O. A. (IK xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik: Puudutatud isiku esindaja: O. Z. (IK xxx, xxx) Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu, Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve) Puudutatud isiku M.-L. V. (volikirja alusel) esindaja: Puudutatud isik:
2.Rakendada pärandvara hoiumeetmena 11.08.2008 surnud I. H. (isikukood xxx) pärandvara valitsemise korraldamist.
3.Määrata I. (registrikood xxx).
H.
pärandvara hooldajaks Korteriühistu
Outokumpu
Kohustada Korteriühistut Outokumpu 19:
4.1 korraldama heaperemehelikult I. H. pärandvara valitsemist ning tagama selle säilimine kuni pärandvara hooldaja kohustustest vabastamiseni; 4.2 andma kohtule aru I. H. pärandvara valitsemisest ning esitama kohtule pärandi hooldaja aruanne iga kolme kuu järel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest; 4.3 täitma pärandvara arvelt I. H. pärandvaraga seotud kohustused; 4.4 teatama viivitamatult kohtule kui langevad ärahoiumeetmete rakendamise alused.
Korteriühistu Outokumpu 19 ei või ilma kohtu loata I. H. kinnisasja käsutada.
Otsustada pärandi hooldajale loa andmine pärandvarasse kuuluva korteriomandi Outokumpu 19-16 Kohtla-Järve, müügiks peale pärandvara inventuuri tegemist.
6.Määrata I. H. pärandvara inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova (e-post: [email protected]) ja anda kohtutäiturile pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja PärS § 141 kohaselt pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaeg 2 (kaks kuud) alates kohtumääruse kättesaamisest.
7.Kohtumäärus saata avaldajale, puudutatud isikutele, kohtutäitur Natalja Malahhovale ning pärimisregistrile.
8.Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega Korteriühistule Outokumpu 19. Kohtumäärus on täidetav viivitamatult.
pärandvara
hooldajale-
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.
AVALDUSE ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD
1.Korteriomand asukohaga Outokumpu 19-16, kuulub 11.08.2008.a surnud Irina H.le. Avaldajale teadaolevalt I. H. pärandit keegi vastu võtnud ei ole, võimalikud pärijad ei asu pärandvara asukohas ning avaldajale ei ole võimalikud pärijad teada. Alates I. H. surmast on lõppenud kommunaalmaksete eest tasumine ning seisuga 18.12.2013.a (kohtule avalduse esitamise seisuga) on korteril võlg 2 533, 48 eurot. Käesolevaks ajaks ületab võlgnevuse summa pärandvara väärtuse. Korteriühistu huvides on see, et pärandvaral lasuvad võlad saaksid tasutud, kasutuseta korterist ei ole kellelegi reaalset kasu, sellega kaasnevad vaid teisi kaasomanikke ebamõistlikult koormavad kulud. Avaldaja taotleb pärandvara hoiumeetmete rakendamist ning luba võõrandada korteriomand Outokumpu 19-16, Kohtla-Järvel. Müügist saadud vahenditest on võimalik katta korteril lasuv võlg korteriühistu ees.
KOHTLA-JÄRVE LINNAVALITSUSE ARVAMUS
2.Kohtla-Järve linn (Linnavalitsuse kaudu) teatab kirjalikus vastuses, et nõustub I. H. pärandvarale hooldaja määramisega. Kohtla-Järve linn toetab KÜ Outokumpu 19 määramist pärandvara hooldajaks ning korteriomandi võõrandamiseks loa andmist.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
3.Kohtuistungile 14.04.2013.a ilmus pärandaja lapselaps O. A.. O. A.i nõustaja V. K. selgitas, et O. A. sai teada sellest, et on I. H. pärija alles hiljuti so 11.04.2014 kui tutvus toimiku materjalidega. O. A. selgitas, et pärandajal on veel noorem õde O. Z., kes samuti elab Kohtla-järvel. O. Z. viis pärast I. H. surma korterist ära kõik vallasasjad. O. Alenicehvi väitel kuulis ta sellest tuttavate kaudu kui hakkas uurima, mis pärandiga tegemist on. Keegi tagastas korteriühistule võtmed pärast seda kui korterist asjad sai ära viidud. Puudutatud isikul ei ole andmeid, et keegi oleks pärandi vastu võtnud või selles loobunud. O. A. soovib pärandist igal juhul loobuda ja esitab notarile avalduse esimesel võimalusel.
