Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.05.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-29813
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank hagi HI vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse koos viivisega väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
42 403.93 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.10.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
HI apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/kostja HI (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX,
XXXXXXXXX
XXXX,
XXXXX
XXXXXXX XXXX), määratud esindaja riigi õigusabi korras adv Hannes Toodu Vastustaja/hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), esindaja Martin Velling
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.10.2013 otsus jätta muutmata.
2.
Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Mõista HIlt välja riigituludesse apellatsioonimenetluses tasumata riigilõiv 850 eurot. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib saata lahendi sundtäitmisele, kui seda ei ole täidetud 15 päeva jooksul alates jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.31.07.2012 esitas AS SEB Pank (hageja) Harju Maakohtule hagi HI (kostja) vastu võla 44.738.15 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud palus jätta hageja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Varameedia Grupp (kustutatud) 04.06.2007 laenulepingu nr 2007022685, mille alusel laenas hageja OÜ-le Varameedia Grupp 127 823.30 eurot (2 000 000 krooni) tagastamise tähtpäevaga 20.06.2009. Lepingu p 12.5 järgi oli hagejal õigus nõuda laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel viivist intressi kahekordses määras.
3.Laenulepingust nr 2007022685 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 20.06.2008 käenduslepingu nr 2008013530. Kostja võttis käenduslepinguga endale kohustuse vastutada solidaarselt OÜ-ga Varameedia Grupp laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest maksimumsumma 44 738.15 eurot (700 000 krooni) ulatuses.
4.Kuna OÜ Varameedia Grupp ei olnud võlga tasunud, ütles hageja kõnealuse laenulepingu erakorraliselt üles. Kuivõrd laenulepingu erakorralise ülesütlemisega muutus hageja nõue kogu ulatuses sissenõutavaks ka kostja vastu, palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 44 738.15 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest 44 234.25 eurot ning viivisest 503.90 eurot.
5.04.12.2012 hagiavalduse täienduses selgitas hageja, et on võlgnevuse katteks 19.02.2010 laekunud summa ümber arvestanud laenu põhiosa katteks, vähendades sellega põhiosa ning suurendades selle võrra viiviseid ja intresse ning et kostja on teinud võlgnevuste katteks 21.01.2009 ühekordse makse 2080.32 eurot (32 550 krooni). Vastavalt 06.07.2010 toimunud OÜ Varameedia Grupp (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku nõuete kaitsmise protokollile tunnustati hageja nõuet summas 130 071.88 eurot (2 035 182.62 krooni) I järgu nõudena. 22.11.2011 jaotusettepaneku kohaselt sai hageja nõude rahuldada maksimaalselt summas 78 058.33 eurot. Eelnimetatud rahasumma on tuletatud tagatiseks olnud kinnistute müügist laekuvast rahast, millest on maha arvestatud käibemaks ning 15%
pankrotimenetluse kuludeks. Jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 23.12.2011. OÜ Varameedia Grupp pankrotimenetluses on halduri poolt tehtud hagejale 20.04.2012 väljamakse 68 000 eurot. Pankrotimenetluses on lõpparuanne koostamata, kuid hagejale teadaolevalt laekub talle veel ca 2000 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus menetluse lõpetada, kuna kostja on kaotanud seoses OÜ Varameedia Grupp pankrotiga kogu oma vara, jäänud ilma elukohast ja sõiduautost. Kostja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt, vähendada väljamõistetavat summat ja viivist.
7.Poolte vahel sõlmitud käendusleping on vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg-dele 1, 2 ja 3 tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna kostjale kui füüsilisele isikule on pandud ebamõistlikult suur vastutus, mille täitmiseks tal ilmselgelt puuduvad võimalused ja mida keskmisel isikul ei ole võimalik tavapärase majandamise puhul täita.
8.Hageja on rikkunud oluliselt oma kohustusi laenu väljastamisel ning on seega osaliselt vastutav laenu tagastamata jätmise eest ning ei saa oma kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju nõuda kostjalt. Kostja hinnangul ei ole hageja läbi viinud piisavat laenuanalüüsi ega analüüsinud põhivõlgniku majanduslikku olukorda enne laenu väljastamise otsustamist ega veendunud, et laenu tagastamine oleks tagatud laenusaaja piisava krediidivõimelisusega. Juhul, kui hageja põhivõlgniku krediidivõimelisust kontrollis, pidi talle olema teada ettevõtte majanduslik olukord ja tagatiste väärtus. Antud juhul on krediidivõimelisuse hindamata jätmise tõttu langenud kogu risk tarbijast käendajale.
9.Kostja vastu algatatud täitemenetluses on hageja nõue täidetud 20 000 euro ulatuses. Hagi on aga esitatud kogu käenduse piirmäära ulatuses. 13.11.2012 kohtuistungil kohustas kohus hagejat täpsustama, milline osa nõudest on täidetud. Hageja esitas andmed vaid põhivõlgniku pankrotimenetluses tasutud summade kohta, kuid jättis esitamata andmed selle kohta, kui suures osas on nõue täidetud täitemenetluses. Kostja kinnitas, et on kohustuse osaliselt täitnud.
10.Lisaks jäi kostjale ebaselgeks hageja poolt maksete ümberarvestamine, mistõttu palus ta hagejal täpsustada, millest hageja ümberarvutusi tehes lähtus ja kuidas maksete ümberarvestusi tegi. Ka on hageja käitunud pahauskselt. Hageja ei ole menetlusele eelneval aastal kostjat kordagi hoiatanud kohtumenetluse alustamisest ega pakkunud välja kompromissettepanekuid. Menetluse käik
11.Kostja palus oma 11.03.2013 vastuses hagile kohaldada asjas aegumist. Harju Maakohus jättis 08.05.2013 vaheotsusega kostja taotluse rahuldamata. 31.07.2013 esitas kostja taotluse kolmandate isikute menetlusse kaasamiseks. 07.08.2013 määrusega jättis kohus taotluse rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
12.Harju Maakohus rahuldas 30.10.2013 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 42 403.93 eurot, millest põhivõlgnevus on 42 153.93 eurot ja viivis 250 eurot. Menetluskulud jättis kohus 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda.
13.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle:
-
-
-
-
-
-
-
Hageja ja OÜ Varameedia Grupp (pankrotis; registrikood 11192511; kustutatud) sõlmisid 04.06.2007 laenulepingu nr 2007022685 (t I kd lk 9-15), mille kohaselt hageja laenas OÜle Varameedia Grupp 127 823.30 eurot (2 000 000 krooni), mille OÜ Varameedia Grupp kohustus maksma hagejale tagasi 20.06.2008. Nimetatud laenu tasumise tähtaega pikendati 20.06.2008 ja 30.12.2008 (t I kd lk 16-17), millest tulenevalt lepiti kokku laenu tagasimaksmise lõplikuks tähtpäevaks 20.06.2009; Nimetatud laenulepingu täitmist tagasid kinnistutele asukohaga XXXXXXXXXX XXXX X ja XXXXXXXXXX XX XXXXXXX külas Saku vallas I järjekohale seatud ühishüpoteek summas 1 000 000 krooni (63 911.65 eurot) ja II järjekohale seatud ühishüpoteek summas 4 200 000 krooni (268 428.93 eurot); Hageja ja kostja vahel sõlmiti 20.06.2008 käendusleping nr 2008013530 (t I kd lk 18-20), mille kohaselt kostja võttis kohustuse tagada hageja ja OÜ Varameedia Grupp vahel 04.06.2007 sõlmitud laenulepingust nr 2007022685 tulenevaid nõudeid solidaarselt OÜ-ga Varameedia Grupp maksimumsummas 44 738.15 eurot (700 000 krooni); Hageja ütles 20.06.2009 laenulepingu nr 2007022685 erakorraliselt üles, kuna OÜ Varameedia Grupp ei olnud võlga tasunud; 06.07.2010 toimus OÜ Varameedia Grupp võlausaldajate üldkoosolek. Vastavalt nõuete kaitsmise protokollile tunnustati kogu hageja poolt esitatud nõuet summas 130 071.88 eurot (2 035 182.62 krooni) I järgu nõudena. 22.11.2011 jaotusettepaneku kohaselt sai hageja nõude rahuldada maksimaalselt summas 78 058.33 eurot. Eelnimetatud rahasumma on tuletatud tagatiseks olnud kinnistute müügist laekuvast rahast, millest on maha arvestatud käibemaks ning 15% pankrotimenetluse kuludeks. Jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 23.12.2011. OÜ Varameedia Grupp pankrotihaldur tegi 20.04.2012 hagejale väljamakse 68 000 eurot. Lõpparuanne pankrotimenetluses on koostamata, kuid hagejale teadaolevalt laekub talle veel kuni ca 2000 eurot; 08.08.2011 esitas hageja kohtutäitur Mati Kadakale (Kadak) täitemenetluse algatamise avalduse (t I kd lk 150-153), paludes algatada täitemenetlus kostja suhtes mh laenulepingust nr 2007022685 ja käenduslepingust nr 2008013530 tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks kostjale kuuluvate ja hageja kasuks ühishüpoteegiga koormatud kinnistute arvelt. Avalduse aluseks olid Tallinna notar Tea Türnpuu poolt 17.01.2007 tõestatud leping („Kinnistu müügileping, hüpoteegi seadmise leping ning asjaõiguslepingud“) ning Tallinna notar Heli Mõttuse (Mõttus) poolt 19.10.2010 tõestatud leping („Kokkulepe kinnistu jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks, teeservituutide seadmise lepingud, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused“). Tallinna notar Tea Türnpuu poolt 17.01.2007 tõestatud lepingu pde 5 ja 6.1 kohaselt tagab ühishüpoteek summas 49 851.09 eurot kõiki hageja nõudeid kostja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, sh ka tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid nõudeid, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivaid kulutusi. Ühishüpoteegiga koormatud varaks on Harju maakonnas Anija vallas XXXXXXXX külas asuvad XXXXXXX X (registriosa XXXXXXXX), XXXXXXX X (registriosa XXXXXXX), XXXXXXX X (registriosa XXXXXXX), XXXXXXX X (registriosa XXXXXXX), XXXXXXX XX (registriosa XXXXXXX) ja XXXXXXX XX (registriosa XXXXXXX) kinnistud; Hageja esitas 31.07.2012 Harju Maakohtule hagi kostja vastu (t I kd lk 5-7), paludes kostjalt välja mõista võlg summas 44 738.15 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 44 234.25 eurot ning viivisest summas 503.90 eurot, mis tuleneb hageja ja kostja vahel 20.06.2008 sõlmitud käenduslepingust; Pooled ei ole vaatamata läbirääkimistele kompromissini jõudnud (kirjavahetus t I kd lk 4448).
14.Laenulepingu nr 2007022685 ning selle 20.06.2008 ja 30.12.2008 lisade sõlmimist tõendavad ka hageja poolt kohtule esitatud lepingute koopiad (t I kd lk 9-17). 20.06.2008 käenduslepingu nr 2008013530 sõlmimist tõendab käenduslepingu koopia (t I kd lk 18-20).
15.Esiteks võttis kohus seisukoha küsimuses, kas kostja tegutses käesoleval juhul käenduslepingut sõlmides tarbijana või mitte, seejuures juhindudes Riigikohtu 01.02.2012 lahendi nr 3-2-1-148-11 p-st 14, mille kohaselt tarbijakäenduse sätete kohaldamine on materiaalõiguse kohaldamine, mida kohus saab teha ilma poole nõudeta, tuvastades füüsilisest isikust käendaja puhul alati, kas ta tegutseb käenduslepingut sõlmides ja põhikohustuse täitmist tagades majandus- või kutsetegevuses või väljaspool seda. Kuivõrd kostja oli laenu- ja käenduslepingute sõlmimise ajal OÜ Varameedia Grupp osanik ja juhatuse liige, ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul kostja näol tegemist tarbijaga VÕS § 34 mõttes, kuna vastavalt nimetatud paragrahvile on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbija mõistet täiendab ka tarbijakaitseseaduse (TKS) § 2 p 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandusvõi kutsetegevusega. Kohtu hinnangul sõlmis kostja kui OÜ Varameedia Grupp osanik ja juhatuse liige käsitletava käenduslepingu tulenevalt isiklikust seotusest OÜ-ga Varameedia Grupp, eelkõige vahetust huvist äriühingu majandustegevuse vastu, mistõttu ei saa ka kostjat pidada käesoleval juhul käenduslepingut sõlmides tarbijaks. Ka vastavalt Riigikohtu 01.02.2012 lahendi nr 3-2-1-148-11 p-le 13 ei vaja käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset.
