Viru Maakohtu 9. detsembri 2011 otsus tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. KÜ Jaaniku 6 apellatsioonkaebus rahuldada.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulude jaotus maakohtu otsustada asja uuel arutamisel.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.KÜ Jaaniku 6 (edaspidi KÜ, hageja) esitas kohtule hagiavalduse Valentina Ionova (edaspidi kostja) vastu 1 079.55 euro (16 891.24 kr) suuruse kahjutasu ja menetluskulude nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 10. septembrist 2008 KÜ juhatuse esimees ja raamatupidaja ja omas ainuisikuliselt juurdepääsu KÜ pangakontole kuni 2. septembrini 2009.
25.septembril 2009 kutsuti kostja KÜ juhatuse esimehe kohustuste täitmiselt tagasi. Pärast tagasikutsumist ilmnes, et kostja polnud kohaselt tegelenud KÜ raamatupidamisarvestusega. KÜ-l Jaaniku 6 puudusid raamatupidamisdokumendid rahaliste vahendite kulutamise kohta summas 11 116.24 kr. Raamatupidamisarvestuse taastamiseks pöörduti OÜ Geoks Vara poole, kellele tasuti raamatupidamise taastamise eest 5 000 kr. Samuti ei tasunud V. Ionova KÜ töötajate töötasudelt õigeaegselt makse, mistõttu Maksu- ja Tolliamet nõudis KÜ-lt lisaks maksudele täiendavalt veel 775 kr tasumist. V. Ionova poolt KÜ-le Jaaniku 6 tekitatud kahju on kokku 1079.55 eurot (16 891.24 kr), sealhulgas: 11 116.24 kr rahalisi vahendeid, mille kulutamise kohta puudusid raamatupidamisdokumendid; 5000 kr OÜ-le Geoks Vara makstud teenustasu; 775 kr Maksu- ja Tolliameti poolt rakendatud sanktsioonid. Hagi on esitatud MTÜS § 32 lg 1, 2 ja 3, VÕS § 127 lg l, § 128 lg l ja 2 ning § 136 lg l alusel. Hageja täiendavate selgituste kohaselt ei vasta tõele kostja väide, et maksude tasumiseks ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid. Ühistu esimehele ja raamatupidajale V. Ionovale on tasu alati makstud regulaarselt ja nõutud ulatuses.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud tal KÜ Jaaniku 6 ees rahaliste vahendite puudujääki. Rahaliste vahendite puudujääk tekkis, kuna korteriühistu esindajad ei võtnud kostjalt vastu kõiki kuludokumente ega arvestatud raamatupidamises osade kostjalt vastuvõetud kuludokumentidega. Alguses toodi KÜ poolt välja rahaliste vahendite puudujääk 37 910.89 kr. Pärast kostja pealekäimist arvestas hageja osade kostja poolt esitatud kuludokumentidega, mille tulemusena puudujääk koheselt vähenes. Maksude tasumisega viivitamisest tekkinud kahju ei tunnistanud kostja seetõttu, et makse ei saanud tasuda KÜ Jaaniku 6 pangakontol raha puudumise tõttu. Kostja eelistas maksude tasumisele kommunaalteenuste eest maksmist, kuna oli reaalne oht, et kommunaalmaksete mittetasumisel oleks maja jäänud ilma soojusenergiata. Kostja eitas KÜ rahade mittesihipärast kasutamist või kõrvale toimetamist ning esitas kulutusi tõendavad dokumendid. Kostja ei tunnistanud ka OÜ Geoks Vara poolt koostatud kontrollakti, kuna temal polnud võimalik seal toodud arvelduste õigsust kontrollida ja see ei kajasta tegelikku olukorda õigesti. Kostjale ei ole esitatud arvelduste kontrollimist võimaldavaid algdokumente.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 9. detsembri 2011 otsusega KÜ Jaaniku 6 hagi V. Ionova vastu rahuldamata ja menetluskulud KÜ Jaaniku 6 kanda.
