Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Avaldus XXXOÜ (likvideerimisel) esitas 05.05.2014 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avaldajal on võlgu 9113 eurot, kuid vara võlgnevuste tasumiseks puudub. Maksejõuetuse põhjuseks on käibe vähenemine ja suur konkurents. 15.05.2014 määrusega nimetas kohus ajutiseks halduriks Ly Müürsoo. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud. Võlgnikul vara puudub. Võlgnevusi on võlgnikul summas 24 915,43 eurot, sealhulgas töötajatele 4871,67 eurot. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku põhitegevusala oli toitlustuskoha pidamine. Maksejõetuse tekkimise põhjuseks on käibe vähenemine, mille tagajärjel ei suudetud katta jooksvaid kulusid. Raske juhtimisvea või kuriteotunnustega tegu haldur ei tuvastanud. Tagasivõitmise nõuete esitamine võib olla võimalik kogusummas 895 eurot. Samas ei ole hagide esitamine otstarbekas, kuna tagasivõtmise kaudu saadav ei kataks pankrotimenetluse kulusid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgnevusi on 24 915,43 eurot. Seega ületavad võlgniku kohustused tema vara oluliselt. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Samuti on ajutine haldur tuvastanud, et tagasivõtmise võimalusi võib olla summas 895 eurot. Kuna aga ka hagide rahuldamise korral ei kataks saadav rahasumma pankrotimenetluse kulusid, siis ei anna see, kohtu hinnangul, alust pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi

06.06.2014 pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda hiljemalt 12.06.2014 pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2500 eurot kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksu menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 2 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Esitatud aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 864 eurot. Kulutuste hüvitiseks palub ajutine haldur määrata 136 eurot. Ajutine haldur palus määrata nende tasumise oma büroole GetNetWork OÜ-le. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ning kulutuste hüvitis on põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule ega kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata ajutiste halduri tasuks 864 eurot ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 136 eurot. Nimetatud summad tuleb välja mõista võlgnikult GetNetWork OÜ kasuks. Ajutise halduri tasust 397 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest. 10.06.2014 on võlgniku endine juhatuse liige XXXväljastanud võlgnikule kinnituse, et ta on nõus tasuma ajutise halduri kulud summas 603 eurot hiljemalt 31.07.2014. 11.06.2014 edastas võlgnik selle kinnituse kohtule. Kohus käsitleb seda kinnitust informatiivse teatena. Kinnitus ei ole esitatud kohtule, vaid võlgnikule. Samuti ei ole XXXandnud kohtule nõusolekut, et kohus mõistaks temalt 603 eurot ajutuse halduri kasuks välja. Seega ei anna selline kinnitus kohtule alust käesoleva määrusega 603 euro väljamõistmiseks Tiina Kaldelt ajutisele haldurile. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 sätestab, et lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ajutine haldur tegi ettepaneku nimetada dokumentide hoidjaks võlgniku endine juhatuse liige XXX, kes on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et põhjendatud on anda dokumendid hoiule XXX. PankrS § 29 lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.