Apellant (kostja): Valentina Ionova XXXXXXXXXXX), esindaja Paul Paas
esindajad
RESOLUTSIOON
(isikukood
Vastuapellant (hageja): KÜ Jaaniku 6 (registrikood 80162521), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko
1.Tühistada Viru Maakohtu 16. jaanuari 2014 otsus ja teha asjas uus otsus.
2.Rahuldada KÜ Jaaniku 6 hagi Valentina Ionova vastu osaliselt.
3.Välja mõista Valentina Ionovalt KÜ Jaaniku 6 kasuks kahjuhüvitis 840,14 eurot (kaheksasada nelikümmend eurot 14 senti). Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 78% ulatuses Valentina Ionova kanda ja 22% ulatuses KÜ Jaaniku 6 kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Jaaniku 6 esitas 18.08.2010 hagi Valentina Ionova vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt oli kostja KÜ Jaaniku 6 juhatuse esimees alates 10.09.2008. Kostja osutas hagejale ka raamatupidamisteenust. Kuni 02.09.2009 omas kostja ainuisikuliselt juurdepääsu hageja pangakontole. Pärast kostja korteriühistu juhatusest väljaarvamist 25.09.2009 pöördus hageja OÜ Geoks Vara poole raamatupidamisarvestuse taastamise eesmärgil. Nimetatud töö eest tasus hageja 5000 krooni. Samuti selgus, et 11 116,24 krooni osas puuduvad kuludokumendid. Kostja ei tasunud õigeaegselt töötajate töötasudelt makse, mistõttu pidi hageja tasuma Maksu- ja Tolliametile intressi 775 krooni. Kostja tekitas oma kohustuste rikkumisega hagejale kahju summas 16 891,24 krooni. MTÜS § 32 lg-st 1 ja TsÜS §-st 35 tuleneb juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustus. 24.09.2009 andis kostja uuele juhatusele akti alusel üle erinevad dokumendid. 29.11.2008 üldkoosolekul oli vastu võetud 2009. a majandustegevuse kava, kus olid kajastatud kõik 2009. aastal plaanitavad tulud ja kulud. Antud juhul on kostja rikkunud juhatuse liikme kohustust pidada kinni elamu majandamisel üldkoosoleku poolt kinnitatud majandustegevuse plaanist ja mitte teha korteriühistu arvel mittevajalikke väljamakseid. Hageja kontol oli piisavalt raha, et maksta makse. 01.10.2008 oli hageja ja kostja vahel sõlmitud raamatupidamisteenuste osutamise leping (töövõtuleping). Vastavalt lepingule sai kostja hagejalt igakuiselt tasu 550 krooni. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei olnud hageja kontol piisavalt rahalisi vahendeid, et makse maksta. Hageja pole esitanud dokumente, mille alusel teostati OÜ Geoks Vara poolt finantskontrolli, kostjal pole võimalik kontrollida arvestuste õigsust. Hageja on esitanud kohtule majandustegevuse kava aastaks 2008 moonutatud (võltsitud) kujul. Kostja oli õigustatud palkama koristaja (200 kr kuus) ja ostma libeduse tõrjeks soola (22,50 kr).
