Bigbank AS hagi Inga Märtsin, Hardi Märtsin ja Angelika Anderson vastu 27 257,86 euro nõudes
Tsiviilasja hind
30 991,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Bigbank AS (registrikood: 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja esindaja: Riina Rebane (isikukood: 47909202749; e-post: [email protected]) Kostja1: Inga Märtsin (isikukood: 46702142728; elukoht: XXXX); kostjate 2 ja 3 esindaja volikirja alusel; Kostja2: Hardi Märtsin (isikukood: 38808192711), volikirja alusel esindaja Inga Märtsin; Kostja3: Angelika Anderson (isikukood: 47101312764; elukoht:
XXXXX)
Kohtuistung
21. aprill 2014. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bigbank AS hagi osaliselt.
2.Välja mõista Inga Märtsin ́ilt, Hardi Märtsin ́ilt ja Angelika Anderson ́ilt solidaarselt Bigbank AS-i kasuks tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15kt kokkulepe nr 1 järgne põhivõlgnevus 9 046 (üheksa tuhat nelikümmend kuus) eurot ja 82 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud 70,81 % ulatuses hageja ja 29,19% ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude
koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused (tl 3-8; 61-65; 132-142) Hageja ja kostja1 sõlmisid 25.03.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15kt (tl 10). Lepingust nähtuvalt anti selle alusel kostjale1 krediiti summas 11 864,2 eurot (s.o 185 634,35 krooni), millega tasaarvestati tarbijakrediidilepingust nr 0606810/96kt tulenevad krediidiandja nõuded krediidisaaja vastu. Tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15kt raames on 27.10.2009 sõlmitud kokkulepe nr 1 (tl 17-18), millega suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 918,13 euro (s.o 14 365,66 krooni) võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 12 783,33 eurot. Kokkuleppe nr 1 järgi oli kostja kohustatud maksma intressi 30,84 % krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse kokkuleppele nr 1 Bigbank AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. 31.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja2 käenduslepingu (tl 30-31), mille raames sõlmiti 26.03.2009 kokkulepe käenduslepingu muutmise kohta (tl 33). 04.02.2008 sõlmisid hageja ja kostja3 käenduslepingu, mille raames sõlmiti 26.03.2009 kokkulepe käenduslepingu muutmise kohta (tl 32). Kostjal oli kohustus tasuda hagejale kokkuleppe nr 1 kohaselt regulaarseid makseid alates 10.05.2010. Kostja makseid nõuetekohaselt ei tasunud ning hageja ütles 6.12.2011 lepingu üles ning nõudis kostjatelt 23 488,52 euro tasumist. Poolte vahel on varasemalt sõlmitud järgmised lepingud: 23.03.2006 hageja ja kostja1 vahel krediidileping nr 0604770/96kt (tl 144-145), mille raames sai kostja1 enda käsutusse krediidisumma 6 391,16 eurot (100 000 krooni), millest 63,91 eurot (1 000 krooni) peeti kinni lepingu sõlmimise tasu katteks ning 6 327,25 eurot (99 000 krooni) kanti kostja1 pangakontole; 21.08.2006 hageja ja kostja3 vahel käendusleping (tl 152-153), millega käendaja võttis endale vastutuse hageja ja krediidisaaja vahelisest lepingust nr 0604770/96kt ning võimalikest hageja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivat nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 28 836,87 eurot ning käenduse tähtajaks 1.10.2018; 29.11.2006 hageja ja kostja1 vahel tarbijakrediidileping nr 0606810/96kt (tl 166), mille alusel sai kostja1 enda käsutusse täiendava krediidisumma 1 917,35 eurot (30 000 krooni), millest 19,17 eurot (300 krooni) peeti kinni lepingu sõlmimise tasu katteks ning 1 898,18 eurot (29 700 krooni) kanti kostja1 pangakontole. Tarbijakrediidilepingu nr 0606810/96KT sõlmimise seisuga jäi kostja1 käsutusse krediidisumma 8 294,95 eurot (129 787,79 krooni), millest 6 377,60 eurot (99 787,79 krooni) oli lepingu nr 0604770/96KT alusel välja antud ning kostja1 käsutuses olev krediidisumma jääk ning 1 917,35 eurot (30 000 krooni) lepingu nr 0606810/96KT alusel väljastatud lisalaen. Lepingu intressimääraks oli 25,08% aasta kohta;
