2-13-70074/15 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-13-70074 selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõuded, väited ja tõendid Hagiavalduse (tl 3-5) kohaselt nimetati Politsei– ja Piirivalveameti (edaspidi nimetatud PPA) peadirektori 29.12.2011 käskkirjaga nr 1038p (tl 7-8) V.B. (edaspidi ka kostja) Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu arestikambri x ametikohale. Pärnu Maakohtu 13.09.2012 kohtumäärusega kriminaalasjas nr x (12210000066, tl 9-11) kõrvaldati V. B. ametist kriminaalmenetluse ajaks. Määrus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2013 määrusega (tl 12-15) muutmata. PPA Lääne prefektuuri prefekti käskkirjaga nr x (tl 16) on teenistussuhe V. B.iga peatatud alates 14. septembrist 2012. Nimetatud käskkirja punkti 3 kohaselt ei maksta teenistussuhte peatumise ajal ametipalka ega lisatasusid. 2013. aasta jaanuari- ja veebruarikuu eest maksti aga V. B.ile palka kokku summas 1146.16 eurot (tl 17-19). V. B.i ametist kõrvaldamise määrus jätkuvalt kehtib ja ta ei ole alates 14.09.2012 teenistusülesandeid täitnud. 03.04.2013 tehti V. B.ile suuline ettepanek telefoni teel tagastada ebaõigesti makstud summa. Kostja esitatud ettepanekuga ei nõustunud ning 09.04.2013 tehti temale kirjalik ettepanek (tl 20), millise ta on kätte saanud ja millele ta ei ole vastanud. Esitatud hagis tugineb PPA (hagejaks on Eesti Vabariik PPA kaudu) avaliku teenistuse seaduse (ATS) ja võlaõigusseadusele (VÕS) ning eelkõige alljärgnevatele sätetele. Kuni 31.03.2013 kehtinud ATS § 107 lg 2 kohustas tööandjat säilitama ametipalga koos lisatasudega või maksma muid hüvitisi üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Käskkirja andmise ajal kehtinud ATS ega kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ei kohustanud tööandjat maksma töötasu või muud hüvitist käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu peatatud teenistussuhte ajal. Tulenevalt KrMS § 384 lg 1 puudub ametist kõrvaldamise üle otsustamisel tööandjal kaasarääkimise õigus, kuna ta ei ole menetlusosaline kriminaalmenetluses või isik, kelle õigusi piiratakse. Vastavalt KrMS §-le 409 on jõustunud kohtuotsust ja -määrust kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Seega sai PPA tööandjana üksnes kohtumäärust täita. Kehtiva ATS § 34 lõike 2 kohaselt ei maksta avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajal ametnikule palka ega muud hüvitist, kui seaduses ei sätestata teisiti. Ka KrMS regulatsioon ei ole muutunud (KrMS § 214). Kuni 31.03.2013 kehtinud ATS § 37 lg 1 ja lg 4 – TLS § 28 lg 2 p 2 ja kehtiva ATS § 34 lg 1 kohaselt makstakse palka teenistusülesannete täitmise eest. V. B. ei ole täitnud 2013. aasta jaanuaris ja veebruaris teenistusülesandeid, kuna ta oli jätkuvalt ametist kõrvaldatud. Seega ei ole kostja õigustatud saama palka või muud hüvitist ajal, mil õigus avaliku võimu teostamiseks on peatunud. ATS ei reguleeri otsesõnu olukorda, mida teha juhul, kui ametnikule on ekslikult makstud palka perioodi eest, mil ta ei ole seda välja teeninud või ei ole õigustatud saama. Seega on tekkinud olukord, kus V. B. on saanud tööandjalt rohkem kui tal oleks selleks õigust. Tegemist on võlaõigusseaduse VÕS § 1027 situatsiooniga, kus isik on alusetult rikastunud. VÕS § 1028 lõige 1 sätestab, et kui üks isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt võib üleandja saajalt saadu tagasi nõuda. Kuna tööandjaks olev hageja ei ole ja ei ole olnud kohustatud maksma V. B.ile palka või muid tasusid alates 14.09.2012, on tööandjal õigus enamsaadu tagasi nõuda.