4.22.04.2014 esitas O. A. kohtule notariaalse pärandist loobumise avalduse (15.04.2014.a.)
5.Puudutatud isik O. Z. selgitas 28.04.2014.a kohtuistungil, et varem pole keegi talle õe pärandit pakkunud. Loobuda ka ei saanud, kuna talle öeldi, et on olemas esimese järjekorra pärijad. Peale O. Z. enda ja lapselapse pärijaid ei ole. Ka O. Z. kavatseb loobuda pärandist. Tema teada võttis lapselaps pärandi vastu. Väidetavalt sai ta olukorrast teada alles 2014. aastal, I. H. suri 2008. aastal. Võlgadega korterit O. Z. endale ei soovi.
6.Korteriühistu jäi avalduses toodud nõude juurde.
7.Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja märkis istungil, et hetkel on olemas pärija, kes ei ole pärandist loobunud, Kui O. Z. pärandist loobumise avaldust ei tee, tähendab, et ta on pärandi vastu võtnud ning hoiumeetmeid sel juhul rakendada ei saa.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 kohaselt lahenab kohus pärandvara hoiumeetmete rakendamise asja hagita menetluses.
10.Kehtiva pärimisseaduse (PärS) § 180 järgi kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud seadust. I. H. suri 11.08.2008. Vastavalt PärS 3 lg 1 avaneb pärand isiku surma korral ning pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev (lg 2). Seega avanes I. H. pärand 11.08.2008.
Kuna I. H. pärand avanes 11.08.2008, so enne kehtiva pärimisseaduse jõustumist (kehtiv PärS jõustus 01.01.2009), kohaldatakse pärimisele kuni 31.12.2008 kehtinud pärimisseadust. Kuni 31.12.2008 kehtinud PärS § 118 järgi on pärandi vastuvõtmise ja loobumise tähtaeg 10 aastat.
kehtinud PärS § 111 lg 2 sätestatu kohaselt võib kohus pärandvara hoiumeetmeid rakendada juhtudel kui pärija ei ole teada, pärija ei viibi pärandvara asukohas, ei ole teada, kas pärija või tema esindaja on pärandi vastu võtnud või selelst loobunud, pärija on teovõimetu või pärandil lasuvad võlad võivad ületada pärandi suuruse. Kohtule teadaolevatel andmetel olid I. H. pärijad tema õde O. Z. ja lapselaps leg A.. O. A. loobus pärandist 15.04.2014, I. H. ei ole pärandit vastu võtnud ega sellest loobunud (vt kuni 31.12.2008 kehtinud PärS § 115), kuigi kinnitas kohtuistungil, et võlgadega korterit endale ei soovi.
10.Avaldaja taotleb hoiumeetmete rakendamist ja avaldaja hooldajaks määramist põhjusel, et alates 2008. astaston korteromandil võlad, mis pidevalt kasvavad, korter seisab kautuseta, ning võlgnevus võib ületada korteriomandi väärtuse. Avaldaja taotleb ka kohtult luba korteriomandi võõrandamiseks. Kohus leiab, et on põhjendatud rakendada I. H. pärandvara suhtes hoiumeetmeid, kuna see on vajalik pärandvara hooldamiseks selle säilimise eesmärgil ja kohustuste täitmiseks.
11.Vastavalt kuni 31.12.2008 kehtinud PärS § 112 lg 1 nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ning käsutamiseks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kooldajaks olla isik, kes saab pärandit nõuetekohaselt valitseda. PärS § 112 lg 3 sätestab hooldja kohustused. Hooldaja on kohustatud: - kohtu määratud tähtaja jooksul esitama kohtule pärandvara nimekirja; - vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; - andma pärandvara arvel ülalpidmist isikule, keda pärandaja oli kohustatud ülal pidama; - tasuma pärandvara arvel pärandaja võlad; - aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele.
12.PärS § 112 lg 4 järgi ei ole hooldajal õigust kohtu loata võõrandada pärandisse kuuluvat kinnisasja. Avaldaja taotleb kohtult luba I. H.le kuulunud korteriomandi võõrandamiseks ja müügist saadud rahalise vahendite arvelt kommunaaltenuste võlgade tasumiseks. Kohus nõustub, et kuna pärandi avanemisest on möödunud ca 6 aastat, kumbki teadaolevatest pärijatest ei ole pärandvarast huvitatud, kasutuseta korteriomand aga kogub võlgnevust ning pärandvaral lasuvad kohustused võivad ületada pärandvara väärtuse, leiab kohus, et korteriühistu huvides on kohustusi koguv korter võõrandada. Pärandvara müümine on võimalik otsustada pärast hooldaja määramist ja inventuuri tegemist, mitte enne seda. Kehtiva PärS § 112 lg 7 järgi võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning müügist saadu hoiustada kui pärija ei ole 6 kuu jooksul pärandi avanemisest selgunud või kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole 6 ku jooksul pärandi avanemisest asunud pärandvara valitsema. Kuni 31.12.2008 kehtinud PärS eeltoodud nõuet ei sätestanud.
13.Kuna kumbki eeldatavatest seadusjärgsetest pärijatest pärandist huvitatud ei ole, O. A. on pärandist loobunud, O. Z. teatanud soovist loobuda, kuid seda seni teinud ei ole. Juhul, kui ka O. Z. loobub, saab väita et seadusjärgseid pärijaid ei ole ning eeldatav pärija on kohalik omavalitsus. Kohus märgib, et seadusjärgse pärimise korral on alati olemas pärija (nii enne
1.jaanuari 2009 kehtinud, kui ka kehtiva PärS § 18 kohaselt muude pärijate puudumisel kohalik omavalitsusüksus). Pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on kohalik omavalitsusüksus või riik (PärS § 136 lg 1).
PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kellele annab pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks, PärS § 140 sätestatud ülekutsemenetluse läbiviimiseks, Ametlikes Teadaannetes teate avaldamiseks ja kohtule pärandvara nimekirja esitamiseks kaks kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab kohus tähtaja kaks kuud. Kohus määrab inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova. Kõik pärandvaraga seotud toimingud tuleb teha pärandvara arvelt. Vastvalt TsMS § 587 lg 1 kantakse hoiumeetmete rakendamise vajalikud kulud pärandvara arvel. Kohtu korraldusel võib hoiumeetmete rakendamise kulude katteks pärandvara müüa. Kui pärandvarast ei jätku kulude katteks, hüvitatakse need käesoleva seadustiku § 584 lõikes 1 nimetatud raha arvel. Kohtu määratud kontole tasutud rahast järelejäänud raha tagastatakse.
14.Vastavalt TsMS § 586 lg 2 jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale. Kohus võib pärija, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja avalduse alusel või omal algatusel hoiumeetmeid muuta või tühistada, samuti hooldaja tema kohustustest vabastada (TsMS § 586 lg 3). Kohus teeb pärandi hoiumeetmete rakendamise, pärimisregistrisse kande (TsMS § 586 lg 6)
muutmise
ja
lõpetamise
kohta
Kohus märgib, et pärandi hooldajal on aruande esitamise kohustus kohtu ees (TsMS § 590 lg 1). Aruandes märgitakse esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast. Kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist (TsMS § 590 lg 3).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.