Muud › Muud hagiasjad

Tsiviilasi nr 2-13-25936 selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja on x asuva korteriomandi omanik. Korteriomandi koosseisu kuulub 562/39248 suurune mõtteline osa Pärnu linnas x asuvast kaasomandi esemest. Kaasomandi eseme valitsemiseks on x Pärnu linn asuvate korteriomandite omanikud asutanud kostja. 07.09.2012 esitas kostja hagejale arve ning teatise, mille alusel nõudis hagejalt panga teenustasu, kanalisatsioonipüstiku remondi ja advokaadi tasu tasumist kogusummas 229.68 eurot. Korrektse arvestuse (229,68/39248*562=3,29) korral tuleks hagejal tasuda kostjale 229.68 euro asemel 3.29 eurot ehk siis 226.39 eurot nõutust vähem. Hageja täpsustas esitatud avaldust, milles märkis, et aadressil X, Pärnu asuvas elamus toimus 18.07.2012.a avariilise kanalisatsioonipüstiku, mis läbis korterit x, vahetus. Töö tellis kostja. Kostja jagas kanalisatsioonipüstiku vahetamisega seotud kulud KÜS ja põhikirjas sätestatust erinevalt ning nõudis lisaks nendele hageja poolt ka kantud õigusabikulude tasumist. Väiteks annab aluse kostja teatis ning samuti kostjat nõustanud vandeadvokaat Kaire Ausi poolt antud suunised. Oma väidete dokumentaalseks tõendamiseks esitab hageja tõendi kogumise taotluse. Hageja palub kohtul tunnistada hageja õigust, mitte tasuda korteriühistule, panga teenustasu, kanalisatsiooni remondi ja õigusabiteenuse kulusid kogusummas 226.39. 21.05.2013 esitas hageja täpsustatud avalduse, mille kohaselt hageja nõude näol on tegu tuvastushagiga, mille sisuks on hageja palve tunnistada tema õigust mitte tasuda summat, mida kostja temalt ilma õigusliku aluseta nõuab. Kostja on saanud hagejalt käsundi valitseda hagejale kuuluvat kaasomandi eset. Kuna hageja nõue tuleneb viimatinimetatud õigussuhtest, hageja antud käsundiga ei kaasnenud kostjal õigust nõuda hagejalt hagi esemeks olevat summat, ning hageja ei nõustu seda tasuma ka käsundita asjaajamise sätete alusel, siis lasub nõude õiguspärasuse osas tõendamiskoormus kostjal. Hageja ja kostja vaheline õigussuhe, mida kostja rikub, tuleneb korteriomandiseaduse, korteriühistuseaduse ja kostja põhikirjast. Hageja on kostja poolt esitatud arvega tõendanud kostja nõude olemasolu, samuti on ta esitanud kohtule kostja raamatupidamise kuludokumendid ning kirjavahetuse, mille alusel saab asuda seisukohale, et kostja ei ole hageja poolt vaidlustatud kulude osas lähtunud korteriomandiseaduses ja korteriühistuseaduses sätestatud korteriomanike võrdse kohtlemise põhimõttest. Juhul, kui kohus ei pea hageja esitatud tõendeid piisavaks, juhib hageja tähelepanu sellele mille kohaselt esitas 25.03.2013.a hagiavalduse täienduses taotluse tõendite kogumiseks. Kui kostja peab hageja nõuet alusetuks, siis peab ta olema võimeline tõendama seda, et tema nõue põhineb õiguslikul alusel. Kaasomandi eseme valitsemisega seotud korteriomanike ja valitseja/korteriühistu vaheliste õigussuhete korral võtavad korteriomanikud valitseja/korteriühistu ees kohustusi reeglina üldkoosolekute otsuste kaudu. Seega, kui kostja väidab enda nõude põhinevat õiguslikul alusel, siis tuleb tal esitada vastav üldkoosoleku protokoll. Juhul, kui kostja väidab endal olevat kahjunõue hageja vastu, siis tuleb seda tõendada kostjal, esitades sellekohane vastuhagi.

