Kohtulahend

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 22.06.2013 määrusega võttis Harju Maakohus menetlusse M L töövaidluskomisjonile esitatud avalduse aktsiaseltsi Estonian Air vastu läbivaatamiseks hagimenetluses (tsiviilasi nr 2-13-29956). M L esitas 31.07.2013 hagiavalduse vähem arvestatud hüvitise ja viivise nõudes sama kostja vastu, mille kohus võttis menetlusse 06.08.2013 määrusega (tsiviilasi nr 2-13-35744). Viimase määrusega liitis kohus nimetatud tsiviilasjad ühte menetlusse ja määras ühendatud tsiviilasja numbriks 2-1329956. Maakohus lahendas hagi 29.11.2013 otsusega, millega rahuldas hagi osaliselt, jättes mõlema poole menetluskuludest 92% kostja kanda ja 8% hageja kanda. Otsus jõustus 31.12.2013 edasikaebamata. Kostja esitas 23.01.2014 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on kostja kandnud menetluskulusid kokku summas 5 753,80 eurot (õigusabikulud ilma käibemaksuta) 49,1 h eest keskmise hinnaga 122 eurot tunnis. Kostja esindajateks olid advokaadid Karin Henno, kelle tunni tariif on 110 eurot ja Reet Saks, kelle tunni tariif on 134 eurot. Kostja kinnitas, et ta on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kostja taotles määrata hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja esitas 29.01.2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja on kandnud menetluskulusid kokku summas 16 562,74 eurot, sh kohtukuludest summast 925 eurot palus hageja kostjalt välja mõista 92 % - 851 eurot, seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kuludest 2920,17 eurost palus hageja kostjalt välja mõista 92% - 2686,56 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 14 157,80 eurost palus hageja kostjalt välja mõista 92% - 13 028,18 eurot, kokku 107,833 tunni eest eest hinnaga 130 eurot tunnis. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivise tasumata menetluskulude hüvitise summalt. Hageja teatas, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu sisaldavad kohtuvälised kulud käibemaksu. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu ja palus välja mõista üksnes 92% hageja põhjendatud menetluskuludest, kuid mitte rohkem kui 8001,06 eurot. Avalduse kohtule esitas kostja ja palus hagimenetluse korras läbi vaadata töövaidluse (saamata jäänud lisatasu ja viivise nõuetes), mis on riigilõivuvaba. Hageja esitas 10.07.2013 täiendava nõude vähemtasutud puhkusetasu ja lõpparve osas ning nendes nõuetes esitatud haginõuded on samuti riigilõivuvabad. Seega tasus hageja põhjendamatult 75 eurot riigilõivu haginõudelt, mis on riigilõivuvaba ja mille väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Hageja tasus riigilõivu 850 eurot. Kostja kanda ei saa riigilõivu kulu hüvitamist panna seega suuremas summas, kui 782 eurot. Hageja kohtueelsed kulud tuleb jätta välja mõistmata. Kohtuväliseks kuluks on seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud

2(12)

juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. TVK-s asja lahendamine ei ole seaduses sätestatud kohtueelne menetlus, vaid isiku valik lahendada asi TVK-s. Hageja kohtumenetluse kulud on põhjendamatult suured ning lepingulise esindaja kõik kulud ei ole olnud vajalikud ega põhjendatud. Hageja lepinguline esindaja esitas kohtule 31.07.2013 hagiavalduse. Arve nr A05/07/2013 spetsifikatsioonis näidatud teenuste kirjelduse kohaselt tehti toiminguid hagi esitamiseks vajalike tõendite kogumiseks 2,2 tunni ulatuses, analüüsiti tõendeid ja andmeid, kujundati nõuete osas seisukoht ja arvestati nõuete lõplik suurus 3,3 tunniga, koguti täiendavaid tõendeid ja analüüsiti neid R Mja M L ga peetud telefonivestlustes 1,2 tunni ulatuses, analüüsiti täiendavalt tõendeid ja kujundati nende osas menetluslik positsioon, komplekteeriti hagi lisasid 3,7 tunni jooksul. Seega kokku tegeles lepinguline esindaja tõendite kogumisega ja lisade koostamisega 10,4 tunni jooksul. Kostja arvates ei ole lepingulise esindaja kulud selles osas põhjendatud. Hagiavaldusele lisatud tõenditest (42 dokumenti + riigilõivu kviitung) võttis kohus asja juurde vaid ühe. Seega tegeles lepinguline esindaja tõendite kogumisega, mis ei olnud asjassepuutuvad või mis olid juba esitatud. Arvel nr A05/07/2013 31.07.2013 märgitud teenustest on põhjendatud toimingud seoses hagiavalduse projekti kooskõlastamisega ja kohtule edastamisega 1,4 tunni ulatuses. 16,8 tunni kohta on selgitatud, et selle aja jooksul tasuti riigilõivu, koguti täiendavalt tõendeid, kujundati õiguslikku ja menetlusstrateegilist positsiooni ja koostati hagiavalduse projekt. Arvest ei selgu, kui palju kulus aega hagiavalduse projekti koostamisele ning kui palju kulus aega teistele tegevustele. Kuid kostja arvates ei ole hagiavalduse koostamiseks enam kui 8,4 töötundi põhjendatud. Võrdluseks, kostjal kulus hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 7,1 töötundi. Hageja poolt 31.07.2013 esitatud hagiavalduses esitati koondamishüvitise ja vähem etteteatatud aja eest hüvitise nõue. Tegemist oli lihtsa töövaidlusega, kus tuli sisuliselt uurida vaid kahte tõendit, töölepingut ja kollektiivlepingut. Arvest nr A05/07/2013 31.07.2013 on vajalik ja põhjendatud õigusteenuse osutamise tasu 9,8 tunni eest summas 1274 + käibemaks 254,80 = 1528,80 eurot. Arvel nr A05/07/2013 31.07.2013 on märgitud õigusteenuskuludena 49,14 eurot, kuid ei ole täpsustatud, mis kuluga on tegemist. Põhjendatud kuluks on üksnes õigusteenuse osutamise tasu. Kuna kõigil kohtule esitatud arvetel on selline õigusteenuskulu, on ilmselt tegemist nimetatud büroo tavapärase praktikaga, et mingis ulatuses arvestatakse õigusteenuskulu hoolimata sellest, kas tegelikult sellist kulu on tekkinud või mitte. Käesolevas asjas on kõik menetlusdokumendid esitatud elektroonselt, mistõttu ebamäärased trüki- ja koopiakulud ei ole põhjendatud. Arvel nr A01/08/2013 08.08.2013 on samuti märgitud 0,78 eurot õigusteenuskulu, millele lisandus veel käibemaks, mis on täpsustamata ning ei kuulu põhjendatud menetluskulu hulka. Arvest nr A01/08/2013 saab põhjendatuks pidada vaid 0,5 tundi õigusteenuse osutamise tasu 65 + käibemaks 20% 13 eurot = 78 eurot. Arve nr A04/11/2013 28.11.2013 on esitatud lepingulise esindaja 55,5 töötunni eest. Arvest võib aru saada, et siin on kajastatud kõik tööd ja tegevused peapiloodi lisatasu hagis 05.07.2013 kuni 26.11.2013. Nimetatud ajavahemiku jooksul esitas hageja 10.07.2013 täiendava vastuse ja hagiavalduse täienduse, 28.08.2013 arvamuse kostja 30.07.2013 ja 19.08.2013 menetlusdokumentidele ning 14.11.2013 vastuse kohtumäärusele ja vastuväite kostja 14.11.2013 taotlusele. Käesolevas asjas toimus üks kohtuistung 19.11.2013 kella 12.00 kuni 13.32. Kostja arvates lepingulise esindaja kulud 55,5 tunni eest on ilmselgelt põhjendamatud. Põhjendatuks võib lugeda kuni 40 tundi õigusabiteenust. Seega on vajalik ja põhjendatud menetluskulu nimetatud arvest 5200 eurot + käibemaks 20% 1040 = 6240 eurot. Harju Maakohus tegi otsuse 29.112013 ja see jõustus 31.12.2013. Arvetel nr A10/12/2013 27.12.2013 ja A11/12/2013 31.12.2013 osutatud teenused ei olnud käesolevas kohtumenetluses

3(12)