Hageja on alusetult välja jätnud vajalike kulutuste hulgast korteriühistule oma pitsati tellimise kulud 250 krooni. Pitsat oli vajalik, see on hagejale üle antud. Üldkoosolek kiitis elektritööde teostamiseks sõlmitud lepingu heaks, sellega seotud kulud on õigustatud. Maja hallatava territooriumilt lehtede koristamiseks ja äraveoks ostis kostja kilekotid (15,30 kr) ja korteriomanikuga sõlmiti kokkulepe nende kottide äraviimiseks (150 kr). Kuna interneti teel on suhtlus pangaga tunduvalt odavam, sõlmis kostja hageja nimel Uus Programm OÜ-ga lepingu internetiühenduse jaoks. Eelnevate kuude sama kulu kohta on hageja arvestanud põhjendatud kuluks. Kohalik omavalitsus tegi hagejale ettekirjutuse muru niitmiseks ja põõsaste korrastamiseks, selle töö eest tasuti M. Martinovitšile 1000 krooni. Hageja on ebaõigesti märkinud kostja poolt hagejale üleantud dokumentide hulka. Kostja kutsuti juhatusest tagasi 09.09.2009, samas on intresse arvestatud ka hilisema perioodi eest.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 16.jaanuari 2014 otsusega hagi osaliselt, mõistis V. Ionovalt KÜ Jaaniku 6 kasuks välja 759,99 eurot ning jättes hagi 319,56 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskuludest jättis kohus 70% V. Ionova ning 30% KÜ Jaaniku 6 kanda. Maakohtu seisukoha kohaselt ei ole raamatupidaja töö korteriühistu juhtorgani juhtimis- ja esindusülesannetesse kuuluv tegevus, mille tõttu tuleb hagi jätta 319,56 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus selgitab hagejale, et temal on õigus esitada kohtusse raamatupidamiskohustuse rikkumisega seotud kahju nõudes TLS sätete alusel. KÜS § 15 lg 1 p-s 1 on imperatiivselt sätestatud, et ainult korteriühistu liikmete üldkoosolekul on pädevus otsustada, mis liiki kulutusi korteriühistu võib majandamiskuludena teha. Hageja poolt mittevajalikuks peetud väljamaksed summas 710,46 eurot on tehtud kostja kui juhatuse liikme poolt ilma KÜ Jaaniku 6 üldkoosoleku otsuseta. Maksed pidi ära jagama KÜ Jaaniku 6 liikmete vahel neile esitatud arvetes majandamiskuludena, mille tõttu oli kostja selline tegevus ebaseaduslik. Samal põhjusel tekitas kostja 49,53 euro ulatuses kahju täiendavate maksetega maksuametile, kuna kohtul puuduvad andmed selle kohta, et maksude mittemaksmine ja teenusepakkujate arvete tasumise eelistamine oleks saanud heakskiidu üldkoosoleku otsusega. Korteriühistu Jaaniku 6 poolt hagi rahuldatud ulatuses kulutuste kandmine on leidnud tõendamist kohtule hageja ja kostja poolt esitatud dokumentidega, kostja vande all antud seletuse, samuti tunnistajate ütlustega. Hageja on esitanud kõik tõendid tekitatud kahju suuruse kohta hagiavalduses nimetatud ulatuses. Kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust, tehes hagejale mittevajalikke väljamakseid väljaspool 29.11.2008 kinnitatud majandustegevuse aastakava. Tõendina tuleb aluseks võtta hageja poolt esitatud aastakava. Kostja vastuväited, et hageja on aastakava võltsinud, tuleb lugeda paljasõnaliseks, kuna ta ei ole esitanud taotlust dokumendi ehtsuse vaidlustamiseks. TsMS § 163 lg 1 alusel jättis kohus 70% menetluskuludest kostja ja 30% hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.V. Ionova esitas apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 16. jaanuari 2014 otsuse peale, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus mõistis kostjalt hagejalt kasuks välja 759,99 eurot ning jättis menetluskuludest 70% kostja ja 30% hageja kanda ning uue otsuse tegemist, millega jätta KÜ Jaaniku 6 hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et juhatus võib teha ainult neid kulutusi, mis on kajastatud majandustegevuse aastakavas. KÜ juhatus peab kulude mahult jääma eelarve piiridesse. Hageja pole väitnud, et eelarve piire on ületatud. Üldkoosolek võib vastu võtta
