lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-11-45044/45

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-45044/45
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
7794
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-11-45044

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.05.2014, Tallinn

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Malle Seppik, Ande Tänav

Tsiviilasi

GA hagi TA vastu 16 962,91 euro saamiseks ning TA vastuhagi GA vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.10.2013 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

20 462,91 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

GA apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja GA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXX XXX XX-X, XXXXXX XXXX, XXXXX

XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Kostja TA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX-XX, XXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 29.10.2013 otsus lõppjärelduses muutmata arvestades otsuse põhjendamisel ka ringkonnakohtu otsuse motiive.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Muuta hageja hagi hinda esimeses kohtuastmes ja määrata selleks 16 962,91 eurot ning tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses ning määrata selleks 20 462,91 eurot.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
4.Välja mõista GAlt Eesti Vabariigi kasuks vähem tasutud riigilõiv 1874,11 eurot.
5.Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Kohtuotsuse ärakiri saata pärast otsuse jõustumist viivitamata TsMS § 179 lg-s 4 nimetatud asutusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.22.09.2011 esitas GA hagiavalduse TA vastu, paludes tuvastada õiguse saada kostjalt hüvitist omandi kaotamise eest summas 16 962,91 ja välja mõista kostjalt 16 962,91 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 21.04.1999 ja lahutati 10.02.2009. 23.12.2008 sõlmiti poolte vahel ühisvara osalise jagamise leping, milles lepiti kokku, et poolte ühisvaraks olev kinnistu asukohaga XXXXXXXX XXXX XX XX/XXXXXX XX X (katastritunnusega XXXXX:XXX:XXXX) jääb kostja lahusvaraks. Pooltel jäid jagamata XXXXXXXX XXXX XX XX/XXXXXX XX XX asuvas majas olnud vallasasjad. 07.04.2009 toimus vallasasjade akti koostamine kahe isiku AL ning VI juuresolekul. Pärast akti koostamist sai hagejale teatavaks, et kostja oli juba enne akti koostamist 24.03.2009 müünud XXXXXXX XXXX XX XX/XXXXXX XX XX asuva maja koos ühisvaraks olevate vallasasjadega oma uuele abikaasale hinnaga 2 000 000,00 krooni. Kuna poolte ühisvaraks olnud vallasasjad on kostja poolt võõrandatud ja hageja on jäänud ilma oma hüvitise osast, siis tuleb hagejale maksta tema osa rahas, s.o hüvitis omandi kaotamise eest. XXXXXXXX XXXX XX XX/XXXXXX XX XX asuvas majas oli alljärgnev vallasvara alltoodud maksumusega: Vara nimetus Kogus Ühiku hind Hind kokku

I KORRUS

Köök Itaalia köögimööbel koos tehnikaga 1 tk 120000 krooni 120000 krooni Itaalia täispuidust söögilaud 1 tk 38600 krooni 38600 krooni Itaalia täispuidust nikerdustega toolid 8 tk 2300 krooni 18400 krooni Külmkapp AEG 1 tk 12500 krooni 12500 krooni Elutuba Itaalia kummut täispuidust 1 tk 20000 krooni 20000 krooni

Itaalia diivan 3 1 tk 13400 krooni 13400 krooni Itaalia diivan 2 1 tk 8600 krooni 8600 krooni Teler Samsung 14 tolli 1 tk 3500 krooni 3500 krooni Pesuruum saun Pesumasin BOSCH 1 tk 6400 krooni 6400 krooni Dushilift koos segistiga messingust 1 tk 10200 krooni 10200 krooni Mullivann Aquator, valge 1 tk 28640 krooni 28640 krooni Kabinet Kirjutuslaud nikerdustega 2 tk 9800 krooni 9800 krooni Vitriinkapp suur 1 tk 14600 krooni 14600 krooni Vitriinkapp väike 1 tk 8400 krooni 8400 krooni

II KORRUS

Magamistuba Itaalia magamistoa komplekt 1 tk 24600 krooni 24600 krooni Poisi tuba Lükandustega kapp 1 tk 6840 krooni 6840 krooni Voodi 1 tk 3200 krooni 3200 krooni Kirjutuslaud 1 tk 740 krooni 740 krooni Diivan väike 1 tk 2100 krooni 2100 krooni Lauaarvuti komplekt 1 tk 12000 krooni 12000 krooni Tüdruku tuba Voodi 1 tk 4800 krooni 4800 krooni Kirjutuslaud 1 tk 2400 krooni 2400 krooni Lükandustega kapp KIRENA 1 tk 48600 krooni 48600 krooni Panipaik Riiulite komplekt 1 tk 2140 krooni 2140 krooni Vesiimur 1 tk 1100 krooni 1100 krooni Pesuruum Rotang kummut 1 tk 1800 krooni 1800 krooni Muu vara Vaibad 6 tk 1000 krooni 6000 krooni Valgustid 1 komplekt 24500 krooni 24500 krooni Rotang aiamööbli komplekt 1 komplekt 2600 krooni 2600 krooni Kardinad 1 komplekt 35000 krooni 35000 krooni Aia kiige 1 tk 1500 krooni 1500 krooni Aia grill 1 tk 500 krooni 500 krooni Kardinad 1 komplekt 7500 krooni 7500 krooni Aiatööriistade komplekt 1 tk 6400 krooni 6400 krooni Jalgratas 1 tk 1420 krooni 1420 krooni Aiakäru alumiinium 1 tk 620 krooni 620 krooni Käsitööriistad 1 komplekt 5400 krooni 5400 krooni Varad kokku 530600 krooni