16.Alljärgnevalt analüüsis kohus, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud leping võib olla tühine tulenevalt kostja poolt hagile esitatud vastuväitest, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping on vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg-dele 1, 2 ja 3 tühine, kuivõrd käendusleping on heade kommetega vastuolus, kuna kostjale kui füüsilisele isikule on pandud ebamõistlikult suur vastutus, mille täitmiseks tal ilmselgelt puuduvad võimalused ja mida keskmisel isikul ei ole võimalik tavapärase majandamise puhul täita. Kuivõrd kostja puhul ei ole tegemist tarbijaga ja kostja ei ole toonud välja äärmiselt ebasoodsaid lepingutingimusi ega tõendanud, et vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ega toonud välja ka kostja erakorralist vajadust, sõltuvussuhet, kogenematust või muud sellist asjaolu, mille tõttu ta lepingu sõlmis, siis ei ole käesolevas asjas ka põhjendatud TsÜS § 86 lg 2 kohaldamine. Kohtu hinnangul ei ole, arvestades, käenduslepingu sisu ja selle sõlmimise asjaolusid, poolte ajendeid ja eesmärke, vaadeldavas käenduslepingus vastastikuste soorituste väärtuse vahe heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, samuti ei ole kostja tehingut sõlminud sundolukorras.
17.Lisaks leidis kostja, et hageja on rikkunud oluliselt oma kohustusi laenu väljastamisel, jättes piisavalt analüüsimata põhivõlgniku majandusliku olukorra ja krediidivõimelisuse, mistõttu kogu risk on langenud tarbijast käendajale. Kohus leidis, et kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ei teostanud piisavat kontrolli OÜ Varameedia Grupp krediidivõimelisuse kohta ega selle kohta, et OÜ-l Varameedia Grupp oleks laenulepingu sõlmimise ajal olnud kohustusi, mis hageja poolt laenutaotluse läbivaatamisel ei ilmnenud ja tõendaksid, et OÜ Varameedia Grupp ei olnud võimeline laenulepingut täitma, tuleb eeldada, et hageja oli teostanud nõuetekohase riskianalüüsi ja oli veendunud OÜ Varameedia Grupp võimes laenulepingut täita.
18.Asjassepuutuvad ei ole kostja väited, et hageja on käitunud hea usu vastaselt, kuna hageja ei ole menetlusele eelneval aastal kordagi kostjat hoiatanud kohtumenetluse alustamisest
ega pakkunud välja kompromissettepanekuid, kuna pooltel on vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le 1 õigus lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, ning kostjal oli võimalik soovi korral teha omapoolseid ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks.
19.Tulenevalt kõigest eeltoodust leidis kohus, et käesoleval juhul ei esine aluseid, mille tõttu käendusleping võiks olla kostja poolt esitatud põhjustel tühine või käendus oleks lõppenud vastavalt VÕS § 153 lg-le 1, mistõttu kuulub käendusleping täitmisele vastavalt VÕS § 8 lg-le 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles, et käendusleping oli sõlmitud ning nimetatud leping ei sisalda kokkulepet, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, tuleb kohustus vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus ka selles osas, et laenuleping on üles öeldud, kuna kohustust ei täidetud nõuetekohaselt, on kogu tagasimaksmata laenu nõue muutunud sissenõutavaks, ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist solidaarselt nii põhivõlgnikult kui käendajalt vastavalt käenduslepingule, mille alusel võttis kostja kohustuse tagada hageja ja OÜ Varameedia Grupp vahel 04.06.2007 laenulepingust nr 2007022685 tulenevaid nõudeid solidaarselt OÜ-ga Varameedia Grupp maksimumsummas 44 738.15 eurot (700 000 krooni). Seega on hageja täitmisnõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
20.Kuivõrd pooled vaidlevad nõude suuruse üle, käsitles kohus alljärgnevalt hageja poolt hagis toodud nõude suuruse põhjendatust. Kostja kinnitas oma 31.07.2013 seisukohas, et on kohustuse osaliselt täitnud ja leidis, et hageja oleks pidanud esitama kohtule ka andmed selle kohta, kui suures osas on kostja vastu nõue täidetud täitemenetluses. Hageja selgitas 04.12.2012 hagi täienduses nõude aluseks olevaid summasid ja esitas kohtule nõude suuruse tõendamiseks laenumaksete aruande (t I kd lk 58-59), nõuete kaitsmise protokolli (t I kd lk 60-66), viivise arvestuse (t I kd lk 21) ja jaotusettepaneku (t I kd lk 67-71), mööndes, et kostja on teinud võlgnevuste katteks 21.01.2009 ühekordse makse summas 2080.32 eurot (32 550 krooni). Vaatamata eeltoodule hageja oma nõuet kostja vastu nimetatud summa võrra ei vähendanud. Hageja poolt tehtud ümberarvestused ei ole käesoleval juhul asjassepuutuvad, kuna kostja vastutus on lepingu alusel piiratud. Kuivõrd hageja sõnul on kostja tasunud võlgnevuse summas 2080.32 eurot ja kostja on esitanud kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et ta tasus hagejale 32 550 krooni (t I kd lk 85) ja kostja ei ole ise esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt oleks ta tasunud võlgnevust suuremas osas ning vastavalt hageja ja kostja vahel 20.06.2008 sõlmitud käenduslepingu nr 2008013530 p-le 5 on kostja võtnud kohustuse tagada hageja ja OÜ Varameedia Grupp vahel 04.06.2007 laenulepingust nr 2007022685 tulenevaid nõudeid solidaarselt OÜ-ga Varameedia Grupp maksimumsummas 44 738.15 eurot, on käesoleval juhul põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 42 153.93 eurot (44 234.252080.32).