Maakohus leidis, et esitatud tõendite alusel pole võimalik hagi rahuldada. KÜ Jaaniku 6 põhikirja kohaselt võib ühistu raamatupidamise õiget pidamist ja juhatuse liikme tegevuse õigsust kontrollida ainult kas KÜ Jaaniku 6 revisjonikomisjon või muud kontrolliorganid (näiteks Maksu - ja Tolliamet, majanduspolitsei, prokuratuur jne.). OÜ Geoks Vara nende kontrolliorganite hulka ei kuulunud, mille tõttu oli OÜ Geoks Vara tegutsemine raamatupidamise kontrollimisel põhikirjavastane tegevus ning sellest tulenevalt olid OÜ Geoks Vara järeldused õigustühised. OÜ Geoks Vara viis kontrolli läbi ühepoolselt ja kallutatult ega kuulanud ära kontrollitava isiku selgitusi. V. Ionova tegevusele oli pädev hinnangut andma majanduspolitsei, kuid KÜ lepinguline esindaja võttis ise kohtuistungil omaks asjaolu, et KÜ ei pöördunud majanduspolitsei poole ega kavatsenudki seda teha. OÜ Geoks Vara tegutses KÜ raamatupidamisdokumentide kontrollimisel lepingu alusel, mis sõlmiti peale V. Ionova juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist. Seetõttu pidid teenustasu tasuma lepingu sõlmijad, mitte aga kostja. KÜ Jaaniku 6 ei ole suutnud kohtule esitada usaldusväärset kontrollakti KÜ-l varalise kahju olemasolu kohta. KÜ Jaaniku 6 äriregistri B-kaardi väljatrüki kohaselt olid koos kostjaga KÜ juhatuse liikmeteks L.K., E.K. ja J.P., kes tegutsesid KÜ majandustegevuse juhtimisel koos kostjaga ning peaksid kandma solidaarset varalist vastutust. Kostja ei saanud üksinda, ilma teiste juhatuse liikmete teadmata, tekitada korteriühistule varalist kahju. Seega ei ole kostja käitumises mitte kunagi esinenud kuritarvitusi ega ka muud süülist käitumist KÜ Jaaniku 6 majandustegevuse juhtimisel, millest võinuks hagejale tekkida varalist kahju. KÜ Jaaniku 6 juhatuse koosoleku protokolliga 14. märtsist 2010 otsustati lugeda õigeteks omakäeliselt kirjutatud tšekid ja lisada need tšekid raamatupidamisdokumentide hulka. Sellest järeldas kohus, et KÜ Jaaniku 6 juhatus toimis kostja poolt üleantud raamatupidamisdokumentidega meelevaldselt, arvestades kostja poolt üle antud dokumentide hulgast välja kord ühed, kord teised dokumendid, saades sellisel teel erinevates summades rahaliste vahendite puudujääke. Nimetatud puudujäägid olid KÜ Jaaniku 6 poolt kunstlikult tekitatud, sest kõikide kostja poolt üleantud dokumentide arvestamise korral olnuks kõik kostja poolt tehtud kulutused dokumentaalselt tõendatud. KÜ ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit V. Ionova pädevuse ulatuse või kohustuste kohta, mille tõttu puudus kohtul võimalus hinnata V. Ionova tegevust võimaliku kahju tekitamise seisukohalt. KÜ ei ole ka tõendanud, millist seaduse sätet V. Ionova rikkus, viidates oma nõude alusena üksnes MTÜS §-le 32. V. Ionova täitis oma juhatuse liikme kohustusi tavaliselt oodatava hoolsusega, mida tõendab asjaolu, et KÜ ei pöördunud kirjaliku avaldusega majanduspolitseisse tema tegevuse uurimiseks. OÜ Geoks Vara asus väärale seisukohale, nagu oleks kostja vormistanud dokumente fiktiivsete lepingute alusel, kuna need dokumendid ja lepingud olid sõlmitud kostja poolt ainuisikuliselt. KÜ Jaaniku 6 äriregistri B-kaardi väljatrüki kohaselt oli igal juhatuse liikmel KÜ Jaaniku 6 üksinda esindamise õigus. Seega ei ületanud kostja lepingute sõlmimisel oma volitusi. KÜ ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit kostja pädevuse ulatuse või kohustuste kohta, mille tõttu puudus maakohtul võimalus hinnata kostja tegevust võimaliku kahju tekitamise seisukohalt. Kohtul ei olnud võimalust hinnata, kas kostja pani toime õigusvastase teo, mille tagajärjel tekkis KÜ-l Jaaniku 6 varaline kahju. Kostjal (nagu ka teistel juhatuse liikmetel) oli õigus esindada korteriühistut üksinda ja sõlmida korteriühistu nimel lepinguid, mistõttu sellist tegevust ei saa lugeda õigusvastaseks käitumiseks. Õiguspärase tegevuse tagajärjel tekkinud kahju ei kuulu aga hüvitamisele. Puudub ka põhjuslik seos KÜ-l oletatava kahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel. Kuna ka J.P., E.K. ja L.K. võisid samuti piiramatult KÜ nimel tehinguid sõlmida, siis ei ole välistatud, et võimalik rahaliste vahendite puudujääk võis tekkida hoopis teiste juhatuse liikmete ebaseadusliku tegevuse tagajärjel.
