Määruskaebuse esitaja (kostja): Indrek Kolpakov (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Vastustaja (hageja): Õie Lindvere (ik: XXX), esindajad Roomet Lindvere ja vandeadvokaat Tarmo Pilv
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 2. aprilli 2014 määrus osaliselt Õie Lindverelt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 2. aprilli 2014 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada Indrek Kolpakovi avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata kindlaks Indrek Kolpakovi menetluskulud summas 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot.
1.1.Välja mõista Õie Lindverelt Indrek Kolpakovi kasuks menetluskulude katteks 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot.
1.2.Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Õie Lindverel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Määruse väljatrükk toimetada kätte menetlusosaliste esindajatele.“
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu 30.10.2013 määrusega tühistati maakohtu 03.10.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamine enne hagi esitamist ja jäeti hagi tagamise menetlusega seotud menetluskulud Õie Lindvere kanda. Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2013 määrusega jäeti Õ. Lindvere (hageja) ja Indrek Kolpakovi (kostja) poolt Tartu Maakohtu 30.10.2013 määruse peale esitatud määruskaebused rahuldamata ning määruskaebuste menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuste esitajate kanda. Kohtulahendid jõustusid 25.11.2013. Kostja esitas 27.12.2013 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palus mõista hagejalt välja kostja kasuks kostja kantud menetluskulud summas 1128 eurot, sh riigilõivud 50 eurot ja õigusabikulud 1078 eurot, ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduse kohaselt on kõigi asjas kantud menetluskulude jaotamise aluseks maakohtu 30.10.2013 määrus, kuna ringkonnakohtu 25.11.2013 määrus ei ole menetlust lõpetav määrus ja ringkonnakohtul puudus seetõttu TsMS § 173 lg 1 järgi õigus menetluskulusid jagada. Plaanitav hagi sisaldas nii tuvastusnõuet kui täitmisnõuet ning TsMS § 132 lg 1 kohaselt oli hagihind vähemalt 3500 eurot. Seega on Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 2 järgi hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt sissenõudmise piirmääraks vähemalt 3200 eurot. Kostja on kandnud õigusabikulusid 8 tunni 10 minuti ulatuses. Esindaja tunnitasu on 110 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Advokaadibüroo Lillo & Partnerid on esitanud kostjale arve nr 573-2013 summas 513,33 eurot (ilma km-ta) ja arve nr 710-2013 summas 302,50 eurot (ilma km-ta). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest (tasu 82,50 eurot ilma km-ta) ei ole kostjale veel arvet esitatud. Ilma käibemaksuta on kostja tasunud õigusabi eest 898,33 eurot ja koos käibemaksuga 1078 eurot. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses hagi tagamise menetlusega ning et kostja ei ole käibemaksukohustuslane, seega taotleb kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmist koos käibemaksuga. Kõik kostja kantud menetluskulud olid asjas põhjendatud ja vajalikud.
2.Hageja esitas vastuväite, milles palus jätta kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata. Hageja leidis, et tsiviilasjas on menetlust lõpetavaks määruseks ringkonnakohtu 25.11.2013 määrus, mis jättis menetluskulud poolte endi kanda. Alternatiivselt märkis hageja, et kostja menetluskulud on põhjendamatult suured. Kostja määruskaebused suures osas ühtivad oma sisult ja nende koostamise aeg ei ole mõistlik. Kostja on määruskaebustes esitanud korduvaid ning asja lahendamist mitte mõjutanud väiteid,
