Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

päeva

jooksul,

alates

otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt toimus Harju Maakohtu menetluses hageja ja tema endise abikaasa XXX ühisvara jagamise vaidlus, mille käigus esitas hageja muu hulgas ka nõude osa jagamiseks, nõudes osa nimiväärtusega 1278 eurot, mis moodustab 50% osakapitalist. Kostja teatas, et hageja oli ekslikult märkinud hagiavalduse osa suuruse ja kostja teatas, et osa moodustab vaid 30% OÜ XXXosakapitalist ja häältest. Selgus, et toimunud oli OÜ XXX14.12.2012 osanike kirjalike otsuste vastuvõtmine, mille käigus olid osanikud XXX ja XXXotsustanud hageja teadmata kapitali suurendamise ja põhikirja muutmise. Otsuses oli kapitali suurendatud 2556 eurolt 4200 euroni selliselt, et XXXkuuluv osa oli suurendatud 2100 euroni ning välja oli lastud uus osa nimiväärtusega 822 eurot, mis oli suunatud emissioonina XXX OÜ-le. Seejuures hageja ja tema endise abikaasa ühisvarasse kuuluva 1278 euro suurust osa ei muudetud. Uus osanik XXX OÜ on hageja endise abikaasa lahusvarasse kuuluv osaühing, mille ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks on XXX. Lisaks osakapitali suurendamisega, on muudetud ka põhikirja järgmiselt: osanike otsuse tegemiseks on erinevalt varasemast nõutav üle 2/3 häälteenamus, juhatuse liikmete arvu piiratud kahele, eemaldatud on varem kehtinud osanike nõusoleku nõue osa võõrandamiseks ja kolmandatele isikutele võõrandamisel kehtiv ostueesõiguse punkt, samuti on eemaldatud varem kehtinud nõue igapäevasest tegevusest väljuvate osanike otsuste vastuvõtmiseks kõigi osanike poolthäälte nõue ning vormiliselt eemaldati selliste otsuste notariaalselt tõestatuse või digitaalselt allkirjastamise nõue. Hageja on seisukohal, et otsus on tehtud hageja teadmata, hageja ei ole otsuse tegemisega nõus olnud, sellel puudub tema allkiri ja ta ei kiida seda ka tagantjärgi heaks. Otsus on tühine ja hageja palub kohtul tühisust tunnustada. Hageja on seisukohal, et kuivõrd osa kuulub ühisvarasse, saavad sellest tulenevaid osanike õigusi teostada vaid mõlemad ühisomanikud koos. Hageja tugineb ÄS § 165 lõike 1 esimesele lausele, mille kohaselt, kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Otsuse vastu võtnud XXX ja XXXon peale hageja ainsad osanikud ning nad on mõlemad teadlikud ja teavitatud, et kõnealune ühingu osa kuulub hageja ja XXX ühisvarasse. Ühisvara jagamise vaidluses on XXX nimetatu omaks võtnud. Osa kuulub hageja ja XXX ühisvarasse ning viimasel ei ole õigust osanike otsuste vastuvõtmiseks ilma hageja nõusolekuta. Hageja on seisukohal, et osanike otsused on tühised ka heade kommetega vastuolu tõttu. Otsuse vastuvõtmisega on osanikud loonud olukorra, kus osa ühingu juhtimisel enam mingit mõjuvõimu ei oma. Seejuures saavad osanikud üle 2/3 häälteenamusega kõiki OÜ XXXosanike otsused vastu võtta või nende vastuvõtmise välistada. Ühisvarasse kuuluva osa

häältega ei saa enam mõjutada isegi igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemist, seega hageja otsuseid enam mõjutada ei saa. Osa annab hagejale pärast otsust senise 50% asemel vaid 30,43% ulatuses õiguse dividendidele. Osanikud tegid sellise tehingu olukorras, kus kinnistusraamatust nähtub, et OÜ-le XXXkuulub Tallinna kesklinnas kokku 3 kinnistut, mis kõik on ühingu ainuomandis ega ole koormatud ühegi koormatise, kitsenduse ega hüpoteegiga. Äriregistrist kättesaadava 2012. majandusaasta aruande kohaselt oli ühingul ainuüksi varasid kokku üle 650 000 euro ja jaotamata kasumit peaaegu 650 000 eurot. Arvestades sissemaksena tasutud summasid (kumbki isik tasus 822 eurot) ja selle eest vastu saadut, on selge, et tehing oli tehtud vaid