21.Kuivõrd hageja täitmisnõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, on hagejal õigus kostjalt nõuda ka viivist. Hageja on kohtule esitanud viivise arvestuse (t I kd lk 21), millest nähtub OÜ-ga Varameedia Grupp sõlmitud laenulepingust tuleneva viivise arvutamise aluseks olnud periood ja arvutuskäik. Kostja ei ole viivise arvestuskäiku vaidlustanud. Kuna aga kostja vastutus on lepingu alusel piiratud, palus hageja mõista kostjalt välja viivise 503.90 eurot. Hageja on arvestanud viivist laenulepingu p 12.5 järgi, mille kohaselt kohustus OÜ Varameedia Grupp maksma viivist laenulepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras. Kuivõrd aga kostja on palunud, juhul, kui kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja ka viivise, vähendada väljamõistetava viivise summat,
võtab kohus alljärgnevalt seisukoha, kas viivise vähendamine on põhjendatud või mitte. Vastavalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-87-10 p-le 12 ei pea, juhul, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, põhjendama viivise ebamõistlikkust. Kostja palub viivist vähendada põhjusel, et tal puudub töökoht ja ta on OÜ Varameedia Grupp pankroti tõttu kaotanud kogu oma vara, jäänud ilma elukohast ja sõiduautost. Kostja on kohtule seoses riigi õigusabi taotlemisega esitanud majandusliku seisundi teatise (t I kd lk 94-97). Kohus, võttes arvesse, et käesoleval juhul kuulub rahuldamisele hageja nõue osaliselt, kuna kostja on hagejale tasunud 2080.32 eurot ja kostja on OÜ Varameedia Grupp pankroti tõttu kaotanud kogu oma vara, leidis, et kostja taotlus viivise vähendamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus vähendas kostjalt nõutavat sissenõutavaks muutunud viivist 250 euroni. Apellatsioonkaebus
22.29.11.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
23.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, mis seisneb kolmanda isiku kaasamata jätmises. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, mis seisneb TsÜS § 86 lg-de 1, 2 ja 3 ning §-de 142 ja 143 ja § 146 lg 1 kohaldamata jätmises ning selles, et kohus ei käsitlenud kostjat VÕS § 34 mõistes tarbijana.
24.Leides, et kostja näol ei ole tegemist tarbijaga, kohaldas kohus vääralt materiaalõigust ja lähtus ebaõigesti Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-148-11. Kohus jättis välja selgitamata, kui suur oli kostja osalus äriühingus, mille kohustust ta käendas. Kostja hinnangul on tegemist asja lahendamise seisukohalt olulise asjaoluga. Kostja ei olnud äriühingus ainuke ega enamusosanik, seega ei ole tegemist majandus- ja kutsetegevuse raames tehtud tehinguga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-89-08, mis puudutas VÕS § 155 järgi garantii andmist, märkinud, et juhul, kui äriühingu liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Ka seadusandja tahe tarbijakäendust puudutavas osas on selgelt väljendatud VÕS § 143 lg 1 sõnastuses, mille kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Kuna kohus on ebaõigesti käsitlenud kostjat majandus- ja kutsetegevuses tegutsenuks, siis on kohus ebaõigesti jätnud kohaldamata ka TsÜS § 86 lg-d 1, 2 ja 3.
25.Kohus on ebaõigesti leidnud, et kostja oleks pidanud tõendama, et hageja ei ole läbi viinud piisavat kontrolli OÜ Varameedia Grupp krediidivõimelisuse üle. Kostja hinnangul peaks krediidikontrolli tegemist tõendama hageja, kuna kostjal selle asjaolu tõendamiseks võimalused puuduvad.