mida näitab ka asjaolu, et kohus ei ole määruskaebuseid rahuldanud. Põhjendamatu on tund aega kestev konsultatsioon ja materjalidega tutvumine, arvestades menetluse sisu, milleks on hagi tagamine. Tsiviilasja nr 2-13-45897 menetlus jätkub tsiviilasjas nr 2-13-51978, kus kohus on asunud seisukohale, et hagi tagamine on põhjendatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 2. aprilli 2014 määrusega I. Kolpakovi avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras kindlaks I. Kolpakovi menetluskulud summas 33 eurot ja mõistis välja Õ. Lindverelt I. Kolpakovi kasuks menetluskulude katteks 33 eurot. Maakohus määras, et määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Õ. Lindverel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruse kohaselt on kostja menetluskulude sisuks riigilõiv ja lepingulise esindaja tasu. Kohus leidis, et kostja taotlus riigilõivu hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas 17.10.2013 määruskaebuse Tartu Maakohtu 03.10.2013 määrusele, millega hagi tagamisega seotud menetluskulud jäeti kostja kanda. Kuna Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2013 määrusega jäeti kostja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu 03.10.2013 määrus muutmata, puudub alus 15.10.2013 makstud riigilõivu 25 eurot väljamõistmiseks hagejalt. Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2013 määrusega jäeti kostja 13.11.2013 määruskaebus rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Seega puudub alus ka 13.11.2013 määruskaebuselt tasutud riigilõivu 25 eurot väljamõistmiseks hagejalt. Kostjat esindas TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusteenust 8,17 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kostja on tasunud oma esindajale koos käibemaksuga 1078 eurot. Kostja esindaja on tsiviilasjas teinud järgmisi toiminguid: 11.10.2013 – nõupidamine, konsultatsioon 1 tund; 11.10.2013 – asja materjalidega tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine 1 tund; 17.10.2013 – määruskaebuse koostamine maakohtu 03.10.2013 määrusele ja selle kohtule esitamine 2 tundi 40 minutit; 29.10.2013 – taotluse koostamine kohtule hagi tagamise tühistamiseks 15 minutit; 06.11.2013 – vastuse koostamine hageja määruskaebusele ja edastamine 1 tund 15 minutit; 13.11.2013 – määruskaebuse koostamine maakohtu 30.10.2013 määrusele 1 tund 15 minutit; 27.12.2013 – menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja esitamine 45 minutit. Kohus oli seisukohal, et kostja esindaja poolt 17.10.2013 tehtud toimingute 2,67 tunni ulatuses, 06.11.2013 tehtud toimingute 1,25 tunni ulatuses ja 13.11.2013 tehtud toimingute 1,25 tunni ulatuses, kokku 5,17 tunni ulatuses, kulu summas 682,44 eurot ei ole põhjendatud hagejalt välja mõista, kuna nimetatud kulud on seotud määruskaebuste menetlusega, mis tulenevalt kohtumäärusest jäid määruskaebuste esitajate kanda. 11.10.2013 toimunud nõupidamine, konsultatsioon ja asja materjalidega tutvumine ning õigusliku positsiooni kujundamine on seotud maakohtu 03.10.2013 määrusega, millega seotud kulud jäeti kostja kanda ning mille ringkonnakohus jättis oma 15.11.2013 määrusega muutmata. Seega 11.10.2013 tehtud toimingute (ajakulu 2 tundi) kulu summas 264 eurot väljamõistmiseks vastaspoolelt puudub alus. Samuti ei ole põhjendatud ja vajalikuks kuluks menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule saatmine ajakuluga 0,75 tundi summas 99 eurot.
Kohtumäärusega kindlaks määratud menetluskulude jaotus saab kehtida üksnes antud kohtumenetluses kantud menetluskulude kohta, mitte aga tulevikus toimuvale menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud dokumentide koostamise ajakulu ei ole käsitletav õigusabikuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Kohus pidas kostja õigusabikulusid põhjendatuks ja vajalikuks 0,25 tunni ulatuses summas 33 eurot (0,25×110×20%), s.o kohtule 29.10.2013 e-kirja saatmine taotlusega hagi tagamise tühistamiseks. Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata summas 1095,44 eurot (7,92 tunni ulatuses õigusabi + 50 eurot riigilõivud). Maakohus selgitas vastuseks kostja väidetele, et menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.I. Kolpakov esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 2. aprilli 2014 määruse tühistamist osas, millega jäeti I. Kolpakovi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata, ja tühistatud osas uue määruse tegemist, millega mõista Õ. Lindverelt lisaks maakohtu poolt välja mõistetud 33 eurole I. Kolpakovi kasuks välja menetluskulud ka summas 1095,44 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda Tartu Maakohtu 30.10.2013 määrusest, milles hagi tagamise menetlusega seotud menetluskulud jäeti hageja kanda. Seda maakohtu määrust ei ole tühistatud ega muudetud. Tartu Ringkonnakohus on oma 25.11.2013 määruses tõepoolest näinud ette, et määruskaebuste menetlemisel kantud kulud tuleb jätta määruskaebuste esitajate kanda, kuid ringkonnakohtul ei olnud määruskaebuste lahendamisel õigust menetluskulude jaotust kindlaks määrata. Seega ei ole ringkonnakohtu 25.11.2013 määrus menetluskulude jaotamisel oluline, kuna TsMS § 173 lg 1 järgi ei jagata määruskaebemenetluses menetluskulusid. Määruskaebemenetluses on menetluskulusid võimalik jagada juhul, kui ringkonnakohtu määrus on menetlust lõpetav, kuid antud juhul ei ole tegemist menetlust lõpetava määrusega. Ringkonnakohtu 25.11.2013 määruse näol on tegemist lahendiga, millega kohus jättis mõlema poole määruskaebused rahuldamata. Selle tulemusena jõustus maakohtu 30.10.2013 määrus. Kohus on viidanud, et kui kostja ei nõustunud 25.11.2013 määruse menetluskulude jaotusega, siis oleks kostja pidanud selle vaidlustama. Esiteks on menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks maakohtu 30.10.2013 määrus ning teiseks ei olnud nimetatud ringkonnakohtu määrus edasikaevatav Riigikohtule; 2) on maakohtu 30.10.2013 määruse menetluskulude jaotus põhjendatud, kuna kostjal tuli kanda menetluskulusid põhjusel, et hageja oli esitanud hagi eeltagamise taotluse, kuid jättis hagi esitamata. Seega põhjustas asjas menetluskulude kandmise üksnes hageja käitumine; 3) on kõik kostja menetluskulud otseselt seotud hagi tagamise menetlusega, sest olukorras, kus kohus rahuldab õigusvastaselt hagi tagamise taotluse, tuleb teisel poolel oma õiguste kaitseks esitada kõikvõimalikud argumendid hagi tagamise tühistamiseks; 4) tulenevalt sellest, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda maakohtu 30.10.2013 määruse menetluskulude jaotusest, tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel võtta arvesse ka kostja poolt 15.10.2013 ja 13.11.2013 tasutud riigilõivud 50 eurot; 5) leidis kohus ebaõigesti, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud dokumentide koostamise ajakulu ei ole käsitletav õigusabikuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses. TsMS § 174 lg-st 1 ei tulene keeldu nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulude hüvitamist ning kostja kulud õigusabile seoses menetluskulude
kindlaksmääramise avalduse koostamisega on TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud. See, et mingi kulutus ei ole hüvitatav, peaks otseselt tulenema seadusest (nagu näiteks TsMS § 178 lg-d 2 ja 3). Selliseid keelde ei saa tuletada kaudselt, sest see oleks vastuolus põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud kaebe- kui põhiõigusega.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Õ. Lindvere vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) tugineb määruskaebus väärale käsitlusele menetlust lõpetava määruse osas. Menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda ringkonnakohtu 25.11.2013 määrusest, mis jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu määrus on menetlust lõpetav, kuna see on tehtud: a) ajaliselt hiljem kui maakohtu määrus; b) kõrgema kohtuastme poolt; c) ilma edasikaebamise õiguseta; 2) ei ole maakohtu seisukoht vastuolus TsMS § 173 lg-ga 1. Kuigi ringkonnakohtu määrusest tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda, võib alternatiivselt nõustuda kohtu põhistusega, mille järgi nähtub ringkonnakohtu 25.11.2013 määrusest määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulude jaotus. Sellisel juhul on kohus õigesti leidnud, et kostja menetluskulud seonduvad peamiselt määruskaebuste menetlemisega, mitte hagi tagamisega; 3) kuna kohus määruskaebuseid ei rahuldanud, on ebaõige kostja väide, mille järgi kostja menetluskulud on tekkinud ainult hageja käitumisest tulenevalt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Maakohtu 02.04.2014 määrus tuleb tühistada hagejalt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud kogusummas 399 eurot, sh kostja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga 374 eurot ja riigilõiv 25 eurot.
