Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn); Hageja esindaja: Martin X (epost [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja XXX(X ) riigi õigusabi korras määratud esindaja: advokaat Hannes Toodu (Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, registrikood 11717327, asukoht UusTatari 25 / Veerenni 13, 10134 Tallinn, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
13.11.2012.a. kohtuistungil ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
hagi
XXXvastu
võla
ja
viiviste
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XXX (X ) hageja AS-i SEB Pank kasuks kokku 42.403,93 eurot (nelikümmend kaks tuhat nelisada kolm eurot ja üheksakümmend kolm senti), millest põhivõlgnevus on 42.153,93 eurot ja viivis 250,00 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast ja sellest, kas kaebus esitatakse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
1.AS SEB Pank esitas 31.07.2012.a. Harju Maakohtule hagi XXX vastu võla summas 44.738,15 eurot väljamõistmiseks. Harju Maakohus võttis oma 17.08.2012.a. kohtumäärusega käesoleva asja menetlusse. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas kohtule 11.03.2013.a. vastuse hagiavaldusele, milles palus kohtul käesolevas asjas kohaldada aegumist. Harju Maakohus jättis oma 08.05.2013.a. vaheotsusega kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. 31.07.2013.a. esitas kostja kohtule taotluse kolmandate isikute menetlusse kaasamiseks. Kohus jättis oma 07.08.2013.a. kohtumäärusega taotluse kolmandate isikute kaasamiseks rahuldamata.
2.Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid hageja ja OÜ XXX (pankrotis, registrikood XXX ) 04.06.2007.a. laenulepingu nr XXX . Nimetatud laenulepingu alusel laenas hageja OÜ-le XXX 127.823,30 eurot (2.000.000,00 krooni) laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 20.06.2009.a., kusjuures lepingu punkti 12.5. järgi oli hagejal õigus nõuda laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel viivist intressi kahekordses määras.
3.Laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 20.06.2008.a. käenduslepingu nr XXX . Kostja võttis käenduslepinguga endale kohustuse vastutada solidaarselt OÜ-ga XXX laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest maksimumsummaga 44.738,15 eurot (700.000,00 krooni).
4.Kuna OÜ XXX ei olnud võlga tasunud, ütles AS SEB Pank 20.06.2009.a. laenulepingu nr XXX erakorraliselt üles. Kuivõrd laenulepingu erakorralise ülesütlemisega muutus hageja nõue kogu ulatuses sissenõutavaks ka kostja vastu, palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku summas 44.738,15 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 44.234,25 eurot ning viivistest summas 503,90 eurot. Kõik menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.Hageja selgitas oma 04.12.2012.a. kohtule esitatud hagiavalduse täienduses, et hageja on võlgnevuse katteks 19.02.2010.a. laekunud summa ümber arvestanud põhiosa katteks, vähendades sellega põhiosa ning suurendades selle võrra viiviseid ja intresse ning, et kostja on teinud võlgnevuste katteks 21.01.2009.a. ühekordse makse summas 2.080,32 eurot (32.550,00 krooni).
6.Lisaks märkis hageja, et vastavalt 06.07.2010.a. toimunud OÜ XXX võlausaldajate üldkoosoleku nõuete kaitsmise protokollile tunnustati hageja kogu esitatud nõuet summas 130.071,88 eurot (2.035.182,62 krooni) 1. järgu nõudena. 22.11.2011.a. pankrotihalduri poolt koostatud jaotusettepaneku kohaselt sai hageja nõude rahuldada maksimaalselt summas 78.058,33 eurot. Eelnimetatud rahasumma on tuletatud tagatiseks olnud kinnistute müügist laekuvast rahast, millest on maha arvestatud käibemaks ning 15% pankrotimenetluse kuludeks. Jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 23.12.2011.a. OÜ XXX pankrotimenetluses on pankrotihalduri poolt hagejale
2 (8)
tehtud 20.04.2012.a. väljamakse summas 68.000,00 eurot. Lõpparuanne pankrotimenetluses on koostamata, kuid hagejale teadaolevalt laekub talle veel ca 2.000,00 eurot.
7.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule dokumentaalsete tõenditena: laenulepingu nr XXX , käenduslepingu nr XXX , viivise arvestuse tabeli, laenumaksete aruande, nõuete kaitsmise protokolli, jaotusettepaneku ja täitemenetluse algatamise avalduse. Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnistanud oma 09.10.2013.a. kohtule esitatud vastuses hagi ja palus käesolevas asjas menetluse lõpetada, kuna kostja on kaotanud seoses OÜ XXX pankrotiga kogu oma vara, jäänud ilma oma elukohast ja sõiduautost. Kostja leidis, et kindlasti ei ole võimalik asja lahendada kompromissiga, kuna tal puudub igasugune maksevõime. Kostja palus jätta kohtule esitatud hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt, juhul kui kohus asub seisukohale, et kohtusse esitatud hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, kas täies ulatuses või osaliselt, vähendada välja mõistetavat summat ja viiviseid.
