Kohtulahend

esitas 01.07.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja esitas 11.04.2014 kohtule uue avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks koos lisadega, kuna hageja 01.07.2013 esitatud avalduses kajastusid hageja lepingulise esindaja kulud osaliselt. XXXOÜ esitas taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks summas 2302,23 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 191,73 eurot ja lepingulise esindaja tasust 2110,50 eurot. Hageja kinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja vastus hageja menetluskuludele Kostja leiab, et antud juhul on hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses välja nõutava esindaja kulu 2110,50 eurot ebamõistlikult suur ning need kulutused on osaliselt põhjendamata ja ebavajalikud. Asja keerukust ja pikkust arvestades on hageja seisukohal, et aeg, mis on kulunud hageja esindajal hageja esindamiseks ja õigusabiteenuse osutamiseks, on ülepaisutatud, põhjendamata ja ebavajalik. Hageja on tasunud riigilõivu summas 191,73 eurot, mis on põhjendatud ning kostja sellele vastu ei vaidle. Hageja esindajal on 27.03.2012.a kulunud 1,5 tundi kliendiga nõupidamiseks, toimingute ülevaatamiseks nõude tunnustamata jätmise vaidlustamiseks ja hagi riigilõivu info kogumiseks. Lisaks, on hageja esindajal kulunud 18.04.2012 1 tund A. Rebase kaasuse dokumentide kogumiseks ja tutvumiseks ning õiguslike aluste ülevaatamises. 19.04.2012.a on hageja esindajal kulunud hagi koostamiseks 3,58 tundi. Kokku on hagi esitamisega seotud toiminguteks kulunud 6,08, mis on ilmselgelt ülepaisutatud. Lisaks, on hageja esindajal kulunud hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ja täiendamiseks veel kokku 6,92 tundi (04.06.2012 ja 05.06.2012). Ei hagi ega täiendused polnud nii mahukad ega sisukad, et nende koostamiseks oleks pädeval juristil kulunud 13 tundi. Antud hagiavaldust vaadates ja lisasid analüüsides ei saa sellise hagi ja lisade koostamiseks kuluda reaalselt rohkem kui 3 tundi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkt 1 kohaselt täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. Eeltoodust tulenevalt jääb kostja esindajale arusaamatuks, mille alusel on hageja esindaja kulutanud aega (23.10.2012, 06.11.2012, 12.11.2012, 15.11.2012) täitmisavaldusega seotud toiminguteks, kui õiguslik alus avalduse esitamiseks puudus. Eelpool nimetatud tegevused palub kostja jätta kohtul menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tähelepanuta. Järgnevalt on hageja esindajal kulunud seisukoha koostamiseks 8 tundi (tegevused kuupäevadel 18.02.2013, 19.02.2013, 25.02.2013, 25.02.2013, 27.02.2013, 27.02.2013, 28.02.2013, 28.02.2013). Ka antud vastust vaadates on silmnähtav, et eeltoodud tunnid, mis on väidetavalt seisukoha koostamiseks kulunud, on ülepaisutatud ja põhjendamatud. Kostja peab eeltoodud vastuse koostamise reaalseks kuluks mitte rohkem kui 2 tundi. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hageja esindaja on aga juba enne lahendi jõustumist tegelenud menetluskulude avalduse koostamisega, mis on täiesti ebavajalik ja pahatahtlik kulude suurendamine. Kokku on hageja esindaja kulutanud ebavajalike menetluskulude avalduse koostamisele 2,25 tundi (03.06.2013, 20.06.2013 ja 01.07.2013). TsMS § 435 lõike 2 kohaselt lõpeb kohtuotsusega menetlus. Seega, on alusetu ka hageja esindaja poolne 10.04.2014.a tehtud töö menetluskulude avalduse redaktsioonideks, sest pärast otsuse jõustumist, lõppes ka menetlus ning

