Kohtulahend

68 senti. Korrektse arvestuse (229,68/39248*562=3,29) korral tuleks hagejal tasuda kostjale 229 euro 68 sendi asemel 3 eurot 29 senti ehk siis 226 eurot 39 senti nõutust vähem. 25.03.2013 hagiavalduse täpsustuse kohaselt toimus 18.07.2012 Pärnu linnas, Mai 25 asuvas elamus avariilise kanalisatsioonipüstiku, mis läbis korterit 35, vahetus. Töö tellis kostja. Kostja jagas kanalisatsioonipüstiku vahetamisega seotud kulud korteriühistuseaduses ja põhikirjas sätestatust erinevalt ning nõudis lisaks nendele hagejalt ka kantud õigusabikulude tasumist. Oma väidete dokumentaalseks tõendamiseks esitas hageja tõendi kogumise taotluse. 21.05.2013 hagiavalduse täpsustuse kohaselt sai kostja hagejalt käsundi valitseda hagejale kuuluvat kaasomandi eset. Kuna hageja nõue tulenes viimatinimetatud õigussuhtest ning hageja antud käsundiga ei kaasnenud kostjal õigust nõuda hagejalt hagi esemeks olevat summat ja hageja ei nõustunud seda tasuma ka käsundita asjaajamise sätete alusel, siis lasus nõude õiguspärasuse osas tõendamiskoormus kostjal. Hageja ja kostja vaheline õigussuhe, mida kostja rikkus, tulenes korteriomandiseaduse, korteriühistuseaduse ja kostja põhikirjast. Hageja tõendas kostja poolt esitatud arvega kostja nõude olemasolu, samuti esitas ta kohtule kostja raamatupidamise kuludokumendid ning kirjavahetuse, mille alusel sai asuda seisukohale, et kostja ei lähtunud hageja poolt vaidlustatud kulude osas korteriomandiseaduses ja korteriühistuseaduses sätestatud korteriomanike võrdse kohtlemise põhimõttest. 15.11.2013 esitas hageja vastuse kostja seisukohale, mille kohaselt saatis kostja juhatuse liige 08.07.2012 hageja e-meilile kirja, milles soovis WC torule ligipääsu võimaldamist nädala jooksul. Hagiavaldusele lisatud sanitaartehniliste tööde arve on dateeritud kuupäevaga 18.07.2013, millest sai järeldada, et 9.päeval alates e-kirja saatmisest oli avariiolukord likvideeritud. Võttes arvesse teate saatmist e-postile, mida hageja igapäevaselt ei kasutata, samuti käimasolevat puhkuseperioodi, mille tõttu teate kättesaamine viibis, samuti avariitööde üleandmise kuupäeva ning lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 ja § 135 lg 1, puudus alus kostja väitel nagu takistanuks hageja avariiolukorra lahendamist. Kostjal puudus ka põhjus kasutada seoses hageja tegevusega õigusabiteenust, millist väidet kinnitas asjaolu, et kostja tellis õigusarvamuse peale avariiolukorra likvideerimist. Kokkuvõttes märkis hageja, et mingeid takistusi ei ole ta teinud, vastupidi - ta avas seina ja lasi tööd teostada ning hoopis kostja juhatus oli see, kes tööde teostamisega põhjendamatult viivitas. Kostja vastuväited

seina ja teostatud remondi tõttu ligipääs kanalisatsioonitorule puudub. Peale mõnda aega väldanud vaidlust hageja võimaldas kanalisatsioonitorule ligipääsu ja olukord sai lahendatud. Arvestades hageja ja kostja vahel toimunud vaidluseid pöördus kostja esindaja Kaire Ausi poole ja palus õiguslikku hinnangut kostja ja korteriühistu liikmete vahel tekkinud arusaamatustele. Kostja palus õigusabi selgitamaks kostja positsiooni korterelamu kanalisatsioonitorustikule ligipääsu võimaldamise küsimuses ja edastas selleks 14.08.2012 täpselt formuleeritud küsimused. 28.08.2012 edastas advokaat vastused kostja küsimustele ja arve edastatud küsimustest ja arvest nähtuvalt oli õigusabi osutamine seotud kanalisatsioonitorustikule ligipääsu võimaldamise vaidlusega. Kostja tasus arve ja tegi otsuse, millega jagas tekkinud kulu kahe korteriomandi vahel selliselt, et 75% kulust kuulus tasumisele krt 38 omaniku poolt ja 25% hageja poolt. Seega, kostjal oli õigus parandada/hooldada korteriomandis paiknevat kanalisatsioonitorustikku, milline oli kõigi korteriühistu liikmete kaasomandis. Mõjutusi, millised tulenesid kanalisatsioonitorule juurdepääsu saamisest (sh nt seina eemaldamine), oli kohustatud kaasomanik kandma, kuivõrd see oli kõigi korteriühistu liikmete (ehk kaasomanike) huvides. Arvestades asjaolu, et hageja ei võimaldanud kiiret juurdepääsu enda korteriomandist kanalisatsioonitorustikule ning vastavasisuline vaidlus jätkus ka peale remonttööde teostamist oli kostjal põhjendatud vajadus tasulise õigusabi järele. Kostja leidis, et korteriomaniku tegevuse tõttu tekkinud kahju (õigusabikulu) tuli hüvitada osaliselt korteriomaniku poolt vastavalt võlaõigusseaduses kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Maakohtu otsus

summas 226 eurot 39 senti. Arve esitati summas 229 eurot 68 senti, millest kostja oli nõus tasuma 3 eurot 29 senti vastavalt korteriomandi pindalale (562/39248). Apellatsioonkaebus

advokaadi poole korteriühistu õiguste väljaselgitamiseks. Arvestades asjaolu, et hageja ei võimaldanud kiiret juurdepääsu enda korteriomandist kanalisatsioonitorustikule ning vaidlus jätkus ka peale remonttööde teostamist, oli vajadus õigusabi järele ning hageja tegevusetuse tõttu tekkinud kahju (õigusabikulu) tuli hagejal hüvitada osaliselt. Kohus ei ole otsust piisavalt põhjendanud kahju hüvitamise kohustuse osas, kostja väidetega mittenõustumise ja hageja väidetega nõustumise osas. Kirjalik vastus apellatsioonkaebusele

kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8. Hageja selgitas nii hagiavalduses, maakohtu menetluses ja ka apellatsioonkaebuse kirjalikus vastuses, et ta oli kostja kulutuste kandmisega nõus kaasomandi eseme suuruse ulatuses ning hageja sooviks ei ole olnud vabaneda täielikult kostja nõudest, vaid kanda kulutusi KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuna apellant on kaebuses enamuses korranud maakohtus hagile esitatud vastuväiteid ja neile kõigile on otsuses piisava põhjalikuga vastatud, ei ole kaebuse väited aluseks otsuse tühistamiseks. Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ja kooskõlas TsMS § 436 lg-ga 1. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebuse esitaja kanda.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.