Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal 22.05.2014, Tallinn 2-13-32708
L P a (P) hagi KORTERIÜHISTU GONSIORI 31 vastu 18.04.2013 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks (tühistamiseks) Harju Maakohtu 29.01.2014 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L P a apellatsioonkaebus 3500 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Hageja L P as (ik XXXXXXX) Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja KORTERIÜHISTU GONSIORI 31 (rk 80066510, Gonsiori 31, 10147 Tallinn), seaduslikud esindajad Valeri Butozov ja Uku Pihlak Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.01.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja hageja nõue
1.08.07.2013 esitas L P as (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse KORTERIÜHISTU GONSIORI 31 (kostja) vastu 18.04.2013 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks (tühistamiseks). Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli hageja kostja liige korteri nr XX omanikuna. 2013 märtsis teatas juhatus liikmetele 27.03.2013 toimuvast üldkoosolekust. Järgnevalt teatas juhatus, et 18.04.2013 toimub korduskoosolek, kuna 27.03.2013 koosolekul puudus kvoorum. Koosolek toimus 18.04.2013. Enne koosolekut ei saanud hageja revisjonikomisjonilt või juhatuselt
revisjonikomisjoni arvamust või aruannet. Aruande puudumise kohta esitas hageja koosolekul vastuväite. Vaatamata sellele pandi koosolekul hääletamisele 2012 majandusaasta aruande kinnitamine. Seadusandja seostas teate sisustamise vaid ühe, mitte mitme koosolekuga (MTÜS § 20-st tuletatav). 18.04.2013 kutsest ei nähtunud selle koostamise ja edastamise kuupäev. Kutset ei toimetatud ka nõuetekohaselt kätte. Hageja nägi kutset elamu trepikoja stendil. TsÜS §-st 69 tulenevalt tulnuks kutse panna postkasti või saata meilile. Varem toimunud koosolekutest teatati samuti kutse panemisega trepikoja stendile. Kutse edastamise korda kostja põhikiri ette ei näe, seda küsimust ei ole arutatud ka koosolekutel. Koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuna: 1) hagejale ei esitatud revisjonikomisjoni arvamust; 2) 18.04.2013 kutsuti kokku nii kostja liikmete üldkoosolek kui ka korteriomanike üldkoosolek ja 3) koosoleku kutse sisustamise ja edastamise nõudeid rikuti. Seoses majandusaasta aruandega hagejal pretensioone ei olnud. Alternatiivse nõude – otsuse tühistamise ehk kehtetuks tunnistamise – aluseks olevaid asjaolusid hageja ei märkinud. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud (MTÜS § 241), mistõttu otsused ei ole tühised. Ühistu liikmed ja korterite omanikud olid samad isikud ning mõnedes küsimustes tuli arvestada kaasomanike kokkuleppega (üldkasutatavate ruumide kasutamine päevakorrapunkt 4). Kostja juhatus ei ületanud pädevust korteriomanike koosoleku kokkukutsumisel, vaid tegutses ühistu liikmete huvidest lähtudes ja KÜS § 2 lg 1 alusel. Põhikirjas koosoleku teate edastamise kord puudus ja kostja lähtus MTÜS § 20 lg-test 5 ja 6 tulenevatest nõuetest - ette teatada vähemalt 7 päeva, märkida koosoleku toimumise koht ja aeg ja päevakord. Kutse pandi üles kõikidesse trepikodadesse 03.04.2013, s.o 15 päeva enne koosoleku toimumist. Ka varem oli koosoleku toimumisest nii teavitatud. Hageja võttis isiklikult osa esimesest koosolekust, kus otsustati korduskoosoleku toimumise aeg ja koht. Revisjonikomisjoni arvamus ei olnud kostja majandusaasta aruande kohustuslikuks osaks (KÜS § 1 lg 2, § 15 lg 3, MTÜS § 36 lg 2). Vastuväidet hageja koosolekul ei esitanud ja ei kasutanud ka õigust tutvuda revisjonikomisjoni aruandega enne ega pärast koosolekut. Kostja ei nõustunud väitega, et ta ei esitanud KÜS § 15 lg-s 2 ettenähtud dokumente täies mahus. Revisjonikomisjoni akti esitas komisjoni liige koosolekul suuliselt; põhikiri ei näe ette selle esitamist liikmetele enne koosolekut. Kostja liikmed, kes soovisid, said revisjonikomisjoni aktiga tutvuda enne koosoleku toimumist juhatuse kaudu ilma probleemideta, akt koostati enne 27.03.2013 üldkoosoleku toimumise teate väljapanemist. Maakohtu otsus
3.29.01.2014 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162). MTÜS § 241 sätestab üldkoosoleku otsuse tühisuse alused. Hageja väitel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda ja kokkukutsumise teate sisustamise nõudeid. Kooskõlas MTÜS § 20 lg-ga 6 tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Kostja põhikirja p 36 järgi on üldkoosoleku kokkukutsumisest tarvis ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku kokkukutsumisest etteteatamise aja üle vaidlus puudus. Koosoleku kokkukutsumise teade sisaldas kõiki seadusega ennenähtud andmeid – koosoleku toimumise aega, kohta ja päevakorda. Teade sisaldas isegi enam andmeid - selgitus ruumi leidmiseks (sissepääs hoovi poolt); toimumise koht oli märgitud ruumi täpsusega. Seega oli hageja seisukoht koosoleku
kutse sisustamise vigade kohta ekslik. Koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud ka sellega, et kutse pandi trepikoja teadetetahvlile. TsÜS § 2 järgi on tava tsiviilõiguse allikaks. Arvestades, et ka varem oli üldkoosolekute kokkukutsumise teateid pandud trepikoja teadetetahvlile, muutus selline koosolekust teatamise kord õiguslikult siduvaks. TsÜS § 2 lg 2 kohaselt tava seadust ei muuda. Käesoleval juhul ei olnud seadusega ega kostja põhikirjaga koosoleku kokkukutsumise teate liikmetele edastamise kord reguleeritud. Kõige märgitu alusel ei rikkunud koosolekust teatamine kutse panemisega trepikoja teadetetahvlile hageja õigusi, hageja sai koosoleku toimumisest teada ning võttis ka koosolekust osa. Korteriühistu üldkoosoleku toimumisest korteriühistu liikmetele teatamise eesmärgiks ongi teate edastamine selliselt, et ühistu liikmed, kes soovivad koosolekust osa võtta, saaksid seda teha. 18.04.2014 koosoleku teate kohaselt oli koosoleku päevakord identne 27.03.2013 koosoleku teates märgitud päevakorraga ja kostja ei rikkunud MTÜS § 20 lg-t 7. Hageja tõlgendus, et MTÜS §-st 20 võis tuletada korteriühistu liikmete üldkoosoleku ja korteriomanike üldkoosoleku pidamise keelu samal ajal, ei olnud õige. Nimetatud säte reguleerib mittetulundusühingu üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kooskõlas KÜS §-ga 2 on korteriühistu mittetulundusühistu ning KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistule MTÜS sätteid KÜS-s reguleerimata küsimustes. Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korda reguleerib KOS § 18, millest ei tulene keeldu korraldada korteriühistu üldkoosolek ja korteriomanike üldkoosolek samal ajal. Õige oli kostja väide, et korteriühistu liikmed ja korterite omanikud on enamasti samad isikud, mis õigustab koosolekute toimumist samal ajal. Vaidlusaluse koosoleku päevakorra p-s 1 oli 2012 majandusaasta aruanne ja selle kinnitamine (MTÜS § 19 lg 1 p 5) ning päevakorra p-s 2 revisjonikomisjoni aruanne. KÜS § 15 lg-st 1 ei tulene revisjonikomisjoni aruande esitamise kohustust. KÜS § 15 lg 2 järgi korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. KÜS § 15 lg 3 sätestab, et korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus. Kostja põhikirja p 34 järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse majandusaasta aruande ja eelarve ning revisjoniaruande kinnitamine (alap-d 5 ja 6). Käesoleval juhul otsustati koosolekul majandusaasta aruande kinnitamist. Kuigi päevakorra p 2 all oli „revisjonikomisjoni aruanne“, siis koosoleku protokolli kohaselt (p II) selles küsimuses eraldi otsust vastu ei võetud. Seega puudus kostjal kohustus esitada koos koosoleku kokkukutsumise teatega revisjonikomisjoni aruanne. Kõigil ühistu liikmetel oli võimalus aruandega tutvuda juhatuse kaudu, hageja seda võimalust ei kasutanud. MTÜS § 36 lg 2 järgi on revisjonikomisjoni arvamus majandusaasta aruande lisa. Hageja kinnitas istungil, et majandusaasta aruandega seoses tal probleeme ei ole. Arvestades, et hagejal oli võimalus tutvuda enne koosolekut ka revisjonikomisjoni aruandega, ei ole põhjendatud hagi rahuldamine põhjusel, et seda aruannet igale ühistu liikmele enne koosoleku toimumist ei esitatud. Tegelik probleem oli kostja põhikirjas. Hageja leidis, et seda tuleks muuta, kostja oli sellega nõus. Nimetatut tõendavad kohtule esitatud kompromissilepingu projekt ja istungi protokoll. Kompromiss jäi sõlmimata, kuna pooled ei jõudnud ühistele seisukohtadele kõikides küsimustes. Tsiviilasjas nr 2-10-44861 on ka Tallinna Ringkonnakohus väljendanud seisukohta, et majandusaasta aruande lisa on ka revisjonikomisjoni arvamus, millega on õigus korteriühistu liikmetel tutvuda. Hageja sellist võimalust ei kasutanud. Kuivõrd hageja otsuse kehtetuks tunnistamise asjaolusid esile ei toonud, arvestades kostja põhikirjas sätestatut, siis jättis kohus hagi rahuldamata.
Apellatsioonkaebus
4.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme, rikkus menetlusõiguse norme ning hindas ebaõigesti tõendeid. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1, jättes põhjendamata, miks oli trepikoja stendile koosoleku kutse panemine pooltele tavana siduvaks muutunud. Selline hinnang oli hagejale üllatuslik. Menetluses ei küsitud ega esitatud tõendeid, millest kohus oleks eelnevat järeldada saanud. Isegi, kui kohus oleks saanud järeldada, et trepikoja teadetetahvlil kutse avaldamine oli tava, siis tulnuks seadust tavale eelistada. Hageja ei vaidlusta, et nägi 18.04.2013 kutset juhuslikult elamu trepikoja stendil, kuid stendile kutse panemist ei saa lugeda hageja suhtes tahteavalduse kehtivaks kättetoimetamiseks. Seega rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, mis hõlmas ka kutsete nõuetekohast kättetoimetamist. Maakohus leidis vääralt, et kostja ei eksinud, kutsudes samaaegselt kokku ühistu liikmete üldkoosoleku ja korteriomanike üldkoosoleku. KÜS § 13 liigitab korteriühistu otsused korteriühistu juhatuse ja liikmete üldkoosoleku otsusteks. Kostja põhikirja p 35 täpsustab, et liikmete üldkoosolekud võivad olla korralised ja erakorralised. Vastavalt KOS § 18 lg-le 3 võib korteriomanike koosoleku kokku kutsuda vähemalt ühe neljandiku korteriomanike algatusel. Tõendeid ühe neljandiku algatusele ei esitatud. Koosoleku kokkukutsumise alused ja kord on sätestatud MTÜS-is ja kostja põhikirjas ning nendes sätestatu ei anna alust kahe koosoleku samaaegseks kokkukutsumiseks. Kohus jättis märkimata, milline konkreetne õigusnorm võimaldab kahe erineva koosoleku samaaegset kokkukutsumist. Maakohtu otsus oli vastuoluline, kuna ühelt poolt õigustas kohus kahe koosoleku samaaegset kokkukutsumist ja teisalt viitas, et korteriomanike üldkoosoleku korda reguleeris KOS § 18. Kostja juhatuse algatus kutsuda kokku kaks erinevat koosolekut tõi kaasa puudused üldkoosoleku teates. MTÜS § 20 lg-st 6 ja § 201 lg-st 1 tulenevalt saab koosoleku kutse sisaldada ühe koosoleku päevakorda. Kutsest ei ole võimalik aru saada, millised päevakorrapunktid on seotud korteriomanike üldkoosolekuga ja millised ühistu liikmete üldkoosolekuga. Maakohus jättis nimetatud asjaolud käsitlemata. Maakohus kohaldas vääralt MTÜS § 36 lg-t 2, leides, et kostjal puudus kohustus revisjonikomisjoni arvamust koos majandusaasta aruandega hagejale edastada. Revisjonikomisjoni arvamuse esitamata jätmisega rikkus kostja koosoleku kokkukutsumise korda, jättes täitmata koosoleku materjalide nõuetekohase esitamiskohustuse. Samuti oli kohtuotsus vastuoluline, kuna kohus viitas, et MTÜS § 36 lg 2 järgi on revisjonikomisjoni arvamus majandusaasta aruande lisa, kuid samas leidis, et hagejal oli võimalus enne koosolekut revisjonikomisjoni arvamusega tutvuda. Hagejal sellist võimalust ei olnud, sest kostja jättis taotluslikult liikmetele enne koosolekut revisjonikomisjoni arvamuse esitamata. Kui nõuetekohase dokumentatsiooni edastamata jätmist ei saa lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks, siis on revisjonikomisjoni arvamuse esitamata jätmise tõttu majandusaasta aruande kinnitamise otsus kehtetuks tunnistatav vastuolu tõttu seadusega (KÜS § 15 lg 2, MTÜS § 28 lg 5, § 36 lg 2). Olukorras, kus põhikirjas oli revisjonikomisjoni arvamuse edastamine reguleerimata, tulnuks lähtuda MTÜS § 36 lg-st 2. Vastustaja seisukoht
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Vaidlust ei ole selles, et hagejale kuulub kinnistusraamatu väljavõtte (t.lk 8) kohaselt alates aastast 2002 Tallinnas, Gonsiori 31-63 eluruum ja ta on elamu majandamiseks moodustatud KORTERIÜHISTU GONSIORI 31 liige. Ekslik on hageja väide, mille kohaselt oli rikutud vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise korda sellega, et hagejale ei olnud isiklikult koosoleku kutset kätte toimetatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostja koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud. Põhikirja p 36.1 kohaselt tuli koosoleku kokkukutsumisest liikmetele teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Sama nõue kehtis ka 18.04.2013 koosoleku toimumisest teatamise kohta. Kuna korteriühistu liikmel on õigus, mitte kohustus osa võtta kostja üldkoosolekutest, ei ole hageja arutlus kutse kohustuslikkusest ja siduvusest käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud. Kostja selgitusele, et koosolekute toimumisest on alati teatatud kutsega, mis riputatakse trepikoja infostendile, ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Seega oli see muutunud ühistu ja tema liikmete puhul tavapäraseks ja toimivaks koosolekust teatamise viisiks. Igal ühingu liikmel on võimalus üldkoosoleku kokkukutsumise teatises sisalduvate päevakorra punktidega tutvumisel otsustada, kas osaleda üldkoosolekul või mitte. Samuti on ühingu liikmetel hääleõigus, mis võimaldab üldkoosolekul täiendavate selgituste küsimise, ettepanekute esitamise ning taotluste tegemise. Kõikidel korteriühistu liikmetel oli võimalik otsustada nii üldkoosolekul osalemise kui päevakorra punktide hääletamise üle. Seega 18.04.2013 üldkoosoleku otsuse puhul ei ole kohtu hinnangul hageja lepingu- ja otsustusvabadust piiratud. Lisaks eeltoodule oli hageja kohal esimesel üldkoosolekul 27.03.2013 (t.lk 45), mis küll jäi kvoorumi puudumise tõttu toimumata, kuid kohalolnud liikmetele teatati uue koosoleku toimumisest 18.04.2013 (t.lk 45). Seega sai hageja isiklikult teada vaidlusaluse üldkoosoleku toimumisest ja arutlused üldkoosoleku kokkukutsumise ebaseaduslikkusest ei ole ka seetõttu käesoleval juhul põhjendatud. Hageja ei ole selgitanud, milliseid tema õigusi rikkus samal ajal ühistu liikmete ja korteriomanike üldkoosoleku kokku kutsumine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse vastavate põhjendustega ja apellandi ebakonkreetsed väited ei anna alust nendega arvestada ja sel alusel kohtuotsust tühistada. KÜS § 15 lg 3 kohaselt võib korteriühistu põhikiri ette näha majandusaasta aruandele audiitori otsuse lisamise. Kostja põhikiri seda ette ei näinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud seega kostja juhatusel kohustust esitada hagejale revisjonikomisjoni arvamust tutvumiseks kaks nädalat enne koosoleku toimumist. Vaidlust ei ole, et kostjal oli revisjonikomisjon valitud ja kostja üldkoosoleku pädevuses oli revisjoniaruande ärakuulamine ja kinnitamine. MTÜS § 36 lg-s 2 sätestatud nõue esitada revisjonikomisjoni arvamus üldkoosolekule oli täidetud. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimida heas usus. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hageja
käitumist hinnata heas usus käitumisega kooskõlas olevaks, sest asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks olnud takistatud oma ühistu liikmeõiguste teostamist, sh saada teavet ja tutvuda enne üldkoosolekut materjalidega. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi L P ase kanda.
Ulvi Loonurm
Margo Klaar
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.