3.Hagiavalduse kohaselt moodustab ühisvara hulka kuulunud ja võõrandatud vallasasjade maksumus seisuga 07.04.2009 pandimaja juhataja UL hindamisakti alusel 530 000 krooni ehk 33 925,83 eurot ning seega on hageja osa hüvitisest 16 962,91 eurot (33 925,83 / 2). Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitatud vara nimekiri ei ole täielik ning märgitud vara maksumus ei vasta tõele. Kuigi alates 23.12.2008 kuulus maja asukohaga XXXX XX XX/XXXXX XX XX XXXXXXXX lahusvarana kostjale, oli maja perioodil 12.02.2009-01.04.2009 hageja ainukasutuses, kuna kostja oli sunnitud lahkuma majast koos lastega. Kostja väitel viis hageja nimetatud perioodil majast ära järgmise vara kogumaksumusega 13 085,60 eurot: Vara nimetus Maksumus 2009 jaanuaris ostetud teler 3834,60 eurot 2005 ostetud muusikakeskus „Tehnikcs“ 223,96 eurot 2005 ostetud tolmuimeja „Rainbow“ 2236,91 eurot 2006 ostetud kohvimasin „Philips“ 1150,41 eurot 2006 ostetud teekann „Philips“ 70,30 eurot 2005 ostetud elektritriikraud 51,13 eurot 2005 ostetud videokaamera SONY 575 eurot 2006 ostetud muruniiduk 396,25 eurot 2005 ostetud sülearvuti 766,94 eurot 2007 ostetud sülearvuti 1150,41 eurot 2007 ostetud arvuti 1597,79 eurot 2008 ostetud KÄRCHER 287,60 eurot 2005 ostetud videomagnetofon 223,69 eurot 2006 ostetud pesukuivati 41,54 eurot voodipesu 95,87 eurot Uisud Bauer Supreme 90 383,47 eurot
5.Kuna hageja viis osa ühisvarast majast minema, siis jäi 07.04.2009 seisuga majja see osa varast, mis kuulub kostjale. Hagiavaldusega esitatud 07.04.2009 vallasvara akt ei vasta tõele, kuna 01.04.2009 kl 12 vahetati Lukuabi Grupp OÜ poolt XXXX XX XX/XXXXX XX XX maja ustel kõik lukud ning seetõttu puudus 07.04.2009 hagejal võimalus majja sisenemiseks ja vallasvara akti koostamiseks. Akt ei ole allkirjastatud ning alates 03.04.2009 oli maja vastavalt valveteenuste lepingule valve all (signalisatsiooni all). Mööbel on soetatud peamiselt 2006. aastal, mil pooled majja kolisid, kauplusest JYSK ning osa varast on toodud XXXXXX korterist. Vara maksumus on hageja poolt oluliselt suurendatud. Lisaks märgib kostja, et paljud asjad olid selles majas poolte poolt ise tehtud. Kardinad olid õmmeldud kostja poolt kauplustest Rondill, Filikor ja JYSK ostetud materjalidest, mille eest tasuti kokku 5653,10 krooni, mis võrdub 361,30 euroga. Osa varast ei kuulu ühisvara hulka, kuna see oli maja lahutamatuks osaks – nt sisseehitatud mööbel, sisseehitatud köögimööbel (hinnaga 4473,82 eurot) koos sinna kuuluva tehnikaga, sisseehitatud riiulid panipaigas (ostuhinnaga 7,86 eurot ja 6,14 eurot), mullivann Aquator ja dušilift koos segistiga (tegeliku ostuhinnaga 7800 krooni ehk 498,51 eurot) ning sisseehitatud lükandustega kapid poja ja tütre tubades (hinnaga 520,88 eurot). Kostja väidete kohaselt ei kuulu hagis märgitud kabineti mööbel, sh nikerdustega kirjutuslaud ja vitriinkapid (suur ja väike), üldhinnaga 2306,44 eurot, ühisvara hulka, kuna need on soetatud OÜ Atmontaz poolt. Poja autokujuline voodi müüdi maha juba novembris 2008, kuna see muutus väikeseks. Poolte ühisvara hulka kuulub alljärgnev vara alljärgneva maksumusega: Vara nimetus Ostu aeg Ostuhind Vara väärtus eurodes veebruari kuu seisuga (eurodes) 1) Köögimööbel söögilaud 27.12.2006 844,08 592,63 8 tooli 27.12.2006 98,68 57,55

2) Külmkapp Elektrolux AG 3) Elutoa mööbel TV laud/kummut diivan 3, diivan 2 4) Magamistoa komplekt 5) Poisi toa mööbel kirjutuslaud väike diivan 6) Tüdruku toa mööbel voodi kirjutuslaud 7) Pesuruum Rotang kummut 8) Teler Samsung 14 tolli 9) Teler 10) Pesumasin BOSCH 11) Muusikakeskus „Tehnikcs“ 12) Tolmuimeja „Rainbow“ 13) Kohvimasin „Philips“ 14) Teekann „Philips“ 15) Elektritriikraud 16) Muruniiduk 17) Sülearvuti 18) Sülearvuti 19) Arvuti 20) Videokaamera SONY

21) KÄRCHER

22) Videomagnetofon 23) Pesukuivati 24) Voodipesu 25) Valgustid 1 komplekt 26) Valgustid 1 komplekt 27) Rotang aiamööbli komplekt 28) Aia kiik 29) Aia grill 30) Aiatööriistade komplekt 31) Uisud Bauer Supreme 32) Jalgratas 33) Käsitööriistad 34) Vaip 300x400 35) Vaip 200x300 36) Kardinad 37) Kardinad 38) Kardinad 39) Kardinad 40) Kardinad

233,80

27.12.2006 186,94 12.2006 1273,82

958,67

131,30 743,07 194,04

01.02.2003 13,29 01.06.2002 85,18

1,35 0,00

12.2006 95,87 02.09.2006 27,48

55,93 14,19

27.12.2006

01.2009 16.01.2002

02.2007 22.11.2006 24.11.2006 23.11.2006 04.05.2007 12.2005 27.12.2005

10,91 39,70 3834,60 0,00 109,17 1065,19 671,08 41,01 14,48 191,53 217,30 786,12 1091,82 162,92 254,05 63,37 20,08 134,59 211,15 84,28 14,19 34,59 0,00 21,96 383,47 0,00 40,33 15,24 120,55 24,43 66,46 23,48 18,37 43,66

09.2002 07.2007 29.12.2006 22.05.2007 29.12.2006 29.12.2006 29.01.2008

15,98 115,04 3834,60 432,59 223,69 2236,91 1150,41 70,30 51,13 396,25 766,94 1150,41 1597,79

287,60 223,69 41,54 185,34 372,61 148,72 51,07 83,02

57,26 383,47 35,15 63,91

153,38 41,89 99,70 40,25 31,37 54,58

Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ning vastuhagi nõue

6.21.02.2013 esitas kostja vastuhagi. Vastuhagis kinnitas kostja, et poolte abielu sõlmiti 21.04.1999 ja lahutati 10.02.2009, samuti, et poolte vahel sõlmiti enne abielu lahutamist 23.12.2008 ühisvara osalise jagamise leping, mille alusel jäi kostjale kinnistu asukohaga

XXXX XX XX/XXXXX XX XX, XXXXXXX.

