Võlaõigus › Alusetu rikastumine

jooksul kindlustuskaitse lõppenud ja haigekassa on isiku eest arve tasunud, on haigekassal nõudeõigus tehtud kulude hüvitamiseks. Eestis kindlustamata isikuna peab isik ise tasuma arstiabi eest. Kostja, olles teadlik oma kindlustuskaitse lõppemisest, kasutas pärast kindlustuskaitse lõppemist Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti Soomes teenuse saamiseks, rikkudes nii RaKS § 21 lg-s 4 sätestatud kohustust – mitte kasutada Euroopa Liidu ravikindlustuskaarti pärast ravikindlustuskaitse lõppemist. Kostja on alusetult rikastunud summas 5 326,07 eurot. Haigekassa on kostja eest kohustuse täitnud ning tal on õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja esitas kirjalike tõenditena kostja kindluskaitse andmed /tl 6/, andmed kostjale väljastatud Euroopa Liidu ravikindluskaardi kohta /tl 7/, vorm E 125 /tõlked tl 11-14/, haigekassa nõudeavaldus kostjale /tl 15-16/. 19.05.2014 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Kostja vastuväited ja seisukoht kohtus ning kostja poolt esitatud tõendid 5.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt sai ta 13.03.2012 Soomes töötades infarkti. Talle tehti viivitamatult operatsioon. Kehtetu ravikindlustuskaardi kasutamine ei olnud tahtlik pettus. See oli ainus kaart kostja isikuandmetega. Keelebarjääri ja tervisliku seisukorra tõttu võisid tekkida arusaamatused. Tähis on lõpptulemus – kostja elu päästeti. Kostja on seisukohal, et tegemist on vältimatu abiga, mis on kõigile Euroopa Liidu kodanikele tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikus vastuses toodud seisukohade juurde. Kostja selgitas, et ta andis teada, et tema haigekassa ei toimi, kuid see oli arstide otsus talle operatsioon teha. Kaardi esitas afektiseisundis, muid kaarte tal kaasas ei olnud. Kui asjadest hakkas aru saama, siis palus ennast haiglast välja kirjutada, sest ravikaart oli kehtetu. Operatsioon tehti 13.03.2012 ja haiglast kirjutati ta välja 15.03.2012. Soomes ravikindlustust ei omanud, sest oli alles esimest kuud selles firmas tööl. Kostja on seisukohal, et Soome riik peaks talle ravikindlustuse tagama. Kostja selgitas, et tal on olnud pidevalt lühikesi töölepinguid. Faktiliselt töötas Soomes. Palgast on tasunud kõik maksud. Terviserikke ajal ei olnud ravikindlustust Soomes ega Eestis. Kostja ei mäleta millise ajani oli tal Eestis kehtiv ravikindlustus. Terviserikke toimumise ajal oli tal õnnetusjuhtumikindlustus. Kostja teadis, et tema Euroopa Liidu ravikindlustuskaart on kehtetu. Kostja käest ei küsitud nõusolekut operatsiooniks, see oli arstide otsus. Kui tal ei oleks kaarti kaasas olnud, siis oleks Soome riik selle arstiabi eest tasunud. Kindlasti oli arstide otsus õige, mis puudutas ravivajadust, kuid kostja ise seda ei palunud. Kostja sai haigekassa nõude ja sellele esitas jurist ka vastuse, kuid mida kostja poolt valitud esindaja täpsemalt kirjutas ja mida haigekassa vastas, seda kostja ei tea. Kuna aasta jooksul midagi kuulda ei olnud siis arvas, et asi on korras. Kostja esitas kohtule vastuväited Eesti Haigekassa nõudeavaldusele /tl 60-61/ ja Eesti Haigekassa vastuse /tl 62/.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära pooled leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada.

Kohus mõistab, et kui isikut tabab terviserike, siis esmane on tervisliku olukorra stabiliseerimine. See aga ei tähenda, et kulud, mis olid tarvilikud terviserikke kõrvaldamiseks, võib jätta kandmata. Euroopa Liidu ravikindlustuskaardil on kirjas, et kaart ei kehti, kui ravikindlustus on Eestis lõppenud. Kostja väide, et ta esitas kaardi oma isikuandmete tuvastamiseks, ei ole aluseks hageja nõude rahuldamata jätmiseks RaKS § 26 lg 3 alusel.

Haigekassale vastuväidete esitamiseks ning kostja teavitamise esindaja poolt, on kostja ja tema volitatud esindaja omavaheline asi. Sellesse ei saa sekkuda hageja ega kohus. Tõendid kinnitavad, et hageja on kostjale vastanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 117 ja 120 lg 2 järgi esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Volituse ulatuse määrab esindatav. Haigekassa vastus on edastatud elektrooniliselt 28.05.2013 kostja volitatud esindajale, seega oli kostja teadlik, et vaatamata kostja 07.05.2013 esitatud vastuväidetele hageja oma tagasinõude õigusest ei ole loobunud. Kohus on seisukohal, et hageja on teinud mõistlike jõupingutusi selleks, et vaidlus lahendada kohtuväliselt. Kostjal on alates 04.04.2013 kuni 21.03.2014 olnud piisav aeg vaidluse lahendamiseks kohtuväliselt. Loomulikult on kostja õigus nõuet mitte tunnistada ja sellele vastu vaielda. Sellisel juhul lahendab vaidluse kohus. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 5 326,07 eurot. Menetluskulud

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.