menetluskulude hüvitamine menetluskulude avalduse koostamise osas on alusetu. Eelpool nimetatud tegevused palub kostja jätta kohtul menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tähelepanuta. Lisaks, on hageja esindajal kulunud büroosiseseks aruteluks vähemalt 0,5 tundi (29.11.2013 ja 18.03.2014) ning jääb täiesti arusaamatuks sellise ajakulu eesmärk ja vajadus. Hageja on oma kulude suurenemise põhjuseks lugenud kostja kaitseõigust, mis on absoluutselt vale seisukoht. Hageja on nimetanud kostja kaitseõiguse kasutamist tahtlikuks ja pahauskseks venitamiseks. Selline väide ei vasta tõele ning on pahatahtlik. Kostja püüdis vaid ennast menetluses kaitsta ning menetluse osapoolena on tal ka selleks täielik õigus. TsMS § 174 lõike 3 kohaselt lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja esindaja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest ja menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et hagejale oleks esitatud arveid õigusteenuse osutamise eest ega pole ühtegi märget ka kulude tasumisest. Seega, jääb alusetuks kostjalt üldse mingisuguste menetluskulude väljamõistmine. Lähtudes eeltoodust, leiab kostja, et hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetluskulude nimekiri on osaliselt põhjendamata ja puudulik ning palub kohtul jätta avaldus osaliselt rahuldamata. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 2302,23 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud hagi esitamisel tasutud riigilõivust 191,73 eurot ja lepingulise esindaja tasust 2110,50 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtuvalt kasutas hageja

õigusteenust kokku 35 tundi ja 30 minutit, mis kulus mh kliendiga nõupidamiseks, toimingute ülevaate tegemiseks, dokumentide kogumiseks ja nendega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks, kohtumäärusega tutvumiseks, hagihinna määramiseks, hagiavalduse täienduse koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks ning kohtule edastamiseks, tagaseljaotsusega tutvumiseks, kohtutäiturile menetluskulude täitmisavalduse koostamiseks, kohtutäituriga kirjavahetuse pidamiseks, kajaga tutvumiseks, täiturile järelepärimise koostamiseks, täituri vastusega tutvumiseks, menetluse taastamise ja täiteasja lõpetamise ülevaate andmiseks kliendile, kohtunõudega tutvumiseks, nõude loovutamise teate asjaolude järelepärimise tegemiseks, halduri ekirjaga tutvumiseks, kostja vastuse seisukohtade kaardistamiseks, kohtuga telefonikõnede pidamiseks, hageja seisukohtade koostamiseks, toimikuga tutvumiseks, hageja vastuse projekti ülevaatamiseks ja kooskõlastamiseks, e-kirjavahetuse pidamiseks, kostja seisukohaga tutvumiseks, kohtuistungiteks ettevalmistamiseks ja istungitel osalemiseks, kliendile ülevaate andmiseks, kohtuotsusega tutvumiseks, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks, e-toimiku dokumentidega tutvumiseks, apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks, kohtumäärusega tutvumiseks, kohtule esitatud vastusega tutvumiseks, ringkonnakohtuga ekirjavahetuse pidamiseks, büroosiseseks analüüsiks, ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks, Riigikohtu määrusega tutvumiseks, menetluskulude täpsustamiseks, majasiseseks aruteluks, menetluskulude avalduse uue redaktsiooni koostamiseks. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu kokku 191,73 eurot (tlk 17 ja 33). Kostja riigilõivu väljamõistmisele vastu ei vaielnud. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 174 lg 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Käesoleval juhul ei olnud kohtu arvates menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamine vajalik ning seetõttu kohus neid hagejalt ei nõudnud. Kohus selgitab kostjale, et üksnes seetõttu, et hageja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente esitanud ei saa väljamõistetavat menetluskulu vähendada. Kohus nõustub kostja märkusega, et hagi koostamise ning sellega seotud toimingute (nõupidamine kliendiga, toimingute ülevaate tegemine, riigilõivu info saamine, dokumentide kogumine) ajakulu kokku 6 tunni ja 05 minuti ulatuses on põhjendamatult suur. Hagiavaldus (tlk 2 – 4) on sisuliselt 1 lehekülje pikkune ning sellele on lisatud 5 dokumenti. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning hagile lisatud dokumentide sisu ja mahtu peab kohus hagi koostamise ning sellega seotud toimingute mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 2 tundi. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu kokku 2 tundi ja 50 minutit, mis kulus hagi käiguta jätmise määrusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks, hagihinna määramiseks, riigikohtu lahenditega tutvumiseks ja haldurile järelepärimise tegemiseks. Harju Maakohtu 16.05.2012 määrus (tlk 22 – 23) on sisuliselt 1,5 lehekülge pikk. Võttes arvesse kõnealuse määruse sisu ja mahtu peab kohus kõnealuse dokumendiga tutvumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Kliendiga nõupidamise, hagihinna määramise, riigikohtu lahenditega tutvumise ja haldurile järelepärimise tegemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks on kohtu hinnangul maksimaalselt 1 tund ja 30 minutit. Seega on kõigi loetletud toimingute mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu kokku 55 minuti ulatuses, mis kulus tagaseljaotsusega tutvumiseks ning kliendile ja XXX pankrotihaldurile info andmiseks ja menetluskulude täitmisavalduse koostamiseks kohtutäiturile ning kohtutäituriga kirjavahetuse pidamiseks. Arvestades tagaseljaotsuse (tlk 65 – 66) sisu ja mahtu peab kohus sellega tutvumise ning kliendile ja pankrotihaldurile info andmise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 15 minutit. Kohus nõustub kostja märkusega, et kuna hageja pöördus kohtutäituri poole veel

