Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu (vastutusotsus peab olema koostatud ajal, mil äriühing on registreeritud äriregistris), palub Maksu- ja Tolliamet PankrS § 29 lg 8 alusel XXX OÜ pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata pikendada XXX OÜ äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni. Enne kuue kuu möödumist lubada esitada XXX OÜ äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval nõusolekul. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks raha pangakontol summas 15,07 eurot. Võlgniku varaga viimastel aastatel tehtud tehingute puhul esineb ajutise halduri esialgsel hinnangul vara tagasivõitmise tunnuseid, kuivõrd tehinguid on tehtud seotud isikutega. Samuti vajavad täpsemat analüüsimist XXX Eesti filiaaliga tehtud tasaarveldamistehingud. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 115 000 eurot. 14.05.2014 toimunud kohtuistungil vaidles võlgniku esindaja vastu ajutise halduri aruandele osas, kus ajutine haldur arvab, et võib esineda vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku esindaja selgitas, et MTA ees on võlg alates detsembrist 2012, see võlg on kustutatud, kuna on ära makstud. Ajutise halduri poolt märgitud võlad on tekkinud hiljem. 28. jaanuaril 2014 müüdi XXX osa võlgniku endisele juhatuse liikmele XXX . Võlgniku esindaja tõi välja, et OÜ-l XXX on 2 võlausaldajat, XXX ees on võlg 57 225,28 eurot. Ideaalne oleks olnud jagada osa kaheks, kuid see on paraku võimatu. XXX arvestatavaid varasid ei ole. Detsembris 2013 oli käibevara 39 eurot. Olemas on veel kolm kinnistut, aga need on ostetud laenuga ja seoses sellega on kohustused. Omakapital on 2 556,47 eurot. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla asjaolu, et võlgniku majandustegevust ei ole suudetud piisavalt tulemuslikult ümber kujundada muutunud üldistele maailma majandustingimustele vastavaks ning kohaneda ei ole suudetud ka tihenenud konkurentsitingimustega, mille tulemusena on võlgnikul 2013 tekkinud süveneva iseloomuga makseraskused. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus kujunenud välja hiljemalt 2014. veebruaris, mil võlgniku majandustegevus lõppes ning tagastati liisinguandjale tasaarveldamiste tulemusena sõidukid, mida võlgnik kasutas tulu teenimiseks. Kohus leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on antud juhul muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Vastavalt ajutise halduri aruandele puudub võlgnikul vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS §-le 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 esimese, teise ja kolmanda lause kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Ajutisel pankrotihalduril Oliver Ennok ́it tuleb likvideerida ja kustutada OÜ XXX (likvideerimisel) Harju Maakohtu registriosakonna registrist hiljemalt kuue kuu jooksul. Enne kuue kuu möödumist on lubatud esitada OÜ XXX (likvideerimisel) äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval nõusolekul. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1 360 eurot, millele lisandub käibemaks 272 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest. Võlgniku esindaja ei ole ajutise halduri tasu ning kulutuste suuruse osas menetluses vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et tasunõue on ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 1 kohaselt kannab menetluskulud menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik. Pankrotimenetluse kulud on kokku 1 632 eurot (koos käibemaksuga). PankrS 23 lg 6 järgi võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu katteks ning samuti ei ole võlgniku seaduslik esindaja ja endine juhatuse liige avaldanud soovi nimetatud kulude kandmiseks, kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab riigi poolt hüvitatavat summat, tuleb ajutise halduri tasu jätta võlgniku kanda. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg-st 1, tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele XXX. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.