selleks, et kahjustada oluliselt ühisvarasse kuuluva osa väärtust. Antud otsuse puhul oli tegemist hagejat teadlikult kahjustava tehinguga, sisuliselt omandasid isikud enda poolt tehtud otsuse alusel 1644 euro eest (822 x 2) enamuse ühingu osalusest. Teadliku hageja kahjustamise eesmärgil tegutsemist kinnitab ka asjaolu, et XXX sai hageja esitatud ühisvara jagamise avalduse kätte 30.11.2012. Vaidluse all olev otsus on tehtud 14.12.2012, mis on vaid kaks nädalat pärast ühisvara jagamise hagiavalduse kättesaamist. Niivõrd lühikese aja jooksul pärast ühisvara jagamisest teadasaamist hagejat oluliselt kahjustava tehingu tegemine viitab otseselt osanike teadlikule pahatahtlikule käitumisele. Hageja on seisukohal, et otsus on tühine ka otsuste vastuvõtmise korra oluliste rikkumiste tõttu. Äriühingu juhatus palus registril teha kapitali suuruse muudatuse ja põhikirja muutmise kanded. Avaldusele oli lisatud otsus ja põhikiri, millest nähtub, et otsus võeti vastu ilma koosolekut pidamata ning elektroonilist hääletamist läbi viimata. Sellisel viisil otsuste vastuvõtmine on lubatud ÄS § 173 lõike 6 kohaselt osaühingutel, kellel on vaid üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise. Sellisel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada osanike poolt ning selles tuleb märkida muu hulgas osanike nimed ja häälte arv, samuti otsuse tegemise aeg. ÄS § 173 lõike 7 kohaselt võib vastavalt nimetatud korrale võtta osanike otsuseid selliselt vastu ka siis, kui osanikke on rohkem, kuid tingimusel, et nad kõik otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad. Otsus on aga allkirjastatud vaid XXX ja XXXpoolt. Eeltoodust tulenevalt ei vasta otsus vorminõuetele. Otsuses ei ole kajastatud kõik ühingu osanikud, samuti puuduvad otsusest osanike häälte arvud. Otsuses on märgitud vaid selle vastuvõtmise aeg. Hageja märgib, et kapitali suurendamise otsust tehes ei ole võimaldatud osanikel uue osa suhtes seadusega ettenähtud eelisõigust kasutada. ÄS § 193 lg 1 järgi on uute osade väljalaskmisel teistel osanikel uue osa suhtes omandamise eelisõigus. Lõike 3 kohaselt alles siis, kui osanikud eelisõigust kasutada ei soovi, võivad uue osa omandada kolmandad isikud. Seega on kapitali suurendamisel osanikke ebavõrdselt koheldud ja hagejalt võeti võimalus väljalastava osa suhtes seaduses ettenähtud omandamise eelisõiguse teostamiseks ning OÜ XXX on vastava osa omandanud ebaseaduslikult. Hageja on seisukohal, et otsuses puuduvad seadusega nõutud andmed. Otsused oleks pidanud sisaldama ka osanike nimekirja nimetatud andmetega, kuid otsuse dokumendis puuduvad nii nimetatud osanike aadressid kui ka kõik hageja andmed. Otsuses puuduvad isegi kõige elementaarsemad kapitali suurendamise kohustuslikud andmed. Hageja pöörab tähelepanu, et otsusega kinnitatud uus põhikiri on allkirjastamata. ÄS § 139 lõike 3 teine lause näeb ette, et äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt ühingut esindama õigustatud juhatuse liikmed. Äriregistrist tellitud põhikirjal kummagi juhatuse liikme allkirja olemasolu ei nähtu. Põhikiri on allkirjastatud

XXX poolt, kes ei ole ühingu juhatuse liikmeks ega ole saanud ka volikirja selleks. Seega on põhikiri nõuetekohaselt allkirjastamata. Seega on OÜ XXXosanike 14.12.2012 otsuste vastuvõtmisel oluliselt rikutud otsuste vastuvõtmise korda. Muuhulgas on rikutud ÄS § 173 lõigetest 6 ja 7, § 193, § 174 lõikest 4, § 1921 ja § 139 lõikest 3 tulenevaid nõudeid. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole otsuste vastuvõtmisega nõustunud ega neid allkirjastanud, on tegemist tühiste otsustega TsÜS § 38 lõike 2 ja ÄS § 1771 lõike 1 mõistes. Samuti nähtub äritoimikust ja äriregistrile esitatud dokumentidest, et OÜ XXXosanikena on ära märgitud ainult XXX, XXXja OÜ XXX, mistõttu on alust arvata, et OÜ XXXjuhatuse poolt peetavas osanike nimekirjas hageja andmed puuduvad. ÄS § 165 lg 1 järgi on osa ühisel omanikul õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja. ÄS § 182 lg 1 kohaselt peab juhatus osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, samuti nende osade nimiväärtused. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohustada OÜ-d XXXjuhatust kandma osanike nimekirja hageja. Eeltoodust tulenevalt palub hageja hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et tema vastu esitatud hagi on täies ulatuses põhjendamatu. Hagiavalduses on lähtutud eeldusest, et äriühingu osa on hageja ja XXX ühisomandis ja seega kuulub hageja kostja osanike ringi ning hageja pidi saama osaleda osanike koosolekul 14.12.2012 otsuse vastuvõtmisel. Kostja vaidleb eeltoodule vastu ning põhistab oma seisukohta järgnevalt. Kostja kinnitab, et XXX poolt ei ole äriühingut teavitatud XXX kuuluva osa kuulumisest XXX ja hageja ühisvara hulka. Seega ei ole kostjat kui osaühingut teavitatud osa ühisest kuuluvusest. Osaniku õigusi kostja suhtes on aastate kestel teostanud XXX ja see on olnud püsivalt teada nii kostjale kui ka kostja teisele osanikule XXX. Kuivõrd käesoleva hetkeni on kostja XXX kuuluva osaga seotud toiminguid teinud XXX ainuisikuliselt, siis oli kostjal alust eeldada, et XXX on kas osa ainuomanik või abikaasade ühisvarasse kuuluvast osast tulenevate õiguste teostamiseks abikaasade kokkuleppel määratud esindaja. XXX ja XXXon küll mõlemad äriühingu osanikud ja juhatuse liikmed, kuid on ilmne, et ei juhatuse liige ega osaühingu osanik ei ole võrdustatud äriühingu kui juriidilise isikuga, kellele osa ühisest kuuluvusest tuleb teavitada. Kostja on seisukohal, et hageja on volitanud XXX teostama osa ühisest kuuluvusest tulenevaid õigusi üksinda. XXX on olnud äriühingu osanik alates 22. aprillist 1998. aastal. Ei saa olla kahtlust selles, et vaidlustatud osanike otsus ei ole esimene otsus, mis äriühingu osanike poolt on 15 aasta jooksul vastu võetud. Hagiavalduse esitamiseni ei olnud hageja kordagi üles näidanud huvi äriühingu tegevuses osalemiseks ega vaidlustanud muul viisil XXX poolt vastuvõetud otsuseid. Kostja hinnangul on ilmselge, et olukorras, kus XXX on teostanud osast tulenevaid ühiseid õiguseid 15 aasta jooksul pidevalt ja jätkuvalt üksinda, oli kostjal, XXXja igal teisel mõistlikul isikul alust eeldada, et XXX on vastav volitus ka antud. Kostja lisab, et otsus ei ole vastuolus heade kommetega. Kostja on seisukohal, et äriühingu osanike poolt seaduspärase osanike otsuse vastuvõtmine osakapitali suurendamise osas ei saa olla heade kommetega vastuolus, sest osanikud teostavad jätkuvalt oma osast tulenevaid õigusi, sh on vaidlusaluse osa nimiväärtus täpselt sama, mis see oli enne osakapitali suurendamist. Asjakohatud on hageja viited, et hageja on kaotanud kontrolli äriühingu üle ning et vastav olukord on saavutatud hageja teadmiseta. Olukorras, kus hageja on andnud talumisvolituse XXX poolt osast tulenevate õiguste teostamiseks, on ilmne, et XXX poolt