Kohus leidis, et KÜ Jaaniku 6 pangakontol raha puudumise tõttu kommunaalmaksete tasumise eelistamine riigimaksude tasumisele on normaalne majanduslik risk. Kommunaalteenuste eest tasumata jätmine oleks kaasa toonud soojusenergiaga varustamise katkestamise ja täiendava kahju kõikidele KÜ liikmetele. Maksu- ja Tolliameti poolt rakendatud trahv oli märgatavalt väiksem KÜ liikmetel tekkida võinud kahjust. Kohus leidis, et kostja täitis KÜ Jaaniku 6 juhatuse liikmena oma kohustusi tavaliselt oodatava hoolsusega. Seda tõendab ka asjaolu, et KÜ ei pöördunud kirjaliku avaldusega majanduspolitseisse kostja tegevuse uurimiseks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.KÜ Jaaniku 6 esitas Viru Maakohtu 9. detsembri 2011 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsus tühistada ja teha ringkonnakohtus uus otsus, millega hagi rahuldada, ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on ekslik maakohtu seisukoht, et OÜ Geoks Vara poolt KÜ Jaaniku 6 raamatupidamise dokumentide kontrollimine oli vastuolus KÜ põhikirja sätetega. Põhikirja sätted ei piira raamatupidamise dokumentide kontrollimist, vaid sätestavad majandustegevuse kontrolli, alused ja tagatised. Samuti on ekslik kohtu arvamus, et põhikirja kohaselt võis ühistu raamatupidamise õiget pidamist ja juhatuse liikme tegevuse õigsust kontorollida ainult kas KÜ revisjonikomisjon või riiklikud kontrolliorganid. Põhikirjaga ei ole tegelikult sätestatud piirangud korteriühistu raamatupidamise õige pidamise või juhatuse liikme tegevuse kontrollimiseks. Kui apellandi põhikirjast tuleneks piirangud raamatupidamise õigsuse kontrollimisele, omaks need piirangud õiguslikku tähendust ainult apellandi jaoks; 2) on ebaselge ja põhjendamatu kohtu väide, et OÜ Geoks Vara poolt tuvastatud KÜ Jaaniku 6 rahaliste vahendite puudujääk tuli lugeda mitteusaldusväärseks, kuna OÜ-l Geoks Vara ei olnud õigust kontrollida KÜ raamatupidamise õigsust. Apellant ei tõendanud vastustaja poolt tekitatud kahju ainult OÜ Geoks Vara poolt koostatud kontrollakti alusel, vaid ka teiste kohtule esitatud tõendite abil (nt e-maksuameti väljavõte, täpne kahjuarvestus, pangaväljavõtte, avansiaruanded). Esitatud kontrollakti peaks kohus hindama teiste tõenditega kogumis; 3) ei nõustu apellant kohtu arvamusega, et tema ei ole esitanud kohtule tõendeid varalise kahju tekkimise kohta vastustaja juhatuse liikmeks ja raamatupidajaks olemise ajal. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta ja kohtuotsuses analüüsimata apellandi poolt kahju tõendamiseks esitatud tõendid (t lk 49-157); 4) peaks kohus hagimenetluse käigus tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite alusel hagi rahuldama. Ei olnud vaidlust, et vastustaja omas ainuisikuliselt juurdepääsu apellandi pangakontole nii deebetkaardi kasutamisega maksete tegemiseks kui ka internetipanga vahendusel kuni 2. septembrini 2009; vastustaja ei tasunud alates veebruarist 2009 KÜ Jaaniku 6 töötajate töötasudelt makseid, mille tulemusena nõudis Maksu- ja Tolliamet apellandilt veel täiendavate intresside tasumist; raamatupidamise taastamiseks tasus KÜ Jaaniku 6 OÜ-le Geoks Vara 5000 kr. Apellandi poolt esitatud tõenditest (lk 49-157) nähtub, kui palju raha laekus apellandi pangaarvele, kui palju vastustaja kasutas erinevate ülekannete tegemiseks ja kui palju võttis ta sularahana välja. 