Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
13.01.2014 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-50345
Hagi ese
Laenulepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue 7000 eurot
Hagi hind Menetlusosalised
Hageja: Marili Kärner xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxxxxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: Reimo Mets OÜ Õigusinfo e-post: [email protected] Kostja: Swedbank AS 10060701 asukoht: Tallinn, Liivalaia 8 Esindaja: Indrek Kumm e-post: [email protected]
Istungi toimumise aeg
12.12.2013
Jätta hagi rahuldamata. Tühistada hagi tagamine, so täitemenetluse peatamine täiteasjas nr.xxxxxxxxxxxxx, kohtuotsuse jõustumisel.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab hageja. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 15.02.2008 sõlmis kostja hagejaga laenulepingu nr.08-022586-EV. Lepingu p.3.16 kohaselt seati laenu tagatiseks kostja kasuks hüpoteek kinnistule registriosa nr.xxxxxx asukohaga xxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxxxxx. 26.09.2012 ütles kostja laenulepingu nr.08-022586-EV ühepoolselt üles. Ülesütlemis teate sai hageja kätte lihtpostiga 26.10.2012. Samal kuupäeval saatis hageja läbi esindaja kostjale vastuskirja, milles toonitas, et ei nõustu erakorralise ülesütlemisega ja küsis, milles on probleem, kuna ülesütlemisteates ei olnud ühtegi adekvaatset põhjendust, miks leping üles öeldi. 29.10.2012 alustas kohtutäitur Rocki Albert täitemenetlust täiteasjas nr.xxxxxxxxxxxxx. Täitmisteate sai hageja kätte 19.11.2012 tähitud kirjaga. Sisuliselt alustas kohtutäitur hüpoteegipidaja avalduse alusel kinnistu realiseerimisega. Hageja ei pea alustatud täitemenetlust enda suhtes õiglaseks ning seaduspäraseks ning palub tunnistada sundtäitmise lubamatuks järgmistel põhjustel: 1) TMS § 19 lg.1 kohaselt võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist, kui täitedokumendis sisalduv nõue muutub sissenõutavaks. Täitedokumendist (so Laenulepingus) nähtuv tingimus, so laenulepingu lõpptähtaeg ei olnud saabunud, kuna hageja oli laenulepingu ülesütlemise avalduse vaidlustanud või vähemalt oli tegemist pooltevaheliste läbirääkimistega. Kostja on käitunud pahauskselt, kuna esitas läbirääkimiste perioodil avalduse täitemenetluse alustamiseks. 2) Kostja on rikkunud teavitamiskohustust, kuna jättis H S lepingu ülesütlemisest ja nõude sissenõutavaks muutumisest teatamata. VÕS § 145 lg.2 kehtestab võlausaldajale teatamiskohustuse, mille eesmärgiks on vältida käendaja vastutuse suurenemist põhivõlgniku poolt kohustuste rikkumise korral. 3) Laenulepingu ülesütlemise teatis ei ole kooskõlas lepingu üldise eesmärgiga. Hageja hinnnagul on ebaproportsionaalne nõuda lepingu lõpetamist, kui lepinguliste kohustuste üldmaksumus on 70 000 eurot ja võlgnevus 587 eurot, mis on kogu lepingu mahust alla 1% /t.l.118/. Taoline käitumine ei ole kooskõlas lepingu sõlmimise eesmärkidega ning on ebaproportsionaalne ja ebamõistlik õiguskaitsevahend. Seega oli ülesütlemisavaldus hea usu vastane. 4) Ülesütlemisteatisest ei selgu, milliste konkreetsete kohustuste mittetäitmist hagejale ette heidetakse. Laenulepingu tüüptingimuste p.11.1.2 kohaselt on pangal õigus laenuleping ühepoolselt üles öelda, kui ta ei täida oma kohustusi maksekohustustest tulenevatel tingimustel ja on sh täielikult või osaliselt viivituses 3 üksteisele järgneva laenusumma
osamaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast 2 nädala möödumist pangalt vastavasisulise nõude saamist või ei tasu viivist. Eeltoodu tõttu on hageja seisukohal, et laenulepingu ülesütlemine oli täielikult põhjendamata. 5) Kostja nõue on ebaselge, kuna täitmiseks antud summa ja reaalsuses antud summade vahel on erinevus. Seega on ilmselge, et antud suuruses ei ole nõude täitmine lubatud. Sissenõudja on kohtutäiturit eksitanud ja viimane peaks kontrollima, kas nõue põhineb õiguslikul alusel. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja laenulepingu nr.08-022586-EV ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamist. Kostja seisukoht Kostja hagiga ei nõustu ja palub selle jätta täies ulatuses rahuldamata. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saamise seisuga, so 10.09.2012 oli hageja võlgnevuses ühe põhiosamaksega ja 13 järjestikuse intressimaksega. Lepingu ülesütlemise seisuga, so 26.09.2013 oli hageja püsivalt võlgnevuses 2 põhiosamaksega ja 14 järjestikuse intressimaksega. Püsiv viivisevõlgnevus tekkis hagejal alates 20.03.2011. VÕS § 416 lg.1 (ja lepingu tüüptingimuste p.11.1.2) kohaselt võib krediidiandja osamaksetega tagastatava tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks, koos avaldusega, et ütleb tähtaja jooksul mittetasumise korral lepingu üles. Võlaõigusseaduse kommentaaride kohaselt tähendab osamakse põhiosamakset koos intressiga. Seega esines kostjal õiguslik alus lepingu ülesütlemiseks maksekohustuste rikkumise tõttu. Kostja on hagejale ja laenu kaastaotlejale edastanud lepingu ülesütlemise hoiatuse kui lepingu ülesütlemisteate nii tava-, tähitud, kui e-postiga lepingus märgitud kontaktaadressidele /t.l.91104/. Lepingu tüüptingimuste p.12.4 kohaselt edastatakse lepinguga seotud teated teisele poolele lepingus või hilisemas kirjalikus teates märgitud posti või e-posti aadressil.Tüüptingimuste p.10.4.1. kohaselt on hageja ja kaaslaenutaotleja kohustatud 5 pangapäeva jooksul oma kontaktandmete muutumisest teatama. Kuna kostja on teinud kõik endast oleneva, et oma tahteavaldused hagejale ja kaaslaenutaotlejale kätte toimetada, tuleb need lepingu tüüptingimuste ja TsÜS § 70 alusel lugeda kättetoimetatuks isegi juhul, kui hageja ja kaaslaenutaotleja ei oleks neid reaalselt kätte saanud. TsÜS § 147 lg.2, VÕS § 82 ja lepingu tüüptingimuste p.11.1 alusel muutus kostja nõue sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega 26.09.2012. Ülesütlemisele vastuväidete esitamine või infopäring või täiendav kokkuleppesoov ei muuda kehtivat ülesütlemist õigustühiseks. Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, et tagatisvara realiseerimiseks peab olema kinnisasja omaniku luba, samuti tema käsitlus lepinguga seotud isikutest. H S ei ole laenu käendaja vaid kaastaotleja ning ta ei ole seotud lepingu tagatiseks oleva ja hüpoteegiga koormatud kinnisasjaga. Hageja on vaidlustanud võlasumma suuruse, toomata välja konkreetseid vastuväiteid või tõendeid. Hageja on kostjale ette heitnud lepingu lõpetamist liiga väikese põhivõla võlgnevuse pärast, kuid
jätnud tähelepanuta hageja pikaajalise (rohkem kui aasta) intressi ja viivise võlgnevuse. Kui hageja on üle aasta olnud oma kohustuste täitmisega viivituses, on põhjendamatu ja pahatahtlik väita, et lepingu ülesütlemine oli arusaamatu, pahatahtlik või põhjendamatu. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et esitatud hagi on alusetu ja rahuldamisele ei kuulu. Vaidlus puudub selles, et hageja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja peamine vastuväide laenulepingu ülesütlemisele on selle aluseks oleva võlasumma väiksus võrreldes hageja laenukohustuse suurusega, mis hageja hinnangul viitab kostja pahatahtlikkusele /t.l.117-118/. Kohtu hinnangul on hageja sellekohased väited asjakohatud. Hageja on lepingu kehtivuse perioodil korduvalt olnud võlgnevuses kolme järjestikuse osamakse ulatuses (näiteks perioodil veebruar 2011 kuni august 2011 /t.l. 72-73/). Lepingu ülesütlemise ajal oli hageja võlgnevuses 2 järjestikuse põhiosa maksega ja 14 järjestikuse intressimaksega. Samuti oli hagejal välja kujunenud püsiv viivisevõlgnevus. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et osamaksetena tagastatava krediidi puhul tähendab osamakse laenu põhiosa makset koos intressiga, milliselt on osamakse määratletud ka krediidilepingu maksegraafikus. Seega oli kostjal lepingust ja VÕS § 416 lg.1 tulenev alus laenulepingu ülesütlemiseks. Kuna hageja ei olnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud juba pika aja vältel, on põhjendamatu kahtlustada teist lepingupoolt lepingu ülesütlemise korral pahatahtlikkuses. Hageja väited, et kaaslaenusaaja H S ei ole lepingu ülesütlemise hoiatust ja ülesütlemisteadet saanud või seda ei ole talle edastatud, on tõendamata. Kostja on tõendanud, et ta on vastavad teated seaduses ettenähtud viisil mõlemale laenusaajale edastanud /t.l.91-104/. Kuna hageja talle antud täiendava tähtaja vältel võlgnevust ei likvideerinud ning peale ülesütlemisteate saamist kohustust täitma ei asunud, oli kostja õigustatud pöörduma kohtutäituri poole oma nõude sundtäitmiseks. Antud asjas ei ole tõendamist leidnud, et pooled oleksid peale lepingu ülesütlemist pidanud läbirääkimisi võla võimaliku tasumise osas, millest tulenevalt võinuks kohtutäituri poole pöördumine olla kostja poolt ennatlik või pahatahtlik. Kostja oli hagejaga valmis läbirääkimisi pidama ka kõnesoleva kohtumenetluse ajal, kuid sisuliste läbirääkimisteni ei jõutud, sest hageja ei reageerinud kostja pöördumistele /t.l.157/. Seega tuleb nõustuda kostja seisukohaga, et hagi esitamine võis olla tingitud üksnes hageja soovist täitemenetlus peatamise kaudu takistada kostja nõude rahuldamist tagatisvara arvel. TsMS § 162 lg.1 järgi kannab hagimenetluse kulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud hageja. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.