otsuseid rahaliste vahendite kulutamiseks mitte ainult eelarve nimetuse all. Kulutused koristajale, elektritöödele ning puudelt langenud lehtede koristamisele olid põhjendatud; 2) ei ole maakohus andnud hinnangut kostja väidetele seoses soola ostmise, pitsati tellimise, internetiühenduse, muru niitmise ja põõsaste korrastamise, samuti intressi arvestuse perioodiga; 3) on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kostja tunnistajate ütlused ja kostja enda vande all antud seletus haakuvad toimikus olevate tõenditega. Hageja tunnistajate väited on paljasõnalised. Maakohus lähtus hageja poolt esitatud majanduskavast, mis on ilmselt võltsitud ja vigane. Maakohus jättis arvestamata kostja poolt esitatud majanduskava, mis on matemaatiliselt õige ja haakub kostja poolt esitatud teiste tõenditega; 4) ei ole hageja menetluse jooksul välja toonud ühtegi konkreetset kostja poolt alusetult tasutud maksedokumenti. Hagiavalduse täiendustes heidab hageja kostjale ette kulutusi ja kirjeldab konkreetseid dokumente, kuid samas möönab, et hageja on need kulutused heaks kiitnud; 5) on hageja vääralt tõlgendanud kostja poolt hagejale üleantud dokumentide hulka; 6) ei ole hageja analüüsinud, missugused arved ja kui suures mahus olid iga kuu lõpuks tasumata. Kostja poolt koostatud tabelist nähtub, et iga perioodi lõpuks oli tasumata korteriühistu täitmata kohustusi tunduvalt suuremas ulatuses kui panga jääk ning igakuiselt olid korteriomanikud võlgu, mille tõttu jäidki osa arveid ja makseid õigeaegselt tasumata. Kostja käitus korteriühistu kohustuste eest tasumisel heas usus, lähtudes põhimõttest, et elamu oleks pidevalt varustatud hädavajalike kommunaalteenustega.
5.KÜ Jaaniku 6 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti leidnud, et asjas ei ole tuvastatav, et kõik väidetavad kulud olid reaalselt kantud. Samuti oli tuvastatud, et vastustaja arvel tehtud kulud olid vastustaja jaoks mittevajalikud. Apellant tegi kulutusi suvaliselt ilma üldkoosoleku vastavasisulise otsuseta; 2) on maakohus õigesti leidnud, et tunnustaja N.Li ütlustusse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kohus on kaudselt nõustunud vastustaja arvamusega, et apellandi ülekuulamine vande all ei olnud põhjendatud; 3) ei nõustu vastustaja apellandi väitega, et ta on kulutused heaks kiitnud; 4) on ekslik apellandi väide, et vastustaja poolt kohtule esitatud majanduskava on moonutatud; 5) ei ole apellandi poolt nimetatud kulutused (trepikodade koristamine, soola ostmine, pitsati tellimine, elektritööd, langenud lehtede äravedu, internetiühendus, muru niitmine ja põõsaste lõikamine) põhjendatud. Majanduskavas puudub kululiigina trepikodade koristus. Apellant pole esitanud korrektselt vormistatud kuludokumente. Koristaja ei ole KÜ Jaaniku 6 töötajana Maksuja Tolliametis vormistatud, mis näitab seda, et koristajat ei olnudki. Soola ostmisega seoses puudub vastav kuludokument, apellandi poolt esitatud dokumendis on maksjaks märgitud apellant ise. Pitsati tellimise kulud ei ole reaalselt kantud ja kostja poolt ei ole pitsatit hagejale üle antud. Vastustaja nõustub kohtu järeldusega, et kuna üldkoosolekul ei olnud kindlaks määratud elektritööde kulutuste suurust, ei saanud juhatus vastavaid töid alustada. Apellant ei ole tõendanud, et elektritöödega seotud kulud oleksid reaalselt kantud. Langenud lehtede äraveo kohta puudub dokumentatsioon. Apellandi väide äraveo kohta ei ole ka usutav, sest 150 kr oli S. Vojevodinile üle kantud 27.10.2008, kuid kotid oli ostetud alles 19.05.2009, seega ei saanud S.Vojedovin kotte koos puulehtedega minema viia. Kulutused internetile ei ole kajastatud majanduskavas ning vastustaja ei ole saanud vastava teenuse eest arveid. Arvestades vastustaja rasket majandusolukorda, ei olnud mõistlik kulutada internetile 150 krooni kuus.
M. Martinovitšile tasutud 1000 krooni muru niitmise ja põõsaste lõikamise eest ei olnud üldkoosoleku poolt kinnitatud. Apellant pole tõendanud, et teenus oli ka reaalselt osutatud, samuti pole apellant esitanud kuludokumente; 6) on ebaõige apellandi väide, et vastustaja ei aktsepteerinud kilekottidega seotud kuludokumenti. Antud summa on kajastatud vastustaja raamatupidamisdokumentatsioonis; 7) andis apellant vastustajale raamatupidamise algdokumentatsiooni koguses 155 lehte. Apellandi vastusele lisatud dokumendid numbritega 159-176 ei olnud vastustajale akti järgi üle antud; 8) kui apellant ei oleks oma kohustus rikkunud, st ei oleks kulutanud vahendeid ebamõistlikult, oleks vastustaja arvel raha ja maksud oleksid õigeaegselt tasutud.
6.KÜ Jaaniku 6 esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 16. jaanuari 2014 otsuse tühistamist osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ja uue otsuse tegemist, millega hagi täielikult rahuldada. Menetluskulud palub vastuapellant jätta V. Ionova kanda. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hageja on esitanud kõik oma nõuded kostja kui juhatuse liikme vastu ja üksnes MTÜS § 32 lg 1 alusel. Kahjunõue raamatupidamise taastamise eest summas 319,56 eurot oli esitatud VÕS-i sätete alusel; 2) on maakohus ebaõigesti leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Vastustaja on seisukohal, et tegemist on töövõtulepinguga, apellant pole sellele vastu vaielnud. Kohus hindas ebaõigesti kostja vande all antud seletust; 3) on apellandipoolne raamatupidamiskohustuste rikkumine antud juhul tõendanud. Hagejale oli üle antud ainult raamatupidamise algdokumendid, s.o mõned kuludokumendid. Ülejäänud raamatupidamisega seotud dokumentatsiooni (sh pearaamatut) kostjal ei olnud vormistatud ega üle antud.
7.V. Ionova ei ole vastuapellatsioonkaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 16. jaanuari 2014 otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab V. Ionovalt välja KÜ Jaaniku 6 kasuks kahjuhüvitise summas 840,14 eurot. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada täielikul.
9.Nähtuvalt asja materjalidest on hageja esitanud kostja vastu kaks nõuet: 1) kahjuhüvitusnõue kostja kui juhatuse liikme vastu summas 759,99 eurot seoses hoolsuskohustuse rikkumisega (sh 710,46 eurot alusetult kulutatud raha; 49,53 eurot MTA-le tasutud intressid); 2) raamatupidamisteenuse osutamise lepingu rikkumisest tulenev kahju summas 319,56 eurot. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles rahuldati kahjuhüvitusnõue kostja kui juhatuse liikme vastu summas 759,99 eurot, ning vastuapellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles jäeti rahuldamata hagi raamatupidamisteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva kahju summas 319,56 eurot kostjalt väljamõistmiseks.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud otsuses põhjendamatult rahuldanud kahjuhüvitusnõude summas 759,99 eurot kostja kui juhatuse liikme vastu täielikult ja jätnud rahuldamata lepingu rikkumisest tuleneva nõude summas 319,56 eurot. Hageja on märkinud nõude õigusliku alusena MTÜS § 32 lg 1, mille kohaselt peab mittetulundusühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ja MTÜS § 32 lg 2, mille kohaselt vastutab kahju tekitanud ühingu juhatuse liige tekitatud kahju eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata eelnimetatud võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Tuvastamaks kostja võimaliku vastutuse eeldused, peab hageja kõigepealt tõendama, et juhatuse liige (kostja) on rikkunud oma ametikohustusi ja just rikkumise tõttu tekkis korteriühistule kahju. Seejärel peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et kohustuse rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103).
10.Ringkonnakohus rahuldab V. Ionova apellatsioonkaebuse osaliselt. Vastuseks V. Ionova apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1.Alusetu on apellandi seisukoht, et maakohus oleks pidanud vaidluse lahendamisel aluseks võtma kostja poolt esitatud majandustegevuse aastakava (II kd tl 132), mitte aga lähtuma hageja esitatud majandustegevuse aastakavast (II kd tl 70-71). Siinkohal on arusaamatu kostja väide, et hageja poolt esitatud majandustegevuse aastakava on ilmselt võltsitud ja vigane, sest ei ole matemaatiliselt õige ning ei haaku kostja poolt esitatud teiste tõenditega. Asjaolu, et hageja esitatud majandustegevuse aastakava ei ole kostja arvates matemaatiliselt õige, ei anna alust väita, et see on võltsitud. Hageja väitel esitas ta kohtule majandustegevuse aastakava, millise kostja talle üle andis, ning hageja väidet ei lükka ümber kostja poolt esitatud majandustegevuse aastakava.
