Kohtulahend

Hageja esitas maakohtule hagi OÜ Graider Projekt, VA ja JJ vastu. 20.05.2013 osalise tagaseljaotsusega rahuldas maakohus hagi OÜ Graider Projekt ja VA vastu ja jätkas menetlust JJ osas.. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Graider Projekt 27.02.2007 laenulepingu nr 280-07-J, millega hageja laenas OÜ-le Graider Projekt 3 milj krooni ehk 191 734,95 eurot. 27.07.2007 sõlmisid hageja ja JJ käenduslepingu nr 280-07-JKL B. Käendaja vastutuse maksimummääraks lepiti kokku 191 734,95 eurot. OÜ Graider Projekt ei täitnud kohustust tasuda intressimakseid kohaselt ja jättis ka laenusumma tähtpäevaks tagastamata. Hageja palus JJlt välja mõista põhivõlgnevuse 191 734,95 eurot, intressivõlgnevuse 3679,39 eurot, kindlustusmakse võlgnevuse 108,34 eurot, viivise 187 947,22 eurot ning viivise tasumata põhivõlgnevuselt alates 17.02.2012 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid kõik kokku mitte rohkem kui 191 734,95 eurot. Kostja JJ vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. OÜ Graider Projekt seadis hageja nõuete tagamiseks oma kinnistule hüpoteegi summas 3 900 000 krooni ehk 249 255,429 eurot. Lisaks seati hüpoteek kolmanda isiku kinnistule, mis on tänaseks täitemenetluses võõrandatud. Hüpoteegisumma OÜ Graider Projekt kinnistule on suurem kui hageja nõue kostja vastu. Kostja keeldub nõude täitmisest VÕS § 149 lg 5 alusel. Hagejal puudub nõudeõigus, kuna hüpoteek ületab esitatud nõuet ning põhivõlgniku OÜ Graider Projekt suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti. Maakohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 191 734,95 eurot, intressi 3679,39 eurot, kindlustusmakse võlgnevuse 108,34 eurot, viivise 187 947,22 eurot ja viivise põhinõudelt (191 734,95 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.02.2012 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 191 734,95 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Asjas puudus vaidlus selles, et tagastamata on laenusumma 191 734,95 eurot, intressivõlg on 3679,39 eurot, laenusaaja jättis tasumata kindlustusmakse 108,34 eurot, mille tasus hageja ning viivisevõlgnevus on 187 947,22 eurot. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 149 lg 5 järgi kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on OÜ Graider Projekt kinnistul nr 11990202 hageja kasuks seatud hüpoteek summas 3 900 000 krooni ehk 249 255,43 eurot. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole OÜ Graider Projekt pankrotis. Hageja on seisukohal, et hüpoteek ei muuda olematuks hageja nõuet. Nõude realiseerimine on täitemenetluslik küsimus ja VÕS § 149 lg 5 võib olla alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel, kuid mitte võlasumma väljamõistmata jätmisel. Hüpoteegi realiseerimiseks viiakse läbi täitemenetlust, toimunud on juba 4 nurjunud enampakkumist ning kinnistut pole õnnestunud 3 aasta jooksul müüa. Kohtule esitatud kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akti kohaselt 15.05.2013 toimunud suuline enampakkumine kinnistu müümiseks nurjus, kuna ühtegi osavõtjat ei ilmunud ega ühtegi pakkumist ei tehtud. Kinnistu alghind oli 22 634 eurot.

Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja III saaks tugineda VÕS § 149 lg 5 sätestatud vastuväitele alles täitemenetluses. VÕS § 149 lg 5 on materiaalõiguslik norm. Riigikohus on lahendi 3-2-1-93-05 p-s 18-19 selgitanud, et VÕS § 149 sätestatud vastuväited tuleb käendajal esitada kohtumenetluse ajal. Tulenevalt formaliseerituse põhimõttest ei saa käendaja oma huve enam VÕS § 149 lg 5 alusel täitemenetluses sisuliselt kaitsta. Nimetatud seisukoht on asjakohane ka puutuvalt kehtivasse täitemenetluse seadustikku (TMS). Vastavalt TMS § 221 lg 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Vastavalt VÕS § 149 lg 5 on JJ õigustatud nõudma pandi ulatuses, et hageja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Vastavalt hageja selgitustele on ta püüdnud OÜ Graider Projekt kinnistut müüa, kuid tulemusteta. Kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise aktiga on tõendatud, et nõuet ei ole pandi arvelt võimalik vähemalt osaliselt rahuldada. Kinnistut ei õnnestunud müüa 22 634 euroga, kuid hageja nõue kostja vastu on 191 734,95 eurot. Pandi ulatus iseloomustab seda, millises osas oleks hagejal eeldatavasti võimalik oma nõue kinnistu müügi arvelt rahuldada. See on otseselt seotud kinnisasja eeldatava müügihinnaga. Hüpoteegisumma ei oma tähendust müügihinna kujunemisel. Kostja ei ole esitanud tõendeid, milline on kinnistu eeldatav müügihind, mistõttu on tõendamata, millises ulatuses on kostjal õigus nõude täitmisest keelduda. Kostja on viidanud, et hüpoteek seati ka kolmanda isiku kinnistule, mis on tänaseks täitemenetluses võõrandatud, kuid tõendeid vastava täitemenetluse toimumise kohta esitatud ei ole. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud hageja nõudearvestusele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ning ei ole otsuse tegemisel arvestanud asjaolu, et nõude esitamisel kostja vastu ei olnud täidetud VÕS § 149 lg 5 eeldused. Käesoleval juhul ei ole põhivõlgnik pankrotis ning hageja nõue on pandiga tagatud. Seega puudus hagejal õigus esitada kostja vastu hagiavaldust enne, kui ei ole ära langenud VÕS § 149 lg 5 toodud asjaolud – põhivõlgniku suhtes on väljakuulutatud pankrot ja pandiga tagatud vara, mis on seatud kohustuse täitmiseks, on realiseeritud. Lisaks on maakohus kostjalt välja mõistnud summad, mis ületavad käenduslepingu maksimaalmäära 191 734.95 eurot. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täpsustada väljamõistetud summa ja selle komponentide osas. Muus osas jääb otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega VÕS § 149 lg 5 tõlgendamise osas ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

VÕS § 149 lg-s 5 sätestatut tuleb tõlgendada ringkonnakohtu arvates viisil, et käendajal on vastavast normist tulenev vastuväite esitamise õigus ajaliselt kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Hageja tõendas, et tagatist on üritatud korduvalt realiseerida, kuid enampakkumised on nurjunud. Käendaja võib seega käenduslepingu täitmisest keelduda ulatuses, milles pandipidajast võlausaldaja nõue eelduslikult kuuluks pandi realiseerimise korral rahuldamisele realiseerimisest saadu arvel. Sellises olukorras pidi kostja põhistama ja esitama tõendid selle kohta, et vaidlusalusest laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks panditud vara oleks võimalik realiseerida hinnaga, mis kataks võlgnevused täielikult või osaliselt. Selliseid tõendeid kostja ei esitanud, mistõttu pole apellatsioonkaebuse vastavad seisukohad põhjendatud. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et võlgnevused ei moodusta üksnes käenduslepingus fikseeritud maksimumsummat, vaid ületavad selle vähemalt kahekordselt. Vaidlust ei olnud selles, et panti ei olnud õnnestunud maakohtu menetluse ajal realiseerida hinnaga 22 634 eurot. Põhjendatud on osaliselt apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsuse resolutsiooni võib mõista viisil, et kostjalt on välja mõistetud käenduslepingu maksimumsummat ületav võlgnevus. Maakohtusse esitatud hagiavalduse p 7 kohaselt palus hageja mõista välja JJlt võlgnevuse mitte suuremas ulatuses kui 191 734.95 eurot. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt mõistis kohus kosjalt välja põhivõla 191 734.95 eurot, intressi 3 679.39 eurot, kindlustusmakse võlgnevuse 108.34 eurot, viivisvõlgnevuse 187 947.22 eurot ja viivise põhinõudelt (191 734.95 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.02.2012 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 191 734.95 eurot. On vaieldav, kas resolutsiooni lõpufraas „kokku mitte rohkem kui 191 734.95 eurot“ käib viivise või kogu erinevatest komponentidest koosneva võlgnevuse kohta. Maakohus oleks nimetatud osas pidanud laskma hagejal nõuet täpsustada. Selle menetlusliku minetuse ringkonnakohus kõrvaldas. Apellatsioonimenetluses täpsustas hageja, et tema nõue on 191 734.95 eurot ja see koosneb järgmistest summadest: põhivõlg 170 299.30 eurot ja viivis 21 436.65 eurot. Nimetatud põhjusel tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni väljamõistetud summa osas täpsustada. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.