vajalikud ega põhjendatud, kuna kohtuotsus oli tehtud ning suures osas hageja kasuks, mistõttu edasised täiendavad analüüsid või toimingud ei olnud enam selline menetluskulu, mida peaks teine pool hüvitama ning kindlasti mitte 5,3 tunni ulatuses. Tegemist oli mõnevõrra keeruka, kuid mitte mahuka vaidlusega. Menetlus oli kiire ning lahend saadi esimese kohtuistungi järgselt. Hageja keeldus asja lahendamisest kompromissiga, mida kohus soovitas ning millega oli nõus kostja. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmäär on käesolevas asjas 15 350 eurot, kuid see kehtib kõigis kohtuastmetes asja menetlemise korral. Käesoleval juhul lahendas kohus asja korraldava määrusega tõendamiskoormise ning toimus üks maakohtu istung. Sellises olukorras ei saa olla põhjendatud menetluskulude piirmääras kulude väljamõistmine. Lepingulise esindaja kulude esimese astme menetluskulu ei tohiks ületada poolt piirmäärast ning suuremas ulatuses menetluskulude kindlaksmääramine käesolevas asjas ei ole põhjendatud. Kostja palus kohtul hinnata nii lepingulise esindaja poolt kulutatud aja hulka kui ka tunnitasu määra põhjendatust. Hageja vastuväited kostja menetluskuludele Vandeadvokaadi abi Karin Henno ei ole kohtumenetluses osalenud ega kostjat esindanud. Seega ei saa kostja 23.01.2014 menetlusdokumendi lisades märgitud Karin Henno kulusid pidada põhjendatuks ega vajalikeks kostja lepingulise esindaja kuludeks. Kostja lepingulise esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saksa tunnitasumäär 134 eurot on ebamõistlikult suur. Samas töövaidluses on hageja vandeadvokaadist ja advokaadibüroo juhtivpartnerist lepingulise esindaja tunnitasu määr 130 eurot. Hageja hinnangul tuleks hageja vandeadvokaadi vanemabist lepingulise esindaja tasu mõistlikuks, põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks lugeda maksimaalselt kuni 115 eurot ja vandeadvokaadi abist lepingulise esindaja tasuks maksimaalselt kuni 105 eurot. Põhjendatuks ei saa lugeda kostja 23.01.2014 menetlusdokumendile lisatud 06.12.2013 arve spetsifikatsioonis „menetlusdokumendi ettevalmistamine: täiendav vastus vastavalt Harju Maakohtu 08.11.2013 määrusele” toiminguks nimetatud ajakulu 5,1 tundi ning sellele vastavat tasu. Toimikust nähtuvalt on tegemist koos tiitellehega nelja lehekülje pikkuse dokumendiga. Sellise mahuga dokumendi koostamise mõistlik, vajalik ja põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 3 tundi. Kostja esitas 19.08.2013 vastuse hageja täiendavale nõudele. Tegemist on koos tiitellehega vähem kui nelja lehekülje pikkuse dokumendiga. Sellise mahuga dokumendi koostamise mõistlik, vajalik ja põhjendatud ajakulu oleks maksimaalselt 2,5 tundi, mitte aga kostja aruandes märgitud 8 tundi. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus 25.02.2014 määrusega:

4(12)

tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nimetatud summa tasumiseni. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama paragrahvi neljanda lõike alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuna pooled vaidlevad teineteise taotlustele vastu, siis kohus kontrollis mõlema poole märgitud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt. Kostja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et kostjal oli kaks esindajat Reet Saks ja Karin Henno, kuid toimikust ei nähtu, et Karin Henno oleks osalenud kohtumenetluses kostja lepingulise esindajana, mistõttu ei ole põhjendatud tema kulutuste väljamõistmist vastaspoolelt TsMS § 175 alusel. Vastaspoolele hüvitatavad menetluskulud peavad olema poolele menetluses ettenähtavad. Kohus, hinnanud Reet Saksa toiminguid käesolevas menetluses, leidis, et need on põhjendatud. Kokku osutas Reet Saks kostjale õigusabi 13,7 tunni ulatuses tasumääraga 134 eurot, mis on esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik. Menetluskulude nimekiri on Reet Saksa toimingute osas kooskõlas tsiviilasja käiguga, samuti vastab asja keerukusele ja mahukusele. Kohtu poolt kindlaksmääratava kostja menetluskulu summa on 1835,80 eurot (13,7 h × 134 eurot). Kohus tutvus hageja avaldusega ja hageja poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse asja keerukust ja mahukust, pidas hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 13 tunni 20 minuti ulatuses, mis olid kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalik ajakulu. Hageja esindaja tasumäär 130 eurot tunnis on esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik. Siiski ei ole hageja esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Menetluskuludeks TsMS mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, s.t hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (Riigikohtu 22.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). ITVS § 24 lg 4 ja 5 esimese lause kohaselt kui TVK avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks TVK-le esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja TVK poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool ning TVK-le esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks. Seetõttu on vajalik ja hüvitatav TVK-le esitatud avalduse koostamise ajakulu 3 tundi. Hageja taotlus kohtueelsete menetluskulude hüvitamiseks ülejäänud osas jääb rahuldamata. Kohtu hinnang hageja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule kohtumenetluses on järgmine:

5(12)

• Tõendite ja andmete analüüs, nõuete osas seisukoha kujundamine ja nõuete lõpliku suuruse arvestamine (200 min). Põhjendatud toiming on nõuete lõpliku suuruse arvestamine 15 minuti ulatuses. Tegemist ei olnud arvutuslikult keeruka nõudega. • Riigilõivu tasumiseks vajalike andmete teatamine M.L ja saadetud riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga ning tutvumine sellega seonduva kirjavahetusega, toimingud täiendavate tõendite ja andmete kogumiseks, õigusliku ja menetlusstrateegilise positsiooni kujundamine ja hagiavalduse projekti koostamine (1010 min). Põhjendatud ajakulu on 2 tundi hagiavalduse koostamiseks. Kuna hageja tasus hagi esitamisel liigselt riigilõivu, siis ei ole sellega seonduvad esindajakulud põhjendatud. Menetlusstrateegia kujundamise ajakulu hindab kohus juba koos vastava dokumendi või toiminguga. • Ülejäänud aruandes toodud tegevusi pidas maakohus põhjendamatuteks.

6(12)

saatmiseks kohtule/ andmete väljaselgitamine ja istungiaja kooskõlastamise teate koostamine saatmiseks kohtule (20 min). Põhjendatud ajakulu on 5 minutit. • 27-28.08.2013 Hageja 28.08.2013 menetlusdokumendi (hageja arvamus kostja 30.07.2013 ja 19.08.2013 menetlus-dokumentide osas) projekti koostamine ja selle menetlusdokumendi lisade komplekteerimine (580 min). Põhjendatud ajakulu on 1 tund. • 03.09.2013 Tutvumine Harju Maakohtust 03.09.2013 saadetud e-kirjaga ja sellele lisatud menetlusdokumendiga, toimingud kohtukutse kättesaamise kinnitamiseks veebilehe www.etoimik.ee kaudu, asja toimiku täiendamine (10 min). Hageja jaoks informatiivse kohtudokumendiga tutvumise ja selle haldamise põhjendatud ajakulu on 5 minutit. • 11.11.2013 Harju Maakohtu 08.11.2013 dateeringuga kohtumääruse esmane analüüs, esialgse seisukoha kujundamine (20 min). Põhjendatud ajakulu on 20 minutit. • 3.11.2013 Menetlusega ning Harju Maakohtu 08.11.2013 dateeringuga seotud selgitustega ekirja/ järelpärimise koostamine saatmiseks M.L (40 min). Põhjendatud ajakulu on 10 minuti • 14.11.2013 Hageja 14.11.2013 menetlusdokumendi (hageja vastus 08.11.2013 kohtumäärusele) esialgse projekti koostamine (180 min). Põhjendatud ajakulu on 1 tund. • 14.11.2013 Esmane tutvumine kostja esindaja advokaat R.Saksa 14.11.2013 saadetud ekirjaga ja sellele lisatud kostja 14.11.2013 menetlusdokumendiga, andmete ja arvutuskäikude kontrollimine ja esialgse seisukoha kujundamine (40 min). Põhjendatud ajakulu on 15 minutit. • 18.-19.11.2013 Asja materjalide ülevaatamine ettevalmistumiseks M. Lubi esindamiseks 19.11.2013 kohtuistungil (140 min). Põhjendatud ajakulu on 30 minutit, sest esindaja peab olema menetlusega kursis tulenevalt senisest tegevusest ning tegemist ei olnud mahuka ega keeruka vaidlusega. • 18.11.2013 Hageja 19.11.2013 kohtukõne põhiteeside formuleerimine (100 min). Põhjendatud ajakulu on 15 minutit, sest tegemist on hageja seniste seisukohtade kokkuvõttega. • 19.11.2013 Toimingud M.L esindamiseks 19.11.2013 kohtuistungil, sh osalemine kohtuistungil (150 min). Põhjendatud ajakulu on 1 tund ja 30 minutit (istung toimus kell 12.00-13.32, millele kohus lisab mõistliku aja varem kohtusse saabumise ja pärast istungit asja materjalide korrastamiseks); ettevalmistamisajaga on kohus eespool juba arvestanud. • 19.11.2013 Toimingud e-toimikust 19.11.2013 kohtuistungi protokolli vastuvõtmiseks/allalaadimiseks (10 min). Hageja jaoks informatiivse kohtudokumendiga tutvumise ja selle haldamise põhjendatud ajakulu on 5 minutit. • Ülejäänud osas leidis maakohus, et hageja esindaja arvel ja aruandes esitatud ajakulu pole põhjendatud ja vajalik. 3.Arve nr A 10/12/2013 (kulunud aeg 2,333 h, tasustatav aeg 2,333 h, kokku 373,78 eurot käibemaksuga). Põhjendatud ajakulu sellest on 10 minutit: • Harju Maakohtu 29.11.2013 kohtuotsuse vastuvõtmiseks/allalaadimiseks e-toimikust, esmane tutvumine kohtuotsusega Seisukoha kujundamine ja 29.11.2013 kell 17.50 Harju Maakohtusse kohtunik Mati Maksingule saadetud e-kirja/ taotluse ilmse kohtuvea parandamiseks kohtuotsuses) koostamine (10 min). Põhjendatud ajakulu on 10 minutit. • Ülejäänud osas leidis maakohus, et arvel ja aruandes toodud ajakulu ei olnud vajalik ega põhjendatud.

7(12)

jõustumist välistavate kaebuste olemasolu või puudumise kontrollimiseks ja sellega seonduva õiguse selgitamine esindatavale kokku 30 minutit. • Ülejäänud osas leidis maakohus, et arvel ja aruandes toodud ajakulu ei olnud vajalik ega põhjendatud. Kuna hageja ei ole käibemaksu kohuslane ja kostja on, siis mõistis maakohus hagejalt välja menetluskulud netosummas, kuid kostjalt kooskäibemaksuga. Hageja taotlus riigilõivu hüvitamiseks jääb rahuldamata. Kuigi RLS § 22 lg 1 p-s 1 ei ole hageja taotletud hüvitisi (töötasu, kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis, puhkusetasu, vähemarvestatud koondamishüvitis, vähemarvestatud hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest ning nimetatud nõuetelt viivisenõue) otsesõnu loetletud, on sellised nõuded riigilõivuvabad, kuna need on seotud töötasu ja töölepingu lõpetamisega seonduvate nõuetega (vt Riigikohtu 11.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-11, p 11). Hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagasi. Hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on 2 080 eurot (13 h ja 20 min x 130 eurot + 20% käibemaksu), millest tuleb 1 913,60 eurot (92%) kostjalt välja mõista. Kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on 1 835,80 eurot (13,7 x 134), millest tuleb hagejalt välja mõista 146,86 eurot (8%). Kohus tasaarvestas poolte menetluskulude nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 766,74 eurot. Määruskaebus Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 25.02.2014 määruse osas, millega kohus jättis osaliselt rahuldamata hageja taotluse kohtumenetluses tekkinud hageja lepingulise esindaja kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, samuti osas, millega kohus jättis kindlaks määramata hageja lepingulise esindaja kulud seoses töövaidluskomisjonile esitatud avalduse (mis loeti tsiviilasjas nr 2-13-29956 hagiavalduseks) lisade kogumisega ja komplekteerimisega ning avalduse ja selle lisade esitamisega, ja samuti osas, millega kohus osaliselt rahuldas kostja taotluse kostja menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Teha tühistatud osas uus lahend, millega määrata kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks mitte suuremas summas kui 1300 eurot; määrata lisaks Harju Maakohtu 25.02.2014 kohtumääruses juba kindlaksmääratud hageja menetluskuludele (õigusabikuludele) täiendavalt kindlaks hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotletud hageja kohtumenetluses tekkinud lepingulise esindaja kulud ka ülejäänud osas; täiendavalt määrata hageja menetluskuludena kindlaks ka seoses töövaidluskomisjonile esitatud avalduse (mis loeti tsiviilasjas nr 2-13-29956 hagiavalduseks) lisade kogumisega ja komplekteerimisega ning avalduse ja selle lisade esitamisega tekkinud menetluskulud kolme tunni advokaaditasu määras koos käibemaksuga kokku summas 468 eurot. Ebaõigesti luges maakohus arves nr A 05/07/2013 märgitud ajakulust põhjendatuks üksnes 2 tundi ja 20 minutit. On ilmselge, et täiesti uute nõuetega hagiavaldust, arvestades kõnesoleva hagiavalduse mahtu ja sellega seotud tõendite hulka, ei ole võimalik koostada kõigest kahe tunniga. Väär on ka kohtu positsioon, mille järgi hagiavalduse koostamisega seotud mahukad toimingud ei ole põhjendatud ning järelikult ei kuulu hüvitamisele põhjusel, et nimetatud ajakulu hindab kohus koos vastava dokumendiga. Tõsieluliselt on ilmselgelt võimatu, et kõik eelnimetatud arve spetsifikatsioonis loetletud õigusteenuse efektiivse osutamise jaoks vajalikud ning põhjendatud tegevused oleks saanud hageja lepinguline esindaja teostada üksnes kahe tunni jooksul, eriti kui isegi üksnes hagiavaldust ei oleks olnud võimalik formuleerida ainult kahe tunniga.

8(12)

Ebaõigesti luges maakohus arves nr A 01/08/2013 märgitud ajakulust põhjendatuks üksnes 5 minutit. Ainuüksi e-toimiku süsteemist vastuvõetud menetlusdokumendi (kohtumääruse) vastuvõtmisele ja sellega tutvumisele ning sellega seonduvalt ka hagide ühendamise tõttu asja toimiku ümberkorraldamisele (komplekteerimisele) kuluv aeg on ilmselgelt suurem. Ebaõigesti luges maakohus arves nr A 04/11/2013 märgitud ajakulust põhjendatuks üksnes 7 tundi ja 25 minutit. Arusaamatu on, mida kohus on mõelnud mitme spetsifikatsioonis märgitud tegevuse juurde märgitud kirjega: „ei ole põhjendatud, sest on hõlmatud analüüsitava arve teise positsiooniga.“ Nimetatud kohtu hinnang ei sisalda arusaadavat ega loogilist põhjendust, miks kohus nimetatud toiminguid põhjendamatuteks peab. Väär on kohtu väide, et nõudekirja signeerimine ning kostja vastusega tutvumine ei ole kohtumenetluse kulu. Nõudekirja saatmine vastaspoolele on hageja põhjendatud kulu, mis on tekkinud eesmärgil vältida kohtumenetlust. Arusaamatu on kohtu põhjendus, miks suhtlus kliendiga menetluse käigus 2013 augustis on põhjendamatu selle tõttu, et menetluse selles faasis ei olnud kohus hagejale esitanud küsimusi, mis vajaksid konsulteerimist kliendiga. Selleks ajaks oli menetlus (koos TVK menetlusega) kestnud üle nelja kuu. Samuti oli kostja äsja esitanud uue menetlusdokumendi uute väidetega. On loomulik, et hageja lepinguline esindaja konsulteeris menetluse käigus jooksvalt kliendiga. Samuti on arusaamatu kohtu positsioon, et kostja 30.07.2013 ning 19.08.2013 menetlusdokumentidega tutvumine ning õigusliku positsiooni kujundamine nende dokumentide osas on põhjendatud üksnes 30 minuti ulatuses. Nimetatud kohtu hinnang on ebarealistlik ega arvesta nende menetlusdokumentide mahtu ja vaidluse asjaolusid. Väär on kohtu positsioon, et hageja 28.08.2013 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks saab olla kõigest üks tund. Hageja 28.08.2013 menetlusdokumendi näol on tegemist kümneleheküljelise dokumendiga, milles lükatakse ümber kostja avaldatud uusi väiteid. Mõistetamatu on ka kohtu seisukoht, mille kohaselt on kohtu hinnangul põhjendamatu hageja lepingulise esindaja tegevus 13.11.2013, mil hageja lepinguline esindaja kontrollis kohtunõudele vastamiseks võrdlevalt kohtu avaldatud arvudega üle hageja nõuete arvutuskäigud. Samuti on mõistetamatu ning väär kohtu positsioon, et hageja 14.11.2013 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks (koos kõikide toimingutega, mida kohus enda väitel arvestab koos menetlusdokumendi koostamise ajaga) saab olla kõigest üks tund. Nimetatud menetlusdokumendi näol oli tegemist kaheksaleheküljelise menetlusdokumendiga, milles hageja esitas ka uusi taotlusi ning millel oli 2 lisa. Mõistetamatu ning kohtupraktikaga ja seaduse mõttega vastuolus on kohtu seisukoht, et hageja vande all ülekuulamise taotlemisega seotud ajakulu ei ole põhjendatud selle pärast, et vastav taotlus jäi rahuldamata. Kohtu positsiooni rakendamine viiks tulemuseni, kus töötajad ei julgeks enda õigusi kohtus kaitsta (nt töötaja enda vande all ülekuulamise taotlemise teel) kartes, et juhul, kui taotlust ei rahuldata, ei ole töötajal isegi kohtuasja võitmise korral võimalik enda menetluskulusid tagasi saada. Töövaidlusasjades on töötaja vande all antav seletus sageli aktsepteeritav tõend. Mõistetamatu ning õigusteenuse osutamise praktikale võõras on kohtu positsioon, et põhjendamatud on toimingud kohtutoimikuga tutvumiseks ja toimikutest väljakirjutuste tegemiseks põhjusel, et kohtuasja dokumendid on e-toimikus kättesaadavad. Etoimiku süsteem ei toimi seniajani sellise laitmatusega, et menetlusosalise esindajad võiksid käesoleva ajani olla kindlad, et kohtutoimikus ei ole muid dokumente kui üksnes need dokumendid, mis nähtuvad ka e-toimikust. Paraku ei ole sageli tehniliselt võimalik kõiki asjas esitatud dokumente menetlusosalise lepingulisel esindajal näha ja loetavana alla laadida. Põhjendamatu on ka kohtu positsioon, et kohtuistungieelselt oleks hageja lepingulisele esindajale pidanud piisama 30 minutist asja materjalide ülevaatamiseks. Käesoleva töövaidlusasja puhul oli tegemist keskmisest mahukama ning keerukama töövaidlusasjaga. Eeltoodu tõttu oli vajalik ja põhjendatud ka kohtuistungiks ettevalmistamiseks reaalselt kulunud aeg, mis on märgitud ka kõnealuse arve lisaks olnud spetsifikatsioonis. Arusaamatu on kohtu positsioon, mille järgi on põhjendatud hageja lepingulise esindaja toimingud hageja kohtuistungil esindamiseks ainult 1 tunni

9(12)

ja 30 minuti ulatuses. Kohus ise on määruses märkinud, et istung toimus 12.00-13.32 ning et kohus lisab veel istungi toimumise ajale põhjendatud toimingute ajana ka mõistliku aja varem kohtusse saabumiseks ning pärast istungit materjalide korrastamiseks, kuid lõpptulemusena on kohus põhjendatud ajaks lugenud ainult 1 tunni ja 30 minutit, mis on vähem, kui isegi ainuüksi kohtuistungi kestuseks olnud 1 tund ja 32 minutit. Ebaõigesti on maakohus arves nr A 10/12/2013 märgitud ajakulust põhjendatuks lugenud üksnes 10 minutit. Kümne minutiga ei oleks võimalik kohtulahendit e-toimikust alla laadida ja seda Harju Maakohtu 29.11.2013 üheksaleheküljelist otsust isegi mitte esmaselt läbi lugeda, rääkimata kõikidest nendest muudest põhjendatud ja vajalikest toimingutest, mida seoses kohtuotsusega tegema peab (sh kliendile edastamine, menetlusdokumendi asja toimikusse köitmine jne). Mõistetamatuks jääb ka see, miks kohus ei ole lugenud vajalikuks ajakuluks kohtust saadetavate menetlusteavitustega tutvumist. Kohtust saadetavate kirjadega tutvumata ei ole võimalik lepingulisel esindajal teada saada, mida kohtust on teatatud. Pealegi on ka menetlusteavitused ilmselgelt seotud kohtumenetlusega ning menetlusteavitustega tutvumine on ilmselgelt ka kohtumenetluses vajalik ja põhjendatud toiming. Ebaõigesti on maakohus arves nr A 11/12/2013 märgitud ajakulust põhjendatuks lugenud üksnes 30 minutit. 30 minutiga ei ole võimalik Harju Maakohtu 29.11.2013 üheksaleheküljelist otsust vajaliku põhjalikkusega läbi töötada. Väär ja põhjendamatu on ka kohtu seisukoht, et muud sama arve spetsifikatsioonis nimetatud toimingud on hõlmatud esimeses reas märgitud toimingutega. Maakohus on põhjendamatult jätnud kindlaks määramata hageja menetluskulud seoses töövaidluskomisjonile esitatud avalduse lisade kogumisega ja komplekteerimisega ning avalduse ja selle lisade esitamisega. Kuivõrd käesoleval juhul loeti töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks, siis selle avalduse lisade kogumisega ja komplekteerimisega ning avalduse ja selle lisade esitamisega seotud toimingud ja selleks kulunud aeg 180 minutit oli vajalik. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et vastavalt advokatuuriseaduse nõuetele on hageja menetluskulude kohta koostatud arvetes ja nende lisadeks olevates spetsifikatsioonides lisaks lepingulise esindaja ajaliselt mõõdetud toimingute eest tasustatavale advokaaditasule kajastatud ka õigusteenuskulud (s.t käsundi täitmisega seotud kulud) ning maakohus on põhjendamatult jätnud need kulud hageja lepingulise esindaja kuludena kindlaksmääramata ega ole ka põhjendanud. Maakohus on määranud kostja menetluskulud kindlaks põhjendamatult suures määras (1835 eurot). Näiteks ei ole põhjendatud ega vajalik kostja lepingulise esindaja 06.12.2013 arve spetsifikatsioonis nimetatud toimingu „menetlusdokumendi ettevalmistamine: täiendav vastus vastavalt Harju Maakohtu 08.11.2013 määrusele“ ajakulu 5,1 tundi. Kohtutoimikust nähtuvalt on eelkirjeldatud menetlusdokumendis 4 lehekülge, millest üks on tiitelleht. Sellise dokumendi koostamise vajalik ning põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 3 tundi. Samuti ei ole kostja lepingulise esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saksa advokaaditasu tunnitasumäär 134 eurot põhjendatud ning on ebamõistlikult suur. Samas töövaidluses on hageja vandeadvokaadist ja advokaadibüroo juhtivpartnerist lepingulise esindaja advokaaditasu tunnitasu määr olnud 130 eurot. Vandeadvokaadi vanemabist lepingulise esindaja advokaaditasu mõistlikuks, põhjendatud ja vajalikuks advokaaditasu tunnitasumääraks tuleks lugeda kõnesoleva vaidluse puhul maksimaalselt kuni 115 eurot. Seega kostja vajalikeks ning põhjendatud menetluskuludeks oleks maksimaalselt 1300 eurot. Määruskaebuse menetlus maakohtus Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

10(12)

