Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal 22.05.2014, Tallinn 2-13-12888 J J i (Jürgenson) hagi Korteriühistu Taruke vastu õiguse tunnistamiseks mitte tasuda panga teenustasu, kanalisatsiooni remondi ja õigusabiteenuse kulusid kogusummas 226 eurot 39 senti Pärnu Maakohtu 10.02.2014 otsus Korteriühistu Taruke apellatsioonkaebus 90 eurot 26 senti Hageja J J (ik XXXXX), lepinguline esindaja Andry Krass Kostja Korteriühistu Taruke (rk 80090842), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 10.02.2014 otsus jätta muutmata.
2.Korteriühistu Taruke apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja Korteriühistu Taruke kanda.
4.Otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja hageja nõue
1.11.03.2013 esitas J J (hageja) Pärnu Maakohtule hagi Korteriühistu Taruke (kostja) vastu hageja õiguse tunnistamiseks mitte tasuda kostjale panga teenustasu ning kanalisatsiooni remondi ja õigusabiteenuse kulusid summas 226 eurot 39 senti. Hageja oli Pärnu linnas XXXXX asuva korteriomandi omanik. Korteriomandi koosseisu kuulus 562/39248 suurune mõtteline osa Pärnu linnas Mai tn 25 asuvast kaasomandi esemest. Kaasomandi eseme valitsemiseks olid Mai tn 25 asuvate korteriomandite omanikud asutanud kostja. 07.09.2012 esitas kostja hagejale arve ning teatise, mille alusel nõudis hagejalt panga teenustasu, kanalisatsioonipüstiku remondi ja advokaadi tasu tasumist kogusummas 229 eurot
68 senti. Korrektse arvestuse (229,68/39248*562=3,29) korral tuleks hagejal tasuda kostjale 229 euro 68 sendi asemel 3 eurot 29 senti ehk siis 226 eurot 39 senti nõutust vähem. 25.03.2013 hagiavalduse täpsustuse kohaselt toimus 18.07.2012 Pärnu linnas, Mai 25 asuvas elamus avariilise kanalisatsioonipüstiku, mis läbis korterit 35, vahetus. Töö tellis kostja. Kostja jagas kanalisatsioonipüstiku vahetamisega seotud kulud korteriühistuseaduses ja põhikirjas sätestatust erinevalt ning nõudis lisaks nendele hagejalt ka kantud õigusabikulude tasumist. Oma väidete dokumentaalseks tõendamiseks esitas hageja tõendi kogumise taotluse. 21.05.2013 hagiavalduse täpsustuse kohaselt sai kostja hagejalt käsundi valitseda hagejale kuuluvat kaasomandi eset. Kuna hageja nõue tulenes viimatinimetatud õigussuhtest ning hageja antud käsundiga ei kaasnenud kostjal õigust nõuda hagejalt hagi esemeks olevat summat ja hageja ei nõustunud seda tasuma ka käsundita asjaajamise sätete alusel, siis lasus nõude õiguspärasuse osas tõendamiskoormus kostjal. Hageja ja kostja vaheline õigussuhe, mida kostja rikkus, tulenes korteriomandiseaduse, korteriühistuseaduse ja kostja põhikirjast. Hageja tõendas kostja poolt esitatud arvega kostja nõude olemasolu, samuti esitas ta kohtule kostja raamatupidamise kuludokumendid ning kirjavahetuse, mille alusel sai asuda seisukohale, et kostja ei lähtunud hageja poolt vaidlustatud kulude osas korteriomandiseaduses ja korteriühistuseaduses sätestatud korteriomanike võrdse kohtlemise põhimõttest. 15.11.2013 esitas hageja vastuse kostja seisukohale, mille kohaselt saatis kostja juhatuse liige 08.07.2012 hageja e-meilile kirja, milles soovis WC torule ligipääsu võimaldamist nädala jooksul. Hagiavaldusele lisatud sanitaartehniliste tööde arve on dateeritud kuupäevaga 18.07.2013, millest sai järeldada, et 9.päeval alates e-kirja saatmisest oli avariiolukord likvideeritud. Võttes arvesse teate saatmist e-postile, mida hageja igapäevaselt ei kasutata, samuti käimasolevat puhkuseperioodi, mille tõttu teate kättesaamine viibis, samuti avariitööde üleandmise kuupäeva ning lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 ja § 135 lg 1, puudus alus kostja väitel nagu takistanuks hageja avariiolukorra lahendamist. Kostjal puudus ka põhjus kasutada seoses hageja tegevusega õigusabiteenust, millist väidet kinnitas asjaolu, et kostja tellis õigusarvamuse peale avariiolukorra likvideerimist. Kokkuvõttes märkis hageja, et mingeid takistusi ei ole ta teinud, vastupidi - ta avas seina ja lasi tööd teostada ning hoopis kostja juhatus oli see, kes tööde teostamisega põhjendamatult viivitas. Kostja vastuväited
