Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Xxxx A/S-i kaubamärkide PANDOR, ja kasutamisest ehete ja kellade jaemüügiteenuste tähistamiseks, sealhulgas kaupluste sissekäigu juures, kaupluste sees seintel ja mööblil;

Kohustada Xxxx OÜ-d esitama tippdomeeni „ee“ haldajale Eesti Interneti SA-le taotlus domeenist „xxxx.ee“ loobumiseks Xxxx S/A kasuks kahe nädala jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui Xxxx OÜ märgitud taotlust ei esita, asendab seda käesolev kohtuotsus, mille kohaselt Xxxx OÜ tahteavaldus, mida otsus asendab on: „Käesolevaga annan nõusoleku loobuda domeeninimest xxxx.ee Xxxx A/S (registrinumber xxxx) kasuks“ ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluse käik Xxxx A/S esitas 05.02.2015 Harju Maakohtule hagi Xxxx Xxxx OÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, kõlvatu konkurentsi osutamise lõpetamiseks, ärinime osas põhikirja muutmise ning äriregistripidajale vastava avalduse esitamiseks kohustamiseks ning domeeninime loovutamise avalduse esitamiseks kohustamiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 9.02.2015 määrusega (I kd lk 211), milles määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks ning kohus rahuldas osaliselt hageja hagi tagamise taotluse 09.02.2015 määrusega (I kd lk 212). Kostja vastas hagile 02.03.2015 (II kd lk 1-14), kostja taotles hagi rahuldamata jätmist, ei välistanud kompromissi võimalust. 26.03.2015 määrusega (III kd lk 66) jättis Tallinna Ringkonnakohus hagi tagamise määruse muutmata. 15.10.2015 menetlusdokumendis on kostja seisukohal, et ei ole rikkunud hageja ainuõigust seoses domeeninime ja ärinimega ega kasutanud kaubamärke põhjendamatul viisil ning hageja enamik nõudeid on täidetud; täitmata on vaid domeeninime üleandmise nõue. 20.10.2015 eelistungil kinnitas kostja hageja õiguste rikkumise lõpetamist, kohus lükkas istungi edasi poolte soovil kompromissi läbirääkimisteks ja määras uue istungi aja. 25.01.2016 määrusega tühistas kohus

poolte taotlusel määratud istungi aja (26.01.2016) seoses läbirääkimiste jätkumisega. Pooled esitasid kohtule ühise taotluse ka 21.06.2016 kohtuistungi aja tühistamiseks seoses poolte läbirääkimistega kompromissi leidmiseks. Kohus istungi aega ei tühistanud. 21.06.2016 istungil kinnitas hageja, et kostja kauplused on suletud, kostja hageja tooteid enam ei turusta, kuid probleemiks on kostja käes olev kaup. Kostja selgitas, et domeeninime loovutamise küsimus on lahendatav, probleemiks on kostja käes olev kaup. Pooled soovisid edasise menetluse läbiviimist kirjalikult. Kohus määras pooltele tähtaja seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Arvestades ülalmärgitud menetluse käiku ja asjaolu, et kostja rahuldas hageja nõuded osaliselt, lahendab kohus hageja nõudeid 27.09.2016 esitatud menetlusdokumendi alusel. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Xxxx A/S esitas 05.02.2015 Harju Maakohtule hagi Xxxx Xxxx OÜ vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, kõlvatu konkurentsi osutamise lõpetamiseks, ärinime osas põhikirja muutmise ning äriregistripidajale vastava avalduse esitamiseks kohustamiseks ning domeeninime loovutamise avalduse esitamiseks kohustamiseks. Hageja on asutatud 1982.asatal. Hageja disainib, toodab ja turustab käsitsi viimistletud ning modernseid ehteid väärismetallist. Hageja ehteid müüakse enam kui 80 riigis 6 kontinendil ligikaudu 9800 müügikohas, millest u 1300 on Xxxx esinduspoed. Hageja on Xxxx kontserni emaettevõte, kontserni kuulub 41 äriühingut üle kogu maailma. Hagejale kuulub rida Ühenduse kaubamärke, mis on kaitstud kogu Euroopa Liidus, sh Eestis. Hagejale kuuluvad sh kaubamärgid XXXX (Euroopa Ühenduse registreering 003397858, klassis 14), (rahvusvaheline registreering 0979859, mh klassis 14), XXXX (rahvusvaheline registreering 1004640, klassides 14, 35), (rahvusvaheline registreering 0981362, klassis 14). Nimetatud kaubamärke kasutab hageja igapäevases äritegevuses ehete tootmisel ja müügil. Balti riikides tegutseb hageja oma tütarettevõtte Xxxx Xxxxkaudu, kellega on sõlminud ka grupisisese frantsiisi- ja edasimüügilepingu. Kostja on väitnud oma 2013.a majandusaastaaruandes, et on XXXX ametlik esindaja Eestis ning on avanud 2 kauplust Tallinnas (Xxxxkaubanduskeskuses ja Xxxxkeskuses). Kostja kasutab hageja kaubamärki XXXX nimetatud keskuste kaupluste nimena. Hageja kaubamärk on nii kaupluste asukoha tähistusena kaupluse sissekäigu juures kui kaupluste sees suurelt seinal. Kostja kasutab hageja kaubamärke XXXX, , oma kaupluste tähistamiseks viisil, mis on tavapärane hageja kaupluste puhul. Lisaks kasutab kostja oma kauplustes sisekujundust ( üleni valge interjöör reas asetsevad ruudukujuliste klaasidega vitriinkappides kaupade väljapanek, suur teleekraan seinal), mis on äravahetamiseni sarnane hageja kaupluste sisekujundusega. Kostja on 4.07.2010 registreerinud oma nimele domeeninime xxxx.ee ja suunanud selle hageja kodulehele xxxx.net. Kostja kaustab domeeninime xxxx.ee ka oma e-posti aadressina. Kostja domeeninimi on hageja kaubamärkidega identne. Kostja kaustab domeeninime hageja kaubamärgiga identsetel kaupadel ja teenustel. Hageja ega hageja tütarettevõtted ei ole andnud kostjale nõusolekut hageja kaubamärgi XXXX kasutamiseks kostja ärinimes ega kostja poolt kasutataval viisil äritegevuses. Tsiviilasjas 2-11-48811 tehtud 24.01.2014 otsuses tuvastas kohus, et hageja tütarettevõte Xxxx Xxxxja Xxxx Xxxx OÜ vahel ei ole sõlmitud eksklusiivset edasimüügi- ning frantsiisilepingut ning sellest tulenevalt jättis kohus Xxxx Xxxx OÜ hagi lepingu kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata. , kasutamisega rikub kostja hageja ainuõigust Kaubamärkide XXXX, kaubamärkidele. Ka rikub hageja ainuõigust kaubamärgile kaubamärki XXXX sisaldava domeeninime xxxx.ee registreerimine ja ksutamine. Ärinimi Xxxx Xxxx OÜ rikub hageja

ainuõigust kaubamärgile, eirab seadusest tulenevat keeldu ärinime eksitavuse osas ning keeldu osutada kõlvatut konkurentsi. Kõlvatut konkurentsi osutab kostja kasautades kaupluste sisekujundust, mis on eksitavalt sarnane hageja esinduskaupluste sisekujundusega. Toodete turutamine ei anna kostjale õigust kaubamärkide kasutamiseks. Hageja kaubamärgid on varasemad. Kostja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes on kaubamärk kaitstud. Hageja poolt 27.09.2016 menetlusdokumendis esiletoodu alusel kasutab kostja endiselt domeeninime xxxx.ee, mis sisaldab hageja kaubamärki. Veel 12.10.2015 menetlusdokumentides on kostja jätkuvalt märkinud oma e-posti aadressiks [email protected]. Ühestki esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks lõpetanud domeeninime xxxx.ee kasutamise mistahes kujul (sh e-posti aadressina). Hageja jääb ka hagiavalduses esitatud tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude (VÕS § 1055 lg 3 p 1) juurde. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks muutnud tegevusala ja ei tegutseks jaemüügi valdkonnas. Kostja on osaliselt lõpetanud hageja õiguste rikkumise – on muutnud ärinime, lõpetanud hageja kaubamärgi kasutamise poe nimena ning hageja kaupluste sisekujunduse kasutamise. Kuid hagejal on õigustatud huvi tuvastada aset leidnud õiguste rikkumine ja menetleda hagiavalduses esitatud tulevikku suunatud õiguste rikkumisest hoidumise nõuet. See on vajalik selleks, et välistada olukord, kus pärast kohtuotsuse jõustumist kostja muudab oma ärinime tagasi ja võtab hageja kaubamärgid uuesti kasutusele kellade ja ehete jaemüügiteenuste tähistamiseks ning hageja peab uuesti kohtusse pöörduma. Hageja taotleb kostja kohustamist hoiduma hageja kaubamärkide PANDOR, ja kasutamisest ehete ja kellade jaemüügiteenuste tähistamiseks, sealhulgas kaupluste sissekäigu juures, kaupluste sees seistel ja mööblil; keelata kostjal tähise XXXX kasutamine domeeninimes ja tähist XXXX sisaldavate domeeninimede registreerimine; kohustada kostjat hoiduma tähise XXXX kasutamisest domeeninimes ja tähist XXXX sisaldavate domeeninimede registreerimisest; kohustada kostjat esitama Eesti Interneti SA-le järgmise sisuga tahteavaldus: „Käesolevaga annan nõusoleku loobuda domeeninimest xxxx.ee Xxxx A/S (registrinumber xxxx) kasuks“ ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega; kohustada kostjat hoiduma tähise XXXX kasutamisest ärinimes; kohustada kostjat hoiduma ehete ja kellade jaemüügil hagiavalduse lisades 9, 10, 11 toodud sisekujunduse kasutamisest (valge interjöör, ruudukujuliste klaasidega vitriinkapid kaupade väljapanekuks, teleekraan seinal) ja lugeda nimetatud lisad kohtuotsuse lahutamatuks osaks. Kostja vastuväited 02.03.2015 esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja ei riku hageja ainuõigust kaubamärkidele. Kostjal on kinnituskiri hageja kaubamärgi all toodete müümise õiguse kohta. Hageja kaubamärgi kasutamine on vajalik ja lubatud, et ostjad teaksid kauba päritolust. Ostjatel ei teki kaubamärgi kasutamisest eeldusi, et kostja ja hageja vahel on eriline side frantsiisilepingu näol, vaid pigem kinnitab neile toodete ehtsust. Hageja on kinnitanud kostja edasimüügiõigust ja on varustanud kostjat oma Ida-Euroopa äriühingu kaudu järjepidevalt toodetega. Hageja oli toodete müügist kostja poolt teadlik ja viisist, kuidas seda tehti. Olukorras, kus hageja on võimaldanud kostjal oma tooteid müüa, kuid on väidetavalt keelanud kaubamärgi kasutamise, võib ostjatel tekkida kahtlus toodete päritolus. Sellest tulenevalt on kostjal hageja kaubamärgi kasutamise õigus. Kaupluste tähistamine XXXX kaubamärgiga on vajalik, et ostjad teaksid toodete päritolu ning et tegu on ehtsa tootega. Domeeninime xxxx.ee registreerimine ja kasutamine ei riku hageja õigusi. Üksnes identsus ei ole õiguste rikkumise tuvastamisel põhiline, tähtis on õiguskaitse ulatus seonduvalt registrisse kantud kaupade ja teenuste loeteluga. Kaubamärgid registreeritakse kaupade ja teenuste suhtes, mitte üleüldiselt. Sõna xxxx kasutamine domeeninimes ei ole absoluutselt keelatud. Hageja ei ole domeeninimega seonduvalt õiguste rikkumist tõendanud. Sõna xxxx sisaldub lisaks kostja ärinimele mitmes muus valdkonnas tegelevas äriühingu

ärinimes. Kohtuotsusega domeeninime üleandmiseks kohustamisega saaks hageja põhjendamatu eelise. Kostja ärinimi ei eira ärinime eksitavuse keeldu. Sõna xxxx identsus ei põhjusta rikkumist. Hageja sõnaline kaubamärk ei ole niivõrd eriline, et seda seostatakse vaid hageja toodetega. 15.10.2015 esitatud vastuses märgib kostja muuhulgas, et hageja nõuded on suures osas täidetud. Kostja on vahetanud ärinime ja ei kasuta domeeninime, ei oma enam XXXX tähistuse ega sisekujundusega kauplusi. Hageja nõuetest on täitmata vaid domeeninime üleandmise nõue. Seega puuduvad suures osas rikkumised, mida hageja kostjale ette heidab. Kohtuotsuse põhjendused Arvesse võttes nõudeid, mille hageja kostja vastu hagiavalduses esitas ja asjaolu, et kostja on hageja nõuded täitnud, v.a domeeninime üleandmise nõue ning seda, et hageja ei ole loobunud nõuetest, mis on kostja poolt täidetud, rahuldab kohus hagi osaliselt. Pooled on menetluse kestel pidanud pikaajalisi läbirääkimisi vaidluse lahendamiseks kompromissiga. 20.10.2015 eelistungi protokollist (III kd lk 250) nähtuvalt on kostja selgitanud, et kostja on hageja õiguste rikkumise lõpetanud, jäänud on ainult domeeninimi ning kostja on valmis domeeninime hagejale loovutama. Hageja kostja nimetatud väidet ei vaidlustanud. 21.06.2016 eelistungil kinnitas hageja, et kostja kauplused on suletud, kostja Xxxx tooteid Eestis enam ei turusta, kuid kostjal on lao jääk ning lahendamist vajavad küsimused transpordi, kauba jäägi üleandmise ja arveldamise kohta. Kostja kinnitas istungil, et domeeninimi on lahendatav, probleemiks on küsimus kaubaga, mis on kostja käes. Seega peab kohus lahendama hageja tulevikku suunatud nõuded, st kostja kohustamise hageja kui kaubamärgiomaniku õiguste rikkumisest hoidumiseks tulevikus ja domeeninime üleandmisse puutuva nõude (s.o nõuded, mida kajastab hageja 27.09.2016 menetlusdokument). 27.09.2016 menetlusdokumendis on hageja märkinud, et tal on õigustatud huvi õiguste rikkumise asetleidmise tuvastamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagejal on õigustatud huvi vaid tulevikku suunatud nõuete osas ning nende lahendamiseks peab kohus muuhulgas tuvastama, kas kostja on hageja õigusi rikkunud. Hageja nõuete rahuldamiseks on alus kaubamärgiseadusest (KaMS) ja võlaõigusseadusest (VÕS) tulenevalt. Kui hagejal ei oleks alust esitada tulevikku suunatud nõudeid, ei oleks tal olnud alust esitada ka esialgses hagiavalduses esitatud hageja ainuõiguse rikkumise lõpetamise nõudeid. Mõlemate nõuete aluseks on hageja ainuõiguste rikkumise asjaolud. Tulenevalt asjaolust, et kostja on menetluse ajal hageja õiguste rikkumise lõpetanud ja on olnud valmis lahendama hageja kasuks ka domeeninimega seonduva nõude, loeb kohus, et kostja on hagiga nõustunud ja leidnud, et hagejal oli hagi esitamiseks seaduslik alus kuigi kostja ei ole sõnaselgelt hagi tunnistanud. Hagi tunnistamist saab välja lugeda kostja tegevusest. Hageja on tõendanud tema nimele kaubamärkide XXXX (Euroopa Ühenduse registreering 003397858, klassis 14), (rahvusvaheline registreering 0979859, mh klassis 14), (rahvusvaheline XXXX (rahvusvaheline registreering 1004640, klassides 14, 35), registreering 0981362, klassis 14) registreerimise andmete esitamisega registreeringute kohta (I kd lk 21-35). Vaidlus poolte vahel oli selles, kas kostjal oli õigus hageja nõusolekuta hageja nimele registreeritud kaubamärke kasutada kaupluste nimena, kaupluste asukoha tähistusena sissekäigu juures ja kaupluste sees. Hageja õigusi kaitsevad KaMS § 57 lg 1 p 1, KonkS § 50 lg 1, § 51 lg 1, lg 2, lg 3, RekS § 2 lg 1, § 4 lg 1, lg 2 p 6, VÕS § 10545 lg 1 p 5, § 1055 lg 3 p 1. Lisaks reguleerivad kaubamärgiõigusega seonduvat Eestile siduvad välislepingud: tööstusomandi Pariisi konventsioon, Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamisleping ja selle lisad, intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS), kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe. TRIPS art 16 lg 1 reguleerib kaubamärgi omaniku ainuõiguse ulatust ning art 41 lg 1 näeb ette, et intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu tuleb tagada tõhus kaitse. Hageja taotleb kostja kahju tekitava käitumise keelamist (VÕS § 1055 lg 1). Kahju tekitavaks käitumiseks on hageja

kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumine kostja poolt. Kohtu arvates saab kostja käitumist kuni käesoleva menetluse kestel hageja nõuete rahuldamiseni (hageja kaubamärkide kasutamise lõpetamiseni) käsitleda eksitava reklaamine RekS § 2 lg 1, § 4 lg 1 ja lg 2 p 6 järgi. Kaubamärgi kasutamise keelamist õigustavaks põhjuseks on Euroopa Kohtu praktika järgi (C-63/97loetud kaubamärgi kasutamine viisil, mis võib jätta mulje, et edasimüüja ja kaubamärgi omaniku vahel on ärisidemed (edasimüüja kuulub kaubamärgiomaniku turundusvõrku või nende vahel on eriline side), kuna selline reklaam ei ole kaupade müügiks vajalik ja rikub kaubamärgiomaniku õigustatud huve. Kohus leiab, et kostja poolt hageja kaubamärkide kasutamine kirjeldatud viisil rikkus hageja ainuõigust ülalmärgitud kaubamärkidele. KaMS § 57 lg 1 p 1 sätestab kaubamärgiomaniku õiguse esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasarvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu õigusrikkumise lõpetamiseks. VÕS § 1055 lg 3 kohaselt võib juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, isik, kelle õigusi rikuti nõuda muuhulgas rikkumisest hoidumist tulevikus rikkujalt ja isikult, kelle teenuseid kolmas isik kasutas õiguse rikkumise eesmärgil (p 1). Asjaolu, et hageja ei esitanud kahju hüvitamise nõuet, ei tähenda, et kahju õigusvastast tekitamist VÕS § 1055 lg 3 tähenduses ei oleks tekitatud. Seega on säte kohaldatav käesoleval juhul. Äriseadustiku (ÄS) § 12 lg 1, 3 lähtudes oli kostjal kohustus oma ärinime muuta selliselt, et see ei sisaldaks hageja kaubamärki XXXX. Seda on kostja teinud. Rahuldada tuleb hageja muudetud nõue kindlustamaks, et kostja ei muudaks ärinime tulevikus selliselt, et see sisaldaks taas hageja kaubamärki. KaMS § 14 lg-st 1 tuleneb registreeritud kaubamärgi omanikule õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes. Tegemist on kaubamärgiomaniku ainuõigusega (Riigikohtu 30.03.2006 otsus asjas nr 3-2-1-4-06). Kostja omab domeeninime xxxx.ee, mis on identne hageja kaubamärgiga XXXX (domeeninime eripärast tulenevalt ei ole selles võimalik kasutada tühikuid, suuri tähti). KaMS § 14 lg 1 p 2 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Äritegevuseks võib muuhulgas pidada ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena või domeeninime osana internetis. Hageja nõude rahuldamiseks piisab asjaolust, et kostja on domeeninime oma nimele registreerinud. Juba registreerimine takistab kaubamärgi omanikku kaubamärgis sisalduva tähise kasutamisel ärilisel eesmärgil. Domeeninimi oli endiselt registreeritud kostja nimele asja arutamise ajal. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue domeeninime osas rahuldada ja kohustada kostjat esitama tippdomeeni „ee“ haldajale Eesti Interneti Sihtasutusele taotlus domeenist „xxxx.ee“ loobumiseks ja hagejale loovutamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 esimese lausega, kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Nimetatud sättest tulenevalt asendab käesolev kohtuotsus Xxxx OÜ järgmise sisuga tahteavaldust: „Käesolevaga annan nõusoleku loobuda domeeninimest xxxx.ee Xxxx A/S (registrinumber xxxx) kasuks“, juhul kui kostja ei esita kohtuotsuse jõustumisest 2 nädala jooksul ülalmärgitud sisuga tahteavaldust tippdomeeni „ee“ haldajale Eesti Interneti Sihtasutusele.

Hagiavaldus ei sisalda nõuet kostja kohustamiseks hoiduda sisekujunduse, mis nähtub hagiavalduse lisadelt 9, 10, 11 (foto XXXX Xxxxkeskusest, 2 fotot XXXX XxxxKaubanduskeskusest) kasutamisest. Selline nõue sisaldub avalduses, milles hageja täpsustas nõudeid (IV kd lk 40- 47). Seega on tegemist nõude muutmisega, mida hageja ei esitanud TsMS §-s 376 sätestatud korras. Kohus nõude muutmisega ei nõustu, kostja nõusolekut eeldada ei saa, sest kuna hageja nõude muutmise avaldust ettenähtud korras ei esitanud, ei ole kostjalt nõusolekut küsinud. Hageja 27.09.2016 nõuete täpsustamise avaldusest ei saanud nõude muutmist selgelt välja lugeda, muudetud nõuet (uus nõue) ei ole hageja põhjendanud ega ole esitanud selle aluseks olevaid asjaolusid (vt avalduse p 4). Sellise nõude lahendamise aluseks ei oleks KaMS. Kohus jätab nõude läbi vaatamata. Kohus ei ole nimetatud nõuet menetlusse võtnud. Seega ei tunnista kohus käesoleva kohtuotsuse lahutamatuks osaks hagiavalduse lisasid 9, 10, 11. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas kõiki asjaolusid arvestades on põhjendatud kostja menetluskulude jätmine kostja enda kanda ning hageja menetluskuludest 2/3 jätmine kostja kanda ja 1/3 jätmine hageja enda kanda. Sellise menetluskulude proportsiooni määramisel lähtub kohus sellest, millised nõuded hageja esialgselt esitas, millises ulatuses kostja menetluse ajal hageja nõuded rahuldas ning et tõenäoliselt oleks kostja hageja nõuded rahuldanud ka kohtuväliselt, kui hageja oleks põhjendatud pretensiooni kostjale esitanud, aga ka sellest, et istungi protokollide põhjal saab teha järelduse, et kompromissi sõlmimine jäi hageja kauba kostja kätte jäämise taha, s.o. asjaolu, mis ei olnud otseselt seotud vaidluse esemega. Menetluskulude rahaline suurus Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskuludeks menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2.lõike järgi on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulud on muuhulgas tõlgikulud (TsMS § 143 p 1). Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 27.09.2016 (IV kd lk 50-123), milles taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud 27 446,60 eurot ning kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 700 eurot ja tasu advokaadi õigusabi eest 26 746,60 eurot. Menetluskulu ei sisalda käibemaksu. Kõik esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas asjas. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtuvad esindaja poolt tehtud toimingud, toiminguteks kulunud aeg, keskmine tunnitasumäär 260 ja 225, 263, 295, 240, 281 eurot ja summa. Arvetest nähtuvalt on toiminguid teinud XXXX, XXXX ja XXXX, XXXX. Kuivõrd hageja ei ole taotlenud esindaja tasu mitme esindaja toimingute eest, loeb kohus menetluskulude rahalise suuruse määramisel toimingud tehtuks ühe esindaja poolt ja arvestab ajakulu ühe esindaja ajakuluna. XXXX ja XXXX toiminguid kohus menetluskulude määramisel ei arvesta, sest neid ei ole üheski dokumendis hageja esindajateks märgitud ja nad ei ole ühelegi hageja poolt kohtule esitatud dokumendile alla kirjutanud. Kohus arvestab hageja poolt esitatud menetluskulud ühe esindaja kuludeks. Kostja ei ole hageja menetluskulude kohta seiskohta esitanud.

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-ga 2 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

määrab maakohus

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kohus mõistab menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Säte kehtib ka juhul, kui vastaspool ei ole menetluskulude kohta seiskohta/vastuväiteid esitanud. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13). Samas on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 (p-s 14) pidanuks mõistlikuks ka tunnitasu 153 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et käesolev kohtuasi on mõnevõrra keerukam põhjusel, et tegemist on spetsiifilisema õigusvaldkonnaga, mistõttu võib olla põhjendatud keskmisest (ca 130 suuruse tunnihinnaga) tasust mõnevõrra kõrgema tasu maksmine. Tunnitasu 225-295 eurot on kohtu hinnangul siiski ebamõistlikult kõrge. Mõistlikuks võib käesoleval juhul pidada tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta). Tegemist on keskmisest keerulisema ja mahukama vaidlusega, milles esitas hageja hulgaliselt tõendeid ja korrigeeris seisukohti vastavalt kostja käitumisele menetluse ajal (kostja poolt hageja nõuete osaline rahuldamine). Hageja esindaja puhul on tegemist kõrgelt kvalifitseeritud õigusteenuse osutajaga. Riigikohtu viidatud lahendite kohaselt on lahendites märgitud tunnitasumäärad loetud tavapärasteks, mis tähendab, et sõltuvalt asjaoludest võib sellest kõrvale kalduda. Käesolevas asjas peab kohus põhjendatuks ülalmärgitud põhjendustel kohaldada kohtupraktika kohasest tavapärasest suuremat tunnitasumäära. Hageja menetluskulud hageja poolt esitatu alusel on 27 446,60 eurot, millest 700 eurot on hageja poolt hagi esitamisel makstud riigilõiv ja 26 747,60 eurot on lepingulise esindaja tasu. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ning on põhjendatud ja vajalik kulu – riigilõivu seaduses sätestatud suuruses maksmata ei oleks hageja saanud hagi esitada. Hageja poolt esitatu kohaselt on ajakulu kokku 107,7 tundi ja esindajatasu 27 411,60 eurot. Peale selle tulenevad arvete 150063, 152385 ja 161558 spetsifikaatidest kulud vastavalt registritasule 16 eurot, tõlkekulu 35 eurot ning koopiate ja bürookulud 9,10 eurot. Neid kulusid ei ole hageja taotlenud menetluskuludena välja mõista. Lähtudes hageja poolt esitatud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldusest, hageja poolt esitatud arvetel ja spetsifikatsioonides märgitust ning kohtu ülalmärgitud seisukohtadest, loeb kohus põhjendatud ajakuluks 20,5 tundi. Esindajatasu on seega 3280 eurot. Kokku on hageja menetluskulude rahaline suurus 3980 eurot (700 /riigilõiv/+3280 /esindajatasu/). Sellest 2/3 on 2653,34 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kuivõrd hageja ei ole menetluskuluna taotlenud registritasu, tõlkekulu ning koopiate ja bürookulu kostjalt väljamõistmist, kohus neid kulusid hageja menetluskuludena ei arvesta. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjatel tasuda hagejale menetluskuludelt viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik /

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.