Võlaõigus › Muud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus ei andnud loa otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

Tsiviilasi nr 2-14-3237

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Viru Maakohus 10.02.2014 määrusega (tl 86-87) võttis hagi menetlusse ja otsustas, et asja arutamine toimub lihtmenetluses. Pooled ei väljendanud soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrval nõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus teeb otsuse kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hagejate nõudeks on mõista kostjalt välja võla katteks hageja L S kasuks 90 eurot, hageja T T kasuks 174 eurot ja hageja A V kasuks 120 eurot. Hagejate nõue tuleneb lepingutest reisiteenuse osutamiseks. Elektroonilise äriregistri andmete kohaselt (tl 123-124) kostja tegevusalaks on reisibüroode tegevus. Vastavalt turismiseaduse (edaspidi lühend TurS) § 2 lg-le 1 turismiteenust võivad pakkuda ja osutada ettevõtja, asutus, sihtasutus ja mittetulundusühing (edaspidi ettevõtja). Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt turismiteenus on reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine. 2(4)

Tsiviilasi nr 2-14-3237

Lähtudes TurS § 3 p-dest 1 ja 2 käesoleva seaduse tähenduses on reisiteenus reisiettevõtja poolt sõitjateveoteenuse osutamine, välja arvatud taksoteenus; sõitjateveoteenuse vahendamine. TurS § 5 lg-st 1 tulenevalt reisiettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja, kes pakub müügiks või müüb enda või teise reisiettevõtja koostatud pakettreise ja üksikuid reisiteenuseid. Sama paragrahvi lg 3 järgi reisibüroo on reisiettevõtja, kes pakub müügiks või müüb reisikorraldaja koostatud pakettreise. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 1 lg 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist üksikute reisiteenuste müügiga reisibüroo poolt, seega poolte vahel olid sõlmitud lepingud üksikute reisiteenuste osutamiseks. Poolte vahel üksikute reisiteenuste osutamise lepingute sõlmimine on tõendatud:  hageja L. S suhtes 24.04.2013 arvega nr 2013-04-03 summas 90 eurot (tl 10) ja kostja kinnitusega, et ta raha on saanud (tl 10 pöördel)  hageja T. T suhtes 24.04.2013 maksekorraldusega nr 96 summas 74 eurot ja 25.04.2013 maksekorraldusega nr 97 summas 100 eurot (tl 12)  hageja A V suhtes voucheriga nr 7977021954 (tl 15) ja 15.03.2013 maksekorraldusega nr 157 summas 120 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 järgi kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS §-le 100 loetakse kohustuse rikkumisest võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja poolt hagejatele reisiteenused ei olnud osutatud ja raha tagasi ei ole välja makstud (tl 10 pöördel-11, 12 pöördel-14 pöördel, 16-17, 18-20 pöördel, 2223, 24, 25 pöördel-26 pöördel, 27 pöördel- 30 pöördel, 31, 31 pöördel). Seega hagejatel on õigus seoses lepingu rikkumisega kostja poolt kasutada VÕS §-st 101 tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool taganeda lepingust, kui teine lepingupool on lepingulist kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi lg 2 p-d 1 ja 4 sätestavad, et kohustust on muu hulgas oluliselt rikutud siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Lepingu rikkumine on oluline, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kokkulepitud reisiteenuse ärajäämisel jäid hagejad olulisel määral ilma sellest, mida nad õigustatult reisilepingust lootsid. Kostja poolt korduvalt antud lubadused reisitasu tagastamiseks ja lubaduste mitte täitmine annavad põhjuse eeldada, et Kostja ei täida oma lepingulisi kohustusi ka edaspidi. 3(4)

Tsiviilasi nr 2-14-3237

VÕS § 101 lg 1 kohaselt on hagejatel õigus lepingust taganeda ja VÕS § 189 lg 1 järgi nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Ülalnimetatust lähtudes hagejate nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud (lg 3). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (lg 4). Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, lähtudes TsMS § 173 lgst 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.