selle volituse alusel otsuste vastuvõtmist ei saa käsitleda kui tegutsemist hageja tahteta ja teadmiseta. Kostja ei ole nõus, et vaidlustatud otsuse puhul on tegemist nii äriühingut kui ka eelkõige just hagejat teadlikult kahjustava tehinguga. Kostja lisab, et isegi kui tegu oleks kahjustava tehinguga, ei ole eeltoodu aluseks otsuse tühisusele, kuivõrd sellist alust ei näe ette seadus. Samuti on osanike otsuse näol tegemist tehinguga nagu iga teine tehing, mille tehinguosalised võivad ise kindlaks määrata muuhulgas nii tehingu tegemise kui ka tehingu tegemise tingimused. Asjaolu, et hageja nende tingimustega nõus ei ole, ei ole antud juhul asjassepuutuv, kuivõrd XXX tegutses talumisvolituse alusel, mistõttu loetakse tehing tehtuks ka hageja eest. Kostja on ka seisukohal, et otsuste vastuvõtmisel ei ole rikutud otsuste vastuvõtmise korda oluliselt. Kuivõrd kostja suhtes ÄS § 165 lg 1 esimene lause ei kehtinud, siis piisas, kui osanike koosolekust teavitati osanike nimekirja kantud osanikke. Vaidlusaluse otsuse on allkirjastanud kostja osanikud, sh on teostanud vaidlusalusest ühisest osast tulenevaid õigusi XXX. Lisaks on kostja seisukohal, et asjaolu, et vaidlustatud otsuse vormistamisel esinevad mõned minetused, ei ole sedavõrd oluline rikkumine äriseadustiku tähenduses, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse tühisuse. Asjaolu, et hageja allkiri otsusel puudub, ei muuda faktilist asjaolu, et XXX tegutses hageja nimel. Samuti on ilmselge, et osanikule kuuluvate häälte arvu märkimata jätmine otsuses ehk nende puudumine ei kujuta endast otsuse vastuvõtmise korra olulist rikkumist. Häälte arvu märkimine või märkimata jätmine otsuses ei muuda otsuse sisu ega ka otsuse vastuvõtmise poolt antud häälte arvu. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et kapitali suurendamise otsust tehes ei võimaldatud osanikel uue osa suhtes kasutada seadusega ettenähtud eelisõigust. Kostja selgitab, et ÄS § 193 lg 1 kohaselt on tõesti osa omandamise eesõigus olemas, kuid seda üksnes juhul, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ettenähtud teisiti. Täiendavalt sätestab lõige 2, et osanikul ei ole kohustust kasutada osa omandamise eesõigust. Asjaolu, et XXX ja hageja ühisomanikena vastavat eesõigust ei teostanud ei kujuta endast osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmise korra rikkumist. Kuivõrd XXX tegutseb ka hageja nimel, on ilmne, et ka hageja ei ole nimetatud osa omandamise eesõigust kasutanud. Kostja on seisukohal, et osakapitali suurendamise otsuses teatud andmete puudumine ei kujuta endast otsuse vastuvõtmise korra olulist rikkumist. Vaidlustatud otsuses puudub osanike täielik nimekiri ning muude osanike osas on puudu osanike aadressid. Kostja on seisukohal, et esiteks, kuivõrd hagejat ei ole äriühingu osanike nimekirja kantud, ei saagi hageja osanike otsuses olla nimetatud ja teiseks, puuduvad andmed osanike aadresside kohta ei ole kindlasti otsuse vastuvõtmise korra oluline rikkumine, mis tooks kaasa osanike otsuse tühisuse. Asjaolu, et otsuses puuduvad ÄS § 1921 sätestatud andmed ei ole samuti vastuvõtmise korra oluline rikkumine, kuna äriühingu osakapitali suurendamise kanne on äriregistris juba 18.12.12 tehtud. Kostja arvates puudub õiguslik alus, mille alusel kohustada äriühingu juhatust kandma kostja osanike nimekirja ka hageja. Kostja on seisukohal, et kuivõrd kanne hageja kohta eeldab samaaegselt ka XXX puudutavas osas kande muutmist, siis leiab kostja, et ilma XXX nõusolekuta või seda nõusolekut asendava kohtuotsuseta ei ole võimalik äriühingul osanike nimekirja täiendada. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Hageja täiendav seisukoht

Hageja jääb hagiavalduses esitatud põhjenduste juurde ja lisab, et asjaolu, et hageja ja XXX on osa ühised omanikud, on ühingule teada. Seda tõendab hageja poolt hagiavaldusele lisatud osaühingu osa müügileping, mis on notariaalselt tõendatud. Sellest nähtub, et asjaolust olid teadlikud lausa mõlemad ühingu juhatuse liikmed. Juriidilisele isikule omistatakse ka tema organi teadmine. Seega tuleb OÜ XXXteadlikkuse hindamisel lähtuda sellest, kas ühingu juhatuse liikmed olid vastavast asjaolust teadlikud või mitte. Kuivõrd OÜ XXXjuhatuse liikmete esindusõigus ei ole piiratud, siis tulenevalt TsÜS § 34 lg-st 2 ja ÄS § 181 lg-st 1 saab OÜ-d XXXesindada iga juhatuse liige iseseisvalt. Seega selleks, et lugeda ühing osa ühisvarasse kuuluvusest teadlikuks, piisab sellest, kui vastavast asjaolust oli teadlik vähemalt üks ühingu juhatuse liige. Äriühingul on kaks juhatuse liiget ja mõlemad olid teadlikud ja nõuetekohaselt teavitatud, et kõnealune äriühingu osa kuulub hageja ja XXX ühisvarasse. Hageja ei ole kostjale volitust andnud. ÄS § 170 lg 3 järgi võib osanik osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendiga tõendatud. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumenti ei ole kostja esitanud ega viidanud ka sellise dokumendi olemasolule. Kuivõrd hageja ei ole XXX volitust andnud, pole tegelikkuses sellist dokumenti olemas. Täiendavalt märgib hageja, et tegelikkuses kuulub tõenäoliselt ka XXXnimel olev OÜ XXXosa abikaasade (abikaasade XXX ja XXX) ühisvara hulka. Seda tõendab kohtule esitatud 27.06.2003 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, millega seati XXXja XXX omandisse kuuluvale kinnisasjale hüpoteek. Leping omab tähtsust selles sisalduvate kinnituste ja abielu sõlmimise kuupäeva fikseerimise tõttu. XXX kinnitas, et lepingu ese kuulub abikaasade ühisvara hulka. Lepingust nähtub, et abielu sõlmiti XXX. XXXon äriühingu osanik alates 2002. aastast, järelikult omandas XXXOÜ XXXosa abielu ajal ning eelduslikult kuulub see abikaasade ühisvara hulka. Kuivõrd vaidlustatud otsustel XXX allkirjad puuduvad, siis ei saa ka XXXnimel oleva osaga seotud hääli antuks lugeda. Vaidlustatud otsustel on vaid poolte osanike allkirjad. Puudu on nii hageja kui XXX allkirjad. Seega kostja väidetu, et otsused võeti vastu ühehäälselt, on ebaõige. Enne vaidlustatud otsuste tegemist oli ühingul kokku neli osanikku (XXX, XXX, XXXja XXX). Kahe osaniku olemasolu on vaidlustatud otsuste tegemisel teadlikult äriregistri eest varjatud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega ja tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et 14.12.2012 toimus äriühingu OÜ XXXosanike kirjalike otsuste vastuvõtmine kapitali suurendamise ja põhikirja muutmise kohta. Pooled vaidlevad selle üle, kas äriühingu osanike koosolekul XXX antud hääl on kehtiv, sh kas hageja on andnud XXX nn talumisvolituse, kas otsused on tühised heade kommetega vastuolu tõttu ja kas otsused on tühised otsuste vastuvõtmise korra oluliste rikkumiste tõttu. TSÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtu korda. ÄS § 1771 lg 1 sätestatu kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud

osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Sama paragrahvi 2. lõike alusel on hagejal hagi esitamise õigus otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hageja taotleb osanike 14.12.2012 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamist osanike koosoleku otsuste vastuvõtmise korra oluliste rikkumiste tõttu ja vastuvõetud otsuste heade kommetega vastuolu tõttu. Antud asjas tuleb seega tuvastada, kas osanike koosoleku 14.12.2012 otsused on tühised põhjusel, et otsused võeti vastu selleks ettenähtud korda oluliselt rikkudes ja kas otsused on tühised heade kommetega vastuolu tõttu. Asjaolu üle, et OÜ XXXosa kuulub hageja ja XXX ühisvara hulka, vaidlus puudub. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-74-08 tehtud otsuse p-s 16 leidnud, et osaühingu osa nagu muugi abikaasade poolt abielu kestel omandatud vara kuulub PKS § 14 lg 1 järgi eelduslikult abikaasade ühisvara hulka. Osa ühised omajad võivad ÄS § 165 lg 1 esimese lause järgi teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus. Seega on hääletamiseks osanike koosolekul vajalik kõigi osa ühiste omajate tahteavaldus ning ilma selleta ei loeta tahteavaldust tehtuks. Kui osanike koosolekul osaleb ja hääletab üksnes abikaasa, ei piisa üksnes ühe abikaasa tahteavaldusest, vaid hääle kehtivuseks on vajalik mõlema abikaasa tahteavaldus. Seega ei piisanud osaniku hääle kehtivuseks ainult XXX tahteavaldusest. Riigikohtu tsiviilkolleegium märgib samas kohtulahendis, et ÄS § 165 lg 1 ei kehti sama lõike teise lause kohaselt osaühingu suhtes, kui osa ühisest kuuluvusest ei ole osaühingule teatatud. Kui aga osaühingule on osa ühisest kuuluvusest nõuetekohaselt teatatud, võivad osanikud teostada oma õigusi üksnes ühiselt. Oluline on, et osa ühisest kuuluvusest teataks isik, keda osaühing on seni pidanud osanikuks või osa ühine kuuluvus oleks tõendatud tema tahteavaldusega (või seda asendava kohtulahendiga). TSÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Vastavalt Riigikohtu praktikale omistatakse juriidilisele isikule ka tema organi teadmine ( RKKo 3-1-1-13-06). Vaidlus puudub selles, et kostjal on kaks juhatuse liiget XXX ja XXX. 20.06.2007.a. sõlmitud kostja osa jagamise ja osa müümise lepingu p 2.1.6 kohaselt on XXX kinnitanud, et ta on abielus ja et lepingu ese kuulub abikaasade ühisvara hulka. Nimetatud tehingus oli osa ostjaks XXX. Hageja on esitanud ka protokolli 24.07.2013 toimunud OÜ XXXosanike koosoleku kohta, millest nähtub, et osanikena osalesid koosolekul neli isikut: XXX, XXX, hageja ja XXX. Protokolli on kõik neli osalejat allkirjaga kinnitanud. XXX pole hageja osanikuna koosolekul osalemist kahtluse alla seadnud ega seda vaidlustanud. Seega on kohtu hinnangul osaühingut osa ühisest kuuluvusest nõuetekohaselt teavitatud ja seetõttu pole osanike koosolekul XXX poolt antud hääl kehtiv, kuivõrd osaga seotud õigusi saab ÄS § 165 lg 1 alusel teostada üksnes ühiselt. Kostja on seisukohal, et XXX antud hääl on kehtiv, sest hageja andis XXX TsÜS § 118 lg-st 2 tuleneva n-ö talumisvolituse. Kohus leiab, et nimetatud seisukoht ei ole õige, kuivõrd ÄS-is on seda olukorda reguleeriv erisäte ÄS § 170 lg 3, mis sätestab, et osanik võib osaleda koosolekul isiklikult või esindaja kaudu, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendiga tõendatud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks sellist esindusõiguse olemasolu tõendavat dokumenti esitanud. Seega on kohus seisukohal, et hageja pole andnud XXX volitust enda esindamiseks vaidlusalusel koosolekul. Kohus märgib, et isegi kui XXXl oleks olnud volitus hageja esindamiseks, oleks see TSÜS § 83 lg 1 alusel seaduses sätestatud vorminõude täitmata jätmise tõttu tühine. Kohus leiab ka, et olukorras, kus hageja ja XXX abielulised suhted olid lõppenud 25.11.2010,

mille üle vaidlus puudub, ja abikaasade vahel oli käimas kohtuvaidlus ühisvara jagamise üle, ei ole eluliselt usutav, et XXX oleks olnud alust mõistlikult eeldada hageja volituse olemasolu 14.12.2012 toimunud kostja osanike koosolekul hageja esindamiseks. Kohus leiab, et vaidlusaluste otsuste vastuvõtmisel on rikutud otsuste vastuvõtmise korda. Vaidlus puudub selles, et otsused osakapitali suurendamise ja põhikirja muutmise kohta võeti vastu koosolekut kokku kutsumata ning elektroonilist hääletamist läbi viimata. ÄS § 173 lg 6 lubab sellisel viisil otsuste vastuvõtmise ainult siis, kui osaühingul on vaid üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise. Käesoleval juhul on OÜ-l XXX rohkem kui üks osanik. Sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et lõikes 6 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui osanikke on rohkem, kuid tingimusel, et nad kõik otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad. Kohtule esitatud 14.12.2012 kostja osanike otsusest nähtub, et otsusele on alla kirjutanud vaid XXX ja XXX. Hageja allkiri otsuselt puudub. Lisaks on lõikes 6 sätestatud, et otsuses tuleb märkida osanike nimed ja häälte arv, mis samuti puuduvad. Hageja on esile toonud, et äriregistrile esitatud osanike otsuses puuduvad osanike nimed ja häälte arv. ÄS § 174 lg 4, et kui osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus esitatakse äriregistrile, peab see sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv. Kohus on seisukohal, et nimetatu käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust ei oma, kuna äriregistrile andmete esitamine ei mõjuta vaidlusaluste otsuste kehtivust. Kohus leiab, et vaidlusaluses otsuses puuduvad ÄS §-s 1921 sätestatud kohustuslikud andmed, mis peavad kapitali suurendamise otsuses sisalduma ning allkirjastamata on põhikiri. Nii ei ole otsuses märgitud uute osade arvu, uue osaniku aadressi, osa eest tasumise aega ja kohta ega viisi, kas osad on lastud välja ülekursiga. ÄS § 174 lg 4 alusel tuleb osanike otsusesse märkida osanike täielik nimekiri, mis käesoleval juhul puudub. ÄS § 139 lg 3 teine lause näeb ette, et muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt ühingut esindama õigustatud juhatuse liikmed. Kohtule esitatud põhikirjast nähtub, et põhikiri on allkirjastatud XXX poolt, kes ei ole äriühingu juhatuse liikmeks ega ole saanud ka volikirja selleks, et äriühingut esindada. Seega on põhikiri pädeva isiku poolt allkirjastamata. Kaaludes puuduolevate andmete olulisust, st puudu ei ole üksnes üksikud väheolulised andmed, vaid puuduvad mitmed olulised andmed, kapitali suurendamise otsuses lausa enamik ÄS §-s 1921 kohaselt kohustuslikena ettenähtud tingimused. Kohtu hinnangul on eelnimetatud olulised rikkumised tuvastamaks otsuste tühisust kapitali suurendamise ja põhikirja muutmise osas. Hageja on seisukohal, et vaidlusalused otsused on tühised heade kommetega vastuolu tõttu, kuivõrd otsustega on loodud olukord, kus hageja ei oma enam mingit mõjuvõimu ja on kaotanud 50%-lise osalusega kaasnenud kontrolli, s.o blokeerimisõiguse. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10 tehtud otsuses leidnud, et kahe võrdse osanikuga või aktsionäriga äriühingu puhul võib lugeda tahtlikuks heade kommetega vastuolus olevaks käitumiseks mh osaniku või aktsionäri tegutsemist teise aktsionäri või osaniku tahteta või vähemalt teadmiseta aktsiaseltsis enamuse omandamiseks, aktsiaseltsi vara üleandmist ühe aktsionäri majandusliku kontrolli alla vms, mille tulemusena teine aktsionär kaotab sisulise kontrolli aktsiaseltsi vara üle ja sellega muutub tema osalus sisuliselt väärtusetuks. Kohus on seisukohal, et vastu võetud otsustega muudeti hageja 50%-line osalus 30,43%-ks osaluseks, mistõttu kaotas hageja blokeerimisõiguse ja seeläbi ka sisulise kontrolli kostja vara üle. Kostja väide selle kohta, et osanikud teostavad jätkuvalt oma osast tulenevaid õigusi, on asjakohatu, sest hageja pole väitnud, et ta ei saa oma osast tulenevaid õigusi teostada, vaid seda, et tema osalus on

muudetud niivõrd väikeseks, et ta on kaotanud blokeerimisõiguse. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaidlusalused otsused on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühised. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hagejale kuulub OÜ XXXosa ühiselt XXXga, on hageja puhul tegu OÜ XXXosanikuga. Hagejal on ÄS § 165 lg 1 kolmanda lause alusel õigus nõuda enda kandmist osanike nimekirja. Seega kohustab kohus OÜ XXXjuhatust kandma osanike nimekirja ka hageja. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.