10.2.KÜS § 15 lg 1 p-i 1 järgi koostab ja esitab korteriühistu juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid. KÜS § 15 lg 1 p-s 1 on imperatiivselt sätestatud, et ainult korteriühistu liikmete üldkoosolekul on pädevus otsustada, mis liiki kulutusi korteriühistu võib majandamiskuludena teha. KÜS § 151 lg 1, mis sätestab majandamiskulude mõiste, ei anna korteriühistu juhatusele volitust otsustada, missuguste majandamiskulutuste hüvitamist võib korteriühistu liikmetelt nõuda. Lähtudes KÜS § 15 lg 1 p-st 1 ja § 151 lg-st 1 võib juhatus teha korteriühistu arvel kulutusi, mis on kajastatud üldkoosoleku poolt vastuvõetud majandustegevuse aastakavas või selle kinnitatud aruandes, või on kinnitatud üldkoosoleku poolt täiendava kuluna, või pärast kulutuse tegemist on üldkoosolek selle heaks kiitnud. Seega on iseenesest õige apellandi väide, et juhatus võib teha lisaks majandustegevuse aastakavas märgitule ka muid kulutusi, kuid siiski on ainult üldkoosolekul pädevus otsustada, mis liiki kulutusi võib korteriühistu majandamiskuludena teha. Antud juhul on vaidlusaluseks kulutused summas 710,46 eurot (s.o kas nimetatud summas kulutused on aktsepteeritavad majandamiskuludena, mis on üldkoosoleku poolt lubatud, või on tegemist juhatuse poolt alusetult tehtud kulutustega).
10.3.Vaidlusalused kulutused sisaldavad endas kulutusi koristajale, elektritöödele, puudelt langenud lehtede koristamisele, muru niitmisele ja põõsaste korrastamisele, soola ostmisele, pitsati tellimisele, internetiühendusele Kostja on juhatuse esimehena tasunud koristajale 200 krooni kuus, kokku 1800 krooni (I kd tl 165, 175), s.o 115,04 eurot. Kuigi vastavatel arvetel on märgitud, et raha on kompensatsiooniks vee eest, mida kasutati trepikodade koristamisel, on siiski arvatavasti
tegemist tasuga koristamise eest. Kostja väite kohaselt otsustati 29.11.2008 üldkoosolekul võtta tööle koristaja ning koristajale ettenähtud tasu 200 krooni on kajastatud majandustegevuse aastakavas. Kostja väidet tõendavad tunnistaja N.Li ütlused (III kd tl 12-13), mille kohaselt töötas tunnistaja 2008-2009 koristajana ja koristas 3 trepikoda. Hageja vastuväite järgi majandustegevuse aastakavas ei ole ette nähtud kulusid koristaja tasuks ning seetõttu ei olnud kostja poolt väljamaksete tegemine põhjendatud. Üldkoosolek ei ole väljaspool aastakava otsustanud kulutuste tegemist trepikodade koristamise eest tasumiseks. Seda, et trepikodasid ka reaalselt ei koristatud, tõendavad tunnistaja O.N ütlused (III kd tl 11), mille kohaselt maja elanikud ei olnud nõus kostja ettepanekuga tasuda koristajale ning koristasid ise trepikodasid. Samuti tugineb hageja asjaolule, et koristaja ei olnud KÜ Jaaniku 6 töötajana vormistatud Maksu- ja Tolliametis. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt koristajale tasuna makstud 115,04 eurot ei ole käsitletav põhjendamatu väljamaksena. Nähtuvalt majandustegevuse aastakavast oli ette nähtud kojamehe ja koristaja töötasu (bruto) 650 krooni kuus + 33,3%. Korteriühistu 29.11.2008 üldkoosoleku protokolli punkti 4 kohaselt (I kd tl 15-16) otsustati tööle võtta trepikodade koristaja majandustegevuse aastakavas kindlaksmääratud tasuga. Seega on üldkoosolek otsustanud, et majandamiskuluks on tasu koristajale, s.o üldkoosolek on aktsepteerinud majandamiskulu liigina tasu maksmist trepikodade koristajale. Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda hageja väide, et koristaja ei olnud hageja töötajana vormistatud Maksu- ja Tolliametis. See, kas on tegemist majandamiskuluga või mitte, ei sõltu sellest, kuidas on vormistatud leping koristajaga (kas tööleping või töövõtuleping). Samuti ei saa tunnistaja O.N ütlustega lugeda tõendatuks asjaolu, et koristaja reaalselt ei koristanud trepikodasid. Lähtudes eeltoodus, tuleb lugeda koristajale makstud tasu 115,04 eurot majandamiskuluks, mida kostja oli õigustatud välja maksma.