2(5)

Tsiviilasi nr 2-13-25936 8.11.2013 esitas kostja oma seisukoha, mille kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et 04.07.2013.a toimus KÜ Taruke hallatava korterelamu püstakus nr 6 avarii, mille tulemusel toimus leke korterisse nr x. KÜ Taruke juhatuse liige Piret Kukk kutsus välja sanitaartehnilisi töid teostava ettevõtte tehniku . Kuivõrd leke toimus korterisse nr x, siis peale tehniku saabumist läksid Piret Kukk ja tehnik kella 18:00 ajal püstak nr 6 asutavate korterite uste taha selleks, et selgitada välja faktiline olukord. Telefonikõne tegi Piret Kukk krt x omanikule seetõttu, et korteriomanikul puudub uksekell ning koputamist ei kuule isik halva kuulmise tõttu. Peale korteris nr x olukorra fikseerimist suundusid tehnik ja juhatuse liige korteri nr x ukse taha teavitama avariilisest olukorrast hagejat. Ukse avasid noored inimesed, kes ei võimaldanud juurdepääsu kanalisatsiooni torustikule ning väitsid, et korteris on sein kinni, remont tehtud ja neil ei jookse seal midagi. Kostja esindaja palus teabe korteriomanikule edasi anda ja võimaldada kanalisatsioonitoru remonttöid teostada. Kuivõrd hageja kostja esindajaga ühendust ei võtnud edastas kostja esindaja Piret Kukk 06.07.2012.a hagejale kell 10:28 ekirja, milles teavitas uuesti kanalisatsioonitoru avariilisest olukorrast ning palus võimaldada torule ligipääsu nädala jooksul. Hageja kostjale ei vastanud ning palutud juurdepääsu ei võimaldanud ja 12.07.2012.a kell 17:22 helistas kostja esindaja Piret Kukk hagejale telefoni numbril x, tuletades meelde, et jätkuvalt on püstakus nr 6 avariiolukord, mis tuleb likvideerida ning hageja peab võimaldama toru remondiks juurdepääsu. Hageja kinnitas, et neil ei ole kanalisatsiooniga probleemi ning kinniehitatud seina ja teostatud remondi tõttu ligipääs kanalisatsioonitorule puudub. Peale mõnda aega väldanud vaidlust hageja võimaldas kanalisatsioonitorule ligipääsu ja olukord sai lahendatud. Arvestades hageja ja kostja vahel toimunud vaidluseid pöördus kostja esindaja OÜ AB Kaire Aus poole ja palus õigusliku hinnangut kostja ja korteriühistu liikmete vahel tekkinud arusaamatustele. Kostja palus õigusabi selgitamaks välja kostja positsiooni korterelamu kanalisatsioonitorustikule ligipääsu võimaldamise küsimuses ja edastas selleks 14.08.2012.a täpselt formuleeritud küsimused 28.08.2012.a edastas advokaat vastused kostja küsimustele ja arve edastatud küsimustest ja arvest nähtuvalt oli õigusabi osutamine seotud kanalisatsioonitorustikule ligipääsu võimaldamise vaidlusega. Kostja tasus arve ja tegi otsuse, millega jagas tekkinud kulu kahe korteriomandi vahel selliselt, et 75% kulust kuulus tasumisele krt x omaniku poolt ja 25% hageja poolt. Seega, korteriühistul (mis on loodud kõigi korteriomanike huvides) on õigus parandada/hooldada korteriomandis paiknevat kanalisatsioonitorustikku, milline on kõigi korteriühistu liikmete kaasomandis. Mõjutusi, millised tulenevad kanalisatsioonitorule juurdepääsu saamisest (sh nt seina eemaldamine), on kohustatud kaasomanik kandma, kuivõrd see on kõigi KÜ liikmete (ehk kaasomanike) huvides. Arvestades asjaolu, et hageja ei võimaldanud kiiret juurdepääsu enda korteriomandist kanalisatsioonitorustikule ning vastavasisuline vaidlus jätkus ka peale remonttööde teostamist oli kostjal põhjendatud vajadus tasulise õigusabi järele. Kostja on seisukohal, et korteriomaniku tegevuse tõttu tekkinud kahju (õigusabikulu) tuleb hüvitada osaliselt korteriomaniku poolt vastavalt võlaõigusseaduses kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. 15.11.2013 esitas hageja oma seisukoha kostja seisukohale, mille kohaselt 08.07.2012 saatis kostja juhatuse liige hageja e-meilile kirja, milles teatas järgmist: „Teie püstaku kanalisatsioonitoru on avariilises seisukorras: alumisele, 3-le korrusele, jookseb kanalisatsiooni toru kaudu vett alla. Palun nädala jooksul võimaldada ligipääsu torule WC 3(5)