7.Vastuhagi ja selle lõpliku täpsustuse kohaselt jäi pärast maja müüki 24.03.2009 majja kinnistu uuele omanikule vallasvara, mis oli poolte ühisvaraks ja mille jääkväärtus oli 5442,22 eurot. Vara oli järgmine: Vara Vara nimetus Soetamise aeg Vara jääkväärtus maksumus seisuga (eurodes) 24.03.2009 (eurodes) 1) Köögimööbel – söögilaud ja 4 27.12.2006 942,76 626,18 tooli 2) Tellimuse alusel sisseehitatud 11.08.2006 4473,82 3355,37 köök 3) Külmkapp Elektrolux AG

233,80 4) 1 diivan

639,91

5) Magamistoa komplekt

958,67 194,04 6) Poisi toa mööbel kirjutuslaud 01.02.2003 13,29 1,35 väike diivan 01.06.2002 85,18 0,00 7) Tüdruku toa mööbel voodi detsember 2006 95,87 55,93 kirjutuslaud 02.09.2006 27,48 14,19 8) Pesuruum Rotang kummut suvi 2007 15,98 10,91 9) Pesumasin BOSCH 16.01.2002 432,59 0,00 10) Valgustid 1 komplekt 24.11.2006 148,72 84,28 11) Valgustid 1 komplekt 22.11.2006 376,61 211,15 12) Kardinad 29.12.2006 41,89 24,43 13) Kardinad 22.05.2007 99,70 66,46 14) Kardinad 29.12.2006 40,25 23,48 15) Kardinad 29.12.2006 31,37 18,37 16) Kardinad 29.01.2008 54,58 43,66 17) Käsitööriistad

63,91 40,33 18) Vaip 300x400 september 2002 160 0,00 19) Vaip 200x300 juuli 2007 153,38 120,55 20) Aia kiik 04.05.2007 83,02 34,59 21) Rotang aiamööbli komplekt 23.11.2006 51,07 14,19 22) Aiatööriistade komplekt 27.12.2005 57.26 21,96

8.Kabineti mööbel, sh nikerdustega kirjutuslaud ning kaks vitriinkappi (suur ja väike), üldhinnaga 2306,44 eurot olid soetatud OÜ Atmontaz poolt ja ei kuulu ühisvara hulka. Ühisvara hulka ei kuulu ka sisseehitatud mööbel, mida ei saa eemalda ilma kahjustusteta ning see mööbel on seega kinnisasja lahutamatuks osaks, sh sisseehitatud riiulid panipaigas (soetatud 17.11.2006 hinnaga 7,86 eurot, jääkmaksumusega 6,14 eurot), mullivann Aquator ja dušilift koos segistiga (ostuhinnaga 7800 krooni ehk 498,51 eurot) ning sissehitatud lükandustega kapid poja ja tütre tubade üldhinnaga 520,88 eurot. Hageja lõhkus magamistoa ja tüdruku toa sisseehitatud lükandustega kappide uksed, mistõttu on kappide väärtus 0 eurot. Samuti lõhkus hageja 01.01.2009 öösel sööginõud

ning söögilaua pealispinna. Poja toas seisnud autokujuline voodi müüdi maha 2008. aasta novembris ning seega 2009. aasta veebruaris seda vara enam polnud. Majja jäi ühisvara väärtusega 5442,22 eurot, mistõttu on hagejal selle vara arvelt õigus hüvitisele 50% ulatuses, s.o 2721,11 eurot. Kostja oli sunnitud majast lahkuma 12.02.2009 ning perioodil 12.02.2009-01.04.2009, kui elamu oli hageja kasutuses, viis hageja majast minema osa vara, mille jääkväärtuseks seisuga aprill 2009 oli 8590,02 eurot: Vara nimetus Soetamise aeg Vara maksumus Vara jääkväärtus (eurodes) seisuga 21.02.2013 (eurodes) 1) Teler jaanuar 2009 3834,60 3834,60 2) Muusikakeskus „Technikcs“ 27.06.2005 223,69 109,17 3) Tolmuimeja „Rainbow“

2236,91 1065,19 4) Kohvimasin „Philips“ detsember 2006 115 64,20 5) Teekann „Philips“

70,30 41,01 6) Elektritriikraud

51,13 14,48 7) Videokaamera SONY

162,92 8) Muruniiduk

396,25 191,53 9) Sülearvuti

766,94 217,30 10) Sülearvuti

1150,41 786,12 11) Arvuti

1597,79 1091,82

12) KÄRCHER

287,60 254,05 13) Videomagnetofon

223,69 63,37 14) Pesukuivati

41,54 20,08 15) Voodipesu 67,30

9.Asjaolu, et hageja hagis esitatud vallasvara aktis puuduvad täielikult elektroonikaseadmed, tõendab, et hageja viis majast vara jääkväärtusega 8590,20 eurot. Pärast majast lahkumist on kostja valdusesse jäänud alljärgnev vara jääkmaksumusega 240 eurot: Vara nimetus Soetamise aeg Vara maksumus Vara jääkväärtus (eurodes) seisuga 21.02.2013 (eurodes) 1) TV laud/kummut 27.12.2006 186,94

2) 2 diivanit 20.12.2006 1273,82

3) Köögimööbel: 4 tooli 27.12.2006 24,67x4= 98,68

4) Teler Samsung 14

115,04 0 (teler põles ära novembris 2010)

10.Seega on poolte vahel jäänud jagamata ühisvara jääkväärtusega 14 272,24 eurot. Kuna hageja valdusesse jäi abielusuhete lõppemisel vara väärtusega 8590,02 eurot ning kostja valdusesse vara väärtusega 5682,22 eurot, peab hageja tasuma kostjale hüvitist summas 1453,90 eurot. Vastuväited vastuhagile
11.Hageja väitel ei vasta tõele, et hageja elas pärast lahutust XXXX XX XX/XXXX XX XX majas ja viis sealt minema osa vallasvara. Poolte abielu lahutati 10.02.2009 ning juba kuu aega pärast lahutust, s.o 13.03.2009, sõlmis kostja abielu DA ning 24.03.2009 müüs kostja XXXX XX XX/XXXX XX XX kinnistu DA. Nimetatud 24.03.2009 müügilepingus on kostja kinnitanud, et lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elukohana (p 1.3.8), kostja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud kulud

(p 1.3.9.) ja DA on kinnitanud, et on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise (p 1.4.2.) ning mõlemad ühiselt – kostja ja DA – on kinnitanud, et lepingu ese on nende kaasvalduses (p 4.2). 10.04.2013 üürileping, mis on sõlmitud 01.03.2009, tõendab, et pärast lahutust oli hageja sunnitud kolima teise korterisse ja kostja märgitud perioodil elas hageja juba teises kohas. Maakohtu otsus

12.Harju Maakohus 29.10.2013 otsusega rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt. Maakohus jättis kostja ainuomandisse jalgratta väärtusega 90,75 eurot; TV-laud/kummuti väärtusega 20 eurot; 2 diivanit (2-ne ja 3-ne) väärtusega 200 eurot; köögimööbli 4 tooli väärtusega 20 eurot; XXXXXXXX XXXX XX XX/XXXXXX XX XX asuva kinnistuga müüdud vallasasjade koguväärtuse rahas, s.o summas 7320,01 eurot; jättis hageja ainuomandisse XXXXXXXX XXXX XX XX/XXXXXX XX XX asuvast majast ära viidud vallasasjade koguväärtuse rahas, s.o summas 7895,76 eurot; ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise summas 122,50 eurot enamsaadud ühisvara arvelt. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
13.Asja materjalidest nähtuvalt on poolte abielu sõlmitud 21.04.1999 ja lahutatud 10.02.2009. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevas: 1) 21.04.1999 sõlmisid pooled abielu. 2) 23.12.2008 sõlmisid pooled ühisvara osalise jagamise lepingu, mille alusel kinnistu asukohaga XXXX XX/XXXX XX, XXXXXXX, jäi lahusvarana kostjale. 3) Poolte vahel on muu vara jagamata. 4) 10.02.2009 lahutasid pooled abielu. 5) 24.03.2009 müüs kostja kinnistu asukohaga XXXX XX/XXXXX XX, XXXXXXX, oma uuele abikaasale DA. 6) Kostja müüs koos kinnistuga ka kinnistul asunud majas olnud vallasvara. 7) Vallasasjad omandati asja materjalide juurde lisatud jääkväärtuste tabelis märgitud ajal (I kd, tlk 144).
14.Alates 01.07.2010 tuleb ühisvara jagada kehtiva PKS § 37 alusel (PKS § 210 lg 1, § 211). Enne 01.07.2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks määrata enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel (PKS § 210 lg 2). Kostja poolt esitatud vara jääkmaksumuse arvestuse tabelist (I kd, tlk 144) nähtub, et vara omandati perioodil 2002–2009. Sellel ajavahemikul kehtinud perekonnaseaduse § 18 lg 2 redaktsioonide kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte abielusuhted lõppesid 2009. aasta alguses.
15.Kostja esitatud arvetelt-saatelehtedelt nr 000839 ja 000837 (I köide, tlk 119, 120 ja II köide, tlk 14 ja 5) nähtub, et kabineti mööbel (kirjutuslaud ja kapid) on soetatud OÜ Atmontaz poolt. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et vara ei kuulu poolte ühisvara hulka. Seetõttu ei ole neid võimalik käesoleva vaidluse raames ühisvarana jagada. Kuivõrd asjas ei ole esitatud tõendeid, et pooled ostsid äriühingult hiljem nimetatud esemed välja, on hageja sellesisulised väited paljasõnalised.
16.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et uisud Bauer Supreme 90 ühisvara hulka ei kuulu.
17.Asja materjalidest nähtuvalt ei osanud hageja selgitada, mida ta peab silmas vara nimekirjas märgitud „vesiimur“ all. Kostja on 24.09.2013 toimunud kohtuistungil väljendanud, et temale ei ole sellise vara olemasolu teada. Seega ei teadnud istungil kumbki pool, mis on hageja vara nimekirjas märgitud vara nimetusega „vesiimur“. Vara, mille olemasolu kumbki pool selgitada ega kirjeldada ei oska, ei saa kuuluda ühisvara hulka. Seega ei ole seda võimalik ka jagada.
18.Ühisvara kooseisu kuuluvaks ei tule lugeda ka hageja esitatud nimekirjas toodud poisi toa voodit (autokujuline voodi). Kostja väitel müüdi vastav voodi enne abielusuhete lõppemist, kuna voodi jäi pojale väikeseks ning hageja ei ole sellele seisukohale veenvaid vastuväiteid esitanud. Hageja ei ole oma vara nimekirjas toodud poisi toa voodi olemasolu kohta abielu suhete lõppemise ajal esitanud mis tahes tõendeid. 2007. aasta eksperthinnangust (II kd, tlk 107) vastavat voodit ei nähtu, kuigi nn poisi toast on foto tehtud. Autokujulise voodi olemasolu nähtub üksnes kostja esitatud fotolt (toimiku I köide lk 139), kuid fotolt ei ole võimalik tuvastada, et see vara oli alles ka abielusuhete lõppemise ajal.
19.Samuti ei ole tõendatud ühisvara koosseisu kuuluvana hagile lisatud vara nimekirjas nimetatud aiakäru. Nimetatud vara olemasolu ei nähtu mis tahes tõenditelt. Sellise vara olemasolu kostja eitab. Kuna vara olemasolu ei ole tõendatud, ei ole võimalik seda jagada.
20.Kostja on 24.09.2013 istungil kinnitanud, et jalgratas, mis on nimetatud hageja hagile lisatud vara nimekirjas, on lapse vanaema juures. Seega on kostja vara olemasolu kinnitanud ning ei ole vaidlustanud seejuures ka selle kuulumist ühisvara koosseisu.
21.Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et sisseehitatud kappide, köögimööbli ja -tehnika, mullivanni, dušilifti ja segisti ning panipaiga riiulite puhul oleks tegemist sellise varaga, mida saaks lugeda ehitise oluliseks osaks TsÜS § 55 lg 1 mõttes (s.t et nende eraldamine tinginuks ehitise või eraldatava vallasasja olulise kahjustamise) ja seetõttu kuuluvateks kinnisasja juurde. Nimetatu ei nähtu ka asja materjalide juures olevatelt piltidelt. Kuna vastavaid asju ei ole enam alles (müüdi koos majaga), siis ei ole neid enam võimalik jagada asjadena ning ühisvara koosseisu kuuluvaks tuleb lugeda nende asjade väärtus.
22.Hageja ei ole lisatud tõenditega ega hagi täpsustustes näidanud, milliseid kardinaid, vaipu või valgusteid hageja konkreetselt ühisvaraks loeb. Kostja on toonud oma vastuhagis välja 5 komplekti kardinaid, 2 vaipa ning 2 komplekti valgusteid ning esitanud nende olemasolu tõendamiseks nii pildid kui ka maksekorraldused. Seetõttu on tõendamist leidnud kostja loetelus märgitud valgustid, vaibad ja kardinad kui ühisvara.
23.Hageja nimekirjas toodud muu ühisvara tuleb lugeda ühisvara koosseisu kuulunuks, arvestades muu hulgas asjaolu, et kostja on muu vara olemasolu abielusuhete lõppemise ajal kinnitanud ning selle olemasolu on tõendatud ka muude tõenditega (pildid).
24.Poolte ühisvara koosseisu kuulub hageja esitatud nimekirjast järgmine vara või selle väärtus. Vara nimetus Ühtivus T.A. ühisvara Vara olemasolu abielu suhete nimekirjaga lõppemise ajal köögimööbel koos ühtib T.A. vara Vara olemasolu kinnitavad mõlemad tehnikaga, sh nimekirjas tooduga pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk nõudepesumasin, 31, 32, II köide lk 107 õhupuhasti, mikrolaineahi, pliit – rahaline väärtus Söögilaud (köök) – ühtib T.A. vara Vara olemasolu kinnitavad mõlemad rahaline väärtus nimekirjas tooduga pooled. Pildil (I köide lk 32, II köide lk 107 Toolid (8 tk) – rahaline ühtib T.A. vara Vara olemasolu kinnitavad mõlemad väärtus 4 tooli osas nimekirjas tooduga pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk ning 4 tooli asjadena 32, 33, II köide lk 107) Külmkapp (köök) – ühtib T.A. vara Vara olemasolu kinnitavad mõlemad rahaline väärtus nimekirjas tooduga pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, II köide lk 107

kummut (elutuba) – asjana diivan 3 (elutuba) asjana

ühtib T.A. vara nimekirjas tooduga (TV-laud/kummut) ühtib T.A. vara nimekirjas tooduga

diivan 2 (elutuba) asjana

ühtib T.A. vara nimekirjas tooduga

Teler Samsung 14 tolli (elutuba) – rahaline väärtus Pesumasin BOSCH (pesuruum) – rahaline väärtus Dušilift koos segistiga (pesuruum) – rahaline väärtus Mullivann Aquator (pesuruum) – rahaline väärtus magamistoa komplekt (magamistuba) – rahaline väärtus Lükandustega kapp (poisi tuba) – rahaline väärtus Kirjutuslaud (poisi tuba) – rahaline väärtus

ühtib T.A. vara nimekirjas tooduga

Diivan väike (poisi tuba) – rahaline väärtus Lauaarvuti komplekt (poisi tuba) – rahaline väärtus Voodi (tüdruku tuba) – rahaline väärtus

ühtib T.A. vara nimekirjas tooduga

Kirjutuslaud (tüdruku tuba) – rahaline väärtus

ühtib T.A. vara nimekirjas tooduga

Lükandustega kapp KIRENA (tüdruku tuba) – rahaline väärtus Riiulite komplekt (panipaik) – rahaline väärtus Rotang kummut (pesuruum) – rahaline väärtus

ühtib T.A. vara nimekirjas tooduga

ühtib T.A. vara nimekirjas tooduga

ühtib T.A. vara nimekirjas tooduga

ühtib T.A. vara nimekirjas tooduga

ühtib T.A. vara nimekirjas tooduga

Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, 124, II köide lk 107) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, lk 124, II köide lk 107) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, lk 124, II köide lk 107) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 140) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 33, II köide lk 108) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Pildil I köide lk 29, I köide lk 33, II köide lk 108) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 33, lk 27, lk 128, II köide lk 108) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, 132 II köide lk 107) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt (I köide lk 32, II köide lk 107) Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt I köide lk 129, 130 Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt I köide lk

Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt I köide lk

Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Nähtub piltidelt I köide lk

Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Pildil I köide lk 33, 134 II köide lk 108

Rotang aiamööbli komplekt – rahaline väärtus

ühtib T.A. vara nimekirjas tooduga

Aia kiik – rahaline väärtus

ühtib T.A. vara nimekirjas tooduga

Aia grill – rahaline väärtus

ühtib T.A. vara nimekirjas tooduga

Aiatööriistade komplekt – rahaline väärtus Jalgratas – asjana

ühtib T.A. vara nimekirjas tooduga

Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Vara olemasolu nähtub ka pildilt toimiku I köites lk 143, II köites lk 38 Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Vara olemasolu nähtub ka pildilt toimiku I köites lk 141, II köites lk 36 Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled. Vara olemasolu nähtub ka pildilt toimiku I köites lk 26 Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled

Vara olemasolu kinnitavad mõlemad pooled Käsitööriistad – ühtib T.A. vara Vara olemasolu kinnitavad mõlemad rahaline väärtus nimekirjas tooduga pooled

25.Hageja on 24.09.2013 istungil osaliselt tunnistanud vara, mille hageja kostja väidete kohaselt viis majast minema pärast abielusuhete lõppemist ja enne maja lukkude vahetamist 01.04.2009, olemasolu abielu suhete lõppemise ajal. Hageja esindaja on kinnitanud, et majas oli muusikakeskus „ Technics“, 2 telerit ja kohvimasin „Philips“. Tuleb lugeda tõendatuks, et vastav vara oli majas olemas ja kuulub seega ühisvara koosseisu. Arvutite kohta on hageja 24.09.2013 istungil öelnud, et arvutid olid soetatud ettevõtte nimele. Sellega tuleb lugeda tõendatuks, et kostja nimekirjas nimetatud arvutid olid olemas abielusuhete lõppemise ajal. Kuna hageja ei ole tõendanud oma väidet, et arvutid soetati ettevõtte nimele, tuleb lugada see vara ühisvara koosseisu. Tunnistaja NF ütlustega on samuti tõendatud, et majas oli olemas suur televiisor, selle all samuti tehnika, lauaarvuti (arvuti tüdruku toas nähtub ka II kd, tlk 108), kohvimasin, veekeetja. Tunnistaja NF ütlustega on samuti tõendatud, et vastav vara, sh arvuti tüdruku toas, oli majast puudu, kui NF käis koos kostjaga 2009. aasta algul majas, sest kostja kartis üksi majja minna, kuid soovis saada kätte oma isiklikke asju. NF andis 24.09.2013 istungil ütlusi ka selle kohta, mida ta vahetult kostjalt majas olles kuulis, kui kostja loetles, mis majast on minema viidud. Tunnistaja loetles vastavalt kostja nimetatud varana kaamera, tolmuimeja, triikraua ja muud pisiasjad. Samuti on NFi ütlustega tõendatud, et pooltel oli survepesur KÄRCHER, muruniiduk, tööriistad, kuid 2009. aastal poolte kodu külastades neid seal enam ei olnud. NF ́i ütluste usaldusvääruses ei ole alust kahelda, kuna tegemist on perekonnatuttavaga, kes on korduvalt perel majas külas käinud ja tunneb pooli aastaid. Tunnistaja NF ütlustega on tõendatud, et perel oli kasutada kaks autot, sh hageja isiklikus kasutuses 1 auto. Seega oli hagejal kasutada auto, millega vastavat vara ära viia. Asjaolu, et hageja elas 01.03.2009 üürikorteris, ei tähenda, et hagejal poleks olnud võimalust vara ära viia. VK antud ütlused ei tõenda antud juhul veenvalt, et hageja rohkem kui tunnistajaga majas ei käinud või et tal puudus selleks võimalus. Lisaks on hageja 24.09.2013 istungil kinnitanud, et asja materjalide juures olevad ja kostja poolt esitatud vara jääkmaksumuse arvestuse tabelis (toimiku I köide lk 144) toodud varade soetamise aastad võivad õiged olla. Sellega on hageja kaudselt aktsepteerinud, et vastavas varade arvestuse tabelis nimetatud vara oli olemas. 24.03.2009 kinnistu müügilepingus on küll kostja ja kinnistu ostja kinnitanud kinnistu valduse olemasolu, kuid see ei tõenda, et valdus oli neil poolte abielusuhete lõppemisest või abielu lahutamisest. Asjaolu, et hageja ei ole kostja nimetatud vara jagamist taotlenud, tõendab kõige veenvamalt, et hageja vastava vara oma valdusesse võttis.

Hageja ei ole eitanud selle vara olemasolu. Osaliselt nähtub tehnika olemasolu ka fotodelt. Hageja ei suutnud veenvalt selgitada, miks ta seda vara jagada ei taha. Seega poolte ühisvaraks oli ka vastuhagis märgitud vara, mille olemasolu on mõlemad pooled möönnud, mis nähtub asja materjalidele lisatud dokumentaalsetest tõenditest ja tunnistaja ütlustest. Kuna hageja ei ole aga esitanud mis tahes tõendeid selle kohta, et vastav vara on alles, ei saa ka seda vara jagada asjadena. Jagamisele kuulub nende asjade väärtus rahas.

26.Eeltoodust tulenevalt kuulub poolte ühisvara koosseisu kostja esitatud nimekirjast alljärgnev vara: Pildid vara olemasolu kohta Muusikakeskus „Technics“ Nähtub muuhulgas piltidelt I köide lk 125 ja II köide lk 20 Telerid Nähtub muuhulgas piltidelt I köide lk 32, 107, 125, 140 Tolmuimeja „Rainbow“ Kohvimasin „Philips“ Pilt – II köide lk 107 Teekann „Philips“ Pilt – II köide lk 107 Elektritriikraud Nähtub muuhulgas pildilt toimiku I kd lk 128 ja II kd lk 23 Videokaamera SONY Muruniiduk Nähtub muuhulgas pildilt I köide lk 140, II köide lk 35 Sülearvuti nähtub pildilt – II köide lk 35 Sülearvuti Arvuti Nähtub muuhulgas pildilt toimiku I kd lk 130 ja II kd lk 25 KÄRCHER survepesur Videomagnetofon Nähtub pildilt (II köide, tlk 107), teleri all
27.Lisaks eelnimetatule kuulub ühisvara koosseisu ka kostja 13.09.2013 seisukohas ühisvara kooseisus märgitud ja koos majaga müüdud diivan, mille olemasolu nähtub piltidelt toimiku I köites lk 33 ja II köites lk 108 ning väidetavalt koos majaga müüdud kostja nimekirjas märgitud kardinate (5 komplekti), valgustite (2 komplekti) ning 2 vaiba väärtus. Selle kohta, et see vara oli olemas, on kostja esitanud fotod ja maksekorraldused (valgustid – toimiku II köide lk 28; kardinad – toimiku II köide lk 32–33; vaibad – toimiku II köide lk 34: Lisaks on asja materjalide juures mitmeid pilte kardinate kohta – toimiku I köide lk 31, lk 32, lk 33, II köide lk 107,108).
28.Oluline on määrata aeg, millise seisuga tuleb eseme väärtus (TsÜS § 65) kindlaks määrata. Omandist ilma jäänud abikaasale tuleb tema soovi korral tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise eest. Antud juhul on hageja kaotanud omandi asjadele, mille kostja võõrandas koos majaga, ning kostja asjadele, mille hageja viis majast minema pärast abielusuhete lõppemist. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et poolte ühisvara väärtus määratakse kindlaks omandi kaotamise aja seisuga (Riigikohtu 12.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06, p 15, ning 09.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9). Nimetatud otsustest nähtub, et omandi kaotamise ajaks tuleb üldjuhul lugeda abikaasade ühisvara muutumist lahusvaraks (jagamise tulemusel). Seejuures on Riigikohus selgitanud tsiviilasjas 3-2-1-141-09, et olukorras, kus nõutakse hüvitist asjade eest, mida ei ole vara jagamise ajal enam alles, ei ole rakendatav eelviidatud seisukoht. Ka antud juhul ei saa rakendada üldist seisukohta omandi kaotamise aja hetke kohta ning selle vara osas, mille kostja võõrandas koos majaga, tuleb omandi kaotamise aja hetkeks lugeda kinnisasja müümise aeg. Kostja on ka kohtuistungil 14.05.2013 kinnitanud, et XXXX XX/XXXXX XX kinnistul asuvas majas olevad vallasasjad müüdi suulise müügilepingu alusel koos majaga. Kuna hagiavaldusele lisatud kinnistu võõrandamislepinguga on tõendamist leidnud, et XXXXXXXXXXX XXXX XX/XXXXXX XX asunud kinnistu müüdi 24.03.2009, tuleb koos kinnistuga müüdud vallasasjade väärtus määrata kindlaks nimetatud kuupäeva seisuga. Kuna on tõendatud,