10.4.Kostja väite kohaselt ei ole hageja ebaõigesti arvestanud kulu soola ostmiseks (I kd tl 162) summas 22,50 krooni, s.o 1,44 eurot, ning pitsati tellimise kulu 250 krooni, s.o 15,98 eurot. Hageja vastuväite järgi ei nähtu asja materjalidest, mis otstarbel on kostja enda poolt ostetud soola kasutanud ning korteriühistu pitsatit ei ole hagejale üle antud. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esitatud arve selle kohta, et ta ostis soola, ei tõenda soola kasutamist elamu majandamises, s.o et tegemist on majandamiskuluga. Samuti ei ole tuvastatav pitsati tellimise kulu majandamiskuluna seetõttu, et hageja väite kohaselt ei ole kostja talle pitsatit üle andnud ning kostja ei ole tõendanud vastupidist. Asjaolu, et kostja oleks hagejale pitsati üle andnud, ei nähtu ka dokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktist (II kd tl 53-54).
10.5.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kulud elektritöödele olid reaalselt kantud. Asja materjalide kohaselt otsustati korteriühistu 29.11.2008 üldkoosolekul paigutada keldriruumidesse ja sissekäikudesse uus elektrijuhtmestik (päevakorrapunkt 2). Seega on üldkoosolek aktsepteerinud majandamiskuluna kulutusi elektritöödele, kuid märgitud ei ole kulutuste lõppsummat. Kostja väite kohaselt kuna üldkoosolek otsustas paigaldada keldriruumidesse ja sissekäikudesse uue elektrijuhtmestiku, siis olid õigustatud kulutused elektrijuhtmestiku koos vajalike vahe- ja kinnistusseadmete ostuks summas 2404 krooni, s.o 153,64 eurot, ja elektritööde tegijale palga maksmiseks summas 5752 krooni, s.o 367,62 eurot. Hageja vastuväite järgi ei ole põhjendatud ega vajalikud väljamaksed dokumentide nr 114 summas 3052 krooni (I kd tl 165), nr 128 summas 1 100 krooni (I kd tl 167), nr 159 summas 600 krooni (kd tl 171) ja nr 164 summas 1000 krooni (I kd tl 175) alusel, sest viidatud
dokumentidest ei tulene nendel märgitud kulutuste tegemine seoses elektritöödega. Seega on hageja vaidlustanud elektritöö tegijale väidetavalt palga maksmise summas 5752 krooni. Kostja on küll oma apellatsioonkaebuses viidanud toimiku lehekülgedele, millistel peaks asuma väidetavad tõendid elektritööde tegijale palga maksmise kohta, kui tegemist on ebaõigete lehekülgedega, arvatavasti on apellant siiski silmas pidanud dokumenti numbrit, mitte lehekülge. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et dokumentide nr 114, 128, 159 ja 164 alusel tehtud väljamaksetest ei nähtu nende seotus elektritöödega. Viidatud dokumentidest nähtub, et summade väljamaksmine on toimunud selgitusega „hüvitamine seadmete rentimise eest“ ning selgusetu on, milliste seadmete rentimisega oli tegu. Tunnistaja V.Ri ütlustest (II kd tl 151152) nähtub elektritööde tegemine, kuid nimetatud ütlused ei tõenda seda, et dokumentide nr 114, 128, 159 ja 164 alusel tehtud väljamaksed toimus talle tasuna elektritööde eest. Kostja poolt on apellatsioonkaebuses viidatud kulutustele summas 3052 krooni seoses vahe- ja kinnistusseadmete ostmisega. Kuna ringkonnakohus ei leidnud kostja poolt viidatud toimiku leheküljelt ja toimikust üldse viidatud numbritega sularahaarveid, siis ei saa võtta seisukohta selles, kas tegemist oli põhjendatud kulutustega või mitte ning ka selle kohta, kas hageja on kulutusi seoses vahe- ja kinnistusseadmete ostmisega aktsepteerinud või mitte. Ainuke tuvastatav kuludokument on nr 160 (I kd tl 172), millele hageja on viidanud. Ringkonnakohus leiab et arvestades viidatud dokumendil märgitut, saab asuda seisukohale, et kulutus summas 396 krooni, s.o 25,31 eurot, on põhjendatud kulutus. Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda hageja väide, et kostja ei andnud kuludokumenti nr 160 üle akti alusel.
10.6.Ebaõige on kostja väide, et hageja ei aktsepteerinud kulutusi kilekottide ostmiseks summas 15,30 krooni, s.o 0,98 senti. Hageja raamatupidamisdokumentatsioonist (I kd tl 50-57; 110-111) nähtub, et hageja on aktsepteerinud kulutusi kilekottidele. Ainuüksi asjaolu, et kostja kandis S. Vojevodinile üle 150 krooni (I kd tl 152) ei tõenda seda, et ülekanne on käsitletav majandamiskuluna.
10.7.Kostja väitel tuleb lugeda põhjendatud majandamiskuluks kulutusi internetile summas 453 krooni. Hageja on sellele vastu vaielnud ning asunud seisukohale, et tegemist on majandamiskuluga KÜS tähenduses. Ringkonnakohus nõustub hageja, et kulutused internetile ei ole antud juhul kulutuse liik, mida võib käsitleda korteriühistu majandamiskuludena, sest seda ei ole kajastatud majanduskavas ega ole ka hiljem üldkoosoleku poolt heaks kiidetud.
10.8. Kuna kostja oli tööle võtnud kojamehe, siis kostja poolt M. Martinovitšile täiendavalt tasu 1000 krooni maksmine selle eest, et M. Martinovitš niidaks muru, piiraks või raiuks maha põõsad ja viiks maharaiutud oksad minema, ei olnud põhjendatud. Nimetatud kulutus ei ole ka heaks kiidetud üldkoosoleku poolt.
10.9.Vastavalt dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti punktile 1 andis kostja hagejale üle raamatupidamise algdokumentatsiooni koguses 155 lehte (puudusid 61-69 ja 81-89). Kuna hageja väitel kostja vastusele lisatud dokumendid numbritega 159-176 ei olnud hagejale akti järgi üle antud ning aktist ei nähtu vastupidist, siis on paljasõnaline kostja väide suurema hulga dokumentide üleandmise kohta (kusjuures on arusaamatu, kui palju kostja siis enda arvates dokumente akti järgi üle andis).
10.10.Kostja väite kohaselt on alusetu hageja nõue 49,53 eurot, mis on intressinõue seoses sellega, et korteriühistu ei tasunud õigeaegselt makseid, sest maksete mitteõigeaegne tasumine oli seotud sellega, et korteriühistul ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid. Hageja vastuväite järgi kui kostja oleks kulutanud vahendeid mõistlikult, oleks olnud võimalik makseid õigeaegselt tasuda.
Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et maksete mittetähtaegne tasumine ja sellest tulenev intressinõue on seotud sellega, et kostja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust ning seetõttu tuleb jätta hageja nõue kostja vastu summas 49,53 eurot rahuldamata. Kõike eeltoodut arvestades tuleb kostjalt kui juhatuse liikmelt, kes rikkus hoolsuskohustust, tehes kulutusi, mille tegemise õigustatud ei tulenenud majandustegevuse aastakavast ega ka üldkoosoleku otsustest, ja põhjustas sellega hagejale kahju, välja mõista hageja kasuks 520,58 eurot (710,46 - koristaja tasu 115,04 - kuludokument nr 160 järgi 25,31 - intress 49,53 = 520,58).
