Kohtulahend

ja põhikirja muutmise otsuste tühisuse tuvastamise ning osanike nimekirja kandmise nõudes. Harju Maakohus rahuldas 19.03.2014 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 23.04.2014. Hageja esitas 15.05.2014 menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse. Hageja esindaja on avalduse kohaselt õigusteenust osutanud kokku 27 h ja 48 minutit. Hageja on eeltoodu kinnituseks lisanud avaldusele arve nr 140088. Hageja palub menetluskulude suurus kindlaks määrata summas 3702,56 eurot, millest 3202,56 eurot moodustab õigusabikulu ja 500 eurot menetluses tasutud riigilõiv. Hageja palub vastavas summas menetluskulud välja mõista kostjalt hageja kasuks. Kostja esitas 27.05.2014 hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusele vastuväite. Kostja leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendamatult suured ning toimingute töö maht ei ole kooskõlas arvel märgitud ajakuluga. Kostja leiab, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei tohiks rahuldada mitte suuremas summas kui 1382,40 eurot (koos käibemaksuga). Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maakohtu otsus, millega määrati muu hulgas kindlaks menetluskulude jaotus jõustus 23.04.2014. Võlausaldaja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 12.05.2014, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 175 lg 1 on sätestatud, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite ning kohus analüüsib lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus märgib, et hageja poolt esitatud andmete kohaselt on tema lepinguline esindaja kulutanud õigusabi osutamisele 27 h ja 48 minutit. Kostja on esitanud vastuväite, milles leiab, et kostja poolt märgitud toimingute teostamise põhjendatud ajakulu on tegelikkuses oluliselt väiksem. Kostja leiab, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei tohiks rahuldada mitte suuremas summas kui 1382,40 eurot (koos käibemaksuga) ehk kuni 12 h töö mahus. Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja poolt märgitud toimingute ja toimingutele kulunud ajakulu põhjendatust ja vajalikkust arvel. Kohus võtab järgnevalt seisukoha arvel nr 140088 märgitud toimingute ja nende ajakulu mõistlikkuse ja põhjendatuse suhtes. Arvel märgitud toimingud on järgmised: 21.03.2013 XXXOÜ kapitali suurendamise õiguspärasuse analüüs, kliendile kokkuvõtte ja edasise tegevusplaani ülevaate koostamine, 09.05.2013 hagi koostamine, 17.05.2013 kohtumääruse analüüs ja e-kirjavahetus kliendiga, 05.08.2013 vastuse koostamine kohtule, 25.09.2013 kostja vastuse analüüs, 30.09.2013 võimalike lisa-asitõendite läbitöötamine (kliendi poolt toodud), valides välja hagejale kasulikud tõendid, 30.09.2013 hageja vastuse koostamine, 02.10.2013 emaili saatmine kliendile võimalike tõendite kasutamisest, 28.10.2013 e-kirja saatmine kohtule ärakuulamise edasilükkamiseks, 12.11.2013 telefonivestlus XXX, 29.11.2013 suhtlus kohtuga kompromissi tingimuste laiendamise osas, 19.02.2014 ettevalmistus kohtuistungiks, 19.02.2014 osalemine kohtuistungil, 19.02.2014 kohtuistungi protokolli läbivaatus ja analüüs, 19.02.2014 ekirjavahetus kliendiga, 24.03.2014 19. märtsi kohtuotsuse tõlkimine est-ing, 24.03.2014 kohtuotsuse analüüs, 25.03.2014 e-kirja koostamine kliendile. Arve kohaselt on lepinguline esindaja kulutanud kokku 14 h ja 24 minutit hagiavalduse

koostamisele. Kohus märgib, et käesolev vaidlus ei olnud tavapärasest keerukama iseloomuga ning hagi koostamine ei eeldanud sellises mahus dokumentatsiooni läbitöötamist, millega oleks põhjendatud nimetatud ajakulu hagi koostamisel. Kohus, arvestades eeltoodut, koostatud hagi mahtu (11 lk) ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni leiab, et hagi koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb antud juhul lugeda 8 h. Arve kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud 05.08.2013 kohtule esitatud vastuse koostamiseks 42 minutit. Kohus märgib, et antud vastuse sisuks on taotlus jätta rahuldamata kostja poolt 01.08.2014 esitatud taotlus kompromissläbirääkimisteks täiendava tähtaja saamiseks. Kohus leiab, et kõnealuse dokumendi koostamine eeldas 0,5-leheküljelise kostja taotlusega tutvumist ning vastuse koostamine ei kätkenud endas keerukat ja ajamahukat õiguslikku analüüsi. Kohus on seisukohal, et sellise vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 20 minutit. Kostja on seisukohal, et arvel märgitud 25.09.2013 toimingu (kostja vastuse analüüs) ajakulu 1 h ja 24 minutit ei ole põhjendatud ning mõistlikuks ajakulus tuleks lugeda kuni 30 minutit. Kohus märgib, et kostja vastuse maht oli 9 lk ning kohus peab põhjendatuks seda, et hageja analüüsib kõiki kostja poolt esitatud seisukohti. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt kostja poolt 23.08.2014 esitatud seisukohad ei saanud tulla hagejale üllatuslikena ning hageja analüüsis õiguslikku situatsiooni juba piisava põhjalikkusega hagi esitamisel, mistõttu tuleks kostja hinnangul 9-leheküljelise seisukohaga tutvumise põhjendatud ajakuluks lugeda kuni 30 minutit. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa ette teada kostja poolt esitatavaid seisukohti ning antud juhul esitas kostja 9-leheküljelise sisulise seisukoha, mis nõudis hageja esindajalt vastavate seisukohtadega tutvumist ja analüüsi. Kohus peab eeltoodu alusel põhjendatuks ajakulu 1 h ja 24 minutit. Kostja on asunud seisukohale, et 30.09.2013 – 02.10.2013 teostatud toimingute arvel märgitud ajakulu pole mõistlik ega põhjendatud. Kostja leiab muuhulgas, et hageja poolt 03.10.2013 esitatud seisukoht on kunstlikult mahukaks paisutatud (32 lk). Kohus märgib, et 03.10.2013 hageja poolt esitatud menetlusdokument on koostatud vastuseks kostja 17.06.2013 (4 lk) ja 23.08.2013 (9 lk) seisukohtadele. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kohustuseks on kahtlemata kujundada seisukoht teise poole väidete suhtes, mille eelduseks on vastavate väidetega tutvumine ja analüüs. Arvestades koostatud menetlusdokumentide mahtu ja asja keerukust leiab kohus, et 30.09.2013 – 02.10.2013 teostatud toimingute põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda kokku 7h. Arve kohaselt on 28.10.2013-29.11.2013 toimunud 24 minuti kestel suhtlus kohtuga ja poolte esindajate vahel. Kohus loeb põhjendatuks 28.10.2013 märgitud ajakulu 6 minutit kohtuga suhtlemisel kohtuistungi edasi lükkamisel. Kohus leiab, et 12.11.2013 ja 29.11.2013 toimingud tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvestamata jätta. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt vastaval ajaperioodil toimusid kompromissläbirääkimised teises tsiviilasjas. See ilmneb 28.10.2013 hageja esindaja poolt kohtule saadetud e-kirjast ning 28.11.2013 kostja esindaja edastatud e-kirjast. Kuivõrd kompromissläbirääkimised toimusid teises tsiviilasjas, siis ei loe kohus põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks 12.11.2013 ja 29.11.2013 arvel märgitud toiminguid. Arve kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud 1 h 36 minutit 19.02.2014 toimunud kohtuistungiks ettevalmistamisele. Kohtuistung kestis 20 minutit ning istungil sisulist vaidlust poolte vahel ei peetud. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei eeldanud kohtuistungiks ettevalmistamine ajakulu rohkem kui 1,5 h. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks antud istungiks ettevalmistamisele 1 h. Ühtlasi leiab kohus, et mõistlikuks ja vajalikuks tuleb lugeda lepingulise esindaja poolt kohtuistungi protokolli ülevaatamise ajakulu ning kliendiga suhtlemine pärast kohtuistungit. Arve kohaselt on lepinguline esindaja kulutanud 24.03.2014 19.03.2014 kohtuotsuse tõlkimisele 36 minutit. Kohus märgib, et TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine

eesti keeles. Sellest tulenevalt leiab kohus, et lepingulise esindaja kulude hulka pole põhjendatud lugeda tõlkekulusid eesti keelest inglise keelde. Kohus leiab, et kohtuotsuse analüüsile ja seejärel toimunud kliendiga suhtlemise ajakulu tuleb lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks. Kokku peab kohus seega põhjendatud lepingulise esindaja õigusabiteenuse ajakuluks 19 h 26 minutit. Arvestades, et kohus loeb esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 96 eurot, millele lisandub käibemaks, siis on võlausaldaja põhjendatud õigusabikuludeks 2238,34 eurot (sh käibemaks). TsMS § 174 lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja on kohtule vastava kinnituse esitanud koos menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega. Võlausaldaja taotles lisaks riigilõivu 500 eurot menetluskulude hulka arvestamist. Kohus leiab, et see on põhjendatud. Seega määrab kohus menetluskulude suuruseks 2738,34 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa jääb ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 2 kehtestatud piiramäära sisse, kuivõrd antud juhul oli tegemist mittevaralise nõudega, mille puhul on lepingulise esindaja tasu maksimaalseks sissenõutavaks kuluks 12 800 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.