Tsiviilasi nr 2-13-70074 Eeltoodu alusel palub hageja mõista välja kostjalt V. B.ilt hageja Eesti Vabariigi kasuks alusetult saadud töötasu summas 1146.16 eurot. Kostja seisukohad ja vastuväited Kostja ei võta hagi oma kirjalikus vastuses (tl 44-46) õigeks ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja ei vaidle vastu hagiavalduses esitatud faktilistele asjaoludele, küll aga leiab kostja, et hageja poolt esitatud õiguslikul alusel ei kuulu hagi rahuldamisele. Asjaolude kohaselt peatati 14.09.2012 käskkirjaga kostja teenistussuhe politseiametnikuna (lähtudes Pärnu Maakohtu 13.09.2012 kohtumäärusest ning tuginedes muuhulgas ATS § 108 p-le 8) ja käskkirja kohaselt ei maksta teenistussuhte peatumise ajal kostjale ametipalka ja lisatasusid. Tõepoolest ei ole kostja alates 14.09.2012 täitnud seoses teenistussuhte peatumisega teenistusülesandeid. Seega oli hagejale ilmselgelt teada, et temal ei lasu kostja ees alates 14.09.2012 mingit kohustust maksta ametipalka ja lisatasusid. Hageja on hagiavalduses väitnud, et tema maksis kostjale 2013.a. jaanuari ja veebruari eest 2013.a veebruaris ja märtsis palka kokku summas 1146.16 eurot. Samuti on hageja esitanud väite, et maksis kostjale eelnimetatud summas palka ekslikult ehk eksituse tõttu. Hageja on tuginenud esimese õigusliku alusena VÕS §-le 1027. Kostja viitab, et nimetatud normist ei saa tuleneda alusetu rikastumise nõudeid. Alusetu rikastumise nõude esitamisel peab tuginema VÕS 52. peatüki 2., 3. ja 4. jao konkreetsetele sätetele. Teise õigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt kui isik, (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja märgib, et VÕS § 1028 kohaldamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui üleandja soovis saadu üleandmisega täita oma kohustust saaja ees, s.t kui üleantu kujutas endast sooritust olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil. Seetõttu on oluline üleandjapoolne tahe teha sooritus teatava kohustuse täitmiseks. Kõnealune säte ei ole seega kohaldatav, kui üleandja teab, et ta ei täida üleandmisega oma kohustust saaja ees. Hagiavalduse asjaoludest tulenevalt on üheselt ilmne, et hageja teadis kostjale ametipalga maksmisel 2013.a. veebruaris ja märtsis, et temal ei ole ei olemasolevat, tulevast ega ära langeda võivat kohustust kostja ees ja kostjal puudus igasugune tahe kanda kostja kontole raha palga maksmise kohustuse täitmiseks. Kuivõrd hageja tegi soorituse ekslikult, ei kuulu hagis toodud asjaoludel hagi VÕS § 1028 alusel rahuldamisele. Seetõttu ei kuulu kohaldamisele ka VÕS § 1032 lg 1. Kostja on ka seisukohal, hageja on esitanud hagi tema vastu hea usu põhimõtet rikkudes. Kostja kaalub hageja vastu vastuhagi või tasaarvestusavalduse esitamist (kostja seda ei teinud) ja seda alljärgnevatel asjaoludel: sotsiaalmaksuseaduse (redaktsioon kuni 31.03.2013) § 2 lg 3 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu (ette nähtud isiku pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks) töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga, järgmistel juhtudel: 2) teenistuja puhul, kelle teenistussuhe on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 108 punktide 2–9 alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral; Avaliku teenistuse seaduse (redaktsioon kuni 31.03.2013) § 108 kohaselt teenistussuhe peatub:

1.lõike alusel, samuti ajaks, mil ta on ametist kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel. Analoogsed sätted sisalduvad ka sotsiaalmaksuseaduse ja avaliku teenistuse seaduse 01.04.2013 kehtima hakanud redaktsioonides. Kostja selgituste kohaselt on hageja jätnud õigusvastaselt tasumata hageja eest alates 2012 novembrist kehtivalt minimaalpalgalt sotsiaalmaksu. Sellega on hageja jätnud õigusvastaselt kostja ilma nii pensionikindlustusest kui riiklikust ravikindlustusest. Alates 2012 30. oktoobrist kuni 2013.a 17. jaanuarini oli kostja haige (töövõimetu), kuid seonduvalt asjaoluga, et hageja oli kostja ravikindlustuskaitse õigusvastaselt peatanud, ei makstud kostjale ajutise töövõimetuse hüvitist. Eeltoodud alustel on hageja süül kostja kantud rahaline kahju tunduvalt suurem kui hageja poolt hagis nõutav 