Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised, nende esindajad
Menetluse liik
Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm 29. november 2013, Tallinn 2-12-15581 Tapvei Estonia OÜ hagi A R vastu nõude tunnustamiseks Bioküte OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Harju Maakohtu 31.05.2013 otsus A R apellatsioonkaebus 3500 eurot Hageja Tapvei Estonia OÜ (registrikood 10431089, asukoht Paekna küla, Kiili vald, 75408 Harjumaa), lepinguline esindaja Marge R Kostja A R (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Hannes Toodu Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 31.05.2013 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Tapvei Estonia OÜ esitas 19.04.2012 Harju Maakohtule hagi A R vastu nõude tunnustamiseks Bioküte OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 28.10.2011 välja Bioküte OÜ pankroti (tsiviilasi nr 2-11-26341) ja määras pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Hageja esitas haldurile nõudeavalduse summas 13 633, 51 eurot, mis koosnes Bioküte OÜ võlgnevusest hageja ees 11 599, 30 eurot,
viivisest 890,75 eurot, hageja pankrotimenetlusega kaasnenud kahjust 383, 46 eurot ning pankrotimenetluse esitamise ja algatamisega kaasnenud kuludest õigusabile 760 eurot. 27.03.2012 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tunnustamata, kuna kostja, kes on Bioküte OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldaja, esitas sellele täies ulatuses vastuväite. Hageja väitel on kostja vastuväide hageja nõude tunnustamata jätmiseks alusetu. 05.06.2012 hagiavalduse täienduse kohaselt koostas ja esitas Bioküte OÜ 27.11.2010 hagejale arve nr 9 summas 20 400 eurot. Arve oli ekslikult koostatud eurodes ja arve õige summa oleks pidanud olema 20 400 krooni, s.o 1303, 80 eurot. 21.01.2011 tasus hageja Bioküte OÜ-le arve nr 9 ja kandis üle 20 400 eurot, millest tulenevalt tasus hageja Bioküte OÜ-le arve rohkem 19 096, 20 eurot. Enammakstud summa osas on hageja ja Bioküte OÜ teinud tasaarvelduse, millega tasaarveldasid Bioküte OÜ poolt hagejale 25.04.2011 esitatud arve nr 57 summas 7496, 90 eurot. Seega on Bioküte OÜ-le enammakstud 11 599, 30 eurot (20400-1303,807496,90), mida Bioküte OÜ valdab õigusliku aluseta. Viivis 27.11.2010 arve nr 9 alusel on 890, 75 eurot, mille moodustab intress perioodi 21.01.2011-25.04.2011 eest 405, 73 eurot (94*8,25%/365*19096,20) ja intress perioodi 26.04.2011-28.10.2011 eest 485, 02 eurot (185*8,25%/365*11599,30). Hageja palus tunnustada 13 633, 51 euro suurust nõuet Bioküte OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses teises rahuldamisjärgus, mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 191,73 eurot, jätta menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud seisuga 05.06.2012 650 eurot, mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja palus rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Menetluse edasine käik 22.10.2012 rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega ja tunnustas Tapvei Estonia OÜ nõuet 13 633, 51 eurot Bioküte OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses teises rahuldamisjärgus. 26.10.2012 esitas kostja tagaseljaotsusele kaja. 07.11.2012 rahuldas maakohus kaja 22.10.2012 tagaseljaotsusele ning taastas menetluse tsiviilasjas nr 2-12-15581. Kostja esitas kohtule omapoolse seisukoha hagi suhtes, vaieldes hagile täies ulatuses vastu. Sisulisi vastuväiteid hageja nõudele kostja ei esitanud. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ning tunnustas Tapvei Estonia OÜ nõuet summas 13 633, 51 eurot Bioküte OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses teises rahuldamisjärgus. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Vaidlus puudub järgnevate asjaolude osas: - 28.10.2011 kuulutas Harju Maakohus välja Bioküte OÜ (registrikood 12013031) pankroti; - hageja esitas haldurile Bioküte OÜ (pankrotis) vastu nõudeavalduse 13 633, 51 eurot, mis koosnes Bioküte OÜ (pankrotis) võlgnevusest hageja ees 27.11.2010 arve nr 9 alusel 11 599, 30 eurot, viivisest 890,75 eurot, hagejal pankrotimenetlusega kaasnenud kahjust 383,46 eurot ja pankrotiavalduse esitamise ja menetluse algatamisega kaasnenud kuludest õigusabile 760 eurot;