9.Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping on vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 86 lõigetele 1, 2 ja 3 tühine, kuivõrd käendusleping on heade kommetega vastuolus, kuna kostjale, kui füüsilisele isikule, on pandud ebamõistlikult suur vastutus, mille täitmiseks tal ilmselgelt puuduvad võimalused ja mida keskmisel isikul ei ole võimalik tavapärase majandamise puhul täita, leides, et eeltoodust tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.
10.Samuti leiab kostja, et hageja on rikkunud oluliselt oma kohustusi laenu väljastamisel ning on seega osaliselt vastutav laenu tagastamata jätmise eest ning ei saa oma kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju nõuda kostjalt. Kostja hinnangul ei ole hageja läbi viinud piisavat laenuanalüüsi, ei ole analüüsinud põhivõlgniku majanduslikku olukorda enne laenu väljastamise otsustamist ega veendunud, et laenu tagastamine oleks tagatud laenusaaja piisava krediidivõimelisusega. Juhul kui hageja põhivõlgniku krediidivõimelisust kontrollis, pidi talle olema teada ettevõtte majanduslik olukord ja tagatiste väärtus. Käesoleval juhul on krediidivõimelisuse hindamata jätmise tõttu langenud kogu risk tarbijast käendajale.
11.Kostja väitis, et hageja on seisukohal, et täitemenetluses on kostja vastu täidetud hageja nõue 20.000,00 euro ulatuses. Hagi on aga esitatud kogu käenduse piirmäära ulatuses. 13.11.2012.a. kohtuistungil kohustas kohus hagejat täpsustama, milline osa nõudest on täidetud. Hageja esitas andmed vaid põhivõlgniku pankrotimenetluses tasutud summade kohta, kuid jättis esitamata andmed selle kohta, kui suures osas on nõue täidetud kostja vastu suunatud täitemenetluses. Kostja kinnitas, et ta on kohustuse osaliselt täitnud.
12.Lisaks jäi kostjale ebaselgeks hageja poolt maksete ümberarvestamine, mistõttu palus ta hagejal täpsustada, millest hageja ümberarvutusi tehes lähtus ja kuidas maksete ümberarvetusi tegi.
13.Kostja on seisukohal, et hageja on oma tegemistes käitunud pahauskselt. Hageja ei ole menetlusele eelneval aastal kordagi kostjat hoiatanud kohtumenetluse alustamisest ega pakkunud välja kompromissettepanekuid.
14.Kostja esitas kohtule dokumentaalsete tõenditena kirjavahetuse AS-iga SEB Pank, maksekorralduse ja võlausaldajate üldkoosoleku tunnustatud nõuete nimekirja.
3 (8)
Kohtuotsuse põhjendused.
15.Kohus, tutvunud esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: -
-
-
-
-
-
Hageja ja OÜ XXX (pankrotis, registrikood XXX , kustutatud) sõlmisid 04.06.2007.a. laenulepingu nr XXX (t/l 9-15), mille kohaselt hageja laenas OÜ-le XXX 127.823,30 eurot (2.000.000,00 krooni), mille OÜ XXX kohustus maksma hagejale tagasi 20.06.2008.a. Nimetatud laenu tasumise tähtaega pikendati 20.06.2008.a. ja 30.12.2008.a. (t/l 16-17), millest tulenevalt lepiti kokku laenu tagasimaksmise lõplikuks tähtpäevaks 20.06.2009.a. Nimetatud laenulepingu täitmist tagasid kinnistutele asukohaga XXX ja XXX , I järjekohale seatud ühishüpoteek summas 1.000.000,00 krooni (s.o 63.911,65 eurot) ja II järjekohale seatud ühishüpoteek summas 4.200.000,00 krooni (s.o 268.428,93 eurot). Hageja ja kostja vahel sõlmiti 20.06.2008.a. käendusleping nr XXX (t/l 18-20), mille kohaselt kostja võttis kohustuse tagada hageja ja OÜ XXX vahel 04.06.2007.a. laenulepingust nr XXX tulenevaid nõudeid solidaarselt OÜ-ga XXX maksimumsummas 44.738,15 eurot (700.000,00 krooni). AS SEB Pank ütles 20.06.2009.a. laenulepingu nr XXX erakorraliselt üles, kuna OÜ XXX ei olnud võlga tasunud. 