1146.16 eurot. Kostja veendumusel on hagi põhjendamatu ning kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja seisukohad kostja väidete osas Hageja on esitanud 20.02.2014 (tl 52-54) seisukohad kostja vastuse osas, milles jääb oma senise seisukoha juurde ja leiab, et V. B. on kohustatud tagastama alusetult saadud töötasu 2013 jaanuari- ja veebruarikuu eest. Kostja ei vaidle hagiavalduses esitatud faktilistele asjaoludele, seega vähemalt möönab, et tal ei olnud õigust saada töötasu perioodi eest, mil avaliku võimu suhe oli temaga peatunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 ei nõua hagiavalduses õiguslike aluste esitamist. TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsus tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hageja viide VÕS §-le 1027 kinnitab hagis toodud faktiliste asjaolude analüüsi tulemust ehk alusetu rikastumise tunnuste esinemist kõne all olevas õigussuhtes. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine ehk et teostada õigusi seadusevastaselt või eesmärgiga tekitada teisele isikule kahju. Kostja leiab, et nimetatud printsiibi rikkumine seisneb selles, et Politseija Piirivalveamet jättis tasumata sotsiaalmaksu perioodi eest, mil V. B. on teenistusest kõrvaldatud ja mille tõttu tal on jäänud saamata haigusraha. Hageja märgib, et V. B. ei ole pöördunud hageja poole seoses haiguslehel viibimisega teenistusest kõrvaldamise ajal ega ei ole nõudnud hagejalt maksukohustuse täitmist. Kostja vastusest selgub, et ta olnud kindlustuskaitseta üle aasta, kuid on sellele väidetavalt olulisele tema õiguste rikkumisele reageerinud alles hagi esitamisel. Samuti ei ole kostja nimetatud asjaolu maininud ajal, mil temaga suhtlesid hageja ametnikud seoses alusetult saadud töötasu tagastamisega. Hageja selgitab, et kostjapoolne seaduse tõlgendus, mille kohaselt hageja on justkui kohustatud tasuma kostja eest sotsiaalmaksu ajal, mil avaliku võimu teostamine on kostjaga peatunud, ebaõige. Hageja ei ole seaduse nõudeid rikkunud. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 3 p 2 järgi sotsiaalmaksu makstakse ametnikule kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga, ametniku puhul, kelle avaliku võimu teostamise õigus on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 83 alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral. Tegemist on erisättega, mille eesmärgiks on korraldada maksumaksmine mitme tööandja juures töötava isiku puhul. Näiteks olukorras, kus töötaja saab töötamisel mõlemalt tööandjalt tulu ehk

Tsiviilasi nr 2-13-70074 töötasu, peab tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab isiku maksuvaba tulu, maksma sotsiaalmaksu kuupalga alammääralt, teine tööandja tegelikult makstud tasult. Sotsiaalmaksu maksmise üheks eelduseks on aktiine töösuhe ja seda kinnitavad ülalviidatud sätte sõnad „... makstud tasult ... proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga ...“. Seega kõne all oleva juhtumi puhul laieneb sotsiaalmaksu kohustus sellele tööandjale, kelle juures kostja töötab ajal, mil avaliku võimu teostamise õigus ehk teenistus politseis on peatunud, vähemalt sotsiaalmaksu §-s 21 nimetatud määras. Pigem võiks pahausksuseks lugeda hageja tegevust selles, et ta tegi väljamakse perioodi kohta, mil tal ei olnud selleks mingit õigust ja nüüd nõuab raha tagasi. Kohustus käituda heas uus tähendab teatud käitumisstandardite järgimist. Hageja alustas koheselt tegutsema, teavitades kostja ekslikust ülekandest. Tegemist ei ole hageja (paha)tahtliku tegevusega või tegevusetusega. Nimetatud asjaolude kohta on hageja esitanud tõendid. Hageja ei nõua kostjalt rohkem kui tal on selleks õigus, seega ei saa olla juttu nõude ebaproportsionaalsest. Nõue on mõistlik vastavalt esitatud asjaoludele, sellega ei põhjustata kostjale põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja tal ei ole õigustatud huvi hüvitamisest loobuda. Rohkem menetlusdokumente asjas ei esitatud ning kohus lahendas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses lihtmenetluse reeglite järgi. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning selles mõttes on hageja seisukoht õige – kohus peab esitatud faktiliste asjaolude alusel kohaldama asjakohaseid õigusnorme ning isegi kui hageja hagis õigetele normidele ei viita (või ei viita üldse õigusnormidele), ei ole see aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, s.t kohus kohaldab õigust omal algatusel. Hageja on esitanud nõude, millega palub kostjalt välja mõista alusetult saadud töötasu summas 1146.16 eurot. Kostja on hagi vastuses nõustunud hagiavalduse faktiliste asjaoludega (hagiavalduse punktid 1-9). Seega puudub asjas vaidlus selles, et Pärnu Maakohtu 13.09.2012 kohtumäärusega kriminaalasjas nr x (12210000066) kõrvaldati V.B. ametist kriminaalmenetluse ajaks ning Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri prefekti käskkirjaga nr x on teenistussuhe V.B.iga peatatud alates 14.09.2012. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja tasus kostjale 2013 jaanuarikuu ja veebruarikuu eest töötasu summas 1146.16 eurot ning hageja tegi kostjale suuliselt 03.04.2013 ja kirjalikult 09.04.2013 ettepaneku tagastada ebaõigesti tasutud summa, millele kostja ei vastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult saadud töötasu võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 ning VÕS § 128 lg 1 alusel. Kostja on hagiavalduse vastuväites asunud seisukohale, et hageja poolt esitatud õiguslikul alusel ei kuulu hagi rahuldamisele. VÕS § 1027 kohaselt peab isik käesolevas peatükis (52. peatükis) sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Seega annab peatükk 52

Tsiviilasi nr 2-13-70074 ammendava loetelu võimalikest alusetu rikastumise nõuetest. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Sama paragrahvi lõige kaks nimetab nõuet välistavad asjaolud. Seega VÕS § 1028 sätestatud alusetud rikastumise nõude eeldused on järgmised: teisele isikule on midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks üle antud, üleandmine on toimunud ilma õigusliku aluseta ning ei esine nõuet välistavaid asjaolusid. Nagu varem märgitud, ei ole poolte vahel vaidlust, et hageja maksis kostjale jaanuari 2013 eest töötasu 633.57 eurot ja veebruari 2013 eest töötasu 603.33 eurot. Hagejal ei olnud kohustust tasuda kostjale töötasu nimetatud perioodil, kuna Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri prefekti käskkirjaga oli V.B.i teenistussuhe peatatud ja kuni 26.03.2013 kehtinud ATS § 34 lg 2 sätestas, et avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajal ei maksta ametnikule palka ega muud hüvitist, kui seaduses ei sätestata teisiti. Samuti puuduvad käesoleval juhul VÕS § 1028 lg 2 nimetatud nõuet välistavad asjaolud. Seega kuulub kohaldamisele VÕS § 1028 lg 1 just põhjusel, et kuigi poolte vahel oli teenistussuhe, ei olnud selle peatatuse tõttu hagejal olemas kohustust töötasu maksta. Hageja täitis kahel korral igakuise palga maksmise kohustuse, milline oli aga selle täitmise ajal peatunud – täidetavat kohustust ei olnud olemas. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt võib VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu ning sellise nõude – nõuda tagasi üleantu – ongi hageja esitanud. Seega saab hageja kostjalt nõuda tasutud 1146.16 euro tagastamist (endise olukorra taastamist). Asjakohatu on kostja väide, et hageja üleandjana teadis, et ta ei täida palga maksmisega oma kohustust kostja ees – see kohustus tulenes hageja ja kostja vahelisest teenistussuhtest ja ATS § 34 lõikest 1. Paraku oli kohustuse täitmise hetkel selle täitmine peatatud, mis aga ei õigusta kostjat raha saamisele. Eeltoodu alusel tuleb Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) hagi V.B.i vastu alusetult saadu summas 1146.16 eurot nõudes rahuldada täiekult. Väited ja arutelu kostjale makstud tasu(de)lt sotsiaalmaksu tasumise kohustuse ja ravikindlustuse kaotamise kohta ei ole haginõude seisukohalt asjassepuutuvad ning kohus neid ei käsitle. Vastuhagi vm nõudeid kostja menetluses ei esitanud. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta V.B.i kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Pärast lahendi jõustumist mõistab kohus TsMS § 190 lg 3 ja § 179 lg 1 alusel kostjalt välja tasumata riigilõivu, kuivõrd hageja oli selle tasumisest TsMS § 145 sätete kohaselt vabastatud.