- 27.03.2012 toimus pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus kostja esitas hageja nõudele täies ulatuses vastuväite ja hageja nõue jäi tunnustamata. Nõudele vaidles vastu kostja, kes on Bioküte OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldaja. 27.03.2012 toimunud nõuete tunnustamise koosolek jättis hageja nõude tunnustamata. Hageja esitas kostja vastu hagi 19.04.2012. Seega on hagi esitatud vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-le 1 tähtaegselt. PankrS § 107 kohaselt võib hageja kohtus taotleda nõude 13 633, 51 eurot tunnustamist. 27.11.2010 koostas ja esitas Bioküte OÜ hagejale arve nr 9 summas 20 400 eurot. Arve oli koostatud ekslikult eurodes ja arve õige summa oleks pidanud olema 20 400 krooni, s.o 1303, 80 eurot. Vastavalt hageja ja Bioküte OÜ tasaarveldusele on hageja enammakstud summa 11 599, 30 eurot (20400-1303,80-7496,90). Bioküte OÜ ei ole arve nr 9 järgset võlgnevust hagejale tasunud. Seega on hageja põhinõue põhjendatud. Hageja on esitanud tõendina 27.11.2010 arve nr 9, millele on arve summa 20 400 kirjutatud lahti sõnades „Kakskümmend tuhat nelisada krooni ja 00 senti“. Samuti on lisatud maksekorraldus, mille kohaselt tasus hageja kostjale 20 400 eurot selgitusega „arve 9“. Hageja nõude osa on ka Bioküte OÜ-le esitatud viivisenõue 890, 75 eurot. Kuivõrd hageja põhinõue on õigustatud, siis on hagejal õigus nõuda ka viivist. Hageja on viivist arvestanud korrektselt. Samuti kaasnes hagejal kahju Bioküte OÜ pankrotimenetluse algatamisel. Kohus on Bioküte OÜ pankrotimenetluse väljakuulutamise otsuses määranud mõista Bioküte OÜ-lt hageja kasuks välja menetluskulud 383, 46 eurot (riigilõiv). Seega on nimetatud osas hageja nõue põhjendatud. Bioküte OÜ pankroti väljakuulutamise seisuga 28.10.2011 oli Legal Services OÜ osutanud hagejale Bioküte OÜ pankrotimenetluses arve nr 20110087 alusel õigusabi 12 h 40 min lepingujärgse tunnitasuga 60 eurot/h, s.o 760 eurot, v.a käibemaks. Seega on hageja kulud õigusabile põhjendatud. Hageja kandis kulusid seoses Bioküte OÜ pankrotimenetlusega ja seega on hageja kulud õigustatud välja nõuda pankrotivõlgniku pankrotivarast. Kostja leiab, et ta ei ole Bioküte OÜ (pankrotis) pankrotivõlausaldaja, kuna on loovutanud nõude Bioküte OÜ (pankrotis) vastu OÜ-le Holvent (VÕS § 164 lg-d 1 ja 2). Kostja on esitanud 24.04.2012 dateeritud nõude loovutamise teatise. Eeltoodu ei muuda olematuks asjaolu, et 27.03.2012 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja hageja nõudele vastuväite. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega on kostja leidnud, et vastuväite esitamise ajal oli ta võlausaldajaks. Vastupidises olukorras tuleks tõdeda, et hageja nõudele ei ole vastuväidet esitatud. Kostja on hiljem pankrotimenetluse käigus küll oma nõude loovutanud, kuid PankrS § 106 lg 1 kohaselt on nõude tunnustamise vaidluses kostjaks võlausaldaja, kes nõudele vastu vaidles. Kostja on märkinud, et on nõude loovutamisest hagejat ning haldurit teavitanud 01.02.2013. Seega esitas hageja 19.04.2012 hagi kohase kostja vastu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-9-06 p-s 15 märkinud TsMS § 210 lg 2 kohta, et poolte vahetumist kohtumenetluses käsitlev normistik peab tagama mh selle, et vaidlusaluse asja võõrandamisega ei oleks võimalik tekitada teistele menetlusosalistele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Seega jäetakse vaidlusaluse asja võõrandamine kostja poolt tähelepanuta nn irrelevantsuspõhimõtte alusel. Menetluse jätkamine samade menetlusosalistega võimaldab säilitada senises menetluses saavutatut. Kohtumenetluse dispositiivsuse põhimõttest tuleneb, et pooled otsustavad ise, kes on kohtumenetluse vastaspool. Seda põhimõtet toetab ka TsMS § 210 lg 3 esimene lause. Juhul, kui kohtuotsuse täitmine kostja suhtes võib olla võimatu, siis TsMS § 460 lg 1 alusel kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist kostja õigusjärglaseks. Eeltoodu põhjal tunnustas kohus hageja nõuet 13 633, 51 eurot Bioküte OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses teises rahuldamisjärgus. Vastupidine seisukoht looks olukorra, kus pahatahtlik võlausaldaja võib pankrotimenetlust venitada, loovutades nõuet edasi uutele „võlausaldajatele“.
Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus määrus, millega lõpetada asjas menetlus ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 106 lg-t 1, mis sätestab, et nõude tunnustamise üle käivas vaidluses on kostjaks võlausaldaja. PankrS § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole isikuks, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, milline on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ning, et kostja on nõude loovutanud. PankrS § 8 lg-s 3 nimetatud isikuks on OÜ Holvent, kellel on ka õiguslik huvi käesoleva vaidluse lahendi suhtes. Sellest sõltub pankrotimenetluse läbiviimine ning pankrotimenetlusest saadav tulu. Seega on maakohus jätnud ebaõigesti OÜ Holvent teavitamata menetlusse kolmanda isikuna või õigusjärglasena astumise võimalusest, rikkudes TsMS § 213 lg-t 1. Kuna kostja ei ole võlausaldaja, oleks kohus pidanud kostja pankrotivõlausaldaja staatuse lõppemisel lõpetama menetluse TsMS § 428 lg 2 alusel. Maakohus on ebaõigesti lähtunud TsMS § 210 lg-st 2 ja Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-9-06 ning ekslikult käsitlenud kostja loovutatud nõuet vaidlusalusena. Asjas käib vaidlus hageja pankrotimenetluses esitatud nõude üle, mitte kostja poolt OÜ-le Holvent loovutatud nõude üle. Maakohus on rikkunud ka TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 ja lg-s 3 sätestatud selgitamiskohustust. Maakohtu menetluses oli kostja arusaamisel, et tema vastu ei saa nõude tunnustamise hagi rahuldada, kuna ta ei ole PankrS § 106 lg 1 kohaselt kostjaks. Lisaks jättis kohus selgitamata, et asja lahendamisel arvestatakse vaidlusaluseks nõudeks TsMS § 210 lg 2 ja Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-9-06 tuginedes kostja loovutatud nõuet, milline vaidluse all ei ole. Seetõttu oli kostjale kohtuotsus üllatav. Kui maakohus oleks andnud selgitused võimalikult varakult, oleks kostja saanud esitada seisukohad vaidlusalusele nõudele ning menetluse lõpetamisel õigeaegselt saanuks asja lahendada võimalikult väikeste kuludega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ringkonnakohtus menetluse lõpetamisel jätta kõik asjas kantud menetluskulud poolte endi kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Hagejal on põhjendatud kahtlusi kostja väite suhtes nõude loovutamise kohta. Ka pärast nõude väidetavat loovutamist tegutses kostja jätkuvalt Bioküte OÜ pankrotimenetluses võlausaldajana (27.02.2013 seisuga ei olnud kostja nõude loovutamisest haldurit teavitanud). Nii taotles kostja veel 24.07.2012 võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumist ning 06.09.2012 osales võlausaldajana üldkoosolekul. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ta neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium alljärgmist. Maakohus ei rikkunud hagi läbivaatamisel ja lahendamisel menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Praegusel juhul esitas hageja nõudele Bioküte OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vastuväite A R, kes ongi vastava hagi järgseks kostjaks. Seadusest tuleneb, et kui võlausaldaja nõudele on pankrotimenetluses vastu vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele vastu vaidles (PankrS § 106 lg 1). Asjaolu, et pärast võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekut on võlausaldaja, kes nõudele vastu vaidles, oma nõude loovutanud,
praeguse vaidluse menetluse käiku ei mõjuta. Võlausaldajaks pankrotiseaduse tähenduses on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). Kuna kostja vaidles hageja nõudele vastu, siis on hagi esitatud tema vastu õigesti. See, et pärast hagi esitamist on kostja oma tunnustatud nõude loovutanud teisele isikule, ei tinginud praeguse menetluse lõpetamist. Pealegi ei olnud võlgnik vähemalt kuni 27.02.2013 teadlik nõude loovutamisest, kuigi 01.02.2013 kohtule esitatud teate kohaselt on A R loovutanud oma nõude Bioküte OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses OÜ-le Holvent juba 24.04.2012. Nõude loovutamine uuele võlausaldajale kehtib võlgniku suhtes alates ajast, mil teda sellest teavitatakse (VÕS 9. peatüki 1. jagu). Pankrotihaldur on 27.02.2013 e-kirjas (tl 90) kinnitanud, et teda ei ole nõude loovutamisest teavitatud ning et kostja kui võlausaldaja esindaja osales veel 06.09.2012 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul (vastav protokoll - tl 91-92). Kuna hagi oli esitatud õige kostja vastu, puudus maakohtul alus menetluse lõpetamiseks. Pealegi on vaidlus nõuete tunnustamise üle seotud äärmiselt lühikese hagi esitamise tähtajaga (PankrS § 106 lg 1 viimane lause), jääksid apellandi käsitlusega nõustumisel hageja õigused ilma igasuguse kaitseta. Kui kostja on oma tunnustatud nõude loovutanud, kehtib käesolev lahend ka kostja eriõigusjärglase suhtes.
Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.