Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Eesti Haigekassa hagi Robert Seli vastu 5 326,07 euro nõudes 5 326,07 eurot
Hageja Eesti Haigekassa, registrikood 74000091, asukoht Lembitu 10, 10114 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Alle-Riin Siimo, Eesti Haigekassa Harju osakond, Lastekodu 48, 10144 Tallinn, e-post:* Kostja Robert Seli, isikukood *, rahvastikuregistri järgne elukoht *, tegelik elukoht *, e-post: *; *
Kohtuistungi aeg
19. mai 2014
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Robert Seli’lt (isikukood *) hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091) kasuks 5 326,07 (viis tuhat kolmsada kakskümmend kuus eurot ja seitse senti) eurot.
3.Edastada otsus hagejale ja kostjale.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik
1.Hageja Eesti Haigekassa esitas 21.03.2014 Pärnu Maakohtule hagi Robert Seli vastu 5 326,07 euro nõudes. 25.03.2014 võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 03.04.2014 esitas kostja kirjaliku vastuse. 28.04.2014 edastas Pärnu kohtumaja tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Haapsalu kohtumajale. Tsiviilasi saabus Haapsalu kohtumajja 30.04.2014. 19.05.2014 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Hageja nõuded, hageja nõuete aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid
2.29.05.2009 väljastati kostjale Euroopa Liidu ravikindlustuskaart kehtivusega kuni 29.05.2012. Kaart ei kehti, kui ravikindlustus Eestis on lõppenud. Kostjal Robert Selil puudus kehtiv ravikindlustus alates 11.09.2011. Puuduva kehtiva ravikindlustuse tõttu ei olnud kostjal alates 11.09.2011 õigust Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti kasutada. 25.10.2012 esitas Soome pädev asutus haigekassale koondarve *, 22. oktoobrist 2012. Koondarvele lisatud arved sisaldasid ka arveid, mille kohaselt osutati kostjale 13.03.2012 kuni 15.03.2012 Soomes Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi alusel arstiabi maksumusega 5 326,07 eurot. Haigekassa tasus koondarve 25.03.2013 kooskõlas Euroopa Nõukogu määruse 883/2004 artikliga 85. Hageja esitas 03.04.2013 kostjale nõudekirja nr *, mille kostja on 04.04.2013 kätte saanud, kuid kostja ei ole kuni hagi esitamiseni hageja nõuet summas 5 326,07 € täitnud.
3.Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 21 lg 4 järgi kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada. RaKS § 26 lg 3 kohaselt haigekassal on tagasinõude õigus võlaõigusseaduse § 1041 alusel haigekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses isiku suhtes, kes kasutas Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist. VÕS § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. 4.Kui isikule osutatakse teises Euroopa Liidu liikmesriigis viibides vajalikku arstiabi Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi alusel, siis esitatakse arve isiku elukohariigi pädevale asutusele. Arstiabi osutunud tervishoiuteenuse osutaja lähtub raviarve esitamisel Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi kehtivuse tähtajast. Kui isikul on ravikindlustuskaardil märgitud tähtaja
jooksul kindlustuskaitse lõppenud ja haigekassa on isiku eest arve tasunud, on haigekassal nõudeõigus tehtud kulude hüvitamiseks. Eestis kindlustamata isikuna peab isik ise tasuma arstiabi eest. Kostja, olles teadlik oma kindlustuskaitse lõppemisest, kasutas pärast kindlustuskaitse lõppemist Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti Soomes teenuse saamiseks, rikkudes nii RaKS § 21 lg-s 4 sätestatud kohustust – mitte kasutada Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti pärast ravikindlustuskaitse lõppemist. Kostja on alusetult rikastunud summas 5 326,07 eurot. Haigekassa on kostja eest kohustuse täitnud ning tal on õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja esitas kirjalike tõenditena kostja kindluskaitse andmed /tl 6/, andmed kostjale väljastatud Euroopa Liidu ravikindluskaardi kohta /tl 7/, vorm E 125 /tõlked tl 11-14/, haigekassa nõudeavaldus kostjale /tl 15-16/. 19.05.2014 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Kostja vastuväited ja seisukoht kohtus ning kostja poolt esitatud tõendid 5.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt sai ta 13.03.2012 Soomes töötades infarkti. Talle tehti viivitamatult operatsioon. Kehtetu ravikindlustuskaardi kasutamine ei olnud tahtlik pettus. See oli ainus kaart kostja isikuandmetega. Keelebarjääri ja tervisliku seisukorra tõttu võisid tekkida arusaamatused. Tähis on lõpptulemus – kostja elu päästeti. Kostja on seisukohal, et tegemist on vältimatu abiga, mis on kõigile Euroopa Liidu kodanikele tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikus vastuses toodud seisukohade juurde. Kostja selgitas, et ta andis teada, et tema haigekassa ei toimi, kuid see oli arstide otsus talle operatsioon teha. Kaardi esitas afektiseisundis, muid kaarte tal kaasas ei olnud. Kui asjadest hakkas aru saama, siis palus ennast haiglast välja kirjutada, sest ravikaart oli kehtetu. Operatsioon tehti 13.03.2012 ja haiglast kirjutati ta välja 15.03.2012. Soomes ravikindlustust ei omanud, sest oli alles esimest kuud selles firmas tööl. Kostja on seisukohal, et Soome riik peaks talle ravikindlustuse tagama. Kostja selgitas, et tal on olnud pidevalt lühikesi töölepinguid. Faktiliselt töötas Soomes. Palgast on tasunud kõik maksud. Terviserikke ajal ei olnud ravikindlustust Soomes ega Eestis. Kostja ei mäleta millise ajani oli tal Eestis kehtiv ravikindlustus. Terviserikke toimumise ajal oli tal õnnetusjuhtumikindlustus. Kostja teadis, et tema Euroopa Liidu ravikindlustuskaart on kehtetu. Kostja käest ei küsitud nõusolekut operatsiooniks, see oli arstide otsus. Kui tal ei oleks kaarti kaasas olnud, siis oleks Soome riik selle arstiabi eest tasunud. Kindlasti oli arstide otsus õige, mis puudutas ravivajadust, kuid kostja ise seda ei palunud. Kostja sai haigekassa nõude ja sellele esitas jurist ka vastuse, kuid mida kostja poolt valitud esindaja täpsemalt kirjutas ja mida haigekassa vastas, seda kostja ei tea. Kuna aasta jooksul midagi kuulda ei olnud siis arvas, et asi on korras. Kostja esitas kohtule vastuväited Eesti Haigekassa nõudeavaldusele /tl 60-61/ ja Eesti Haigekassa vastuse /tl 62/.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära pooled leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada.
6.Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: - kostjal puudus terviserikke toimumise ajal ravikindlustus nii Eesti Vabariigis kui Soome Vabariigis; - kostjale on väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaart kehtivusega 29.05.2009 kuni 29.05.2012; - haigekassa on tasunud 25.03.2013 Soome pädeva asutuse koondarve, mis sisaldas kostja ravikulusid summas 5 326,07 eurot.
7.Kostja Robert Seli ravikindlustuskaitse lõppes 11.09.2011, mis on tõendatud väljatrükiga kostja ravikindlustuskaitse andmetest /tl 6/. Kostja on kinnitanud, et terviserikke toimumise ajal 13.03.2012 puudus tal ravikindlustuskaitse Soome Vabariigis. Kohtuistungil esitatud väidete kohaselt töötas kostja 05.03.2012 kuni 31.03.2012 Soomes ARV Group OY-s. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 2 järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise asjaolud, mida ta oma nõude põhjendamiseks esitab ning milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. Kostja kinnitas 19.05.2014 toimunud kohtuistungil, et ta ei soovi täiendavaid kirjalikke tõendeid esitada /tl 64/. TsMS § 231 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on kohtule kinnitanud, et tal puudus terviserikke toimumise ajal Soomes kehtiv ravikindlustuskaitse ning kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema töötamist 05.03.2012 kuni 31.03.2012 ARV Group OY-s. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et kostjal puudus terviserikke toimumise ja arstiabi osutamise ajal 13.03.2012 kuni 15.03.2012 Soome Vabariigis kehtiv ravikindlustuskaitse.
8.Hageja on esitanud kohtule Euroopa vorm E125, kust nähtub, et kostjale väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi nr * alusel on osutatud arstiabi haiglasviibimise eest summas 5 016,59 eurot, ravikulude eest 114,10 eurot ja kiirabi eest 195,38 eurot, kokku 5 326,07 eurot. Vaidlust ei ole, et kostjal puudus kindlustuskaitse 13.03.2012 kuni 15.03.2012. Vastavalt RaKS § 21 lg 4 kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ta teadis, et talle väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaart on kehtetu. RaKS § 26 lg 3 sätetel on haigekassal tagasinõude õigus võlaõigusseaduse § 1041 alusel haigekassa poolt tasutud ravikindlustushüvitise ulatuses isiku suhtes, kes kasutas Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati pärast kindlustuskaitse peatumist või lõppemist. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue on õiguspärane.
9.Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses /tl 34/ ja vastuväidetes Eesti Haigekassa nõudeavaldusele /tl 60/ seisukohal, et Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti ei kasutanud ta tervishoiuteenuse saamiseks, vaid enda isiku tuvastamiseks, kuna tal ei olnud kaasas muid isikut tõendavaid dokumente. Kohus nõustub hagejaga, et Euroopa Liidu ravikindlustuskaart ei ole isikut tõendavaks dokumendiks ning kaardi kasutamine toob kaasa õiguslikke tagajärgi.
Kohus mõistab, et kui isikut tabab terviserike, siis esmane on tervisliku olukorra stabiliseerimine. See aga ei tähenda, et kulud, mis olid tarvilikud terviserikke kõrvaldamiseks, võib jätta kandmata. Euroopa Liidu ravikindlustuskaardil on kirjas, et kaart ei kehti, kui ravikindlustus on Eestis lõppenud. Kostja väide, et ta esitas kaardi oma isikuandmete tuvastamiseks, ei ole aluseks hageja nõude rahuldamata jätmiseks RaKS § 26 lg 3 alusel.
10.Kostja on väitnud, et tegemist oli vältimatu abiga. Hageja seda väidet vaidlustanud ei ole. TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et kostjale osutatud arstiabi puhul oli tegemist vältimatu abiga. Kostja on seisukohal, et vältimatu abi on kõigile Euroopa Liidu kodanikele tasuta, olenemata nende viibimiskohast. Hageja on seisukohal, et vältimatu abi on tasuta Eesti Vabariigi territooriumil viibivatele isikutele tulenevalt Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 6 lg-le 1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukoht Eesti Vabariigis /tl 25/. Seega on kostja alaliselt Eestis elav isik. TTKS § 6 lg 1, 3 ja 4 järgi igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi. Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isikule ja temaga võrdsustatud isikule (edaspidi ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest. Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele. Kohus nõustub hagejaga, et TTKS reguleerib vältimatu abi osutamist Eesti Vabariigi territooriumil viibivate isikute suhtes, mistõttu ei ole käesolevas vaidluses nimetatud sätted kohaldatavad, kuna vältimatu abi vajadus tekkis Soome Vabariigis. Arstiabi, sealhulgas vältimatu abi saamist Eestis alaliselt elavale isikule Euroopa Liidus reguleerib Ravikindlustuse seadus. RaKS § 2 lg 1 sätestab ravikindlustuse mõiste. Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. RaKS § 2 lg 2 ja 3 sätestavad, et ravikindlustus põhineb kindlustatud isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning ravikindlustus on sundkindlustus, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 22– 24 sätestatud ravikindlustus. RaKS § 21 lg 1 ja 4 sätetel ravikindlustuse andmekogusse kantud isik esitab kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis isikut tõendava dokumendi. Kindlustuskaitse tõendamiseks teistes Euroopa Liidu liikmesriikides esitab ravikindlustuse andmekogusse kantud isik Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi (edaspidi asendussertifikaat). Kui isiku kindlustuskaitse on peatunud või lõppenud, ei tohi ta Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti või asendussertifikaati kasutada. Eeltoodust tuleneb, et Eestis alaliselt elavale isikule väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaardiga tõendatakse teistes Euroopa Liidu liikmesriikides Eesti Vabariigis olemasolevat ravikindlustuskaitset. Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi esitamine teises liikmesriigis annab arstiabi osutajale teadmise, et isikul on Eestis ravikindlustuskaitse.
11.Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu arvestab ka kõigi teiste ravikindlustusega kindlustatud isikute huvidega. Kuna tegemist on solidaarsusel ja piiratud omaosalusel põhineva kindlustusega, siis ei ole põhjendatud kostjale erandi tegemine – jättes tema suhtes kohaldamata RaKS § 26 lg 3 sätted. Kõigil isikutel, kes on liitnud ravikindlustusega, seda enam, et tegemist on sundkindlustusega, on õigus eeldada, et ravikindlustuseks mõeldud tervishoiukulusid kaetakse seaduses sätestatud korras. See tähendab, et kui isikul on Eestis kehtiv ravikindlustus ja ta vajab arstiabi Euroopa Liidus, sealhulgas ka vältimatut abi, siis tagab Eesti Haigekassa kindlustusandjana ravikindlustuse. Kui isikul kehtiv kindlustuskaitse puudub, siis on vältimatu abi tagatud Eesti Vabariigi territooriumil riigieelarvelistest vahenditest. Seega riik hoolitseb, et tema territooriumil olevatele isikutele on vältimatu abi alati tagatud. Riigile ja teistele ravikindlustatud isikutele ei ole põhjendatud panna kohustust tasuda isiku arstiabi ja vältimatu abi eest väljaspool Eesti Vabariiki, kui isik on ennast ise jätnud ilma kindlustuskaitsest. Kostja, olles teadlik, et tema Euroopa Liidu ravikindlustuskaart on kehtetu ja esitades kehtetu ravikindlustuskaardi Soome Vabariigis arstiabi osutajale, viis eksitusse ka arstiabi osutaja, luues arstiabi osutajale ebaõige ettekujutuse sellest, et tal on kehtiv kindlustuskaitse. Seega kostja oma tegevusega lõi ise olukorra, kus arstiabi osutaja ei pidanudki arvestama, et tegemist on abivajaja näol isikuga, kellel tegelikult puudub kindlustuskaitse.
12.Kohtuistungil oli kostja üheks seisukohaks, et ta on tasunud maksud Soome riigile, seega peaks Soome riik tema eest selle arve tasuma. Soome peaks talle tagama ravikindlustuse. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit töötamise kohta Soome Vabariigis, siis ei analüüsi kohus, kas töötamine perioodil 05.03.2012 kuni 31.03.2012, mida kostja väidab, võis anda kostjale ravikindlustuskaitse Soome Vabariigis. Juhul, kui kostja leiab, et ravikindlustuse peaks talle tagama Soome Vabariik, siis tuleb tal pöörduda vastava nõudega Soome pädeva asutuse poole või kohtusse. See aga ei tähenda, et Eesti kohus ei saa käesoleval ajal hageja nõuet lahendada, sest vaidlusele kohaldub Eesti õigus.
13.Haigekassa tagasinõude õigus põhineb kahel asjaolul - haigekassa poolt on hüvitis tasutud ning isik kasutas ravikindlustuskaarti pärast kindlustuskaitse lõppemist või peatumist. Võlaõigusseaduse § 1041 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Eesti Haigekassa on tasunud 25.03.2013 Soome pädeva asutuse koondarve, mis sisaldas ka kostjale osutatud arstiabi maksumusega 5 326,07 eurot. Haigekassa kui ravikindlustuskaardi väljastanud pädev asutus täitis kohustuse kooskõlas Euroopa Nõukogu määruse 883/2004 artikliga 85. Haigekassa poolt kohustuse täitmise tõttu vabanes kostja ravikulude hüvitamise kohustusest. Haigekassa poolt tagasinõudeõiguse alusel esitatud nõudeavalduse 5 326,07 euro nõudes on kostja kätte saanud 04.04.2013. Seega hiljemalt 04.04.2013 oli kostja teadlik, et ta on alusetult rikastunud 5 326,07 euro võrra. Kuna kostja kohustust vabatahtlikult ei täitnud, siis esitas hageja 21.03.2014 hagi kohtule. Kostja väited, et ta pöördus juristi poole ning esitas vastuväite, kuid haigekassalt vastust ei saanud, ei ole samuti aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. 07.05.2013 on kostja esitanud hagejale vastuväited nõudeavaldusele. Vastuväite on esitanud kostja poolt volitatud esindaja. 28.05.2013 on hageja saatnud volitatud esindajale vastuse. Kuidas ja mil viisil kostja leppis kokku oma volitatud esindajaga asjaajamise Eesti
Haigekassale vastuväidete esitamiseks ning kostja teavitamise esindaja poolt, on kostja ja tema volitatud esindaja omavaheline asi. Sellesse ei saa sekkuda hageja ega kohus. Tõendid kinnitavad, et hageja on kostjale vastanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 117 ja 120 lg 2 järgi esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Volituse ulatuse määrab esindatav. Haigekassa vastus on edastatud elektrooniliselt 28.05.2013 kostja volitatud esindajale, seega oli kostja teadlik, et vaatamata kostja 07.05.2013 esitatud vastuväidetele hageja oma tagasinõude õigusest ei ole loobunud. Kohus on seisukohal, et hageja on teinud mõistlike jõupingutusi selleks, et vaidlus lahendada kohtuväliselt. Kostjal on alates 04.04.2013 kuni 21.03.2014 olnud piisav aeg vaidluse lahendamiseks kohtuväliselt. Loomulikult on kostja õigus nõuet mitte tunnistada ja sellele vastu vaielda. Sellisel juhul lahendab vaidluse kohus. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 5 326,07 eurot. Menetluskulud
14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Osundatud sätte alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.