2.Kostja hagejaga ei nõustunud. Kostja hinnangul ei olnud vaidlust selle üle, et 04.07.2013 toimus kostja hallatava korterelamu püstakus nr 6 avarii, mille tulemusel toimus leke korterisse nr 32. Kostja juhatuse liige Piret Kukk kutsus välja sanitaartehnilisi töid teostava ettevõtte tehniku. Pärast tehniku saabumist läksid Piret Kukk ja tehnik püstakus nr 6 asutavate korterite uste taha selleks, et selgitada välja faktiline olukord. Hagejale kuuluva korteri ukse avasid noored inimesed, kes ei võimaldanud juurdepääsu kanalisatsiooni torustikule ning väitsid, et korteris on sein kinni, remont tehtud ja neil ei jookse seal midagi. Kostja esindaja palus teabe korteriomanikule edasi anda ja võimaldada kanalisatsioonitoru remonttöid teostada. Piret Kukk edastas 06.07.2012 hagejale e-kirja, milles teavitas uuesti kanalisatsioonitoru avariilisest olukorrast ning palus võimaldada torule ligipääsu nädala jooksul. Hageja kostjale ei vastanud ning palutud juurdepääsu ei võimaldanud ja 12.07.2012 helistas kostja esindaja Piret Kukk hagejale, tuletades meelde, et jätkuvalt on püstakus nr 6 avariiolukord, mis tuleb likvideerida ning hageja peab võimaldama toru remondiks juurdepääsu. Hageja kinnitas, et neil ei ole kanalisatsiooniga probleemi ning kinniehitatud
seina ja teostatud remondi tõttu ligipääs kanalisatsioonitorule puudub. Peale mõnda aega väldanud vaidlust hageja võimaldas kanalisatsioonitorule ligipääsu ja olukord sai lahendatud. Arvestades hageja ja kostja vahel toimunud vaidluseid pöördus kostja esindaja Kaire Ausi poole ja palus õiguslikku hinnangut kostja ja korteriühistu liikmete vahel tekkinud arusaamatustele. Kostja palus õigusabi selgitamaks kostja positsiooni korterelamu kanalisatsioonitorustikule ligipääsu võimaldamise küsimuses ja edastas selleks 14.08.2012 täpselt formuleeritud küsimused. 28.08.2012 edastas advokaat vastused kostja küsimustele ja arve edastatud küsimustest ja arvest nähtuvalt oli õigusabi osutamine seotud kanalisatsioonitorustikule ligipääsu võimaldamise vaidlusega. Kostja tasus arve ja tegi otsuse, millega jagas tekkinud kulu kahe korteriomandi vahel selliselt, et 75% kulust kuulus tasumisele krt 38 omaniku poolt ja 25% hageja poolt. Seega, kostjal oli õigus parandada/hooldada korteriomandis paiknevat kanalisatsioonitorustikku, milline oli kõigi korteriühistu liikmete kaasomandis. Mõjutusi, millised tulenesid kanalisatsioonitorule juurdepääsu saamisest (sh nt seina eemaldamine), oli kohustatud kaasomanik kandma, kuivõrd see oli kõigi korteriühistu liikmete (ehk kaasomanike) huvides. Arvestades asjaolu, et hageja ei võimaldanud kiiret juurdepääsu enda korteriomandist kanalisatsioonitorustikule ning vastavasisuline vaidlus jätkus ka peale remonttööde teostamist oli kostjal põhjendatud vajadus tasulise õigusabi järele. Kostja leidis, et korteriomaniku tegevuse tõttu tekkinud kahju (õigusabikulu) tuli hüvitada osaliselt korteriomaniku poolt vastavalt võlaõigusseaduses kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Maakohtu otsus
3.Pärnu Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Korteriühistuseaduses (KÜS) reguleerib vajalike kulutustega seonduvat KÜS § 151 (majandamiskulud). Kuna KÜS § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise aluste ja korra kehtestamist põhikirjas rõhutab ka KÜS § 4 lg 2. Konkreetsete kulutuste sätestamine, mille osas pindalapõhisest arvestusest kõrvale kaldutakse ning arvestuse viisi märkimine on põhjendatud muu hulgas seetõttu, et korteriühistu liikmete üldkoosolekul põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks on vajalik suurem poolthäälteenamus, kui korteriühistu liikmete üldkoosolekul vastuvõetavate muude otsuste puhul. 