Tsiviilasi nr 2-13-25936 kaudu ja selle väljavahetamiseks (4. ja 5. korrus) tagaseina avamisega. Ligipääs ühistu ühistorudele peab olema alaline.“ Seega soovis kostja hagejalt WC torule ligipääsu võimaldamist nädala jooksul. Hagiavaldusele lisatud san.tehniliste tööde arve on dateeritud kuupäevaga 18.07.2013, millest saab järeldada, et 9 päeval alates e-kirja saatmisest oli avariiolukord likvideeritud. Võttes arvesse teate saatmist e-postile, mida hageja igapäevaselt ei kasutata, samuti käimasolevat puhkuseperioodi, mille tõttu teate kättesaamine viibis, samuti avariitööde üleandmise kuupäeva, ning lähtudes TsÜS § 69 lg 1 ja § 135 lg 1, puudub alus kostja väitel nagu takistanuks hageja avariiolukorra lahendamist. Kostjal puudus ka põhjus kasutada seoses hageja tegevusega õigusabiteenust, millist väidet kinnitab asjaolu, et kostja tellis õigusarvamuse peale avariiolukorra likvideerimist. Kokkuvõttes märgib hageja, et mingeid takistusi ei ole ta teinud, vastupidi - ta avas seina ja lasi tööd teostada ning hoopis korteriühistu juhatus oli see, kes tööde teostamisega põhjendamatult viivitas. Ainsaks vaidlusmomendiks oli tööde eest tasumine viisil nagu soovis kostja. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Korteriühistuseaduses reguleerib vajalike kulutustega seonduvat KÜS § 151 (majandamiskulud). KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks. Kuna KÜS § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda, peab selleks, et jagada majandamiskulud korteriomanike vahel võrdselt, olema korteriühistu põhikirjas endas konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust. Korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise aluste ja korra kehtestamist põhikirjas rõhutab ka KÜS § 4 lg 2. Konkreetsete kulutuste sätestamine, mille osas pindalapõhisest arvestusest kõrvale kaldutakse ning arvestuse viisi märkimine põhjendatud muu hulgas seetõttu, et korteriühistu liikmete üldkoosolekul põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks on vajalik suurem poolthäälteenamus kui korteriühistu liikmete üldkoosolekul vastuvõetavate muude otsuste puhul. 12.07.2012 otsustas juhatus määrata tasumise korteriomanikele, mis on vastuolus seadusega. Tulenevalt eelpool toodust peab teistmoodi tasumine olema sätestatud põhikirjas. 4(5)

Tsiviilasi nr 2-13-25936 Seega on remondikulud valesti jaotatud. Kuna põhikirjas ei sätesta teisiti, siis õige jaotamine on seega vastavalt KÜS § 151lg-st 1. Advokaadi tasu osas märgib kohus, et pole tõendatud, et selle on põhjustanud hageja. 04.07.2013.a toimus KÜ Taruke hallatava korterelamu püstakus nr 6 avarii, mille tulemusel toimus leke korterisse nr x. Mindi hageja ukse taha, kuid hagejat ei olnud kodus. 08.07.2012 saatis kostja juhatuse liige hageja e-meilile kirja, milles teatas järgmist: „Teie püstaku kanalisatsioonitoru on avariilises seisukorras: alumisele, 3-le korrusele, jookseb kanalisatsiooni toru kaudu vett alla. Palun nädala jooksul võimaldada ligipääsu torule WC kaudu ja selle väljavahetamiseks (4. ja 5. korrus) tagaseina avamisega. Ligipääs ühistu ühistorudele peab olema alaline.“ Seega soovis kostja hagejalt WC torule ligipääsu võimaldamist nädala jooksul. Hageja antud teatele ei vastanud. Hageja väitel ei kasuta ta igapäevaselt e-posti ja seoses puhkuste perioodiga ta ei saanud teadet kätte. 4 päeva hiljem s.o. 12.07.2012.a kell 17:22 helistas kostja esindaja Piret Kukk hagejale, tuletades meelde, et jätkuvalt on püstakus nr 6 avariiolukord, mis tuleb likvideerida ning hageja peab võimaldama toru remondiks juurdepääsu. Hageja võimaldas kanalisatsioonitorule ligipääsu ja olukord sai lahendatud. Advokaadi poole pöördus kostja kuu aega hiljem s.o. 14.08.2013 ning advokaadi vastus esitati 28.08.2013. Seega on hageja võimaldanud juurdepääsu varem, kui pöörduti advokaadi poole. Kostjal puudus tulenevalt hagejast vajadus antud kulutust teha. Vaidlus peale avarii likvideerimist jätkus avariikulude jaotuse osas, mida kostja hagejalt ebaõiges suuruses nõudis. Tulenevalt eelpool toodust rahuldab kohus J.J.`i hagi KÜ Taruke vastu ning tunnistab J.J.`i õigust mitte tasuda korteriühistule Taruke panga teenustasu, kanalisatsiooni püstiku remondi tasu ja advokaadi tasu kokku summas 226.39 eurot. Arve esitatud summas 229,68 eurot, millest kostja on nõus tasuma 3,29 eurot vastavalt korteriomandi pindalale (562/39248). TsMS § 163 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.