jõustumata kohtulahendi täitmiseks, siis sellega kaasnenud ajakulu ei saa pidada põhjendatuks ning seega ka vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaks. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 30 minutit, mis kulus kajaga tutvumiseks ja kohtutäiturile järelepärimise tegemiseks ning täituri vastusega tutvumiseks. Kaja (tlk 70 – 72) on sisuliselt 2 lehekülge pikk ning arvestades selle sisu ja mahtu on kohtu hinnangul kajaga tutvumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 15 minutit. Kohus jääb eelnevalt märgitud seisukoha juurde, et kuna hageja pöördus kohtutäituri poole veel jõustumata kohtulahendi täitmiseks, siis sellega kaasnenud ajakulu ei saa pidada põhjendatuks ning seega ka vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaks. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks ajakulu kokku 6 tunni ja 55 minutit, mis kulus kostja nõude loovutamise vastuse seisukohtade kaardistamiseks ja hageja seisukoha koostamiseks menetluse edasise käigu osas ning selle ülevaatamiseks ja kooskõlastamiseks, lisade komplekteerimiseks ja kohtule edastamiseks. Hageja seisukoht menetluse edasise käigu osas (tlk 85 – 89) on sisuliselt 3,5 lehekülge pikk ning sellele on lisatud kaks dokumenti. Võttes arvesse kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu ning sellele lisatud lisade sisu ja mahtu peab kohus kõigi eespool loetletud toimingute tegemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 3,5 tundi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 15 minutit, mis kulus menetluse materjalide komplekteerimiseks. Kohus selgitab, et nimetatud toimingu näol on tegemist tehnilise tööga, mitte sisulise õigusteenuse osutamisega. Sellist laadi tehnilisi töid, mida ei saa seostada mitte ühegi konkreetse menetlustoimingu tegemisega, ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks ning seetõttu vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaks. Kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 1 tund, mis kulus osalemiseks 14.05.2013 kohtuistungil. Kõnealusest kohtuistungi protokollist (tlk 107) nähtuvalt kestis 14.05.2013 kohtuistung 20 minutit. Seega peab kohus kohtuistungil osalemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 20 minutit. Kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu ajavahemikul 03.06 – 01.07.2013 kokku 2 tundi ja 15 minutit, mis kulus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks, täiendamiseks ja kohtule esitamiseks. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu kohtu hinnangul hüvitamisele ei kuulu. Kohus nõustub kostja märkusega, et menetluskulude nimekirjas kajastatud 29.11.2013 ajakulu 10 minutit, mis kulus büroosiseseks analüüsiks, ei ole põhjendatud ega vajalik menetluskulu. Kõnealust toimingut ei saa seostada ühegi konkreetse menetlustoiminguga, mistõttu seda ei saa lugeda põhjendatuks ega vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaks. Kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu kokku 2 tundi ja 15, mis kulus menetluskulude täpsustamiseks, uue redaktsiooni koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kohus on eelnevalt selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu kohtu hinnangul hüvitamisele ei kuulu. Ülejäänud hageja esindaja poolt osutatud toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Kokku peab kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 20 tundi ja 30 minutit.

Hagejale on osutatud õigusabi kuni 14.07.2013 tunnitasu määraga 60 eurot tund ja alates 15.07.2013 tunnitasu määraga 66 eurot tund. Kohus leiab, et antud tunnitasud on mõistlikud. Seega on hageja põhjendatud esindaja tasu suuruseks kokku 1242,90 eurot (16,15 x 60 + 4,15 x 66). Hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1434,63 eurot (191,73 + 1242,90). Hageja on palunud kindlaks määrata kohtumääruse täitmise kord selliselt, et kostjal on kohustus tasuda hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud hageja arveldusarvele hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul alates vastava kohtumääruse jõustumisest. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et kohaldades analoogiat TsMS § 445 lg 1 tuleb käesoleval juhul määrata kohtumääruse täitmise kord selliselt, et kostjal on kohustus tasuda hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud hageja arveldusarvele hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 menetlusosalistele kätte.

kohaselt

menetluskulude

kindlaksmääramise

määrus

toimetatakse

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.