06.07.2010.a. toimus OÜ XXX (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek. Vastavalt nõuete kaitsmise protokollile tunnustati kogu hageja poolt esitatud nõuet summas 130.071,88 eurot (2.035.182,62 krooni) 1. järgu nõudena. Pankrotihalduri poolt 22.11.2011.a. koostatud jaotusettepaneku kohaselt sai hageja nõude rahuldada maksimaalselt summas 78.058,33 eurot. Eelnimetatud rahasumma on tuletatud tagatiseks olnud kinnistute müügist laekuvast rahast, millest on maha arvestatud käibemaks ning 15% pankrotimenetluse kuludeks. Jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 23.12.2011.a. OÜ XXX pankrotihaldur tegi 20.04.2012.a. pankrotimenetluses hagejale väljamakse summas 68.000,00 eurot. Lõpparuanne pankrotimenetluses on koostamata, kuid hagejale teadaolevalt laekub talle veel kuni ca 2.000,00 eurot. 08.08.2011.a. esitas hageja kohtutäitur Mati Kadakale (Kadak) täitemenetluse algatamise avalduse (t/l 150-153), paludes algatada täitemenetlus kostja suhtes mh laenulepingust nr XXX ja käenduslepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks kostjale kuuluvate ja hageja kasuks ühishüpoteegiga koormatud kinnistute arvelt. Avalduse aluseks olid Tallinna notar Tea Türnpuu poolt 17.01.2007.a. tõestatud leping („Kinnistu müügileping, hüpoteegi seadmise leping ning asjaõiguslepingud“) ning Tallinna notar Heli Mõttuse (Mõttus) poolt 19.10.2010.a. tõestatud leping („Kokkulepe kinnistu jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks, teeservituutide seadmise lepingud, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused“). Tallinna notar Tea Türnpuu poolt 17.01.2007.a. tõestatud lepingu punktide 5. ja 6.1. kohaselt tagab ühishüpoteek summas 49.851,09 eurot kõiki hageja nõudeid kostja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, sealhulgas ka tingimuslikke ja tulevikus tekkivaid nõudeid, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivaid kulutusi. Ühishüpoteegiga koormatud varaks on XXX (registriosa XXX ), XXX (registriosa XXX ), XXX (registriosa XXX), XXX (registriosa XXX), XXX (registriosa XXX) ja XXX (registriosa XXX) kinnistud. Hageja esitas 31.07.2012.a. Harju Maakohtule hagi kostja vastu (t/l 5-7), paludes kostjalt välja mõista võlg summas 44.738,15 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas
4 (8)
-
44.234,25 eurot ning viivistest summas 503,90 eurot, mis tuleneb hageja ja kostja vahel 20.06.2008.a. sõlmitud käenduslepingust. Pooled ei ole vaatamata läbirääkimistele kompromissini jõudnud (kirjavahetus t/l 44-48).
Hageja ja OÜ XXX vahel 04.06.2007.a. laenulepingu nr XXX ning selle 20.06.2008.a. ja 30.12.2008.a. sõlmitud lisade sõlmimist tõendavad ka hageja poolt kohtule esitatud lepingute koopiad (t/l 9-17). Hageja ja kostja vahel 20.06.2008.a. käenduslepingu nr XXX sõlmimist tõendab hageja poolt kohtule esitatud käenduslepingu koopia (t/l 18-20).
17.Esiteks võtab kohus seisukoha küsimuses, kas kostja tegutses käesoleval juhul käenduslepingut sõlmides tarbijana või mitte, seejuures juhindudes Riigikohtu 01.02.2012.a. lahendi 3-2-1-148-11 punktist 14, mille kohaselt tarbijakäenduse sätete kohaldamine on materiaalõiguse kohaldamine, mida kohus saab teha ilma poole nõudeta, tuvastades füüsilisest isikust käendaja puhul alati, kas ta tegutseb käenduslepingut sõlmides ja põhikohustuse täitmist tagades majandus- või kutsetegevuses või väljaspool seda. Kuivõrd kostja oli laenu- ja käenduslepingute sõlmimise ajal OÜ XXX osanik ja juhatuse liige, ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul kostja näol tegemist tarbijaga võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 34 mõttes, kuna vastavalt nimetatud paragrahvile on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbija mõistet täiendab ka tarbijakaitseseaduse § 2 punkt 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandusvõi kutsetegevusega. Kohtu hinnangul sõlmis kostja, kui OÜ XXX osanik ja juhatuse liige, käsitletava käenduslepingu tulenevalt isiklikust seotusest OÜ-ga XXX , eelkõige vahetust huvist äriühingu majandustegevuse vastu, mistõttu ei saa ka kostjat pidada käesoleval juhul käenduslepingut sõlmides tarbijaks. Ka vastavalt Riigikohtu 01.02.2012.a. lahendi 3-2-1-148-11 punktile 13 ei vaja käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset.