29.11.2006 hageja, kostja2 ning kostja3 käenduslepingud (tl 173-174; 175-176) , millega käendajad võtsid endale hageja ees vastutuse hageja ja krediidisaaja vahelisest lepingust nr 0606810/96kt ning võimalikest hageja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingute kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 37 281,39 eurot ning käenduse tähtajaks 1.12.2018; 31.01.2008 hageja ja kostja1 vahel tarbijakrediidileping nr 0804052/96kt (tl 179), mille raames sai kostja1 enda käsutusse krediidisumma 639,12 eurot (10 000 krooni), millest 19,17 eurot (300 krooni) peeti kinni lepingu sõlmimise tasu katteks ning 619,94 eurot (9 700 krooni) kanti kostja1 pangakontole. Lepingu intressimääraks oli 32,10% aasta kohta; 31.01.2008 hageja ja kostja 2 vahel ning 04.02.2008 hageja ja kostja3 vahel käenduslepingud (tl 177-178; 184-185), millega käendajad võtsid endale hageja ees vastutuse hageja ja krediidisaaja vahelisest lepingust nr 0804052/96kt ning võimalikest hageja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käendajate vastutuse rahaliseks maksimummääraks oli 1 691,87 eurot ning tähtajaks 1.03.2012. 15.10.2008 hageja ja kostja1 vahel krediidilepingu nr 0606810/96kt kokkulepe nr 2 (tl 154-155), millega pooled leppisid kokku, et kostja1 võlgneb krediidilepingu nr 0606810/96kt täitmise raames tekkinud võlgnevuse VÕS § 396 lg 2 ja § 30 alusel laenuna ning lepinguga liideti tarbijakrediidilepingu nr 0804052/96kt alusel väljastatud krediidisumma ning muud kohustused, sh kostja1 kinnitas, et võlgneb nimetatud muud kohustused VÕS § 396 lg 2 ja § 30 alusel samuti laenuna. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15KT ning kokkulepe nr 1 alusel välja mõista 27 257,86 eurot, millest 12 107,12 eurot on tagastamata krediidisumma, 10 684,19 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 210,90 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 4 255,65 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ning viivise 30,84 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 24.01.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Juhuks kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja1 vahel sõlmitud krediidileping nr 0901017/15kt ning selle raames sõlmitud kokkulepe nr 1 on osaliselt tühised, palub hageja kohtul rahuldada alternatiivse nõude ning mõista lepingu nr 0606820/96KT kokkuleppe nr 2 alusel kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 16 661,14 eurot, millest 7 790,72 eurot on tagastamata krediidisumma, 979,92 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 99,78 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 7 790,72 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning lepingu nr 0606820/96kt alusel kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja intress summas 912,50 eurot. Kostja seisukohad (tl 58-59; 73-74; 195-196) Kostjad ei ole nõus võlgnevusega 27 257,86 eurot. Võttes laenu 100 000 krooni ja lisalaenu 30 000 krooni ei saa võlgnevus olla nii suur. Kostjad on nõus summaga 12 107,12, mis koosneb laenust ja intressidest. Kostjad ei ole nõus ka alternatiivse nõudega. Kohtuistungid 3. märts 2014. a ja 21. aprill 2014. a (tl 120-121; 197-198) Kostja Inga Märtsini selgituste kohaselt on ta kokku saanud laenu 130 000 krooni ning seda 2006. aastal. 2009. a sõlmitud lepingu alusel talle raha üle ei kantud. Esitatud on kontoväljavõtted, millest nähtuvalt on 90 000 krooni juba tasutud. Hageja esindaja Raili Rebane selgitab, et 31.01.2008 on sõlmitud ka 10 000 kroonine leping, selle alusel on 04.02.2008 kostjale1 9 700 krooni üle kantud. Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest hageja poolt ning selle tagajärjel tekkinud kahjust, esitavad kostjad tasaarvestuse vastuväite (tl 121).
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ning tuleb vastavas osas rahuldada.
2.Hageja on esitanud kostjate vastu hageja ja Inga Märtsini (kostja1) vahel 25.03.2009 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15kt ning selle alusel 27.10.2008 sõlmitud kokkuleppe nr 1 alusel tekkinud nõuded. Tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15kt ja kokkuleppe nr 1 tühisuse korral esitab hageja alternatiivselt nõude lepingu nr 0606820/96KT kokkuleppe nr 2 ning lepingu nr 0606820/96KT alusel.