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada väljamõistetava menetluskulu suuruse osas. Maakohus on hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel jätnud ebaõigesti arvestamata kohtuvälise kuluna lepingulise esindaja kulud töövaidluskomisjoni (TVK) menetluses ja arve nr A 04/11/2013 järgi tasumisele kuuluva osas arvestanud ebaõigesti hageja lepingulise esindaja poolt kohtuistungist osavõtuks ja sellega kaasnevate toimingute tegemiseks kulunud aega. Hageja vaidlustas maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata töövaidluskomisjoni menetluses ja kohtumenetluses kantud kulude osas, ning osas, milles maakohus rahuldas kostja taotluse osaliselt. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes edasikaevatud osas. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulu on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja p 4 järgi seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas vandeadvokaat Rando Antsmäe ja kostjat vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks. Käesolevas töövaidluses esitas hageja 12.04.2012 TVK-le avalduse kostjalt töötasu saamiseks. 14.05.2013 rahuldas TVK avalduse. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti menetluskulude kindlaksmääramisel jätnud töövaidluskomisjoni menetluses tehtud kulutused arvestamata, v.a avalduse koostamiseks kulunud aeg 3 tundi, mida maakohus arvestas kui hagi esitamisele kulunud aega. ITVS § 24 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kolleegiumi arvates on enne töövaidluse kohtus lahendamist toimunud töövaidluskomisjoni menetlus käsitletav kohtueelse menetlusena ja selle kulud kuuluvad hüvitamisele TsMS § 144 p 4 järgi kohtuväliste kuludena. Hageja esitatud aruannete järgi on tal kulunud menetlusele töövaidluskomisjonis 19.04.2013 arve nr A 14/04/2013 järgi 12 tundi ja arve nr A 02/05/2013 järgi 6 tundi. Määruskaebuses palus hageja määrata töövaidluskomisjonis kulunud vajalikuks lepingulise esindaja tasuks lisaks maakohtu poolt määratule 468 eurot, mis on arvestatud kolme tunni töö eest seoses töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele lisatud dokumentide kogumisega ja süstematiseerimisega. Muus osas määruskaebuse esitaja maakohtu määrust TVK-s osutatud õigusabikulude rahuldamata jätmise osas ei vaidlustanud. Kolleegium leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust, saab vajalikuks ja põhjendatud ajaks pidada lisaks avalduse vormistamisele ka tõendite kogumiseks ja analüüsimiseks kulunud 3 tundi. Seega on

11(12)

töövaidluskomisjoni menetlusele kulunud vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja tööaeg kokku 6 tundi. Arvel nr A 04/11/2013 on arvestanud maakohus ebaõigesti kohtuistungile ja sellega kaasnevate toimingute tegemiseks kulunud aega. 19.11.2013 kohtuistung kestis protokolli kohaselt 1 tund ja 32 minutit, kuid maakohus on põhjendatuks pidanud ajakulu 1 tund ja 30 minutit. Kolleegium leiab, et arvestades istungile kulunud aega ja mõistlikku aega sinna jõudmiseks ja pärast materjalide korrastamiseks, on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi. Ülejäänud osas leiab kolleegium, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Maakohus on hinnanud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ja vajalikkust sõltuvalt asja keerukusest ja mahust. Maakohus on põhjalikult hinnanud iga hageja esindaja aruandes ja arvel märgitud tööd ja hinnanud selle põhjendatust. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus olnud pealiskaudne ja maakohtu määruses tehtud järeldused ebamõistlikud, nagu väitis määruskaebuse esitaja. Samuti ei anna määruskaebuse väited alust järelduseks, et kostja esindaja tunnitasu oli ebamõistlikult kõrge. Tunnitasu 134 eurot on tavapärane ja vastab teenuse kvaliteedile. Ebaõige on kaebuse väide, et kostja 14.11.2013 menetlusdokumendi koostamiseks on maakohtu poolt määratud 5,1 tundi ebamõistlikult suur ajakulu. Õige on määruskaebuse esitaja tähelepanek, et dokumendi tekstiosa pikkus on 3 lehekülge, kuid dokumendile on lisatud ka neljal lehel kostja arvestused, mistõttu on dokumendi koostamiseks 5,1 tundi põhjendatud ajakulu. Kuna maakohus on analüüsinud põhjalikult menetluskulude seost vaidlusega ja põhjendatud ajakulu ning kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, siis kolleegium maakohtu määruse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi ei korda. Määruskaebuse väidetele on samuti maakohtu määruses vastatud. Kuna menetluskulude kindlaksmääramine on maakohtu diskretsiooniõigus, siis ringkonnakohtul ei ole õigust sellesse sekkuda, kui maakohus ei ole rikkunud diskretsiooni piire. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. See, et hageja ei nõustu maakohtu poolt määratud menetluskulude suurusega, ei tähenda, et maakohtu poolt määratud menetluskulu suurus oleks mittevastav tegeliku tööga, asja keerukuse ning menetluseks kulunud ajaga. Kuna kolleegium on eelnevalt leidnud, et hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu õigusabiteenuse osutamisel oli 16 tundi ja 50 minutit (13 tundi ja 20 minutit + 3 tundi ja 30 minutit), siis sellest tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu poolt väljamõistetava menetluskulu suurust. Hageja esindaja teenuse tunnihinnaks oli 130 eurot, millele lisandus käibemaks. Kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane, siis tuleb talle menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Hageja põhjendatud menetluskulud on: 16h 50 min x 130 eurot + 20% käibemaks = 2 626 eurot, millest 92% on 2 415,92 eurot. Hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude summaks määras maakohus 146,86 eurot, millega ringkonnakohus nõustus. TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab kolleegium poolte vastastikused menetluskulud (2 415,92146,86) ja kostja peab hagejale hüvitama 2 269,06 eurot, mille tasumisega viivitamisel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja taotlusel viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.