12.07.2012 otsustas juhatus määrata tasumise korteriomanikele, mis on vastuolus seadusega. Tulenevalt eelpool toodust pidi kohtu hinnangul teistmoodi tasumine olema sätestatud põhikirjas. Kohus leidis, et remondikulud olid valesti jaotatud. Kuna põhikirjas ei olnud sätestatud teisiti, siis õige jaotamine pidi toimuma vastavalt KÜS § 151lg-le 1. Advokaadi tasu osas märkis kohus, et ei olnud tõendatud, et need põhjustas hageja. Hageja võimaldas WC torule juurdepääsu varem, kui pöörduti advokaadi poole. Kostjal puudus vajadus antud kulutust teha. Vaidlus peale avarii likvideerimist jätkus avariikulude jaotuse osas, mida kostja hagejalt ebaõiges suuruses nõudis. Tulenevalt eelpool toodust rahuldas kohus hagi ning tunnistas hageja õigust mitte tasuda kostjale panga teenustasu, kanalisatsiooni püstiku remondi tasu ja advokaadi tasu kokku
summas 226 eurot 39 senti. Arve esitati summas 229 eurot 68 senti, millest kostja oli nõus tasuma 3 eurot 29 senti vastavalt korteriomandi pindalale (562/39248). Apellatsioonkaebus
4.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus tunnustas hageja õigust mitte tasuda kostjale panga teenustasu 26 senti ja advokaaditasu 90 eurot. Kostja palus tühistatud osas teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja ei nõustunud kohtuga selles, et hagejal puudus kohustus tasuda kostjale tekkinud õigusabikulusid. Kohus kohaldas ebaõigesti korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p-i 3 ja rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 436 lg-t 1. Kostja ei nõustu, et hagejale esitatud nõue hüvitada õigusabi teenuse tasu 90 eurot ja panga teenustasu 26 senti oli tõendamata. Kostja esitas arve, millest nähtus, et esitatud arve on seotud hagejale kuuluva korteriomandiga. Ebaõige oli kohtu järeldus, et 04.07.2012 toimunud avariiga seotud õiguslike küsimuste lahendamine toimus alles 14.08.2012. Kostja pöördus õigusabi saamiseks advokaadi poole järgmisel päeval peale avarii toimumist ja palus nõu kujunenud olukorras käitumiseks. Õigusliku hinnangu kirjalikult vormistamise vajadus selgus peale hageja vastuväidete esitamist, so peale seda, kui hageja soostus laskma kostja juhatuse liikme korterisse põhjusel, et kostja esitas õiguslikult motiveeritud seisukoha avariitööde teostamiseks. Asjaolu, et kirjalik õiguslik hinnang dateeriti advokaadi poolt hilisema kuupäevaga ning arvele lisati 13.08.2012 toimunud konsultatsioon, ei muuda asjaolu, et nimetatud toimingud olid vahetult seotud hageja tegevusetusega. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta võimaldas kostja esindajal tutvuda korteriomandi avariilise olukorraga ja see asjaolu tõendas, et kostja poolt nõutud advokaaditasu ja panga ülekande tasu olid põhjendatud ning kuulusid hagejalt väljamõistmisele. Korteriühistul oli õigus parandada/hooldada korteriomandis paiknevat korteriühistu liikmete kaasomandis olevat kanalisatsioonitorustikku. Mõjutusi, millised tulenesid kanalisatsioonitorule juurdepääsu saamisest (sh nt seina eemaldamine), oli kohustatud kandma kaasomanik. Amortiseerunud kanalisatsioonitorustiku remont oli vajalik toiming AÕS § 72 lg 4 mõttes. Võttes arvesse, et kostja esindas kõigi korteriomanike ühiseid huve ning kostjal oli vajadus pöörduda olukorra lahendamiseks (saada teavet oma õiguste ja võimaluste kohta hageja korteriomandisse pääsemiseks) õigusabi poole, oli hageja kohustuseks õigusabi tasu osaline hüvitamine, kuivõrd kostja ostis õigusabiteenust korteriomanike poolt kogutud vahendite arvel hageja poolt tekitatud olukorra lahendamiseks (õiguslik põhjendus korteriomandisse pääsemiseks). Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja põhikirjas ei olnud reguleeritud eelnimetatud olukorda. Kostja põhikirja p 4.1.6 kohaselt oli ühistu liikmel õigus nõuda tema korteriomandis toimunud mõtteliste osade korrashoiuga seotud kahjude hüvitamist. Kahjude hüvitamist ei saa nõuda, kui korteriomandi omaniku tegevuse ja/või tegevusetuse tõttu on takistatud ligipääs kaasomandi osa juurde. Samuti juhul, kui tehnosüsteeme või konstruktsioone on korteriomandi omaniku poolt muudetud selliselt, et nad ei ole vastavuses elamu esialgse projektiga. Nimetatud punktist tulenevalt on hagejal kohustus hüvitada kostja poolt tehtud kulu, mis oli tehtud nii hageja kui ka teiste korteriomanike õiguste kaitseks, st kostja pöördus
