Tsiviilasi nr 2-14-7834
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13.06.2014. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-14-7834
Tsiviilasi
Credit.ee OÜ hagi Axx Sxxxx vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja võla sissenõudmise kulu nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Credit.ee (registrikood 11898079; asukoht F. Tuglae 19, Tartu 51014) esindaja Marika Rindemaa (epost: [email protected]); Kostja: AxxxSxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xe)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
03.06.2014. a
Lõpetada tsiviilasja nr 2-14-7834 menetlus Credit.ee OÜ hagis AxxxSxxxx vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja võla sissenõudmise kulu nõudes.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetluse käik Credit.ee esitas 19.02.2014. a kohtule hagiavalduse Axxxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja võla sissenõudmise kulu nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 307,01 eurot, millest moodustab 200 eurot tagastamata laenu põhiosa, 47,01 eurot viivis, 45 eurot võla sissenõudega seotud kulud ja 15 eurot laenu tagastamisega viivitamise korral lisanduv intress. Kostja vaidles 19.03.2014. a kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja väitel ei ole tema sõlminud hagejaga laenulepingut. Kostja andis enda dokumendi kolmandatele isikutele, kes võtsid kostja nimel laenu. Saadud laenusumma sai kostja enda kasutusse vaid osaliselt. Kohus korraldas asja arutamiseks kohtuistungi 03.06.2014. a. Pooled jõudis kohtuistungil haginõude osas kokkuleppele ja sõlmisid kompromissi, mis protokolliti. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissiga kokku, et kostja hüvitab hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust summas 30 eurot ja hageja esindaja sõidukulud summas 10 eurot. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus nende endi kanda. Hageja taotles hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel 19.02.2014. a Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072699 riigilõivu summas 60 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 30 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.