18.Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud leping võib olla tühine tulenevalt kostja poolt hagiavaldusele esitatud vastuväitest, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping on vastavalt TsÜS § 86 lõigetele 1, 2 ja 3 tühine, kuivõrd käendusleping on heade kommetega vastuolus, kuna kostjale, kui füüsilisele isikule, on pandud ebamõistlikult suur vastutus, mille täitmiseks tal ilmselgelt puuduvad võimalused ja mida keskmisel isikul ei ole võimalik tavapärase majandamise puhul täita. Vastavalt TsÜS § 86 lõikele 2 on tehing heade kommetega vastuolus muuhulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt eeldatakse, juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kuivõrd kostja puhul ei ole tegemist tarbijaga, kostja ei ole toonud välja äärmiselt ebasoodsaid lepingu tingimusi, tõendanud, et vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ega toonud välja ka kostja erakorralist vajadust, sõltuvussuhet, kogenematust või muud sellist asjaolu, mille tõttu ta lepingu sõlmis, siis ei ole käesolevas asjas ka põhjendatud TsÜS § 86 lõike 2 kohaldamine. Kohtu hinnangul ei ole, arvestades, käenduslepingu sisu ja käenduslepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ajendeid ja eesmärke, vaadeldavas käenduslepingus vastastikuste soorituste väärtuse vahe heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, samuti ei ole kostja tehingut sõlminud sundolukorras.
5 (8)
19.Lisaks leiab kostja, et hageja on rikkunud oluliselt oma kohustusi laenu väljastamisel, jättes piisavalt analüüsimata põhivõlgniku majandusliku olukorra ja krediidivõimelisuse, mistõttu kogu risk on langenud tarbijast käendajale. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole käesoleval juhul esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ei teostanud piisavat kontrolli OÜ XXX krediidivõimelisuse kohta ega selle kohta et OÜ-l XXX oleks laenulepingu sõlmimise ajal olnud kohustusi, mis hageja poolt laenutaotluse läbivaatamisel ei ilmnenud ja tõendaksid, et OÜ XXX ei olnud võimeline laenulepingut täitma, tuleb käesoleval juhul eeldada, et hageja oli teostanud nõuetekohase riskianalüüsi ja oli veendunud OÜ XXX võimes laenulepingut täita.
20.Kohus leiab, et asjassepuutuvad ei ole kostja väited, et hageja on käitunud hea usu vastaselt, kuna hageja ei ole menetlusele eelneval aastal kordagi kostjat hoiatanud kohtumenetluse alustamisest ega pakkunud välja kompromissettepanekuid, kuna pooltel on vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lõikele 1 õigus lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, ning kostjal oli võimalik soovi korral teha omapoolseid ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks.
21.Tulenevalt kõigest eeltoodust leiab kohus, et käesoleval juhul ei esine aluseid, mille tõttu käendusleping võiks olla kostja poolt esitatud põhjustel tühine või käendus oleks lõppenud vastavalt VÕS § 153 lõikele 1, mistõttu kuulub käendusleping täitmisele vastavalt VÕS § 8 lõikele 2, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lõike 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 142 lõikele 1 kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama võlausaldaja ees kolmanda isiku (põhivõlgniku) kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lõike 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Vastavalt VÕS § 145 lõikele 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, selles et poolte vahel on sõlmitud käendusleping ning nimetatud lepingus ei ole sõlmitud kokkulepet, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, tuleb kohustus vastavalt VÕS § 76 lõikele 1 täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS § 82 lõikele 1 tuleb, juhul kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 82 lõikele 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Vastavalt VÕS § 101 lõike 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lõikele 1 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS §-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 65 lõikele 1 võib võlausaldaja, juhul
6 (8)
kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus ka selles osas, et laenuleping on ülesöeldud, kuna kohustust ei täidetud nõuetekohaselt, on kogu tagasimaksmata laenunõue muutunud sissenõutavaks, ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist solidaarselt nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt vastavalt käenduslepingule, mille alusel võttis kostja kohustuse tagada hageja ja OÜ XXX vahel 04.06.2007.a. laenulepingust nr XXX tulenevaid nõudeid solidaarselt OÜ-ga XXX maksimumsummas 44.738,15 eurot (700.000,00 krooni). Seega on hageja täitmisnõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