11 116,24 kr suhtes puudusid kuludokumendid, mõned kuludokumendid olid absurdsed ja seal märgitud kulutused põhjendamatud, mistõttu apellant neid ei arvestanud; 5) peab juhatuse liige MTÜS § 32 lg 1 alusel oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Hoolsuskohustuse täitmiseks tuleb pidada äriühingule võimalikult soodsat tegevuse planeerimist ja äriühingule võimalikult soodsat tegutsemist. Vastustaja võttis apellandilt 11 116,24 kr ning ei esitanud tõendeid, et antud summa oli võetud seoses hageja tegevusega. Ühistu vahendite võtmine eesmärgil, mis ei ole seotud ühistu tegevusega, ja/või nende vahendite mittetagastamine ühistule ei ole käsitletav hoolsuskohustuse täitmisena. Tekkinud kahju hüvitamist nõuab apellant VÕS §-de 127 ja 128 alusel.
5.Vastustaja V. Ionova apellatsioonkaebusele ei vastanud
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaal- ja menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja menetlemisel rikkunud oluliselt kohtu selgitamiskohustust, kõigi tõendite hindamise kohustust ja ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik neid puudusi ise kõrvaldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Käesolevas asjas on vaidluse põhisisuks see, kas kostja, olles hageja juhatuse esimees alates
10.septembrist 2008 kuni 25. septembrini 2009, osutades samal ajal hagejale ka raamatupidamisteenust ja omades ainuisikulist juurdepääsu korteriühistu pangaarvele, tekitas hagejale kahju kokku 16 891,24 krooni, millest 11116,24 krooni on kahju seoses mittevajalike väljamaksetega hageja arvelt, 5000 krooni on kahju kostjale pandud raamatupidamisarvestuse pidamise ja raamatupidamise aruannete koostamise kohustuse rikkumisega, kuna nimetatud summa pidi hageja tasuma OÜ-le Geoks Vara korteriühistu raamatupidamise taastamiseks ning 775 krooni kahju seisneb täiendavas makses maksuametile. Hageja märgib nõude õigusliku alusena MTÜS § 32 lg 1, mille kohaselt peab mittetulundusühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ja MTÜS § 32 lg 2, mille kohaselt vastutab kahju tekitanud ühingu juhatuse liige tekitatud kahju eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
8.Juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Tuvastamaks kostja võimaliku vastutuse eeldused, peab hageja kõigepealt tõendama, et juhatuse liige (kostja) on rikkunud oma ametikohustusi ja just rikkumise tõttu tekkis korteriühistule kahju. Seejärel peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et kohustuse rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103). Hageja ei ole maakohtu menetluses nimetatud asjaolusid tõendanud. Maakohus rikkus TsMS § 347 lg 5 ja 351 lg 1 ja 2 sätteid sellega, et on jätnud täielikult täitmata kohtu selgitamiskohustuse ja ei ole välja selgitanud nõude rahuldamise aluseks oleva õigusnormi kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid, mistõttu ei saanud maakohus juba seetõttu õigesti hinnata ka nende asjaolude tõendatust ja tõendamiskoormise jaotust poolte vahel ning nimetatut pooltele selgitada.
9.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et asja lahendamisel tuleb eristada kostja kui juhatuse liikme ja tema kui hagejale raamatupidamise teenuseid osutanud isiku vastutust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-134-02 leidnud, et juhatuse liikmeks olek ei välista töösuhet ühistuga ja töölepingu seaduse kohaldamist, kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme ühistu juhtimise ja esindamise kohustuste täitmist. Hagiavalduse kohaselt on osa hageja etteheiteid kostjale (hageja täiendav kulu raamatupidamisele 5000 krooni) seotud tema kui raamatupidamisarvestuse pidamist ja raamatupidamise aruannete koostamise kohustust täitma pidanud isikuga. MTÜS § 35 kohaselt korraldab juhatus mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Raamatupidamisarvestuse pidamise kohustus ja raamatupidamise aruannete koostamise kohustus ei ole korteriühistu juhatuse liikme seadusest tulenevad kohustused, samuti ei tulene nimetatud kohustused korteriühistu põhikirjast. Seega oli hagejal kostjaga raamatupidajana töötamiseks sõlmitud tööleping või muu tsiviilõiguslik leping ja nimetatud lepingu võimaliku rikkumise korral kahju tekitamise eest ei saa kostja vastutada MTÜS § 32 alusel, vaid tema vastutus tuleneb tema töötamise perioodil kehtinud tööseadusandlusest. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et uus töölepinguseadus kehtib alates
1.juulist 2009 ja nimetatud seaduse § 131 lg 1 kohaselt enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Kui pooled sõlmisid kostjaga raamatupidamise teenuste osutamiseks muu sisuga lepingu kui töölepingu, siis
vastutab kostja lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest võlaõigusseaduse sätete alusel. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul nimetatud asjaolule tähelepanu pöörata ja selgitada välja, kas ja millise sisuga kokkuleppe pooled sõlmisid hagejale raamatupidamise teenuste osutamiseks ning vajadusel hagejale selgitada oma nõude täpsustamise vajadust. Ringkonnakohus ei nõustu käesoleva vaidluse kontekstis maakohtu järeldusega, et OÜ Geoks Vara poolt osutatud teenuse eest pidi tasuma selle tellinud isik, mitte aga kostja. Hageja ei nõua kostjalt teenuse eest tasumist, vaid kahju hüvitamist.
10.Põhjendatud on apellatsioonkaebuses esitatud väited selles, et maakohus rikkus TsMS § 232, § 436, § 442 lg 8 sätteid eelkõige sellega, et ei ole täitnud talle seadusega pandud kohustust hinnata kõiki asjas esitatud tõendeid ning teha seda igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, märkides tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seda ka kohtuotsuse põhjendavas osas. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima, kuid kohus ei ole seda teinud. Maakohus on küll tõendeid valikuliselt ja tõendile täpselt viitamata hinnanud, kuid selles osas ei ole maakohus olnud järjekindel. Seetõttu on maakohus rikkunud ka kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (TsMS § 436 lg 1). Maakohus on jätnud selgelt hindamata nii hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud KÜ Jaaniku 6 raamatupidamisdokumendid 110-l lehel, kui ka kostja poolt kohtule 21. novembril 2010 (I kd lk 159) esitatud 21 dokumentaalset tõendit, millega kostja soovis tõendada, et OÜ Geoks Vara on koostanud oma arvamuse puudulike alusdokumentide alusel. Nimetatud tõenditele on kostja viidanud ka kohtuistungil (I kd lk 191), kuid kohus ei ole kohtuistungil neid tõendeid uurinud ega küsinud nende tõendite osas ka hageja seisukohta. Maakohtu järeldus otsuse lk-l 7 selles, et puudujäägid olid KÜ Jaaniku 6 poolt kunstlikult tekitatud, sest kõikide V. Ionova poolt üleantud dokumentide arvestamise korral oleksid olnud kõik V. Ionova poolt tehtud kulutused dokumentaalselt tõendatud, st tegelikkuses ei olnud KÜ Jaaniku 6 rahaliste vahendite osas varalist kahju kandnud, on ebaselge, kuna ei põhine tõendite analüüsil. Maakohus ei ole sellist järeldust tehes andnud eelnevalt hinnangut, kas kostja poolt esitatud 21-s dokumendis kajastatud kulutused olid korteriühistule vajalikud või kasulikud.
