Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tulenevalt kokku summas vähemalt 231 448,51 eurot alljärgnevate võlausaldajate ees: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue summas 17 368,63 eurot; AS Reverta (end AS Parex Banka) nõue summas 191 734,95 eurot; kohtutäiturite tasud summas 22 344,93 eurot. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja, et AS Reverta tegevus Eestis on lõppenud, lõpetamise ja likvideerimisega tegelenud panga tütarühing OÜ NIF on kustutatud alates 2018.a. veebruarist. Ajutine haldur pöördus teabe saamiseks endise likvideerija poole, kes selgitas, et likvideerimise käigus on AS Reverta laenuportfell müüdud Läti äriühingule, kellel on teadaolevalt Eestis koostöö olemas advokaadibüroodega. Täitemenetluse registri andmetel on E.D’i suhtes toimivaid täitemenetlusi kaks: Kohtutäitur Mati Roodese menetluses, kus sissenõudjaks on AS Reverta ja kohtutäitur Priit Petteri menetluses, kus sissenõudjateks on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu). Aruande koostamise seisuga võlgnikul vara puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Abikaasade ühisvarasse kuulunud korter on müüdud, selle müügi arvelt on võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees vähenenud 2016. aastal. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Maanteeameti ajutise halduri päringu vastuse kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu ega ole kunagi kuulunud. Swedbank AS-s omab võlgnik arvelduskontot nr EE212200001103914911 mille jääk on 6.40 eurot. AS-s SEB Pank omab võlgnik arvelduskontot nr EE761010011640168226, mille jääk on 0,64 eurot. Danske Pank A/S Eesti filiaalis omas võlgnik arvelduskontot, mis on suletud alates 30.06.2011.a. eurot. Kõige üldisemas mõttes võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Pangakontode (viimase kolme aasta) väljavõtetel ei nähtu tavapärasest suuremaid tehinguid, mis võiksid olla tagasivõidetavad. Siiski tuleb märkida, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on ebaõnnestunud ärilised otsused ehk pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Arvestades kohustuse suurust ja võrreldes seda võlgniku sissetulekute reaalse suurusega, samuti asjaolu, et võlgnik on varatu ja tema suhtes mitu aastat kestnud täitemenetlustes ei ole osutunud võimalikuks võlgniku vastu olevaid nõudeid maksma panna, on hinnang võlgniku püsiva maksejõuetuse kohta möödapääsmatu. Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia, leiab ajutine haldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole selle tõttu põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul, kui võlausaldajad soovivad menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2000 eurot. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada E.D’i pankrotimenetlus raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel. Juhul, kui võlausaldajad läbi deposiidi maksmise kinnitavad soovi pankrotimenetlus läbi viia, teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Juhul, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus I.J’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 231 448,51 eurot, kuid vara puudub. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks raugemise vältimiseks 2 000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on tasunud kohtu deposiitkontole 18.05.2018 2000 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 665 eurot, millele lisandub käibemaks summas 133 eurot, kokku 798 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 665 eurot, millele lisandub käibemaks summas 133 eurot, kokku 798 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.