22.Kuivõrd pooled vaidlevad nõude suuruse üle, käsitleb kohus alljärgnevalt hageja poolt hagiavalduses toodud nõude suuruse põhjendatust. Kostja kinnitas oma 31.07.2013.a. kohtule esitatud seisukohas, et ta on kohustuse osaliselt täitnud, ja leidis, et hageja oleks pidanud esitama kohtule ka andmed selle kohta, kui suures osas on kostja vastu nõue täidetud täitemenetluses. Hageja selgitas oma 04.12.2012.a. kohtule esitatud hagiavalduse täienduses nõude aluseks olevaid summasid ja esitas kohtule nõude suuruse tõendamiseks laenumaksete aruande (t/l 58-59), nõuete kaitsmise protokolli (t/l 60-66), viiviste arvestuse (t/l 21) ja jaotusettepaneku (t/l 67-71), mööndes, et kostja on teinud võlgnevuste katteks 21.01.2009.a. ühekordse makse summas 2.080,32 eurot (32.550,00 krooni). Vaatamata eeltoodule hageja oma nõuet kostja vastu nimetatud summa võrra ei vähendanud. Hageja poolt tehtud ümberarvestused ei ole käesoleval juhul asjassepuutuvad, kuna kostja vastutus on lepingu alusel piiratud. Kuivõrd hageja sõnul on kostja tasunud võlgnevuse summas 2.080,32 eurot ja kostja on esitanud kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et kostja on tasunud hagejale 32.550,00 krooni, s.o 2.080,32 eurot (t/l 85) ja kostja ei ole ise esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuvalt ta on võlgnevuse hagejale tasunud suuremas osas ning vastavalt hageja ja kostja vahel 20.06.2008.a. sõlmitud käenduslepingu nr XXX punktile 5 on kostja võtnud kohustuse tagada hageja ja OÜ XXX vahel 04.06.2007.a. laenulepingust nr XXX tulenevaid nõudeid solidaarselt OÜ-ga XXX maksimumsummas 44.738,15 eurot, on käesoleval juhul põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 42.153,93 eurot (44.234,25 eurot - 2.080,32 eurot).
23.Kuivõrd hageja täitmisnõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, on hagejal õigus kostjalt nõuda ka viiviseid. Hageja on kohtule esitanud viiviste arvestuse (t/l 21), millest nähtub OÜ-ga XXX sõlmitud laenulepingust tulenevate viiviste arvutamise aluseks olnud periood kui ka viiviste arvutuskäik. Kostja ei ole viiviste arvestuse käiku vaidlustanud. Kuna aga kostja vastutus on lepingu alusel piiratud, palus hageja mõista kostjalt välja viivised summas 503,90 eurot. Hageja on arvestanud viivist laenulepingu punkti 12.5. järgi, mille kohaselt kohustus OÜ XXX maksma viiviseid laenulepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras. Kuivõrd aga kostja on palunud, juhul kui kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja ka viivised, vähendada väljamõistetava viivise summat, võtab kohus alljärgnevalt seisukoha, kas viiviste vähendamine on käesoleval juhul põhjendatud või mitte. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 8 võib viivist maksma kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 järgi. VÕS § 162 lõike 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Vastavalt Riigikohtu 26.10.2010.a. otsuse tsiviilasjas 3-2-1-87-10 punktile 12, ei pea, juhul kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, põhjendama viivise ebamõistlikkust. Kostja palub viivist vähendada põhjusel, et tal puudub töökoht ja ta on OÜ XXX pankroti tõttu kaotanud kogu oma vara, jäänud ilma oma elukohast ja sõiduautost. Kostja on kohtule seoses riigi õigusabi taotlemisega esitanud ka majandusliku seisundi teatise (t/l 94-97). Kohus, võttes arvesse, et käesoleval juhul rahuldab kohus hageja nõude osaliselt, kuna kostja on hagejale
7 (8)
tasunud 2.080,32 eurot, ja kostja on OÜ XXX pankroti tõttu kaotanud kogu oma vara, leiab, et kostja taotlus viiviste vähendamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus vähendab käesolevaga hageja poolt kostjalt nõutavat sissenõutavaks muutunud viivist 250,00 euroni. Menetluskulude jaotamine
24.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 190 lõike 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt mõistetakse, juhul kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt väljamõistetud summale selliselt, et 95% menetluskuludest jääb kostja ning 5% hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hinna määramine
25.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus menetluse alguses kehtinud TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 44.234,25 eurot ja viivise 503,90 eurot, kokku 44.738,15 eurot, on käesoleval juhul tsiviilasja hinnaks 44.738,15 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.