3.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: 23.03.2006 sõlmisid hageja ja kostja1 krediidilepingu nr 0604770/96kt (tl 144-145), mille alusel sai kostja1 krediiti 100 000 krooni (6 391,16 eurot), millest kostja1 arveldusarvele kanti 99 000 krooni (6 327,25 eurot) ning kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti 21.08.2006 hageja ja kostja3 vahel käendusleping (tl 152-153); 29.11.2006 sõlmisid hageja ja kostja1 tarbijakrediidilepingu nr 0606810/96kt (tl 166), mille alusel sai kostja1 enda käsutusse täiendava krediidisumma 30 000 krooni (1 917,35 eurot), millest kostja1 arveldusarvele kanti 29 700 krooni (1 898,18 eurot). Kohustuse täitmise tagamiseks sõlmisid 29.11.2006 hageja ja kostja2 (tl 175-176) ning hageja ja kostja3 (tl 173174) käenduslepingud; 31.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja1 tarbijakrediidilepingu nr 0804052/96kt (tl 179), mille raames sai kostja1 enda käsutusse krediidisumma 10 000 krooni (639,12 eurot), millest kostja arveldusarvele kanti 9 700 krooni (619,94 eurot). Kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti 31.01.2008 hageja ja kostja2 vahel (tl 177-178) ning 04.02.2008 hageja ja kostja3 vahel (tl 184-185) käenduslepingud; 15.10.2008 sõlmisid hageja ja kostja1 krediidilepingu nr 0606810/96kt kokkulepe nr 2 (tl 154-155), millega suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 30 400,69 krooni võrra, millest 15 104,37 krooni tasaarvestati lepingust nr 0606810/96kt tulenevate krediidisaaja rahaliste kohustustega krediidiandja ees, millest 14 277,47 krooni moodustas intress, 26,90 krooni viivis ja 800 krooni võla sissenõudmise kulud ning 15 296,32 krooni tasaarvestati lepingust nr 0804052/96kt tulenevate krediidisaaja rahaliste kohustustega krediidisaaja ees, millest 9 757,15 krooni moodustas tasumata krediidisumma, 1 432,53 krooni sissenõutavaks muutunud intress, 975,83 krooni viivis, 1 179,38 krooni võla sissenõudmise kulud ja 1 951,43 krooni leppetrahv. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 156 129,34 krooni, s.o 9978,4835 eurot. 15.10.2008 sõlmiti ka kokkulepped käendajatega käenduslepingute muutmise kohta (tl 162-163); 25.03.2009 sõlmisid hageja ja kostja1 tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15kt (tl 10), mille alusel kostja1 sai krediiti 11 864,2 eurot (185 634,35 krooni), mis tasaarvestati krediidilepingust nr 0606810/96kt tulenevate krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu, millest 156 129,34 moodustas tasumata krediidisumma, 25 709,93 krooni sissenõutavaks muutunud tagastamata intress, 33,79 krooni viivis, 2 200 krooni sissenõudekulu ja 1 561,29 krooni lepingu sõlmimise tasu; 27.10.2009 sõlmisid hageja ja kostja1 kokkulepe nr 1 (tl 17-18), millega suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 918,13 euro (14 365,66 krooni) võrra, mis tasaarvestati lepingust nr 0901017/15kt tulenevate krediidisaaja rahaliste kohustustega krediidiandja ees, millest 13 965,66 krooni moodustas intress, 400 krooni võla sissenõudmise kulud. 26.03.2009 on sõlmitud kokkulepped käenduslepingute muutmise kohta (tl 32-33); hageja ütles 06.12.2011 tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15kt.
4.Kohus annab esmalt hinnangu tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15kt ning selle alusel sõlmitud kokkuleppe nr 1 kehtivusele tulenevalt intressilt viivise arvestamise keelu rikkumisest. Viivise
võimalikku arvutamist intressilt peab kohus kontrollima õiguse kohaldamise küsimusena omal algatusel, sõltumata kostja vastuväidetest (nt Riigikohtu 06.02.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1184-12 , p 31).
5.Riigikohus on 19.11.2014. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 märkinud, et tulenevalt intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise keelust, on refinantseerimislepingus, milles lepitakse kokku maksetähtaja pikendamises (millega võib kaasneda ka teiste lepingutingimuste muutmine), lubatud arvestada intressi ja viivist üksnes esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt (p 29). Keelu rikkumine ei too eelduslikult tulenevalt TsÜS §-ist 85 kaasa tehingu tühisust tervikuna (p 27). Krediidilepingu nr 0606810/96kt kokkuleppe nr 2, tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15kt ning viimase alusel sõlmitud kokkuleppe nr 1 alusel ei ole kostjale1 raha reaalselt üle kantud ning lepingute alusel antud täiendav krediidisumma on tasaarvestatud krediidiandja nõuetega krediidisaaja vastu. Nimetatud lepingute puhul on uueks krediidisummaks märgitud ka varasema lepingu järgsed intress ja viivis ning uuelt krediidisummalt intressi ja viivise arvestamisel on rikutud VÕS § 113 lg 6 esimeses lauses sätestatud intressilt viivise arvestamise keeldu. VÕS § 113 lg 6 teise lause kohaselt on sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Eeltoodust tulenevalt on ka hageja esitatud nõue põhjendamatu ulatuses, milles on rikutud intressilt viivise arvestamise keeldu. Sellest tulenevalt ei saaks täielikult rahuldamisele kuuluda ka kokkuleppe nr 1 järgne põhivõlgnevus, kuivõrd juba krediidilepingu nr 0606810/96kt kokkuleppe nr 2 järgne põhivõlgnevus sisaldas intressi- ja viivisevõlgnevust.
