2-13-55730/12 - Võlaõigus - Muud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

6.Saata kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ja pärast lahendi jõustumist viivitamata rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Tulenevalt poolte kokkuleppest ja TsMS § 661 lg-st 4 võib kompromissimääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetluskulude väljamõistmise kohta tehtud kohtumäärusele võib menetluskulusid kandma kohustatud isik või Eesti Vabariik esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse kui kaebuse hind ületab 64 eurot. TsMS § 179 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohtumääruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu menetluses on XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärna hagi XXX vastu kahju nõudes. Menetlusosalised esitasid 14.05.2014 kohtule hageja pankrotihalduri ja kostja esindaja poolt allkirjastatud kompromisslepingu, milles paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlus ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Hageja ja kostja paluvad kohtul vabastada hageja menetluskulude riigieelarvesse tasumise kohustusest summas 328,44 eurot tuginedes TsMS § 190 lg-le 7 ning hageja palub tagastada tasutud riigilõivust 1⁄2 s.t. 96,56 eurot XXXOÜ (pankrotis) arvelduskontole. TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on menetlusosalised kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3-le päevale. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommete või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita ning see

kuulub rahuldamisele TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 alusel. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärna hagis XXX vastu kahju nõudes lõpetamisele. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hagi esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv 850 eurot, hageja tasus sellest 193,12 eurot. Harju Maakohtu 23.01.2014 määruse alusel anti XXXOÜ-le (pankrotis) menetlusabi vabastades ta hagi esitamisel riigilõivu 656,88 euro tasumisest. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastatakse kompromissi sõlmimisel hagejale pool tasutud riigilõivust. Kohus on seisukohal, et antud sättest tulenevalt saab kohus tagastada pool tasumisele kuuluvast, mitte faktiliselt tasutud riigilõivust. Käesolevas tsiviilasjas on pool asjas tasumisele kuulunud riigilõivust 850 / 2 = 425 eurot. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja esitas kostja vastu nõude summas 43 103,10 eurot. Kompromissi sõlmimisega on hageja nõue rahuldatud summas 20 000 eurot, mis moodustab 46% nõude summast. Kohus leiab, et menetluse lõpetamisel kompromissiga, tuleb riigilõivu väljamõistmisel lähtuda TsMS § 190 lg-st 7 koosmõjus sama paragrahvi lõigetega 3 ja 4, mille korral mõistetakse menetluskulud menetlusosalistelt välja riigituludesse võrdeliselt nõude rahuldatud osaga. Kuivõrd vähemtasutud riigilõivu tuleb riigieelarvesse tasuda kokku 425 eurot, siis jääb hageja kanda 229,50 eurot (54% summast 425) ja kostja kanda 195,50 eurot (46% summast 425). Kohus leiab, et ei esine mõjuvaid põhjuseid hageja riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna hageja saab kostjalt kompromissi tulemusena 20 000 eurot. Kohus jätab hageja taotluse 96,56 euro tagastamiseks rahuldamata, kuna võttis eelnevalt seisukoha, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse riigieelarvest pool maksmisele kuulunud riigilõivust, mitte pool tegelikult makstud summast. Kuivõrd hageja poolt tegelikult makstud summa 193,12 eurot on väiksem maksmisele kuuluvast summast 229,50 eurot, siis tuleb hagejal riigieelarvesse täiendavalt tasuda 36,38 eurot (229,50 -193,12). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tasuda riigilõivu summas 195,50 eurot ja hagejal täiendavalt 36,38 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda hiljemalt 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-is SEB Pank EE891010220034796011 või Swedbank AS-is EE932200221023778606 või Danske Bank A/S Eesti filiaal EE 403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis EE701700017001577198, viitenumbriga 2900072123, märkides selgitusse „riigilõiv