Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.05.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-50345
Tsiviilasi
M K i hagi Swedbank AS-i vastu laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.01.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M K i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja M K (isikukood XXXXXXX), esindaja Reimo Mets Vastustaja/kostja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), esindaja Indrek Kumm
Kohtuistungi toimumise aeg
30.04.2014
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 13.01.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud
tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.29.11.2012 esitas M K (hageja) Pärnu Maakohtule Swedbank AS-i (kostja) vastu hagi laenulepingu nr 08-022586-EV ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks ja sundtäitmise täiteasjas nr 176/2012/2324 lubamatuks tunnistamiseks. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 15.02.2008 laenulepingu nr 08-022586-EV. Lepingu punkti 3.16 kohaselt seati laenu tagatiseks kostja kasuks hüpoteek kinnistule registriosa nr 296137 asukohaga Kehtna vald, Pae küla, Tagapere. 26.09.2012 ütles kostja laenulepingu nr 08-022586-EV ühepoolselt üles. Ülesütlemisteate sai hageja kätte lihtpostiga 26.10.2012. Samal kuupäeval saatis hageja läbi esindaja kostjale vastuskirja, milles toonitas, et ei nõustu erakorralise ülesütlemisega ja küsis, milles on probleem, kuna teates ei olnud ühtegi adekvaatset põhjendust, miks leping üles öeldi. 29.10.2012 alustas kohtutäitur Rocki Albert täitemenetlust täiteasjas nr 176/2012/2324. Täitmisteate sai hageja kätte 19.11.2012 tähitud kirjaga. Sisuliselt alustas kohtutäitur hüpoteegipidaja avalduse alusel kinnistu realiseerimisega.
3.Hageja ei pidanud alustatud täitemenetlust enda suhtes õiglaseks ning seaduspäraseks ning palus tunnistada sundtäitmise lubamatuks järgmistel põhjustel. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 19 lõike 1 kohaselt võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist, kui täitedokumendis sisalduv nõue muutub sissenõutavaks. Täitedokumendist (so laenulepingust) nähtuv tingimus (so laenulepingu lõpptähtaeg) ei olnud saabunud, kuna hageja oli laenulepingu ülesütlemise avalduse vaidlustanud või vähemalt oli tegemist pooltevaheliste läbirääkimistega. Kostja on käitunud pahauskselt, kuna esitas läbirääkimiste perioodil avalduse täitemenetluse alustamiseks.
4.Kostja rikkus teavitamiskohustust, kuna jättis Hilja Sile lepingu ülesütlemisest ja nõude sissenõutavaks muutumisest teatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lõige 2 kehtestab võlausaldajale teatamiskohustuse, mille eesmärgiks on vältida käendaja vastutuse suurenemist põhivõlgniku poolt kohustuste rikkumise korral.
5.Laenulepingu ülesütlemise teatis ei ole kooskõlas lepingu üldise eesmärgiga. On ebaproportsionaalne nõuda lepingu lõpetamist, kui lepinguliste kohustuste üldmaksumus on 70 000 eurot ja võlgnevus 587 eurot, mis on kogu lepingu mahust alla 1% (t lk 118). Taoline käitumine ei ole kooskõlas lepingu sõlmimise eesmärkidega ning on ebaproportsionaalne ja ebamõistlik õiguskaitsevahend. Seega oli ülesütlemisavaldus hea usu vastane.
6.Ülesütlemisteatisest ei selgu, milliste konkreetsete kohustuste mittetäitmist hagejale ette heidetakse. Laenulepingu tüüptingimuste punkti 11.1.2 kohaselt on pangal õigus laenuleping ühepoolselt üles öelda, kui laenusaaja ei täida oma kohustusi
maksekohustustest tulenevatel tingimustel ja on sh täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma osamaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast 2 nädala möödumist pangalt vastavasisulise nõude saamist või ei tasu viivist. Eeltoodu tõttu leidis hageja, et laenulepingu ülesütlemine oli täielikult põhjendamata.
