Kohtulahend

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 12.10.2011 esitas Pandora Baltics OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Pandora Jewelry CEE Sp z.o.o (kostja) vastu poolte vahel sõlmitud frantsiisilepingu kehtivuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostja ja hageja juhatuse liikmete MK ja AR vahel 02.11.2009 Letter of Intent (leping), mille eesmärgiks oli leppida kokku ettevõtte asutamises Balti riikides, mis tegeleb kostja toodete hulgi-ja jaemüügiga Balti riikides. Lähtuvalt lepingu p-st 1 on ettevõtte nimeks Pandora Jewelery Baltic States ja ettevõte asub Tallinnas. Lepingu p-i 12 kohaselt annab kostja loodavale äriühingule Pandora kaubamärgi toodete edasimüügi- ja frantsiisiõigused Balti riikides. Edasimüügi- ja frantsiisileping on vastavalt lepingu p-le 12 sõlmitud viieks aastaks. Pandora Baltics OÜ on äriühing, mille põhitegevusalaks on Pandora kaubamärgi kellade ja ehete müük alates 2009. aastast. Hageja osanikud on Sunpower Consulting OÜ (XXXXXXXXX AR) ja Expo.ee OÜ (XXXXXXXX MK). Hageja juhatuse liikmeteks on AR ja MK. Hageja alustas Pandora kaubamärgi kellade ja ehete jae- ja hulgimüügiga 2009. aastal pärast lepingu sõlmimist kostjaga. Pandora Jewelery AS-i (Taani) ametlikul kodulehel www.pandoragroup.com on Pandora ehete ja kellade ametlikuks edasimüüjaks Eestis märgitud hageja ja kontaktisikuks MK. 01.12.2009 väljastas Pandora Jewelery AS (Taani) kinnituskirja, millega kinnitab, et hageja omab täielikku õigust vahendada ja müüa Pandora kaubamärgi tooteid. 25.08.2011 edastas kostja AR ja MKile kirja, milles teavitas, et alates 01.09.2011 on kõik eksklusiivsed õigused Pandora kaubamärgile antud üle ettevõttele nimega Fashion Investment Group. Ühtlasi teatati kirjas, et lõpetatakse kõik Pandora toodete tarned hagejale. Hageja oli seisukohal, et kostja ülesütlemisavaldus on kehtetu. Poolte vahel 2009. aastal sõlmitud edasimüügi ja frantsiisileping tähtajaga viis aastat kehtib kuni 2014. aastani. Määratud tähtajaga lepingu ennetähtaegne lõpetamine saab toimuda üksnes erakorralise ülesütlemise vormis. Käesoleval juhul ei esine VÕS-i § 196 lg-st 1 tulenevat mõjuvat põhjust, mistõttu ei ole erakorraline ülesütlemine kehtiv. Puuduvad ka muud mõjuvad põhjused, mis võiksid õigustada lepingu ülesütlemist. Hageja ei ole lepingut rikkunud ning samuti ei ole lepingu sõlmimise asjaolud oluliselt muutunud. Viidates VÕS § 196 lg-le 2, märgib hageja, et kostja ei ole ülesütlemisavalduses viidanud ühelegi lepingulise kohustuse rikkumisele ega määranud mõistlikku tähtaega võimaliku rikkumise kõrvaldamiseks. Seega on lepingu ülesütlemine kehtetu ja leping kehtiv. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja märkis, et kostja, MK ning AR plaanisid asutada osaühingu nimega Pandora Jewelry Baltic States, asukohaga Tallinn ning

seejärel kavatses kostja sõlmida loodava äriühinguga tähtajalised lepingud, millega oleks ta äriühingule andnud kaubamärgiga Pandora seotud eksklusiivsed edasimüügi- ning frantsiisiõigused. Eesmärgid fikseeriti 02.11.2009 kostja, MKi ja ARi allkirjastatud dokumendis Letter of Intent (kavatsuste protokoll). Samal ajal asutasid MK ja AR neile kummalegi kuuluvate äriühingute, Sunpower Consulting OÜ ning Expo.ee OÜ, kaudu hageja, mis avas Tallinnas kaks poodi, kus hakati müüma Pandora tooteid ja üritati laiendada toodete müüki Läti ja Leedu turule. Kostja oli hageja tegevusega nõus, varustas hagejat Pandora kaubamärgi toodetega, lubas hagejal kasutada Pandora kaubamärki ning olla Pandora toodete edasimüüjaks Balti riikides kuni ühise äriühingu asutamiseni. Hageja avatud poodide müüginäitajad osutusid mitterahuldavateks ning planeeritud OÜ Pandora Jewelry Baltic States asutamislepingu allkirjastamiseni ei jõutud. Kostja uueks koostööpartneriks sai Fashion Investment Group (FIG), millega kostja sõlmis 01.07.2011 Pandora toodete edasimüügi- ning frantsiisilepingu. Sõlmitud lepingu kohaselt on FIG-il Pandora toodete edasimüügi- ja frantsiisiõigused nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Kostja pakkus hagejale võimalust tegeleda Pandora kaubamärgi toodete edasimüüjana Eesti turul, saates MKile ja ARile edasimüügilepingu projekti Eestit puudutavas osas, mida MK ega AR ei allkirjastanud. Kostja leidis, et kavatsuste protokollist ei tulene hageja ja kostja vahelist kokkulepet Pandora kaubamärgiga seotud edasimüügi- ning frantsiisiõiguste andmise osas, kuna hageja ei ole kavatsuste protokolli pooleks. Kavatsuste protokollist ei tulene allakirjutanud isikutele siduvaid kohustusi, kuna see kajastab plaane, kuhu edasiste läbirääkimistega sooviti jõuda. Kavatuste protokoll ei ole eellepinguks VÕS § 33 lg 1 mõistes, sest sellele allakirjutanute tahteks ei olnud võtta endale siduvat kohustust asutada osaühing ning anda sellele Pandora kaubamärgi edasimüügi- ning frantsiisiõigused. Et pooled ei saanud läbirääkimiste käigus kokkuleppele, ei tulene läbirääkimistest ega nende pidamist kajastavast kavatsuste protokollist mingisuguseid õiguslikke tagajärgi (VÕS § 14 lg 3). Kostja hinnangul ei saa kavatsuste protokoll olla siduv, kuna see on seaduses ettenähtud vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Seejuures viitas kostja ÄS § 138 lg-le 4 ja VÕS § 33 lg-le 2 ning märkis, et kavatsuste protokolli p-st 12 nähtub, et leping, millega antakse loodavale osaühingule edasimüügi- ja frantsiisiõigused, kavatseti sõlmida tulevikus ning selles pidi olema osalus kõigil kolmel osapoolel. Et hageja ei ole kavatsuste protokolli p-s 12 viidatud osaühinguks, ei tulene kõnealusest punktist kokkulepet kolmanda isiku (hageja) kasuks VÕS § 80 lg 1 mõttes. Hagejal puudub alus nõuda lepingu kehtivuse tuvastamist, kuna poolte vahel ei ole hageja väidetud kokkulepet sõlmitud. Kostja 25.08.2011 saadetud kiri ei ole lepingu ülesütlemisavaldus, vaid tegemist oli kostjapoolse heauskse teavitamisega sellest, et ta andis Pandora kaubamärgiga seotud õigused Lätis ja Leedus üle kolmandale isikule. Kostja märkis lisaks, et 25.08.2011 kiri ei saaks olla käsitletav lepingu ülesütlemisteatena ka põhjusel, et nimetatud kirjas on viidatud edasimüügiõiguste üleandmisele FIG-ile Lätit ning Leedut puudutavas osas. Hageja nõuab väidetava edasimüügining frantsiisilepingu tuvastamist aga Eesti turgu puudutavas osas. Alternatiivselt leidis kostja, et kuna hageja ei saavutanud kokkulepitud tulemusi, siis oleks esinenud alus koostöö lõpetamiseks. Hagejapoolsed arendused seoses Pandora poodide avamisega Lätis ja Leedus ei vastanud kostja poolt seatud tingimustele ning samuti ei suudetud täita müügitulu eesmärke Eestis, mistõttu ei oleks kostjalt saanud eeldada 5-aastase tähtajaga edasimüügi- ning frantsiisilepingu omapoolset täitmist. Suutmatus avada Pandora poode lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus ning Eestis avatud kahe poe kehvad müüginäitajad oleks tähendanud hagejapoolset edasimüügi- ning frantsiisilepingu olulist rikkumist VÕS § 116 lg 1 p-i 2 mõistes. See oleks omakorda olnud mõjuvaks põhjuseks edasimüügi- ning frantsiisilepingu ülesütlemiseks VÕS § 196 lg 2 alusel. Seega oleks kostja poolt 25.08.2011 saadetud kiri kui ülesütlemisavaldus kehtiv, kui poolte vahel olnuks sõlmitud eksklusiivne edasimüügi- ja

frantsiisileping. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks. Maakohtu otsus 24.01.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kas 02.11.2009 leping kehtib poolte vahel. Kohus juhindus otsuse tegemisel VÕS §-st 375, § 2 lg-st 1, § 3 p-st 1 ja § 8 lg-st 1. Kohus märkis, et hageja tugineb hagis kavatsuste protokolli p-le 12 ja leidis, et nimetatud punkti sõnastusest ega protokollist tervikuna ei tulene hageja ja kostja vahelist kokkulepet hagejale Pandora kaubamärgiga seotud edasimüügi- ning frantsiisiõiguste andmise osas. Samuti märkis kohus, et MK ja AR on kavatsuste protokolli lisa allkirjastanud neile kuuluvate äriühingute, Sunpower Consulting OÜ ja Expo.ee OÜ, mitte hageja esindajatena. TsÜS § 34 lg 1 järgi juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Kuna hageja oli kavatsuste protokolli allkirjastamise ajaks registrisse osaühinguna kantud, siis oleks AR ja MK pidanud kavatsuste protokolli allkirjastama hageja nimel, mitte osanike Sunpower Consulting OÜ ja Expo.ee nimel. Kavatsuste protokollis ei ole hagejat käsitletud edasimüügining frantsiisilepingu poolena ning AR ja MK ei ole teda tehingus esindanud. Järelikult ei ole hageja antud lepingu pooleks, mistõttu ei tulene talle kavatsuste protokollist mingisuguseid õigusi ega kohustusi, sealhulgas Pandora toodete edasimüügi- või frantsiisiõiguseid. Kavatsuste protokolli p-i 2 kohaselt pidi kostja moodustatavast äriühingust omandama 51% ning MK ja AR kokku 49%. Punkti 7 kohaselt pidi moodustatava äriühingu juhatus koosnema neljast direktorist, millest kaks määrab ametisse kostja ja MK ja AR kumbki ühe. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on hageja asutajateks ja osanikeks Sunpower Consulting OÜ (XXXXXXX AR) ja Expo.ee OÜ (XXXXXXX MK) ning juhatuse liikmeteks AR ja MK. Hageja kanti äriregistrisse 30.09.2009. Kostja hagejas osalust ei oma. Seega ei vasta hageja kavatsuste protokollis kokkulepitud tulevase äriühingu tingimustele. Et hageja ei ole kavatsuste protokolli p-s 12 viidatud osaühinguks, ei tulene sellest punktist kokkulepet kolmanda isiku ehk hageja kasuks VÕS § 80 lg 1 mõttes. Tuginedes ÄS § 138 lg-le 4, VÕS § 33 lg-le 2 ja TsÜS § 83 lg-le 1, leidis kohus, et seega ei saaks kavatsuste protokolli p-st 12, mis nägi ette osaühingu asutamise ning et asutatava osaühinguga sõlmitakse edasimüügi- ja frantsiisileping, eellepinguna tulla pooltele õigusi ega kohustusi tehingu tühisuse tõttu. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud, et pooled oleksid sõlminud muu suulise või kirjaliku lepingu kavatsuste protokolli p-ga 12 analoogsetel tingimustel. Ükski hageja kohtule esitatud muudest tõenditest ei tõenda poolte vahel eksklusiivse edasimüügi- ning frantsiisilepingu olemasolu ega seda, et hageja oli kavatsuste protokolli pooleks. Asjaolu, et hagejal lubati Pandora tooteid ühekordsete müügilepingute alusel kuni frantsiisilepingu sõlmimiseni müüa või et Pandora Jewelery AS-i kodulehel on ta märgitud Pandora ehete ja kellade edasimüüjaks Eestis, ei asenda VÕS §-s 375 sätestatud lepingu puudumist. Kuna poolte vahel ei ole hageja väidetud lepingut sõlmitud, siis ei saanud kostja ka lepingut 25.08.2011 saadetud kirjaga üles ütelda. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi lepingu kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus 25.02.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 24.01.2014 otsuse ja rahuldada hagi või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti palub hageja kuulata vande all üle hageja juhatuse liige AR ja nimetatud taotluse rahuldamisel määrata kohtuistungi aeg selliselt, et ARil oleks võimalik õigeaegselt Saksamaalt kohtuistungile tulla. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja hinnangul määratles maakohus vaidlusküsimuse ebaõigelt, rikkudes TsMS § 4 lg-t 2 ja § 5 lg-t 1. Kohus on lähtunud sellest, et vaidlusküsimuseks on, kas kavatsuste protokoll kehtib poolte vahel, ning lahendanud asja lähtuvalt sellest küsimusest. Selliselt määratles maakohus vaidlusküsimuse ebaõigelt. Hageja läbivaks väiteks oli, et pooled sõlmisid 2009. aastal suulise eksklusiivse frantsiisilepingu, mille sõlmimisel lähtuti muu hulgas kavatsuste protokollis sätestatud põhimõtetest. Hageja ei väitnud, et pooltevaheline frantsiisileping on kavatsuste protokoll. Suulise frantsiisilepingu sõlmimise asjaolu esitas hageja ka 08.10.2012 korraldaval kohtuistungil, 22.10.2012 menetlusdokumendis ja 04.12.2013 kohtuistungil. Vastava asjaolu esinemist kinnitas ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1-84-13 p-s 11. Seega oleks maakohus pidanud analüüsima, kas pooled sõlmisid 2009. aastal suulise eksklusiivse frantsiisilepingu territooriumiga Balti riigid või mitte ning kas kostjal oli õigus vastav frantsiisileping üles öelda. Maakohus kaldus hageja väidetust oluliselt kõrvale. Samuti rikkus maakohus hageja hinnangul TsMS § 243 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, kuna ei analüüsinud kõiki hageja esitatud asjaolusid ja tõendeid. Kohus on jätnud analüüsimata peamise hagi asjaoluna selle, kas pooled sõlmisid suulise eksklusiivse frantsiisilepingu. Tõenditena on käsitlemata kostja 02.09.2009 e-kiri (22.10.2012 menetlusdokumendi lisa 2), kostja 22.10.2009 e-kiri (22.10.2012 menetlusdokumendi lisa 5), 01.12.2009 kinnituskiri kostjalt (hagiavalduse lisa 2), hageja konto väljavõte seoses sissemaksetega hagejasse ning müügitarkvara ostmisega (12.11.2013 menetlusdokumendi lisa 2), 03.08.2010 poolte nõupidamise protokoll (22.10.2012 menetlusdokumendi lisa 6), 25.08.2011 frantsiisilepingu ülesütlemisavaldus (14.11.2011 menetlusdokumendi lisa 4), arved (22.10.2012 menetlusdokumendi lisa 1), Streica Ltd 16.03.2012 e-kiri kostjale (22.10.2012 menetlusdokumendi lisa 4) ja kostja 20.03.2012 e-kiri Streica Ltd-le (22.10.2012 menetlusdokumendi lisa 3). Maakohus rikkus TsMS § 236 lg-t 1 ja § 238 lg 1 p-i 2 ja õigusliku ärakuulamise põhimõtet, jättes põhjendamatult vastu võtmata tõendi. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse hageja juhatuse liikme AR vande all ülekuulamiseks. Hageja leiab, et kuivõrd maakohus püstitas vaidlusküsimuse ebaõigelt, siis järeldas kohus ka ebakorrektselt, et vaidlusaluste asjaolude kohta on esitatud piisavalt tõendeid. Maakohus arvas ekslikult, et vaidlusküsimuseks on, kas hageja on kavatsuste protokolli ning selles sisalduva frantsiisilepingu pooleks ning lahendas hageja taotluse sellest ebaõigest küsimusest lähtuvalt. Kohus ei hinnanud, kas õige vaidlusküsimuse, s.t kas pooled sõlmisid 2009. aastal suulise eksklusiivse frantsiisilepingu, tõendamiseks on piisavalt tõendeid. Asjaolu, kas pooled sõlmisid suulise frantsiisilepingu, tuvastamiseks on ülioluline, et ka poole seaduslik esindaja saaks anda oma seletuse. Suulise kokkuleppe sisu ei ole kajastatud üksnes kirjalikes tõendites. Samuti hindas maakohus ebaõigesti ajsaolusid ja tõendeid seetõttu, et formuleeris vaidlusküsimuse valesti. Tegelikule vaidlusküsimusele selle kohta, kas pooled sõlmisid 2009. aastal suulise eksklusiivse frantsiisilepingu, saab hageja hinnangul vastata jaatavalt. Praegusel juhul iseloomustavad pooltevahelist suhtlust kõik frantsiisilepingu tunnuselemendid. Asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates nähtub, et poolte vahel kehtis ja kehtib senini eksklusiivne frantsiisileping Balti riikides. Tegemist ei ole pelgalt edasimüügilepinguga, kuna muuhulgas pidi hageja järgima kostja juhiseid, kostja kontrollis hageja tegevust ning pooled kujundasid äritegevust ühiselt, sealhulgas müügi- ja turundusstrateegiat. Maakohus jättis ebaõigelt kohaldamata võlaõigusseaduse §-id 375 kuni 378. Kohus pidanuks analüüsima, kas pooltevahelisel suulisel lepingul on VÕS §-dest 375-378 tulenevad frantsiisilepingu tunnused. Hageja kordab, et praegusel juhul eksisteerivad õiguskirjanduses selgitatud frantsiisilepingu tunnused, milleks on frantsiisivõtja õigus kasutada frantsiisiandja kaubamärke, frantsiisivõtja

poolt frantsiisiandja turundusstrateegia ja -plaanide järgimine, frantsiisivõtja poolt tegevuskoha asukoha kriteeriumide järgimine, frantsiisiandja poolne kaadri väljaõppe teostamine, frantsiisivõtja õigus müüa frantsiisiandja kaubamärgiga tähistatud tooteid, frantsiisivõtja kohustus täita frantsiisiandja juhiseid ja frantsiisiandja poolne frantsiisivõtja tegevuse kontrollimine. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti palub kostja võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse vastuse juurde lisatud tõend ja tõendi vastuvõtmise korral kuulutada asja menetlus kinniseks tõendile viitamise osas kohtulahendites. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 24.01.2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole asja arutamisel ega otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja hagiavalduses esitatud seisukohti ja kõigile neile on maakohus hinnangu andnud. Kolleegium ei nõustu hageja väidetega selle kohta, et maakohus on ebaõigesti määratlenud vaidlusaluse küsimuse. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka muudes menetlusdokumentides toonud esile asjaolu, mille kohaselt oleks poolte vahel lepitud suuline edasimüügi- ja frantsiisileping. Pole toodud esile, millal ja kus ja millistel tingimustel selline suuline leping sõlmiti. Edasimüügi- ja frantsiisikokkuleppe on hageja tuletanud hagiavalduses konkreetselt Kavatsuste Protokolli p-st 12 (t.l.6-9, I kd, 6, II kd, t.l. 247 p. 2.2.3, 2.2.5, III kd). Hageja on tuginenud asjaolule, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping, alles 08.10.2012 ja 04.12.2013 kohtuistungitel (t.l. 377, III kd, 196, I kd). Ka ringkonnakohtu istungil viitas hageja vaid kohtuistungi protokollidele. TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjenduseks esitab ja milliste tõenditega neid tõendab. Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 16.01.2012 (t.l. 57, I kd). Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 13.03.2012 (t.l.91, I kd). TsMS § 363 lg p 2 alusel märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad asjaolud (hagi alus). TsMS § 367 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib muuta hagi eset või alust üksnes kohtu või kostja loal. TsMS § 376 lg 3 kohaselt kohaldatakse hagi muutmise avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. Tuleb nõustuda kostjaga, et hagiavalduses esiletoodud asjaolude alusel ei ole võimalik tuvastada suulise lepingu sõlmimist poolte vahel. Lisaks vaid kohtuistungil esitatud paljasõnalisele väitele, et sõlmiti suulises vormis täiesti uus leping, tulnuks esitada hagi muutmise avalduses ka asjaolud, mis seda väidet kinnitaksid. Hageja seda teinud ei ole, mida on hageja lepinguline esindaja kinnitanud ka 04.12.2013 kohtuistungil, kus ta väitis, et hageja ei ole kirjalikult välja toonud, et leping oli suuline (t.l.377, III kd). Seega ei ole hagi alust võimalik muuta kohtuistungil lepingulise esindaja poolt antud suulise seletuse alusel, kuna sellega oleks oluliselt rikutud kostja menetlusõigusi. Seega maakohus määratles põhjendatult vaidlusaluse

küsimuse hagiavaldusest lähtudes. Maakohus on kõigile hagiavalduse väidetele hinnangu andnud ning jätnud hagi põhjendatult rahuldamata. Kolleegium ei nõustu hageja väidetega, mille kohaselt maakohus rikkus TsMS § 236 lg-t 1 ja § 238 lg 1 p-i 2 ja õigusliku ärakuulamise põhimõtet, jättes põhjendamatult vastu võtmata tõendi. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetluseteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ja TsMS § 217 lg 2 kohaselt ei piira esindaja osavõtt asjast tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Vaidlus puudub selles, et hageja lepinguline esindaja osales nii 08.10.2012 kui ka 04.12.2013 toimunud kohtuistungitel. Seega ei ole maakohus rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme. Samuti jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja taotluse juhatuse liikme AR vande all ülekuulamiseks. Poole vande all ülekuulamine eeldab TsMS § 268 alusel teise poole nõusolekut. Maakohus jättis taotluse TsMS § 268 alusel põhjendatult rahuldamata. Kolleegium leiab samuti, et tõendada saab neid asjaolusid, mis on hagi alusena hagiavalduses esile toodud. Maakohus on ka määruses märkinud, et hageja ei ole taotluses esile toonud, milliseid hagiavalduses esitatud asjaolusid ta tõendada soovib juhatuse liikme vande all seletusega (t.l.372, III kd). Vaidlus poolte vahel puudub selles, et hageja müüs kostjale kuuluva „Pandora“ kaubamärgiga tooteid, kuid seda hoopis teistel alustel. Selleks aluseks ei ole hageja poolt hagiavalduses nimetatud kavatsuste protokoll. Kavatsuste protokolli p 12 sätestab, et kostja annab PJB-le (Pandora Jewelry Baltic States) „Pandora“ kaubamärgiga seotud edasimüügi ja frantsiisiõigused. Edasimüügi- ja frantsiisilepingu sõlmimist ei ole kostja kinnitanud. Hageja poolt viidatud 01.12.2009 kinnituskiri, mis on nimetatud hagiavalduse lisana nr 2, ei ole väljastatud kostja poolt ega tõenda seega lepinguliste suhete olemasolu hageja ja kostja vahel (t.l. 34, I kd). Vaidlus puudub selles, et poolte vahel toimusid läbirääkimised nimetatud lepingute sõlmimiseks, mida tõendab ka kostja poolt hagejale aprillis 2010 esitatud eellepingu projekt, mida aga hageja ei allkirjastanud (t.l. 128-162, 335-347, I kd). Hageja leiab, et maakohus on jätnud hinnangu andmata hageja poolt 22.10.2012 mentlusdokumendi lisadena esitatud tõendid. Kaebuse kohaselt on tõenditena käsitlemata kostja 02.09.2009 e-kiri (22.10.2012 menetlusdokumendi lisa 2), kostja 22.10.2009 e-kiri (22.10.2012 menetlusdokumendi lisa 5), 01.12.2009 kinnituskiri kostjalt (hagiavalduse lisa 2), hageja konto väljavõte seoses sissemaksetega hagejasse ning müügitarkvara ostmisega (12.11.2013 menetlusdokumendi lisa 2), 03.08.2010 poolte nõupidamise protokoll (22.10.2012 menetlusdokumendi lisa 6), 25.08.2011 frantsiisilepingu ülesütlemisavaldus (14.11.2011 menetlusdokumendi lisa 4), arved (22.10.2012 menetlusdokumendi lisa 1), Streica Ltd 16.03.2012 e-kiri kostjale (22.10.2012 menetlusdokumendi lisa 4) ja kostja 20.03.2012 e-kiri Streica Ltd-le (22.10.2012 menetlusdokumendi lisa 3). Maakohus ei ole küll eraldi kõigile nimetatud tõenditele hinnangut andnud, kuid on seda siiski kogumis teinud ja leidnud, et ükski hageja poolt esitatud muu tõendi ei tõenda poolte vahel eksklusiivse edasimüügi- ja frantsiisilepingu sõlmimist. Kostja on leidnud, et ükski nimetatud tõendist ei viita lepingute sõlmimisele. Kolleegium leiab, et nimetatud tõendid tõendavad küll pooltevahelisi läbirääkimisi „Pandora“ toodete edasimüüja leidmiseks Baltimaadesse, kuid neis puuduvad viited selliste lepingute sõlmimise kohta. Kui kostja oleks nimetatud kirjavahetuses kinnitanud lepingute sõlmimist, siis puudunuks igasugune vajadus kirjaliku eellepingu esitamiseks hagejale.

Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega kostja poolt 25.08.2011 hagejale saadetud teatise osas, mida hageja käsitleb „Pandora“ kaubamärgiga toodete edasimüügi- ja frantsiisilepingu ülesütlemisena. Kostja on kõikides esitatud menetlusdokumentides kinnitanud, et kuna hagejaga nimetatud lepingute sõlmimiseni ei jõutud ja hageja ei nõustunud eellepingus esitatud tingimustega, siis nimetatud kirjaga lõpetati hagejaga läbirääkimised, kuna selleks ajaks oli selge, et hageja koostöö partneriks ei sobi (t.l. 101-102, 191-192, I kd; 113-114, II kd). Kolleegium leiab asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates, et hageja ei ole tõendanud hagiavalduses esitatud asjaoludel „Pandora“ kaubamärgiga seotud toodete edasimüügi- ja frantsiisilepingu sõlmimist kostjaga. Maakohus jättis hagi põhjendatult rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.