et vastuhagis märgitud suurem osa varast on hageja poolt minema viidud ning puuduvad mis tahes tõendid selle kohta, et vara oleks vara jagamise seisuga olemas, tuleb selle vara väärtus määrata kindlaks selle aja seisuga, mil hageja vara majast ära viis. Käesolevast asjast nähtuvalt viis hageja vara majast ära perioodil 02.2009–03.2009, seega tuleb selle vara osas lugeda omandi kaotamise ajaks kevad 2009. Kostja on kinnitanud, et tema valduses on ühisvara jagamise ajal jalgratas, TV-laud/kummut, 2 diivanit (3-ne ja 2-ne) ning köögimööblist 4 tooli, ning selle vara väärtus tuleb õiglase hüvitise määramiseks kindlaks teha võimalikult täpselt vara jagamise seisuga.

29.Kostja esitatud andmed ühisvara soetusmaksumuse kohta on tõendatud. Hageja on vaidlustanud toimiku I köites lk 144 kostja poolt esitatud tabelis toodud vara soetusmaksumused, kuid ei ole seejuures esitanud ise mis tahes tõendeid ühisvara soetusmaksumuse tõendamiseks. Hageja on väitnud, et tegelikult ta asjade soetusmaksumust ei tea, kuna ostutehingud tegi kostja. Hageja poolt hagiavaldusega esitatud LUKO OÜ hinnang vara maksumuse kohta ei ole usaldusväärne ega veenev, kuna sellest ei nähtu vara soetusmaksumus, amortisatsiooni arvestamine ning väärtuse kindlakstegemisel arvesse võetud muud asjaolud, samuti vara kirjeldus ja/või pildid. 07.04.2009 dokumendist nähtub, et vara on hinnatud lähtuvalt tellija poolt esitatud informatsioonist, kuid sellist informatsiooni ei ole hindamisakti juures kajastatud. Hinnang on koostatud sellel märgitu kohaselt 29.08.2011, kuid istungil on hageja esindaja väitnud, et akt on koostatud seisuga veebruar 2009, kui hageja kolis majast ära. Lisaks on hageja esitatud aktis toodud vara väärtus ilmselgelt ebamõistlikult suur. Näiteks nähtub kostja esitatud maksekorralduselt toimiku I köites lk 124, et diivanid (2ne ja 3-ne) soetati maksumusega 19 931 krooni, s.o 1273,82 eurot, kuid hageja esitatud vara aktis on selle vara väärtuseks märgitud kokku 1406,06 eurot. Sarnaselt on hageja esitatud hindamisaktis märgitud TV laua/kummuti hinnaks 20 000 krooni, s.o 1278,23 eurot, kuid kostja esitatud maksekorralduselt toimiku I köites lk 125 nähtub, et nimetatud vara maksis 2925 EEK, s.o 186,94 eurot. Samuti on toimiku I köites lk 131 maksekorraldus, millelt nähtub, et poisi toa väike diivan on soetatud 01.06.2002 hinnaga 1332,90 krooni, s.o 85,149 eurot, kuid hageja esitatud vara aktis on vara maksumuseks märgitud 2100 EEK-i, s.o 134,21 eurot.
30.Asjade väärtust ei tõenda ka hageja poolt kohtule esitatud väidetav KST Baltic hinnapakkumine. Mitteveenvaks muudab selle hinnapakkumise tervikuna eelkõige asjaolu, et kasutatud mööbli eest pakutakse suuremat hinda kui oli uue mööbli ostuhind, näiteks diivanid, kummut jne, sh kummuti hinnaks pakutakse ligi 8 korda kõrgemat hinda. Ka nimetatud hinnapakkumises ei ole arvestatud asjade soetamishinnaga ja asjaoluga, et kodusisustuse kasutamisel üldiselt teadaolevalt nende väärtus langeb.
31.Kostja on vara väärtuse tõendamiseks esitanud vara soetusmaksumuse kohta maksekorraldused ning arvestanud vastuhagis märgitud nimekirjas ka vara kulumisega. Vara väärtuse kindlakstegemisel on põhjendatud selle loomuliku kulumisega arvestamine, kuna on ilmne, et aja jooksul vara kulub ning seetõttu ka vara väärtus väheneb. Kostja esitatud tabelis on arvestatud asjade amortisatsiooniga mõistlikus määras. Seejuures ei ole hageja vaidlustanud kostja tabelis märgitud amortisatsiooni koefitsiente. Seetõttu tuleb lugeda põhjendatuks ja õigeks kostja märgitud koefitsiendid vara amortiseerumise kohta.
32.Kui tegemist on asjaga, mis jäi pärast abielusuhete lõppemist ühe poole valdusesse, kuid hiljem hävis, tuleb selle eest õiglase hüvitise määramiseks teha kindlaks selle asja väärtus omandi kaotamise, s.o asja hävimise aja seisuga. Nii tuleb arvestada vastavalt kostja esitatud tabelile, et 2004. aastal soetatud ja 2010. aasta novembris hävinud teleri (Samsung 14 tolli) väärtus oli hävimise ajal 39,70 eurot, diivani, vaiba ja pesumasina väärtuse väljaselgitamiseks tuleb rakendada amortisatsiooni koefitsienti 70%, s.o keskmiselt 10% iga aasta kohta, kuivõrd nimetatud vara oli poolte kasutuses olnud kõige

