lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-39390/17

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 10.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-39390/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1409
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-39390

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel teatavaks 10. märts 2014.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-13-39390

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu põhivõla 2750 euro ja viivise 2750 euro nõudes

Hagi hind

5500 eurot nende Hageja: XXXOÜ (RK XXX, XXX, lepinguline esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ jurist Marie Tsine, e-post: [email protected]);

Menetlusosalised esindajad

ja

Kostja: XXXOÜ (RK XXX, esindaja XXX, e-post: XXX Asja läbivaatamine

asukoht: XXX, seaduslik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada .
2.Välja mõista XXXosaühingult (registrikood XXX) XXXosaühingu (registrikood XXX) kasuks põhivõlgnevus 2750 eurot ja seisuga 18.11.2013 sissenõutavaks muutunud viivis summas 2750 eurot, so kokku 5500 (viis tuhat viissada) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.XXXOÜ (edaspidi hageja) nõuab Harju Maakohtule esitatud hagis XXXOÜ (edaspidi kostja) vastu põhivõla 2750 euro ja viivise 2750 euro väljamõistmist (tl 35-39). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui rendileandja ja kostja kui rentnik 20.03.2012. a aadressil XXX XXXOÜ

2-13-39390 asuval kinnistul rendi-lepingu maa rentimisel pinnase ladustamiseks (edaspidi nimetatud rendileping). Pooled leppisid rendilepingus kokku, et rentnik on kohustatud kasutama ladustamiseks rendileandja poolt ette-nähtud maa-alal ja on kohustatud enne rendilepingu lõpetamist viima territooriumi esialgsesse seisukorda. Rendilepingu saab lõpetada peale rentniku poolt allkirjastatud vastuvõtu akti (rendi-lepingu punkt 4). Vastavalt rendilepingu punktile 6.1 kohustub rentnik rendileandja poolt esitatud arve tasuma 7 päeva jooksul. Rendilepingu punktis 6.2 leppisid pooled kokku, et arve tasumisega viivitamise korral kohustub rentnik tasuma rendileandjale viivist 1 % tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Rendilepingu punkti 6.3 kohaselt tasub rentnik ühe kuu ettemaksuna, milles rendileandja teeb rendilepingu lõppedes tasaarvelduse. Rendi maksumus on 250,00 EUR kuus, millele lisandub käibemaks 20 % (rendilepingu punkt 7). Pooled on rendi-lepingu punktis 9.1 kokku leppinud, et leping jõustub allakirjutamisega ja kehtib tähtajatult. Pooltel on õigus leping lõpetada, teatades sellest ette vähemalt 1 kuu (punkt 9.2). Kostja rendilepingut vastavalt kokkulepitud tingimustele ei täitnud. Kostjal on hagejale tasumata igakuised rendiarved kogusummas 3 000,00 EUR. Arvestades asjaolu, et rentnik on hagejale tasunud ühe kuu ettemaksu summas 250,00 EUR ja tasaarveldab hageja kostja poolt tasutud ettemaksu arvelt osaliselt oma nõuet kostja vastu, lähtudes eeltoodust võlgneb kostja hagejale igakuiseid rendimakseid summas 2 750,00 EUR. Võttes arvesse viivisemäära 1 % päevas on hageja arvestanud tasumata arvetelt viivist kogusummas 8916 eurot, kuid lähtdudes mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest vähendab hageja viivisenõuet 2750 euroni.

2.Hageja juhib oma täiendavas seisukohas tähelepanu kostja tunnistusele, et ta jättis hooletuse tõttu hagejaga sõlmitud rendilepingu lõpetamata. Kostja väide, mille kohaselt ta eeldas, et XXX AS võtab rendilepingu üle, on paljasõnaline. Hageja ei nõustu ka viivise vähendamisega (tl 70-71). Kostja vastus
3.Kostja tunnistab hagi osaliselt . Kostja vastuse kohaselt saatis hageja 28.11.2012 kostjale SMSga teate, et soovib lepingu üles öelda. 2012 detsembris kohtusid rendipinnal hageja, kostja ja viimase peatöövõtja XXX AS esindaja. Hageja nõudis kostjalt, et rendipind tehtaks korda või võtab XXX AS pinna rentimise kostjalt üle. XXX AS kasutas samuti antud ladustamise platsi ning kostja lubas XXX AS-l ajutiselt ladustada pinnast kostja poolt renditaval maal. Kostja eeldas, et hageja ja XXX AS said antud asjas kokkuleppele, kuna XXX AS jätkas pinnase ladustamist antud krundil ning hageja nõudmine oli, et pinnase ladustamine võib toimuda ainult juhul kui XXX AS võtab rendilepingu üle. Kostja on veendunud, et hageja poolt perioodi november 2012 -juuni 2012 esitatud arvetelt oleks näha, et XXX AS rentis hagejalt sedasama ladustamisplatsi, mille eest on ta esitanud arveid kostjale. Kostja uskus, et kui sai suuliselt kokku lepitud, et kostja ei kasuta enam antud laoplatsi ja XXX AS hakkab antud laoplatsi kasutama, siis sellega piirduvad kostja kohustused antud lepingus. Kostja tunnistab nelja kuu arvest tulenevat nõuet kogusummas 1200 eurot, mis ettemaksu 250 eurot arvesse võttes moodustab 950 eurot. Viivise osas kostja leiab, et lepingus ettenähtud viivisemäär 1 % päevas on ebamõistlikult suur, mida tuleks vähendada mõistliku määrani (tl 64-65). Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Hageja nõue kostja vastu on suunatud raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS §§-dest 2 lg 1, 8 lg 2 ja 76 lg 1. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Seega tuleb välja selgitada, kas poolte

2-13-39390 vahel on kehtiv võlasuhe ning kas kostjal on sellest võlasuhtest tulenev kohustus, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud.

6.Pooled ei vaidle, et nende vahel oli 20.03.2012 sõlmitud tähtajatu rendileping, mille alusel hageja rentis kostjale maad pinnase ladustamiseks ning mille eest kostja kohustus tasuma renti 250 eurot kuus, millele lisandub käibemaks 20 %, seega kokku 300 eurot kuus (tl 44-45). Kostja ei vaidle, et ta võlgneb hagejale renditasu 4 kuu eest (4 x 300 - ettemaks 250 eurot tl 46-49). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ütles rendilepingu 2012 novembris üles ja kas seoses sellega leping lõppes novembriga 2012 ning asendus maa rentimise osas hageja ja XXX AS vahelise lepinguga või jätkus kuni juunini 2013, mille alusel võis hageja esitada täiendavalt arveid kogusummas 1800 eurot (6 x 300) tl 50-54). Lepingu p 9.2. kohaselt lepingu ülesütlemiseks tuli teisele poolele teatada üks kuu ette.
7.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja vastuväited selles osas, et temaga sõlmitud leping lõppes hagejapoolse lepingu ülesütlemisega alates detsembrist 2012, kuna kostja asemel asus rendimaad rentima XXX AS, on jäänud paljasõnaliseks ja mittetõendatuks. Oma väite kinnituseks, et hageja lõpetas lepingu alates detsembrist 2012, ei ole kostja mingeid tõendeid esitanud. VÕS § 339 kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kohus leiab, et kuivõrd kostja rentnikuna on jätnud oma kohustuse tasuda renti täitmata, on hagejal õigus nõuda vastava rahalise kohustuse täitmist. Seega võlgneb kostja hagejale ka perioodi detsember 2012- mai 2013 eest tasumisele kuuluva summa 1800 eurot (6 x 300). Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud ettemaksu 250 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevusena 2750 eurot (1200+1800-250).
8.Lisaks põhivõlgnevusele nõuab hageja kostjalt viivist tasumata arvetelt viivisemääraga 1 % võlgnevuselt päevas. Seonduvalt kostja vastuväitega, et viivisemäär on ebamõistlikult suur, nõustub kohus hageja seisukohaga, et olukorras, mil hageja on vähendanud arvestatud viivist (summas 8916 eurot) põhivõlgnevusele vastava summani, ei ole hagejapoolne viivisenõue vastuolus heade kommetega. Ka võimaldab VÕS 113 lg 1 kokku leppida seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Eeltoodust tulenevalt on ka hageja viivisenõue 2750 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kokkuvõttes kuulub hagi tervikuna rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 2). Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6). TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2-13-39390 Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja