselt oli hageja kauplusesse jõudes oma puudumise kohta esitanud sama põhjenduse. Hageja tööd reguleeriv tööleping ei välista ega keela sellist tegevust. Kostja ei esitanud kohtule ka mingit kostja asutusesisest korraldust või eeskirja, kuidas tuleb toimida sellises olukorras. Tunnistaja Kxxxx Jxxxxx ütluste kohaselt oleks piima järele minek olnud aktsepteeritav, mida kinnitas ka tunnistaja Kxxxxx Kxxx. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja puudumine 28.12.2012 ei ole põhjendamatu ja toimus töökohustuste täitmise eesmärgi: töölepingu p 2.4.1. kohaselt on töötaja kohustatud täitama on kohustusi tööandja kasu silmas pidades ning p 2.4.7. kohaselt võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldama takistuse või selle tekkimise ohu. Ka ametijuhendis on töötaja õigusena märgitud võimalus võtta iseseisvalt vastu otsuseid oma ametikohustuste piires. Kohus möönab, et hagejale võib küll ette heita, et ta ei teatanud tööandjale viivitamatult töötakistusest nagu näeb ette lepingu p 2.4.7, kuid sellist rikkumist hagejale 31.12.2012 hoiatuses ette ei heideta. 2) Teiseks rikkumiseks oli kaupade tellimata jätmine: hoiatuse kohaselt olid tellimata puuvili (viimane tellimus 12.12) ja piimatooted.
Hageja ei ole vastu vaielnud faktilisele asjaolule, et ei tellinud pärast 11.12.2012.a puu- ja aedvilju. Hageja ise kinnitas, et järgmise tellimuse puuviljadele esitas ta 08.01.2013.a ja puuviljad olid 28.12.2012.a otsas, sest ta ei osanud ette näha puuviljade ostmise hüppelist tõusu pühade ajal. Tunnistaja Kxxxxx Kxxxxütluste kohaselt oleks puuvilju saanud tellida 24. või 25. detsembril ja kaup oleks jõudnud poodi 27. detsembril. Tavapäraselt saadigi kaup poodi tellimisest ülejärgmisel päeval. Tellimuse oleks võinud esitada ka varem. Tunnistaja ütluse kohaselt näeb kaupluse juhataja arvutis eelnevaid kaupade liikumisi ja ajalugu. Kostja esitas kohtule väljavõtte puu- ja juurvilja müügikogustest 2011.a detsembris ja 2012.a detsembris (TVK t lk 40-41), millest nähtub, et 2011.a detsembris müüdi näiteks mandariine Torma poes 273.56kg, kurki 10.31+3.68kg, viinamarju 40.55kg jne. Nimetatud puu- ja aedvilju on aga 2012.a detsembris müüdud kordades vähem: nt mandariin 30.39kg, kurki 1.85+1.04kg, viinamarju 4.73kg jne. Kohus nõustub kostjaga, et kuna hagejal olid näha eelmisel aastal samal ajal müüdud kaupade kogused, oli tal võimalik eeldada, et 12.12.2012 kauplusesse saabunud kaup lõpeb jõuludeks ja ta oleks pidanud ette nägema vajadust tellida uus kogus kaupa. Tunnistaja Kxxxxx Kxxx ütluste kohaselt tuli jõulude ajal tellimus teha meili teel otse tarnijale, AS-le Bambona ja sellest, kuidas kauba vedu toimub, oli tarnija kauplusi ka teavitanud. Seoses piima tellimata jätmisega jõulude ajal väitis hageja, et ei olnud kursis, kuidas piima oleks tellida saanud. Samas möönis hageja, et kuigi pidi piimatooteid tellima, ei tundnud ta ka ise huvi, kes tellimuse teeb, kui temal on pühade tõttu vaba päev. Tunnistaja Kxxxxx Kxxx andis ülevaate, kuidas toimub tavaliselt kostja juures piimatoodete tellimine: reedene tellimus täideti esmaspäeval ja teisipäevane tellimus täideti neljapäeval ning tellimus anti telefoni teel kostja kesklattu. Tunnistaja ütlused lükkavad ümber hageja väite, et teda ei teavitatud piimatoodete tellimise korraldusest jõulude ajal: juba enne 20-dat detsembrit teavitati kesklaost kauplusi, kuidas piima tellimine toimub. Tunnistaja kinnitas, et kaupluse juhataja vastutab tellimuste eest ja juhataja ülesandel võis kauba tellida ka müüja. Kohus leiab, et hageja on kauba tellimata või selle korraldamata jätmisega rikkunud otseselt oma tööülesandeid, milleks nii lepingu p 2.2 kui ametijuhendi kohaselt oli kauba tellimine. Ametijuhendis on kaupluse juhata kohustuseks märgitud veel ka müügianalüüsi teostamine ning laoseisude analüüs ja optimaalne laoseisude tagamine tellitavate kaupade osas. Kohtu hinnangul ei ole hageja neid kohustusi täitnud. Rikkumist vabandavaks ei loe kohus hageja väidet, et ta ei pidanud 25.12.2012. a tööl olema. Esiteks võis hageja teha kauba tellimise ülesandeks müüjale, kui ta ise tööl ei olnud ja teiseks juhib kohus siinjuures tähelepanu hageja vastuolulisele seisukohale: ta vabandas enda töölt puudumist 24.12 sellega, et poes ei olnud kiire ja müüja teda välja ei kutsunud samas, kui just nimetatud päeval oleks ta saanud ise teha vajalikud tellimused või anda müüjale vajalikud korraldused, et tellida kaupa järgmisel päeval Hagejaga lõpetati tööleping seetõttu, et ta jätkuvalt jättis täitmata oma tööülesanded- tellida kaup, kuigi ta oli samalaadse rikkumise eest saanud 31.12.2012.a hoiatuse. Hageja ei esitanud vastuväiteid sellele, et soodustooted puudusid 2013.a jaanuari alguses müügilt. Kostja esitas kohtule koopia tema kauplustes perioodil 02.01-31.01.2013.a kehtivatest sooduspakkumistest (TVK t lk 45). Tunnistaja Kxxxxx Kxxx ütluste kohaselt oli info soodustoodete kostja juhatajatele saadetud 20.-23. detsembri paiku ja selleks, et tooted oleks 02.02.2013.a poes müügil, tulnuks need tellida 28.12.2012.a. Hageja tellis küll kaupa, kuid mitte soodustooteid ja ka 31.12.2013 ei tellinud juurde, et sooduskaubad oleks olnud müügil 03.01.2013.a. Hageja märkis, et mingit kontrolli tema suhtes pärast 31.12.2012 hoiatusi ei teostatud. Tunnistaja Kxxxxx Kxxx, kes on kostja ostujuht, selgitas, et arvutiprogrammi abil näeb ta
reaalajas kaupade seise. Seega toimus tegelikkuses hageja tegevuse kontroll pärast hoiatuste saamist. Kohus märgib siinjuures ka, et kuigi hoiatused vormistati hagejale alles 31.12.2012.a, toimus kauba tellimuste osas vestlus piirkonnajuhiga juba 28.12.2012, mida kinnitas tunnistaja Kxxxx Jxxxx. Kxxxx Jxxxx nõudis hagejalt ka kirjalikku selgitust, kuid hageja esitatud on väga napp ega vasta enamikule esitatud küsimustele (TVK tlk 54). Seega oli hageja kursis sellega, et tööandja ei ole rahul tema tegevusega kaupade tellimisel, kuid siiski oma tegevust ei kohandanud. Hageja esitas tõenditena oma kohustuste täitmisest kaupade saatelehed piimatoodete kohta
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.