lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-12016/12

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 22.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-12016/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1878
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTeeS § 37 lg 2, 6TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusVÕS § 1045 lg 1, 3Kahju tekitamise õigusvastasusVÕS § 127 lg 1, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusMääruse § 3 lg 1TeeS § 10 lg 1TeeS § 25 lg 3TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet75014913(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-12016

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2014.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-12016

Tsiviilasi

XXXhagi Tallinna linna vastu kahjuhüvitise, viivise ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

329.97 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja Jaanika X (elektronpost XXX) Kostja Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu, registrikood 75014913, asukoht Mündi 2, 15197 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Martin X (elektronpost XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Tallinna linnalt XXX kasuks kahjuhüvitis 297.84 eurot, viivis 22.05.2014 seisuga 12 eurot ja edasi viivis protsendina tasumata põhinõude summalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14
TsMS § 187Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Kostjalt välja mõista menetluskulud 60 eurot hageja kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

2-14-12016 avalikult teatavakstegemisest (22.05.2014). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.XXX(hageja) esitas 18.03.2014 maakohtule hagi Tallinna linna (kostja) vastu kahjuhüvitise 297.84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 7.56 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja 28.08.2013 sõidukiga Lexus riikliku registreerimismärgiga XXX Tallinnas Sõle tänaval löökauku, mille tagajärjel purunes hageja juhitud sõidukil parempoolne esirehv. Kuna vigastust parandada ei saanud, ostis hageja uue rehvi ning lisaks sellele tuli vahetada ka teine samal sillal olev rehv, kokku maksumusega 297.84 eurot. Löökaugu mõõtmine on tehtud taadeldud mõõtelatiga ning augu mõõtmeteks on 10 cm x 130 cm x 70 cm. Hageja leiab, et kostja teeseadusest tulenev vastutus ei ole välistatud liiklusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ paigaldamisega. Hageja nägi nimetatud märki ja kuna auk oli kohe pärast valgusfoori, siis proovis hageja sõitu alustades väga vaikselt auku läbida. Auk oli sügav ning teravate äärtega, mis purustas rehvi. Nimetatud auk ei olnud eraldi liikluskorraldusvahendiga tähistatud. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et auk oli märgistatud vastavalt nõuetele. Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui ta oleks teelõigul hoolikamalt sõitnud. Liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ hoiatas sõidukijuhti eelseisva teelõigu seisundist. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Puudub vaidlus, et 28.08.2013 sõitis hageja sõiduautoga Lexus riikliku registreerimismärgiga XXX Tallinnas Sõle tänaval august läbi, mille tagajärjel purunes sõiduauto parempoolne esirehv. Kostja keeldus kahju hüvitamisest, kuna teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ (tl 15). Liiklusõnnetuse sündmuskoht fikseeriti politsei poolt (tl 9-28).

2-14-12016

5.Pooled vaidlevad kostja vastutuse üle, kas kostja on tee omaniku kohustusi rikkunud ning kas ta vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Kuna tegemist on deliktilise vastutusega, siis peab vastutuse eeldusena kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kaitsenormi rikkumisele tuginenud. Puudub vaidlus, et vaidlusaluse sõidutee äärde oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ (tl 15). Fotolt nähtuvalt asub liiklusmärk vahetult enne valgusfoori ja ülekäigurada. Vaidlusalune löökauk asub pärast ülekäigurada.
6.Teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Puudub vaidlus, et kahju tekitanud löökauk oli läbimõõduga üle 20-cm ja sügavus üle 5-cm. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti vastusele oli vaidlusaluse augu sügavus 10 cm, pikkus umbes 130 cm ja laius umbes 70 cm (tl 35). Viidatud määruse lisa 2 järgi peavad põhitänavad ja teed vastama seisunditasemele nr 3 ning sama määruse lisa 3 järgi ei või seisunditaseme nr 3 puhul esineda auke läbimõõduga üle 20-cm ja sügavusega üle 5-cm.
7.Liiklusmärkide tähendusi reguleerib 22.02.2011 majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. Nimetatud määruse § 5 p 17 alusel märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee“ hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Juhile on sätestatud kohustus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 sättes, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi,

2-14-12016 liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 järgi vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

8.Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus on välja toonud normid, millest tulenevalt ei oleks tohtinud sellist löökauku avalikult kasutataval teel olla. Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalune löökauk oli nõuetele vastavalt märgistamata ning kostja ei vabane vastutusest seetõttu, et enne löökauku oli paigaldatud märk 152. Kostja poolt paigaldatud märk ei andnud piisavalt infot, kui kaugel on ohtlik koht, kuna puudus aukudega teelõigu kogupikkust tähistav lisatahvel 821 „Mõjupiirkond“. Teele ei olnud paigaldatud sõidukiirust piiravat märki ning puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks teelõigul sõites rikkunud liiklusreegleid. Kohtu hinnangul saab juht eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda. Arvestades sõiduauto rehvi vigastanud löökaugu mõõtmeid (sügavus 10 cm, pikkus umbes 130 cm ja laius umbes 70 cm), ei saa kohus nõustuda kostja väitega, et tegemist oli ebatasase teega, mis oli vastavalt nõuetele märgistatud. 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 alusel teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema.
9.VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitseeesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. TeeS § 37 lg 2 nimetatud juhtu pole kohus käesolevas asjas tuvastanud. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
10.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Puudub vaidlus, et löökaugust läbi sõites purunes sõiduauto rehv. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kuna ühel sillal peavad rehvid olema sama mustriga, siis tuli vahetada kaks esimest rehvi. Hageja tõendab kahju tekkimist XXXAS-i arvega (tl 30). Kostja ei ole kahju suurusele vastu vaielnud.

2-14-12016

11.VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 01.12.2013. Hageja on teavitanud tekkinud kahjust 31.10.2013 nõudekirjaga ning andnud võimaluse kahju hüvitamiseks 30.11.2013 (tl 31-32). Kostja ei ole viivise arvestamise perioodi algusele vastu vaielnud.
12.Referentsintressimäär 1. juulist kuni 31. detsembrini 2013 oli Eesti Panga teatel 0.50% (aastas). Seega oli 2013 teisel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0.50 + 8 = 8.50% aastas. Ajavahemiku 1. detsembrist kuni 31. detsembrini 2013, s.o 31 päeva eest oli 297.84 suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades viivis 2.15 eurot (297.84 * 0.0850 / 365 * 31). Referentsintressimäär 1. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2014 on Eesti Panga teatel 0.25% (aastas). Seega on 2014 esimesel poolaastal kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0.25 + 8 = 8.25% aastas. Ajavahemiku 1. jaanuarist 2014 kuni 22. maini 2014, s.o 142 päeva eest oli 297.84 suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades viivis 9.85 eurot (297.84 * 0.0825 / 365 * 142). Kokku on viivisenõue seadusjärgses määras 22.05.2014 seisuga 12 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada. Menetluskulud
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt määrab kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja nõuab kostjalt riigilõivu 60 eurot hüvitamist (tl 6). TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja