Kohtulahend

revisjonikomisjoni arvamust või aruannet. Aruande puudumise kohta esitas hageja koosolekul vastuväite. Vaatamata sellele pandi koosolekul hääletamisele 2012 majandusaasta aruande kinnitamine. Seadusandja seostas teate sisustamise vaid ühe, mitte mitme koosolekuga (MTÜS § 20-st tuletatav). 18.04.2013 kutsest ei nähtunud selle koostamise ja edastamise kuupäev. Kutset ei toimetatud ka nõuetekohaselt kätte. Hageja nägi kutset elamu trepikoja stendil. TsÜS §-st 69 tulenevalt tulnuks kutse panna postkasti või saata meilile. Varem toimunud koosolekutest teatati samuti kutse panemisega trepikoja stendile. Kutse edastamise korda kostja põhikiri ette ei näe, seda küsimust ei ole arutatud ka koosolekutel. Koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuna: 1) hagejale ei esitatud revisjonikomisjoni arvamust; 2) 18.04.2013 kutsuti kokku nii kostja liikmete üldkoosolek kui ka korteriomanike üldkoosolek ja 3) koosoleku kutse sisustamise ja edastamise nõudeid rikuti. Seoses majandusaasta aruandega hagejal pretensioone ei olnud. Alternatiivse nõude – otsuse tühistamise ehk kehtetuks tunnistamise – aluseks olevaid asjaolusid hageja ei märkinud. Kostja vastuväited

kutse sisustamise vigade kohta ekslik. Koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud ka sellega, et kutse pandi trepikoja teadetetahvlile. TsÜS § 2 järgi on tava tsiviilõiguse allikaks. Arvestades, et ka varem oli üldkoosolekute kokkukutsumise teateid pandud trepikoja teadetetahvlile, muutus selline koosolekust teatamise kord õiguslikult siduvaks. TsÜS § 2 lg 2 kohaselt tava seadust ei muuda. Käesoleval juhul ei olnud seadusega ega kostja põhikirjaga koosoleku kokkukutsumise teate liikmetele edastamise kord reguleeritud. Kõige märgitu alusel ei rikkunud koosolekust teatamine kutse panemisega trepikoja teadetetahvlile hageja õigusi, hageja sai koosoleku toimumisest teada ning võttis ka koosolekust osa. Korteriühistu üldkoosoleku toimumisest korteriühistu liikmetele teatamise eesmärgiks ongi teate edastamine selliselt, et ühistu liikmed, kes soovivad koosolekust osa võtta, saaksid seda teha. 18.04.2014 koosoleku teate kohaselt oli koosoleku päevakord identne 27.03.2013 koosoleku teates märgitud päevakorraga ja kostja ei rikkunud MTÜS § 20 lg-t 7. Hageja tõlgendus, et MTÜS §-st 20 võis tuletada korteriühistu liikmete üldkoosoleku ja korteriomanike üldkoosoleku pidamise keelu samal ajal, ei olnud õige. Nimetatud säte reguleerib mittetulundusühingu üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kooskõlas KÜS §-ga 2 on korteriühistu mittetulundusühistu ning KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistule MTÜS sätteid KÜS-s reguleerimata küsimustes. Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korda reguleerib KOS § 18, millest ei tulene keeldu korraldada korteriühistu üldkoosolek ja korteriomanike üldkoosolek samal ajal. Õige oli kostja väide, et korteriühistu liikmed ja korterite omanikud on enamasti samad isikud, mis õigustab koosolekute toimumist samal ajal. Vaidlusaluse koosoleku päevakorra p-s 1 oli 2012 majandusaasta aruanne ja selle kinnitamine (MTÜS § 19 lg 1 p 5) ning päevakorra p-s 2 revisjonikomisjoni aruanne. KÜS § 15 lg-st 1 ei tulene revisjonikomisjoni aruande esitamise kohustust. KÜS § 15 lg 2 järgi korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. KÜS § 15 lg 3 sätestab, et korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus. Kostja põhikirja p 34 järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse majandusaasta aruande ja eelarve ning revisjoniaruande kinnitamine (alap-d 5 ja 6). Käesoleval juhul otsustati koosolekul majandusaasta aruande kinnitamist. Kuigi päevakorra p 2 all oli „revisjonikomisjoni aruanne“, siis koosoleku protokolli kohaselt (p II) selles küsimuses eraldi otsust vastu ei võetud. Seega puudus kostjal kohustus esitada koos koosoleku kokkukutsumise teatega revisjonikomisjoni aruanne. Kõigil ühistu liikmetel oli võimalus aruandega tutvuda juhatuse kaudu, hageja seda võimalust ei kasutanud. MTÜS § 36 lg 2 järgi on revisjonikomisjoni arvamus majandusaasta aruande lisa. Hageja kinnitas istungil, et majandusaasta aruandega seoses tal probleeme ei ole. Arvestades, et hagejal oli võimalus tutvuda enne koosolekut ka revisjonikomisjoni aruandega, ei ole põhjendatud hagi rahuldamine põhjusel, et seda aruannet igale ühistu liikmele enne koosoleku toimumist ei esitatud. Tegelik probleem oli kostja põhikirjas. Hageja leidis, et seda tuleks muuta, kostja oli sellega nõus. Nimetatut tõendavad kohtule esitatud kompromissilepingu projekt ja istungi protokoll. Kompromiss jäi sõlmimata, kuna pooled ei jõudnud ühistele seisukohtadele kõikides küsimustes. Tsiviilasjas nr 2-10-44861 on ka Tallinna Ringkonnakohus väljendanud seisukohta, et majandusaasta aruande lisa on ka revisjonikomisjoni arvamus, millega on õigus korteriühistu liikmetel tutvuda. Hageja sellist võimalust ei kasutanud. Kuivõrd hageja otsuse kehtetuks tunnistamise asjaolusid esile ei toonud, arvestades kostja põhikirjas sätestatut, siis jättis kohus hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

Ringkonnakohtu seisukoht

käitumist hinnata heas usus käitumisega kooskõlas olevaks, sest asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks olnud takistatud oma ühistu liikmeõiguste teostamist, sh saada teavet ja tutvuda enne üldkoosolekut materjalidega. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi L P ase kanda.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.