Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

tõendid (eksperdi arvamus, asjatundja arvamus jne.), mis tõendaksid võimalikku ebaseaduslikku elektrienergia tarbimist kostja poolt. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt elektrienergia ebaseaduslikku tarbimist. Kostjal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kuna hageja pole tõendanud põhjuslikku seost kostja tegevuse ja hagejale tekitatud kahju vahel. Hageja ei ole selgitanud nõude summa moodustumist. Võlgnevuse arvutamise aluseks tuleks võtta 2013.a keskmine tarbimine. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja IH-lt Eesti Energia AS kasuks põhivõlgnevuse 3369 eurot ja seisuga 19.04.2013 sissenõutavaks muutunud viivise 1297,81 eurot ning viivise alates 20.04.2013 0,1% tasumata põhivõlgnevuselt päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. 09.02.2012 kontrollis hageja kostja kinnistul elektriarvestusseadmeid ning selgus, et maja peakilpi oli peakaitsme ja arvesti vahelistele L1 ja L3 faaside juhtmetele tehtud harund, mis lõppes kolme- faasilise pistikupesaga kilbi all. Pistikust oli toodud kaks juhet tagasi kaitsmetele ja pistikupesa vastavaid klemme lühistades sai juhtida voolu arvestist mööda. Lisaks oli toitekaabel jätkatud erinevate kaablitega. Olukord kirjeldati aktis nr 123020 elektriku AK poolt VS ning UR juuresolekul. Seega ei ole kogu tarbitud elektrienergia hulka arvestatud vaid näitude järgi. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kinnitatud „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord.“ § 4 lg 1 p 1 alusel arvutati hageja poolt elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise maht ja maksumus ning kostjale esitati arve nr 290368890223 summas 3369,69 eurot. ElTS § 68 järgi omab tähtsust ainuüksi elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise fakt ning oluline ei ole see, kas tarbija on elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslikus kasutamises süüdi ja kas teda on selle eest vastutusele võetud. ElTS § 68 lg 2 sätestab, et turuosaline hüvitab võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse ning elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. ElTS § 68 lg 3 kohaselt kehtestab ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra majandus- ja kommunikatsiooniminister, millisele metoodikale on hageja põhjendatult tuginenud. Hageja on esitanud perioodi 09.09.2011-09.09.2012 keskmise summa arvestuse kehtinud tariifi alusel ning arvestanud hagetava summa kuni veebruarini 2012. Kuivõrd olukorra fikseerimise aktiga on tõendatud asjaolu, et vool oli juhitud arvestist mööda, on õigustatud hageja märgitud viisil tarbimise arvestamine ehk määrav on metoodika, mille alusel mittemõõdetav tarbimine arvestada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Põhjendatud on hageja viivisenõue summas 1297,81 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv lepinguline viivis 0,1% tasumata summalt päevas, alates 20.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

3(4)

Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ehk vastutaja poolt oli kasutatud kõrgendatud arvestuse metoodika. Maakohus ei võtnud võlgnevuse arvutamise aluseks esitatud 2013.a elektrienergia tarbimise väljavõtet. Energia tarbimine oli 2013.a oluliselt väiksem võrreldes hageja arvestusega. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud samad väited, mis ta esitas maakohtule, ja maakohus on otsuses neid põhjalikult käsitlenud. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et apellandi väited ebaseadusliku ühenduse kaudu tarbitud elektri eest tasu arvutamise ebaõige aluse kohta ei anna alust maakohtu otsuse muutmisele. Hageja on apellandile kuuluvas elamus ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia koguse arvutanud vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kinnitatud „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse määramise kord“ (edaspidi: kord) § 4 lg 1 p-le

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.