11.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid hagejal varalise kahju tekkimise kohta kostja juhatuse liikmeks ja raamatupidajaks olemise ajal. Hageja esitas nimetatud väite tõendamiseks OÜ Geoks Vara poolt koostatud Korteriühistu Jaaniku 6 finantstegevuse kontrollakti ajavahemikus 2008 oktoobrist kuni 2009 juulini, samuti korteriühistu raamatupidamisdokumendid. Maakohus hindas OÜ Geoks Vara kontrollakti ja selles avaldatud järeldust mitteusaldusväärseks seetõttu, et maakohtu seisukoha kohaselt ei olnud OÜ-l Geoks Vara õigust kontrollida hageja raamatupidamise õigsust. Nimetatud maakohtu järeldus on meelevaldne ja ei ole kooskõlas ei seaduse ega ka KÜ põhikirjaga. Korteriühistu põhikirja p 5.9 sätestab, et ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad seaduses sätestatud korras ühistu revisjonikomisjon ja teised kontrollorganid. Nimetatu ei tähenda, et korteriühistu juhatus ei või pöörduda vastava asjatundja poole arvamuse saamiseks, sh OÜ Geoks Vara poole, raamatupidamise olukorra kohta arvamuse saamiseks. KÜ 26. jaanuari 2010 üldkoosoleku protokollist nähtub, et päevakorras oli raamatupidaja aruande kuulamine dokumentide taastamisest 2008 – 2009 aastate kohta. Samast kuupäevaga on dateeritud ka OÜ Geoks Vara kontrollakt. Apellatsioonkaebuse kohaselt alustas kostja tegevuse kontrollimist hageja uus juhatus, kelle pädevuses on põhikirja p 6.12.3 kohaselt ka raamatupidamise korraldamine. Revisjonikomisjon on korteriühistu sisene kontrollorgan, kelle ülesandeks on kontrollida juhatuse tegevust. Seega ei reguleeri maakohtu poolt viidatud KÜ põhikirja p 5.9 juhatuse õigust sõlmida lepinguid raamatupidamise korraldamiseks või raamatupidamise õigsuse kontrollimiseks. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul uuesti hinnata OÜ Geoks Vara hinnangut kui dokumentaalset tõendit ja kõrvutada seda muude asjas esitatud tõenditega, sh kostja poolt esitatud tõenditega. Ainuüksi asjaolu, et OÜ Geoks Vara ei kuulanud enne kontrollakti koostamist ära kostja selgitusi, ei muuda aktis esitatud arvamust vääraks ja erapoolikuks, küll aga tuleb maakohtul kontrollaktile hinnangu andmisel arvestada ka kostja seisukohtadega.
12.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asjas oleks usaldusväärne üksnes selline tõend (kontrollakt), mis on koostatud kas revisjonikomisjoni või majanduspolitsei poolt. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Asjaolu, et kostja väidetavale tegevusele ei ole oma hinnangut andnud majanduspolitsei või prokuratuur, ei välista nimetatud hagi rahuldamist, kui hageja tõendab oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. See, et hageja ei ole pöördunud avaldusega majanduspolitsei poole, ei tõenda, et kostja täitis oma kohustusi juhatus liikmena tavaliselt oodatava hoolega. Maakohtu selline järeldus on vastuolus poolte tõendamiskoormusega ja meelevaldne.
13.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et asjas puuduvad tõendid kostja kui juhatuse liikme pädevuse kohta. Juriidilise isiku juhtorgani (juhatuse) liikme pädevus tuleneb seadusest ja põhikirjast (TsÜS § 31 lg 3). Eelkõige on korteriühistu juhatuse liikme pädevus KÜS § 1 lg 2 kohaselt sätestatud MTÜS §-des 27 ja 28. KÜ põhikirjas on juhatuse liikme pädevus sätestatud punktis 6.12.
14.TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus otsuses asjaolu hinnata erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Käesolevas menetluses ei ole kumbki pool viidanud sellele, et võimaliku rahaliste vahendite puudujäägi võisid hagejale tekitada ülejäänud juhatuse liikmed J.P., E.K. või L.K. seadusevastase tegevusega. Nimetatud maakohtu järeldus on täielikult oletuslikku laadi ja ei ole kooskõlas menetluses poolte poolt avaldatuga.
15.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme nii eelmenetluse läbiviimisel, asja arutamisel kohtuistungil kui ka kohtuotsuse tegemisel sellises ulatuses, et ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada ringkonnakohtu poolt antud juhistega. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka asjaolule, et mitte kõik poolte poolt kohtule esitatud tõendid ei ole eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Nii on tl 51-57, 160-161 ja 175 asuvad tõendid üksnes vene keelsed. TsMS § 33 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta dokumentaalse tõendi tähelepanuta.
16.TsMS § 173 lg 3 alusel jätta menetluskulude jaotus maakohtu arutamisel.
Kai Kullerkupp
Üllar Roostoja
otsustada asja uuel
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.