7.Kostja nõue on ebaselge, kuna täitmiseks antud summa ja reaalsuses antud summade vahel on erinevus. Seega on ilmselge, et antud suuruses ei ole nõude täitmine lubatud. Sissenõudja on kohtutäiturit eksitanud ja viimane peaks kontrollima, kas nõue põhineb õiguslikul alusel. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saamise, so 10.09.2012, seisuga oli hageja võlgnevuses ühe põhiosamaksega ja 13 järjestikuse intressimaksega. Lepingu ülesütlemise seisuga 26.09.2012 oli hageja püsivalt võlgnevuses kahe põhiosamaksega ja 14 järjestikuse intressimaksega. Püsiv viivisevõlgnevus tekkis hagejal alates 20.03.2011.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lõike 1 ja lepingu tüüptingimuste punkti 11.1.2 kohaselt võib krediidiandja osamaksetega tagastatava tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks, koos avaldusega, et ütleb tähtaja jooksul mittetasumise korral lepingu üles. VÕS-i kommentaaride kohaselt tähendab osamakse põhiosamakset koos intressiga. Seega esines kostjal õiguslik alus lepingu ülesütlemiseks maksekohustuste rikkumise tõttu.
10.Kostja on hagejale ja laenu kaastaotlejale edastanud nii lepingu ülesütlemise hoiatuse kui lepingu ülesütlemisteate nii tava-, tähitud kui e-postiga lepingus märgitud kontaktaadressidele (t lk 91–104). Lepingu tüüptingimuste punkti 12.4 kohaselt edastatakse lepinguga seotud teated teisele poolele lepingus või hilisemas kirjalikus teates märgitud posti või e-posti aadressil. Tüüptingimuste punkti 10.4.1 kohaselt on hageja ja kaaslaenutaotleja kohustatud 5 pangapäeva jooksul oma kontaktandmete muutumisest teatama. Kuna kostja tegi kõik endast oleneva, et oma tahteavaldused hagejale ja kaaslaenutaotlejale kätte toimetada, tuleb need lepingu tüüptingimuste ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 alusel lugeda kättetoimetatuks isegi juhul, kui hageja ja kaaslaenutaotleja ei oleks neid reaalselt kätte saanud.
11.TsÜS § 147 lõike 2, VÕS § 82 ja lepingu tüüptingimuste punkti 11.1 alusel muutus kostja nõue sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega 26.09.2012. Ülesütlemisele vastuväidete esitamine või infopäring või täiendav kokkuleppesoov ei muuda kehtivat ülesütlemist õigustühiseks. Kostjale jäi arusaamatuks hageja väide, et tagatisvara realiseerimiseks peab olema kinnisasja omaniku luba, samuti tema käsitlus lepinguga seotud isikutest. H S ei ole laenu käendaja, vaid kaastaotleja ning ta ei ole seotud lepingu tagatiseks oleva ja hüpoteegiga koormatud kinnisasjaga.
12.Hageja on vaidlustanud võlasumma suuruse, toomata välja konkreetseid vastuväiteid või tõendeid. Hageja on kostjale ette heitnud lepingu lõpetamist liiga väikese põhivõla võlgnevuse pärast, kuid jätnud tähelepanuta hageja pikaajalise (rohkem kui aasta) intressija viivisevõlgnevuse. Kui hageja on üle aasta olnud oma kohustuste täitmisega viivituses, on põhjendamatu ja pahatahtlik väita, et lepingu ülesütlemine oli arusaamatu, pahatahtlik või põhjendamatu.
Esimese astme kohtu otsus
13.Pärnu Maakohus jättis 13.01.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.
14.Vaidlus puudub selles, et hageja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja peamine vastuväide laenulepingu ülesütlemisele on selle aluseks oleva võlasumma väiksus võrreldes hageja laenukohustuse suurusega, mis hageja hinnangul viitab kostja pahatahtlikkusele (t lk 117–118).
15.Kohtu hinnangul on hageja sellekohased väited asjakohatud. Hageja on lepingu kehtivuse perioodil korduvalt olnud võlgnevuses kolme järjestikuse osamakse ulatuses (näiteks perioodil veebruar 2011 kuni august 2011 (t lk 72–73)). Lepingu ülesütlemise ajal oli hageja võlgnevuses kahe järjestikuse põhiosa maksega ja 14 järjestikuse intressimaksega. Samuti oli hagejal välja kujunenud püsiv viivisevõlgnevus.
16.Kohus nõustus kostja seisukohaga, et osamaksetena tagastatava krediidi puhul tähendab osamakse laenu põhiosa makset koos intressiga, milliselt on osamakse määratletud ka krediidilepingu maksegraafikus. Seega oli kostjal lepingust ja VÕS § 416 lõikest 1 tulenev alus laenulepingu ülesütlemiseks. Kuna hageja ei olnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud juba pika aja vältel, on põhjendamatu kahtlustada teist lepingupoolt lepingu ülesütlemise korral pahatahtlikkuses.
17.Hageja väited, et kaaslaenusaaja H S ei ole lepingu ülesütlemise hoiatust ja ülesütlemisteadet saanud või seda ei ole talle edastatud, on tõendamata. Kostja on tõendanud, et ta on vastavad teated seaduses ettenähtud viisil mõlemale laenusaajale edastanud (t lk 91–104).
18.Kuna hageja talle antud täiendava tähtaja vältel võlgnevust ei likvideerinud ning peale ülesütlemisteate saamist kohustust täitma ei asunud, oli kostja õigustatud pöörduma kohtutäituri poole oma nõude sundtäitmiseks. Antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et pooled oleksid peale lepingu ülesütlemist pidanud läbirääkimisi võla võimaliku tasumise osas, millest tulenevalt võinuks kohtutäituri poole pöördumine olla kostja poolt ennatlik või pahatahtlik.
19.Kostja oli hagejaga valmis läbirääkimisi pidama ka kõnesoleva kohtumenetluse ajal, kuid sisuliste läbirääkimisteni ei jõutud, sest hageja ei reageerinud kostja pöördumistele (t lk 157). Seega tuleb nõustuda kostja seisukohaga, et hagi esitamine võis olla tingitud üksnes hageja soovist täitemenetluse peatamise kaudu takistada kostja nõude rahuldamist tagatisvara arvel. Apellatsioonkaebus
20.12.02.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda.
21.Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud valesti tõendeid, jätnud tähelepanuta hageja toodud väited ning rajanud otsuse subjektiivsetele arvamustele, mitte esitatud tõenditele. Kohus on leidnud, et lepingu ülesütlemise ajal oli hageja võlgnevuses kahe järjestikuse põhiosa maksega ja 14 järjestikuse intressimaksega, milline asjaolu tõendab hageja hinnangul seda, et laenulepingu ülesütlemiseks puudus alus ja kostja käitus oma õiguste teostamisel pahauskselt. Laenulepingu järgi võis selle üles öelda, kui viivituses ollakse kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Sellist viivitust aga lepingu ülesütlemise ajal ei esinenud ja asjaolu, et kostja jättis 2011. aastal (t lk 72–73) oma
õiguse kasutamata, ei saa olla aluseks nõude realiseerimisele 26.09.2012 ülesütlemisavalduse alusel. Kostja ei ole ülesütlemisavalduses viidanud sellisele asjaolule, seega ei ole tal ka õigust tugineda hageja varasemale maksedistsipliini rikkumisele.
22.Hageja ei nõustu kohtu järeldustega ka selles, et kaaslaenusaajale H S on lepingu ülesütlemise hoiatused edastatud ja saadetud. Hagejale jääb arusaamatuks kohtu viide seadusele, mille kohaselt oleks kostja teated justkui loetud edastatuks. Hageja väitis, et H.S ei ole vastavaid teatisi kätte saanud ja ka kostja ise möönis, et tähtkirjad on tagasi tulnud, kuna ei ole kätte toimetatud. Seega on kohus eksinud tõendite hindamisel, antud asjaolu ei ole tõendamist leidnud. Samuti on kohus jätnud täitmata selgituskohustuse, et kellel oleks tulnud antud asjaolu tõendada. Hageja ei pea õigeks, et peab kostjapoolseid asjaolusid tõendama, hagejal oleks olnud sellise küsimuse tõusetumisel võimalik H.S tunnistajana ülekuulamist taotleda ja küsida otse tunnistajalt, kas ta on antud kirjad kätte saanud. Kirja saatmise kohta on kostja väited paljasõnalised.
23.Tõele ei vasta ka kohtu järeldus sellest, et pooled ei ole pidanud läbirääkimisi. Peale ülesütlemisteatise saamist on hageja esindaja edastanud kostjale kirja ja andnud teada, et ei nõustu lepingu ülesütlemisega. Kostja aga käitus pahatahtlikult ja edastas täitmisavalduse sundtäitmise alustamiseks perioodil, mil hageja ootas kostjalt vastust. Kostja oli teadlik, et hageja ei ole ära kadunud, vaid avaldas oma vastusega valmisolekut lahendada probleem. Kohus ei ole otsust selles osas põhistanud. Kohtu järeldus, et hageja käitumine hagi esitamisel võis olla tingitud üksnes soovist täitemenetluse peatamiseks, on ennatlik ja arusaamatu, kuna täitemenetluse peatamine oli ainus õiguskaitsevahend sundimaks kostjat asuma läbirääkimistele. Lepinguliste läbirääkimiste käigus ja teades, et hageja on esitanud vastuväite lepingu ülesütlemise kohta, oli kostja käitumine hageja hinnangul vääritu ja vastuolus hea usu põhimõttega.
24.Hageja on antud situatsioonis nõrgemas positsioonis ja on tarbija, kelle suhtes pank on jätnud selgitamata õiguslikud tagajärjed ja on ära kasutanud hageja kui nõrgema poole positsiooni. Samuti on kostja saanud igakuiselt hagejalt raha, mistõttu ei ole õige ka kostja nõue. Hageja on maksnud kogu menetluse perioodi vältel igakuiselt pangale 32 eurot, mille pank on arvestanud hageja kohustuste katteks.
25.Kohus ei ole otsuses käsitlenud hageja tuvastushagisse puutuvat nõuet ja on jätnud selles osas hageja nõude täielikult selgitamata. Sellega on kohus rikkunud menetlusõigusnorme. Juhul, kui kohtule oli hageja vastav nõue ebaselge, oli kohtul kohustus täita selgitamiskohustust. Kohus ei ole aga nõudnud hagejalt täiendavalt tuvastushagisse puutuva selgitamist või täiendavate tõendite esitamist, seega pidi olema kohtule tuvastushagi sisu selge. Vastustaja seisukoht
26.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
27.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis oleks saanud viia ebaõige lahendi tegemiseni. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende
tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
28.Maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, käsitledes otsuse põhjendavas osas asjaolusid, millised andsid laenuandjale VÕS § 416 lõikest 1 tuleneva aluse hagejaga sõlmitud laenulepingu ülesütlemiseks. Samuti leidis maakohus, et kostja oli õigustatud pöörduma oma nõude sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Seega ei saa nõustuda apellandiga selles, nagu ei oleks maakohus otsuses käsitlenud hageja tuvastusnõuet.
29.Kaebuses jääb hageja samadele seisukohtadele, milliste alusel esitas ta hagiavalduse. Vastavaid seisukohti on maakohus vaidlustatud otsuses asjakohases ulatuses käsitlenud. Kolleegium nõustub maakohtu käsitlusega ega korda seda (TsMS § 654 lõige 6).
30.Iseenesest asjakohane on hageja käsitlus selle kohta, et kostja võis laenulepingu üles öelda laenaja ja kaaslaenaja suhtes ühiselt. Leping sai lõppeda mõlema kaaslaenaja suhtes korraga ajast, mil mõlemale oli esitatud nõuetekohane ülesütlemise avaldus. Kostja tõendas 10.09.2012 avaldustega (t lk 90, 93), et esitas selged lepingu ülesütlemise tahteavaldused mõlemale kaaslaenajale. Seejuures tõendas kostja kaaslaenajale avalduse saatmist kõigile kontaktaadressidele, millised oli H.S ise lepingupoolele teatanud. Hageja vastupidist ei tõendanud. Laenusaaja ja kaaslaenaja kohustusid tüüptingimuste p-s 10.4.1 teavitama laenuandjat 5 päeva jooksul oma isikuandmete, elukoha ja/või teiste kontaktandmete muutumisest. Seega oli kostjal õigus lugeda tahteavaldus kaaslaenajale kätte toimetatuks TsÜS § 70 alusel.
31.Kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.