advokaadi poole korteriühistu õiguste väljaselgitamiseks. Arvestades asjaolu, et hageja ei võimaldanud kiiret juurdepääsu enda korteriomandist kanalisatsioonitorustikule ning vaidlus jätkus ka peale remonttööde teostamist, oli vajadus õigusabi järele ning hageja tegevusetuse tõttu tekkinud kahju (õigusabikulu) tuli hagejal hüvitada osaliselt. Kohus ei ole otsust piisavalt põhjendanud kahju hüvitamise kohustuse osas, kostja väidetega mittenõustumise ja hageja väidetega nõustumise osas. Kirjalik vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus tunnistas hageja õigust mitte tasuda kanalisatsiooni püstiku remondi eest arves nõutud summat. Kostja vaidlustas kohtuotsuse osas, milles maakohus tunnistas hageja õigust mitte tasuda hagejale panga teenustasu ja advokaadi tasu kokku 90 eurot 26 senti. Vaidlustamata osas on kohtuotsus TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud. Ringkonnakohus vaatas otsuse läbi vaidlustatud osas. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on edasikaevatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonimenetluses on keskseks küsimuseks, kas hagejal on kohustus tasuda panga teenustasu 26 senti ja advokaaditasu 90 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et remondikulud oli kostja jaotanud valesti ja hageja nõude rahuldamine selles osas oli põhjendatud. Kohus on selgitanud otsuses, et kuna kostja põhikiri ei näinud ette seadusest (KÜS § 151 lg-st 1) erinevat majandamiskulude arvestamise korda, tuli lähtuda seaduses sätestatud pindalapõhisest arvestusest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus ka ülejäänud osas seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Nõustuda tuleb maakohtuga, et kostjal ei olnud tulenevalt hagejast vajadust teha kulutusi advokaadiabile. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendatud oli, et kostja pöördus advokaadi poole 13.08.2012 konsultatsioonile ja advokaadi vastus esitati 28.08.2012 (t.lk 28-30), kusjuures hageja võimaldas kostjale juurdepääsu püstikule kuu varem kostja pöördumisest advokaadi poole. Õige oli maakohtu järeldus, et hageja ei ole põhjustanud kostjale advokaaditasu 90 euro suurust kahju, mille hüvitamist kostja koos pangateenustasu 26 sendiga hagejalt nõudis. Kostjal ei olnud vajadust hageja pärast seda kulutust teha, sest augustis 2012 oli vaidluse all juba tekkinud avariikulude jaotus ja kostja nõudis neid hagejalt ebaõiges suuruses. Maakohus ei rikkunud apellatsioonkaebuses väidetud menetlusnorme, hindas tõendeid juhindudes TsMS § 232 lg-test 1 ja 2. Maakohus on oma järeldusi otsuses põhjendatud
kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8. Hageja selgitas nii hagiavalduses, maakohtu menetluses ja ka apellatsioonkaebuse kirjalikus vastuses, et ta oli kostja kulutuste kandmisega nõus kaasomandi eseme suuruse ulatuses ning hageja sooviks ei ole olnud vabaneda täielikult kostja nõudest, vaid kanda kulutusi KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuna apellant on kaebuses enamuses korranud maakohtus hagile esitatud vastuväiteid ja neile kõigile on otsuses piisava põhjalikuga vastatud, ei ole kaebuse väited aluseks otsuse tühistamiseks. Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ja kooskõlas TsMS § 436 lg-ga 1. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebuse esitaja kanda.
Ulvi Loonurm
Margo Klaar
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.