6.Riigikohtu 19.11.2014. a seisukohast lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 (p 30) tuleneb, et intressilt viivise arvestamise keelu rikkumise korral tuleb hagejal esitada kohtule varasemate laenulepingute alusel selge nõude arvestus, millest on näha, millistest summadest koosneb refinantseerimislepingu järgne põhivõlgnevus. Riigikohus märkis, et selle arvestuse järgi on kohtul võimalik kindlaks teha, millises ulatuses on refinantseerimisleping tühine, kuna see on vastuolus keeluga arvestada viivist ka intressilt ja viiviselt. Hageja on juhuks kui kohus leiab, et krediidileping nr 0901017/15kt ja selle kokkulepe nr 1 on intressilt viivise arvestamise keelu rikkumise tõttu osaliselt tühised, esitanud alternatiivse nõude lepingu nr 0606820/96kt kokkuleppe nr 2 ning lepingu nr 0606820/96KT alusel. Hageja on esitanud alternatiivse nõude arvestuse, lugedes krediidisummaks 8 659,12 eurot, s.o reaalselt kostjale1 väljastatud ning tema käsutuses oleva krediidisumma ning esitanud vastava intressi- ning viivisearvestuse. Kohus märgib, et viimase lepingu osaline tühisus ei võimalda esitada nõuet varasema lepingu alusel. Tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15kt alusel sõlmitud kokkulepe nr 1 sisaldab endas kõigist hageja ja kostja1 vahel sõlmitud krediidilepingutest tulenevaid kohustusi. Iga uue lepingu sõlmimisega varasemast lepingust tulenevad kohustused arvestatud uue lepingu järgse krediidisumma hulka. Asja materjalidest nähtuvalt oli krediidilepingu nr 0606810/96kt kokkulepe nr 2 poolte esimene refinantseerimiskokkulepe. Hageja arvestuse seisuga oli kokkuleppe sõlmimise seisuga kostja1 käsutuses 8 035,52 eurot krediidilepingu nr 0606810/96kt järgsest põhisummast ning 623,60 eurot krediidilepingu 0604770/96kt järgsest põhisummast, s.o kokku 8 659,12 eurot. Ka tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15kt kokkuleppe nr 1 sõlmimise seisuga oli 8 659,12 eurot tagastamata. Hageja on krediidilepingu nr 0606810/96kt kokkuleppega nr 2, tarbijakrediidilepinguga nr 0901017/15kt ning selle alusel sõlmitud kokkuleppega nr 1 arvestanud krediidisumma hulka ka võla sissenõudmise kulud kokku summas 4 579,38 krooni (800 + 1 179,38 + 400 + 2 200), s.o 292,68 eurot, lepingu sõlmimise tasud 1 561,29 krooni, s.o 99,78 eurot ja leppetrahvi 1 951,43 krooni, s.o 124,72 eurot. Kuigi keelatud ei ole leppetrahvilt viivise arvestamine, märgib kohus siiski, et kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepingutega, siis VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi, mistõttu kokkulepe, mille kohaselt tuli tasuda leppetrahvi, on tühine. Krediidilepingu nr 0606810/96kt
kokkuleppega nr 2 arvestati krediidisumma hulka ka lepingute nr 0606810/96kt ja 0804052/96kt alusel tekkinud intressi- ja viivisenõue summas 15 712,73 (14 277,47 + 26,90 + 432,53 + 975,83) krooni, s.o 1004,23 eurot. Nimetatud intressi- ja viivisenõudelt ei olnud hageja veel täiendavat intressi või viivist arvestanud, seega on lubatud ka selle arvestamine uue krediidisumma hulka, tingimusel, et selles osas krediidisummalt kõrvalnõudeid ei arvestata. Eelneva põhjal ei ole kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15kt alusel sõlmitud kokkulepe nr 1 tühine osas, milles krediidisumma ei ületa 10 055,81 (8 659,12 + 292,68 + 99,78 + 1004,23) eurot ning intressi ja viivist ei arvestata 9 051,58 (8 659,12 + 292,68 + 99,78) eurot ületavalt summalt.
7.Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees eelduslikult solidaarselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse ees täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
8.Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, lepingu sõlmimise tasu, sissenõutavaks muutunud viivise ning viivise protsendina põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohus hindab järgnevalt, kas ja millises ulatuses on hageja nõuded põhjendatud, arvestades tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15kt kokkulepe nr 1 osalist tühisust ning võimalikku vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist hageja poolt ning sellest tulenevat kahju hüvitamise nõuet hageja vastu.
9.Eesti pangandusõiguses kehtib alates 01.01.2007 vastutustundliku laenamise põhimõte, mis on sätestatud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg-s 3. Nimetatud sätte kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Seega peab krediidiasutus vastutustundliku laenamise printsiibi kohaselt tundma oma klienti, mis tähendab kohustust hinnata enne krediidilepingu sõlmimist tarbija võimekust laen tagasi maksta. Eeskätt peab krediidiandja hindama krediidisaaja varasemat maksekäitumist ja teavet kliendi rahaliste võimaluste kohta enne laenuotsust. Lisaks on krediidiasutusel kohustus kooskõlas KAS § 89 lg-ga 31 enne lepingu sõlmimist klienti sõnaselgelt teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega, kusjuures lähtuda tuleb konkreetse kliendi laenu teenindamise võimekust ohustavatest asjaoludest. Kohtu hinnangul on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Olukorras kus kostjal1 oli lepingute 0606810/96kt ja 0804052/96kt alusel võlgnevus tekkinud, on hageja ja kostja1 sõlminud korduvalt kokkuleppeid, millega on suurendatud krediidisummat, samas pole kostja1 reaalselt raha juurde saanud. VÕS § 4032 lg 7 kohaselt peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendama krediidiandja.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevaid nõudeid on Riigikohus käsitlenud 17.11.2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-36-12 (p 24, 25). KAS § 83 lg-s 3 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral võib krediidisaaja nõuda muu hulgas rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja 115 lg 1 alusel. Kuivõrd tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine. Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama.
11.VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on otsuse punktis 6 tuvastanud, et tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15kt kokkulepe nr 1 ei ole krediidisumma 10 055,81 euro osas tühine. Vastavalt hageja arvestusele (tl 137) on kostjad vahemikul 09.11.2009 kuni 07.03.2012 teinud makseid summas 1 008,99 eurot. Kohus arvestab tasutud summad kokkuleppe nr 1 järgse krediidisumma katteks, millest tulenevalt on põhjendatult kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 9 046,82 eurot.
8.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 (06.12.2011 kehtinud redaktsioon) sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 alusel tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja on esitanud kostjate vastu nii intressi- kui viivisenõuded. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15kt alusel sõlmitud kokkulepe nr 1 on osaliselt tühine, sellest tulenevalt on ka hageja intressi- ja viivisenõuded esitatud summades alusetud. Samuti on kohus leidnud, et hageja on korduvaid refinantseerimiskokkuleppeid sõlmides rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning omab sellest tulenevalt kahju hüvitamise nõuet hageja vastu. Kohtu hinnangul hõlmab tekkinud kahju muu hulgas hageja intressi- ning viivisenõudeid ning nõuded tuleb vastavas ulatuses tasaarvestada. Kokkuleppe nr 1 alusel kohustus kostja1 tasuma hagejale 127,82 eurot lepingu sõlmimise tasu. Kokkuleppe nr 1 raames on hageja ja kostja1 sõlminud 27.09.2010, 08.03.2011 ja 28.07.2011 sõlminud võla tasumise kokkulepped, mille kohaselt kostja1 kohustus tasuma kokkulepp sõlmimise tasu vastavalt 19,17 eurot, 31,96 eurot ning 31,95 eurot. Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõttest ei oleks hageja tohtinud sõlmida refinantseerimislepinguid juba makseraskustes kostjaga 1, lepingu õigeaegse ülesütlemise korral oleksid jäänud sõlmimata ka võla tasumise kokkulepped. Sellest tulenevalt hõlmab kostjate kahju ka lepingu sõlmimise tasu ning nõuded tuleb tasaarvestada.
9.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista tarbijakrediidilepingu nr 0901017/15kt kokkulepe nr 1 järgne põhivõlgnevus 9 046,82 eurot.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult
või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldad nõude osaliselt, kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 29,19% ulatuses, seega on põhjendatud jätta menetluskulud 70,81 % ulatuses hageja ja 29,19% ulatuses kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.