11.Ringkonnakohus rahuldab KÜ Jaaniku 6 vastuapellatsioonkaebuse täielikult. Õige on hageja väide, et maakohus on alusetult asunud seisukohale, et hageja on esitanud kõik oma nõuded kostja kui juhatuse liikme vastu ja üksnes MTÜS § 32 lg 1 alusel. Samuti on ebaõige maakohtu seisukoht, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Nähtuvalt asja materjalidest (II kd tl 74-75) oli hageja ja kostja vahel sõlmitud raamatupidamisteenuste leping. Lepingu sisu kohaselt oli tegemist töövõtulepinguga. Lepingu punkti 2.2. kohaselt kohustus kostja muuhulgas töövõtjana korraldama raamatupidamist raamatupidamise sise-eeskirjade ja EV seaduste kohaselt; vormistama hageja esitatud raamatupidamise algdokumentide alusel süstemaatilised registrid (pearaamat ja arvete registreerimisraamatud) trükitud dokumendina arvutis. Hageja väite kohaselt ei täitnud kostja talle lepingust tulenevaid kohustusi ning seetõttu põhjustas ta hagejale kahju 319,56 eurot (summa, millise tasus hageja OÜ-le Geoks Vara raamatupidamisarvestuse taastamise eest). Lepingu mittetäitmine seisnes selles, et kostja ei teinud hooldustasu arvestust, arvestusi tarnijatega jms, ei pidanud raamatupidamise pearaamatut ja ei dokumenteerinud seega pearaamatus kronoloogilises järjekorras kõik majanduslikud tehingud; ei koostanud kuude kaupa koondtabeleid ega koostanud bilansse. Oma väidet on hageja tõendanud KÜ Jaaniku 6 dokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millest nähtuvalt on kostja poolt hagejale üle antud ainult raamatupidamise algdokumendid, kuid muud raamatupidamisega seotud dokumentatsiooni (sh pearaamatut) ei ole hagejale üle antud. Samuti tõendab hageja väidet kostjapoolse lepingu rikkumise kohta KÜ Jaaniku 6 finantstegevuse kontrollakt ajavahemiku 2008 oktoober – 2009 juuli kohta (I kd tl 18-19). Kostja väitel ei ole ta rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ja ta andis hagejale üle pearaamatu, raamatupidamise dokumente jms, st kogu dokumentatsiooni, ning seda üleantud dokumentatsiooni ei kajastatud aktis. Oma väidet on kinnitanud kostja vande all antud ütlustega. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud hageja ja kostja vahel sõlmitud raamatupidamisteenuste lepingu rikkumine (punkt 2.2.). Kostja poolt vande all antud ütlused, et ta andis hagejale üle kogu vajaliku raamatupidamisdokumentatsiooni (sh pearaamatu), ei lükka ümber hageja tõendatud väidet lepingu rikkumise kohta. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Antud juhul nõuab hageja kostjalt raamatupidamisteenuste lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning hageja nõue summas 319,56 eurot (I kd tl 31-32) tuleb rahuldada.
12.Vastavalt MTÜS §-le 35 korraldab juhatus mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Lähtudes MTÜS §-s 35 sätestatust võiks kostja vastutus tuleneda iseenesest ka viidatud sättest, kuid kuna hageja on esitanud kostja vastu lepingust tuleneva nõude, siis ei võta ringkonnakohus
seisukohta selles, kas kostja võiks vastutada raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele korraldamata jätmise eest juhatuse liikmena.
13.Käesoleva otsuse punktides 10 ja 11 märgitut arvestades tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitis summas 840,14 eurot (520,58+319,56=840,14).
14.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt (78% ulatuses), siis vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 jäävad menetluskulud maakohtus 78% ulatuses kostja kanda ning 22% ulatuses hageja kanda. Samuti jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 78% ulatuses kostja kanda ning 22% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.