2-13-39390/18 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohus menetles XXX OÜ hagi XXXOÜ vastu põhivõla 2 750 euro ja viivise 2 750 euro nõudes. Harju Maakohus rahuldas 10.03.2014 otsusega hagi ja jättis kõik menetluskulud XXXOÜ kanda. Harju Maakohtu otsus jõustus edasi kaebamata 22.04.2014. XXX OÜ esitas 18.02.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulu on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 162 eurot, hagiavalduselt tasutud täiendav riigilõiv 188 eurot ja lepingulise esindaja kulu 389 eurot, millele lisandub käibemaks, kõik kokku 816,80 eurot. Hageja palub määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus edastas hageja 18.02.2014 taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks kostjale. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kätte saanud 25.04.2014, kuid kohtu märgitud kümne päeva jooksul kohtule seisukohta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 10.03.2014 otsus jõustus 22.04.2014. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 18.02.2014, seega on avaldus esitatud tähtaegselt. Kohus leiab, et eelnimetatud taotlus vastab ka TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved või maksekorraldused kulu kandmise kohta, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus

ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Seega kontrollib kohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad kehtestatud piirmääradest. Hageja palub menetluskuluna välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 162 eurot, hagiavalduselt tasutud täiendava riigilõivu 188 eurot ja lepingulise esindaja kulu 389 eurot, millele lisandub käibemaks (lepingulise esindaja tasu kokku 466,80 eurot). Hageja palub määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja eest tasus Julianus Inkasso OÜ maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 162 eurot (tl 4), hagiavalduselt täiendava riigilõivu 188 eurot veebilehe www.e-toimik.ee kaudu riigilõivu 188 eurot (tl 88). Samuti nähtub tsiviilasja toimikust hageja esindaja, Julianus Inkasso OÜ, arved hagejale maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtusse esitamise eest summas 32 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 79), dokumentide analüüsi, hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise eest summas 192 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 80) ja hageja 04.02.2014 vastuse kostja 20.01.2014 vastusele koostamise eest 165 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 81). Käesoleval juhul ei ole lepingulise esindaja kulud suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja need tuleb kostjalt hageja kasuks taotletud ulatuses, kokku summas 816,80 eurot (162+188 + 466,80), välja mõista. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (816,80 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).