Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

juhatuselt revisjonikomisjoni arvamust või aruannet. Aruande puudumise kohta esitas hageja koosolekul vastuväite. Vaatamata sellele pandi koosolekul hääletamisele 2012. majandusaasta aruande kinnitamine. Seadusandja on seostanud teate sisustamise vaid ühe, mitte mitme koosolekuga (MTÜS § 20-st tuletatav). 18.04.2013 kutsest ei nähtu selle koostamise ja edastamise kuupäev. Kutse ei ole ka nõuetekohaselt kätte toimetatud. Hageja nägi kutset elamu trepikoja stendil. Kohaldamisele kuulub TsÜS § 69. Hageja leiab, et kutse tulnuks panna postkasti või saata meilile. Varem toimunud koosolekutest teatati samuti kutse panemisega trepikoja stendile. Kutse edastamise korda kostja põhikiri ette ei näe, seda küsimust ei ole arutatud ka koosolekutel. Koosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuna: 1) hagejale ei esitatud revisjonikomisjoni arvamust; 2) 18.04.2013 kutsuti kokku nii kostja (korteriühistu) liikmete üldkoosolek kui ka korteriomanike üldkoosolek ja 3) koosoleku kutse sisustamise ja edastamise nõudeid rikuti. Seoses majandusaasta aruandega hagejal pretensioone ei ole. Vaidlustatud koosoleku otsus on tühine selle tõttu, et hagejale ei esitatud revisjonikomisjoni aruannet. See on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Alternatiivse nõude – otsuse tühistamise ehk kehtetuks tunnistamise – aluseks olevaid asjaolusid hagiavalduses hageja ei märgi, ta ei öelnud neid ka kohtuistungil selgitades, et ta ei oska neid öelda, kirja pani nõuded jurist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud (MTÜS § 241), mistõttu otsused ei ole tühised. Ühistu liikmed ja korterite omanikud on samad isikud ning mõnedes küsimustes tuleb arvestada kaasomanike kokkuleppega (üldkasutatavate ruumide kasutamine päevakorrap 4). Kostja juhatus pädevust ei ületanud korteriomanike koosoleku kokkukutsumisel, vaid tegutses ühistu liikmete huvidest lähtudes ja KÜS § 2 lg 1 alusel. Põhikirjas koosoleku teate edastamise kord puudub, kostja lähtus MTÜS § 20 lg 5, 6 nõuetestette teatada vähemalt 7 päeva, märkida koosoleku toimumise koht ja aeg ja päevakord. Ülesse pandi kutse kõikidesse trepikodadesse 3.04.2013, so 15 päeva enne koosoleku toimumist. Varem on ka selliselt koosoleku toimumisest teavitatud. Hageja võttis isiklikult osa ka esimesest koosolekust, kus otsustati korduskoosoleku toimumise aeg ja koht. Kostja lähtus KÜS § 1 lg 2, § 15 lg 3, MTÜS § 36 lg 2. Vastuväidet hageja koosolekul ei esitanud. Ka ei kasutanud ta oma õigust tutvuda revisjonikomisjoni aruandega ei enne ega pärast koosolekut. Kostja ei nõustu väitega, et ei esitanud KÜS § 15 lg 2 ettenähtud dokumente täies mahus. Revisjonikomisjoni akti esitas komisjoni liige koosolekul suuliselt; põhikiri ei näe ette selle esitamist liikmetele enne koosolekut. Kostja liikmed, kes soovisid, said revisjonikomisjoni aktiga tutvuda enne koosoleku toimumist juhatuse kaudu ilma probleemideta, akt oli koostatud enne 27.03.2013 üldkoosoleku (esimene koosolek) toimumise teate väljapanemist. Ka hagejal oleks olnud võimalik aktiga tutvuda. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud poolte kirjalikult esitatud seisukohtade ja tõenditega, ärakuulanud poolte selgitused kohtuistungil, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. MTÜS § 241 sätestab üldkoosoleku otsuse tühisuse alused. Nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus ühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud

muul juhul. Hageja tõi otsuse tühisuse alusena esile koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 5 järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kuna hageja väite kohaselt ei rikuti ka koosoleku kokkukutsumise teate sisustamise nõudeid, esitab kohus esmalt oma seisukoha selle hageja väite kohta. Kooskõlas MTÜS § 20 lg 6 tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kostja põhikirja p 36 järgi on üldkoosoleku kokkukutsumisest tarvis ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku kokkukutsumisest etteteatamise aja üle vaidlus puudub. Vaidlustatud koosoleku kokkukutsumise teade sisaldab kõiki seadusega ennenähtud andmeid – koosoleku toimumise aega, kohta ja päevakorda (lk 11). Tegelikult sisaldab teade isegi enam andmeid kui seadusega on ette nähtud. Nii on teates selgitus ruumi leidmiseks (sissepääs hoovi poolt). Koosoleku toimumise koht on märgitud ruumi täpsusega. Ülalmärgitust tulenevalt on ekslik hageja seisukoht koosoleku kutse (teate) sisustamise vigade kohta. Rikutud ei ole koosoleku kokkukutsumise korda ka sellega, et kutse (teade) pandi trepikoja teadetetahvlile. Hageja ise kinnitas, et sel viisil on üldkoosolekutest teatatud ka varem. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 2 järgi on tava tsiviilõiguse allikaks. Arvestades, et ka varem oli üldkoosolekute kokkukutsumise teateid pandud trepikoja teadetetahvlile, muutus selline koosolekust teatamise kord õiguslikult siduvaks. TsÜS § 2 lg 2 kohaselt tava seadust ei muuda. Käesoleval juhul ei olnud seadusega ega kostja põhikirjaga koosoleku kokkukutsumise teate liikmetele edastamise kord reguleeritud, mistõttu ei saa tekkida küsimust tava kohaldamise õigusvastasusest. Kostja põhikiri ei näe ette, kuidas tuleb koosoleku teade liikmetele edastada. Hageja võttis koosolekust osa. Kõige märgitu alusel teeb kohus järelduse, et koosolekust teatamine kutse (teate) panemisega trepikoja teadetetahvlile ei rikkunud hageja õigusi, hageja sai koosoleku toimumisest teada ning võttis ka koosolekust osa. Korteriühistu üldkoosoleku toimumisest korteriühistu liikmetele teatamise eesmärgiks ongi teate edastamine selliselt, et ühistu liikmed, kes soovivad koosolekust osa võtta, saaksid seda teha. 18.04.2014 koosoleku teate kohaselt on koosoleku päevakord identne 27.03.2013 koosoleku teates (lk 10) märgitud päevakorraga. Ka selles osas ei ole kostja sellekohast seadusesätet (MTÜS § 20 lg 7) rikkunud. Õige ei ole hageja tõlgendus MTÜS § 20 kohta (et sellest võib tuletada korteriühistu liikmete üldkoosoleku ja korteriomanike üldkoosoleku pidamise keelu samal ajal). Nimetatud säte reguleerib mittetulundusühingu üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kooskõlas KÜS §-ga 2 on korteriühistu mittetulundusühistu ning KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistule MTÜS sätteid KÜS-s reguleerimata küsimustes. Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korda reguleerib KOS § 18. Ühestki viidatud sättest ei tulene keeldu korraldada korteriühistu üldkoosolek ja korteriomanike üldkoosolek samal ajal. Õige on kostja väide, et korteriühistu liikmed ja korterite omanikud on enamasti samad isikud. See õigustab koosolekute toimumist samal ajal. MTÜS § 19, mis sätestab mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevuse, lg 1 p 5 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse majandusaasta aruande kinnitamine. Vaidlusaluse koosoleku päevakorra p-s 1 oli 2012.a majandusaasta aruanne ja selle kinnitamine ning päevakorra p-s 2 revisjonikomisjoni aruanne. Koosoleku protokollist nähtuvalt arutati koosolekul nii majandusaasta aruannet kui ka revisjonikomisjoni aruannet; koosolek otsustas majandusaasta aruande kinnitada, revisjonikomisjoni aruande kohta koosolek mingit otsust vastu ei võtnud. Kohtuistungil väitis hageja, et seoses majandusaasta aruandega tal probleeme ei ole. KÜS § 15 lg-st 1 ei tulene revisjonikomisjoni aruande esitamise kohustust. KÜS § 15 lg 2 (2) järgi korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. KÜS § 15 lg 3 sätestab, et korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus. Kostja põhikirja p 34 järgi kuulub muuhulgas üldkoosoleku pädevusse majandusaasta aruande ja eelarve ning revisjoniaruande kinnitamine (alap-d 5 ja 6).

Käesoleval juhul otsustati koosolekul majandusaasta aruande kinnitamist. Kuigi päevakorra p 2 all oli „revisjonikomisjoni aruanne“, siis koosoleku protokolli kohaselt (p II) selles küsimuses eraldi otsust vastu ei võetud. Ülal märgitust tulenevalt puudus kostjal kohustus esitada koos koosoleku kokkukutsumise teatega revisjonikomisjoni aruanne. Kostja väitel oli kõigil ühistu liikmetel võimalus aruandega tutvuda juhatuse kaudu, hageja seda võimalust ei kasutanud. Kostja sellekohast väidet hageja ei vaidlustanud. MTÜS § 36 lg 2 järgi on revisjonikomisjoni arvamus majandusaasta aruande lisa. Hageja kinnitas kohtuistungil, et majandusaasta aruandega seoses tal mingeid probleeme ei ole. Arvestades, et hagejal oli võimalus tutvuda enne koosolekut ka vaidlusaluse revisjonikomisjoni aruandega, ei pea kohus põhjendatuks hagi rahuldamist vaid põhjusel, et seda aruannet igale ühistu liikmele enne koosoleku toimumist ei esitatud. Sellise otsuse tegemisel arvestab kohus ka kohtuistungil selgunud tõsiasja, et tegelik probleem on hoopiski kostja põhikirjas. Hageja leiab, et seda tuleks muuta, kostja on sellega nõus. Nimetatut tõendavad kohtule esitatud kompromissilepingu projekt (lk 49) ja kohtuistungi protokoll (lk 6162). Kompromiss jäi sõlmimata, kuna pooled ei jõudnud ühistele seisukohtadele kõikides küsimustes. Tsiviilasjas nr 2-10-44861 on ka Tallinna Ringkonnakohus väljendanud seisukohta, et majandusaasta aruande lisa on ka revisjonikomisjoni arvamus, millega on õigus korteriühistu liikmetel tutvuda. Nagu ülal märgitud oli selline tutvumise võimalus hagejale antud, kuid ta ei kasutanud seda. MTÜS § 24 lg 1 alusel võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kostja korteriühistuna on mittetulundusühing. Nõude aegumistähtaeg ei olnud hagi esitamise ajaks möödunud. Kohus peab kontrollima koosoleku otsuse vastavust seadusele või põhikirjale. Hageja otsuse kehtetuks tunnistamise asjaolusid esile toonud ei ole (arvestades kostja põhikirjas sätestatut). Revisjonikomisjoni aruandega seonduv võinuks olla otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks, kui kostja põhikiri oleks näinud ette selle esitamise kohustuse enne koosolekut. Ülalmärgitud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on hagihind 3500 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 250 eurot. TsMS § 162 alusel jätab kohus kõik menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.