26.Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata aegumise taotluse. Antud juhul muutus hageja nõue sissenõutavaks 21.06.2009, seega aegusid hageja laenulepingust tulenevad nõuded, so põhija viivisenõue, TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause kohaselt 21.06.2012. Hageja esitas hagi 31.07.2012, seega peale aegumistähtaega. Vastustaja seisukoht
27.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
28.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaebuses on apellant jäänud maakohtus esitatud
seisukohtade ja tõendite juurde. Kuna maakohus on neile asjakohaselt ja piisavas ulatuses vastanud, siis ringkonnakohus samu põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
29.Esmalt selgitab kolleegium, et apellant on kaotanud õiguse vaidlustada apellatsioonkaebuses maakohtu 08.05.2013 vaheotsust, millega kohus jättis rahuldamata kostja aegumise vastuväite ja milline jõustus edasi kaebamata 11.06.2013 (t I kd lk 166168). Samuti maakohtu 07.08.2013 määrust, millega kohus jättis rahuldamata kostja taotluse kolmandate isikute kaasamiseks ja milline jõustus edasi kaebamata 09.09.2013 (t I kd lk186-187). Kostjal oli mõlema lahendi puhul õigus kasutada seaduses ettenähtud edasikaebeõigust, kuid ta oma õigust ei kasutanud. TsMS § 457 lg-st 1 ja § 463 lg-st 2 tulenevalt on seega mõlemad lahendid menetlusosalistele kohustuslikud.
30.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja näol ei olnud käenduslepingu sõlmimisel tegemist tarbijaga VÕS § 34 mõttes. Samuti on asjakohane viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-146-11. Kuigi kostja näol ei olnud tegemist laenusaaja ainuosanikuga ega juhatuse ainsa liikmega, oli ta üks kolmest osanikust ja juhatuse liikmest, kelle kõigiga sõlmiti ka käenduslepingud (lisaks temale UR ja PP; t I kd lk 17, 53, 156, 199-202). Kostja oli üks kolmest võrdse esindusõigusega juhatuse liikmest laenu- ja käenduslepingute sõlmimise ajal. Koos eelpool nimetatud isikutega asutas ta laenusaaja 18.11.2005 ja nende vahel jagunes võrdsetes osades osakapital (igale ühele kuulus osamaks 14 000 krooni). Kostja ei toonud maakohtus välja faktilisi asjaolusid, millede alusel saaks öelda, et kostjal puudus mõju äriühingu tegevusele, et tema seotus oli vaid formaalne vmt. Seega saab nõustuda maakohtuga, et kostja seotus laenusaajaga oli selline, milline annab aluse asuda seisukohale, et ta sõlmis käenduslepingu vahetu huvi tõttu äriühingu majandustegevuse vastu. Kuna ta ei olnud tarbija, asus maakohus asjakohaselt seisukohale, et tarbijakäenduse kaitse kostjale ei kehti.
31.Vastuväite seonduvalt krediidiandja poolt võimaliku vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega esitas kostja VÕS § 101 lõike 3 kontekstis. Viidatud sätte kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevat õiguskaitsevahendit niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille riisikot ta kannab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-13612 p-des 24 ja 25 selgitanud, et professionaalsel krediidiandjal võib sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest ja lg-st 2 tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja nö krediidivõimekuse analüüs ja teavitada laenu tagavat isikut kõigist olulistest ja kahtlustäratavatest asjaoludest, millised seonduvad krediiditaotleja krediidivõimekusega. Võlausaldaja tegevuses sellise rikkumise esiletoomise korral kehtib üldine tõendamiskoormus ehk kostja, kes sellise väite esitab, peab esitama konkreetsed elulised asjaolud, millel tema väide põhineb ja vaidluse tekkimise korral oma väidet tõendama (TsMS § 230 lg 1). Negatiivset asjaolu on võimalik tõendada läbi positiivsete asjaolude tõendamise. Muuhulgas oli kostjal TsMS § 236 lg 2 alusel võimalus esitada kohtule taotlus hagejalt tõendite väljanõudmiseks. Käesolevas asjas on kostja aga viidanud vaid üldsõnaliselt analüüsi tegemata jätmise kahtlusele ja maakohus asus asjakohaselt seisukohale, et sellises olukorras puudus krediidiandjal kohustus tõendada vastupidist.
32.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 190 lg 2 ning § 179 lg-de 1, 5 ja 9 alusel tuleb apellandilt välja mõista riigilõiv, mille tasumisest ta oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud. Riigilõiv tuleb tasuda riigituludesse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul ning tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.