7.Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse eelkõige põhjendusel, et kostja arvates tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda maakohtu 30.10.2013 määrusest, milles hagi tagamise menetlusega seotud menetluskulud jäeti hageja kanda. Kostja leiab, et ringkonnakohtul ei olnud õigust oma 25.11.2013 määruses määruskaebuste lahendamisel menetluskulude jaotust kindlaks määrata. Ringkonnakohus määruskaebuse seisukohaga ei nõustu. Kuna Tartu Maakohtu 30.10.2013 määrus, millega hagi tagamine enne hagi esitamist tühistati põhjusel, et hageja määratud tähtajaks hagi ei esitanud, on menetlust lõpetav määrus (ka nimetatud määruse põhjenduste viimases lõigus on märgitud, et sellega antud menetlus sisuliselt lõpeb), oli ka ringkonnakohtul TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt õigus nimetatud määruse peale esitatud määruskaebuste lahendamisel menetluskulude jaotus kindlaks määrata. Seda on ringkonnakohus oma 25.11.2013 määruses ka teinud ning jätnud määruskaebuste (maakohtu 30.10.2013 määruse peale esitasid määruskaebuse nii hageja kui ka kostja) menetlemisel kantud menetluskulud kummagi määruskaebuse esitaja enda kanda. Samas tuleb märkida, et maakohus on küll oma 03.10.2013 määruses, millega hagi tagamise avaldus rahuldati, märkinud, et jätta hagi tagamisega seotud menetluskulud kostja kanda, kuid nimetatud määruse näol ei ole tegemist menetlust lõpetava määrusega ja samuti ei ole menetlust lõpetav määrus ringkonnakohtu 15.11.2013 määrus, millega lahendati maakohtu 03.10.2013 määruse peale esitatud määruskaebus. Kuna TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või
menetlust lõpetavas määruses, siis maakohtu 03.10.2013 määruses menetluskulude jaotuse märkimiseks alust ei olnud. Seega on asjas menetluskulude jaotus kindlaks määratud maakohtu 30.10.2013 määrusega ja ringkonnakohtu 25.11.2013 määrusega ning kokkuvõtlikult on kohtud jätnud hagi tagamisega seotud menetluskulud hageja kanda, v.a kulud, mis tekkisid maakohtu 30.10.2013 määruse peale esitatud määruskaebuste menetlemisega, millised kulud jäid mõlema poole enda kanda. Selline seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu selgitustega 04.04.2011 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11 (p-d 8–11). Ülaltoodust tulenevalt on õige maakohtu seisukoht, et kostja esindaja poolt 06.11.2013 tehtud toimingute ajakulu 1 tund 15 minutit ja 13.11.2013 tehtud toimingute ajakulu 1 tund 15 minutit ei ole alust hagejalt kostja kasuks välja mõista, kuna nimetatud kulud on seotud määruskaebuste menetlemisega, mis ringkonnakohtu 25.11.2013 määruse järgi jäid poolte endi kanda. Põhjendatud ei ole aga maakohtu järeldus, et 11.10.2013 toimunud nõupidamine, konsultatsioon ning asja materjalidega tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine on seotud maakohtu 03.10.2013 määrusega, millega seotud kulud jäeti kostja kanda ning mille ringkonnakohus jättis oma 15.11.2013 määrusega muutmata. Samuti on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja esindaja poolt 17.10.2013 tehtud toimingud on seotud määruskaebuse menetlusega, mille kulud jäid määruskaebuste esitajate kanda. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles osas, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks ei saa üldse olla menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine. Ringkonnakohtu arvates on eeltoodud põhjendusi arvestades kostja lepingulise esindaja toimingud, mille tegemise kulu tuleb hagejal kostjale hüvitada, järgmised: - 11.10.2013 nõupidamine, konsultatsioon, asja materjalidega tutvumine ja õigusliku positsiooni kujundamine ning 17.10.2013 määruskaebuse koostamine maakohtu 03.10.2013 määruse peale ja selle kohtule esitamine – põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi 20 minutit (mitte kostja taotletud 4 tundi 40 minutit), arvestades, et asja materjalide maht oli väike ning vaidlusalune küsimus kitsas ja selgelt piiritletud; - 29.10.2013 taotluse koostamine kohtule hagi tagamise tühistamiseks – ajakulu 15 minutit. - 27.12.2013 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja esitamine – ajakulu 15 minutit (tegemist on olemuslikult lihtsa ja lühikese dokumendiga, mille koostamiseks kostja poolt märgitud ajakulu 45 minutit on ilmselgelt põhjendamatu), kokku põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi 50 minutit. Kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär on olnud 110 eurot (koos käibemaksuga 132 eurot). Sellist tunnitasumäära on kohtupraktika pidanud põhjendatuks ja seega tuleb hagejal hüvitada kostjale lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 374 eurot. Nimetatud summale lisandub maakohtu 03.10.2013 määruse peale esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõiv 25 eurot, kokku hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 399 eurot.
8.TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.