pikemat aega. Muus osas tuleb vastuhagis esitatud andmed vara soetusmaksumuse ja jääkväärtuse kohta lugeda õigeks.

33.Mullivanni maksumuse kohta on kostja andnud istungil ütlused, mille kohaselt soetati vann 2006. aastal hinnaga 12000 krooni, so 766,94 eurot, seejuures hageja istungil nimetatud asjaolu ei vaidlustanud. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et vanni ostutehingu tegi kostja. Seega loeb kohus tõendatuks, et mullivann soetati hinnaga 12 000 krooni. Kuna hageja esitatud hindamisaktis ületab märgitud vanni maksumus (s.o 28 640,00 krooni) soetusmaksumust, ei saa nimetatud aktis märgitud hinnaga vanni väärtuse kindlakstegemisel arvestada. Arvestades kulumist koefitsiendiga 14,3% aastas (s.o kõige väiksem koefitsiendi protsent kostja esitatud tabelis), oli vanni väärtus maja võõrandamisel 437,93 eurot. Lükandustega kappide soetusmaksumust ja amortisatsiooni koefitsienti (14,3%aastas) arvestades oli kappide väärtus nende võõrandamise ajal vastavalt poisi toa kapp 182,53 eurot ning tüdruku toa kapp 189,39 eurot. Sarnaselt tuleb lugeda dušilifti väärtuseks selle võõrandamise ajal 284,64 eurot. Kuna kostja ei ole konkreetselt jalgratta ja lauaarvuti väärtust vaidlustanud, tuleb nende väärtuseks lugeda hageja märgitud väärtus, s.o jalgratta väärtuseks 1420 krooni ehk 90,75 eurot ja lauaarvuti väärtuseks 12 000 krooni ehk 766,94 eurot.
34.Asjade soetusmaksumus ja väärtus tuleb lugeda tõendatuks järgmises tabelis esitatud suurustes: Vara nimetus Soetamise aeg Vara maksumus Vara (eurodes) jääkväärtus seisuga 24.03.2009 (eurodes) 1) Köögimööbel – söögilaud ja 27.12.2006 942,76 626,18 4 tooli 2) Tellimuse alusel 11.08.2006 4473,82 3355,37 sisseehitatud köök 3) Külmkapp Elektrolux AG

233,80 4) Magamistoa komplekt

958,67 194,04 5) TV laud/kummut 12.27.2006 186,94 131,30 6) Poisi toa kirjutuslaud 01.02.2003 13,29 1,35 7) Poisi toa väike diivan 01.06.2002 85,18 25,55 8) Poisi toa lükandustega kapp 11.06.2007 255,65 182,53 9) Lauaarvuti komplekt 766,94 10) Tüdruku toa voodi detsember 2006 95,87 55,93 11) Tüdruku toa kirjutuslaud 02.09.2006 27,48 14,19 12) Tüdruku toa lükandustega kapp KIRENA 16.05.2007 265,23 189,39 13) Panipaiga riiulite komplekt 17.11.2006 7,86 6,14 14) Pesuruumi Rotang kummut suvi 2007 15,98 10,91 15) Pesumasin BOSCH 16.01.2002 432,59 129,78 16) Dušilift koos segistiga

498,51 284,64 17) Mullivann Aquator

766,94 437,93 18) Valgustid 1 komplekt 24.11.2006 148,72 84,28 19) Valgustid 1 komplekt 22.11.2006 372,61 211,15 20) Kardinad 29.12.2006 41,89 24,43 21) Kardinad 22.05.2007 99,70 66,46 22) Kardinad 29.12.2006 40,25 23,48 23) Kardinad 29.12.2006 31,37 18,37

24) Kardinad 25) Käsitööriistad 26) Vaip 300x400 27) Vaip 200x300 28) Aia kiik 29) Rotang aiamööbli komplekt 30) Aia grill 31) Aiatööriistade komplekt Vara nimetus

29.01.2008

september 2002 juuli 2007 04.05.2007 23.11.2006 12.2005 27.12.2005 Soetamise aeg

54,58 63,91

153,38 83,02 51,07

57,26

43,66 40,33

120,55 34,59 14,19 14,19 21,96

Vara maksumus Vara (eurodes) jääkväärtus seisuga kevad 2009 (eurodes) 1) Teler jaanuar 2009 3834,60 3834,60 2) Muusikakeskus „Technikcs“ 27.06.2005 223,69 109,17 3) Tolmuimeja „Rainbow“

2236,91 1065,19 4) Kohvimasin „Philips“ detsember 2006 115 64,20 5) Teekann „Philips“

70,30 41,01 6) Elektritriikraud

51,13 14,48 7) Videokaamera SONY

162,92 8) Muruniiduk

396,25 191,53 9) Sülearvuti

766,94 217,30 10) Sülearvuti

1150,41 786,12 11) Arvuti

1597,79 1091,82

12) KÄRCHER

287,60 254,05 13) Videomagnetofon

223,69 63,37 Vara nimetus Soetamise aeg Vara maksumus Vara (eurodes) jääkväärtus seisuga 21.02.2013 (eurodes) 5) TV laud/kummut 27.12.2006 186,94

6) 2 diivanit 20.12.2006 1273,82

7) Köögimööbel: 4 tooli 27.12.2006 24,67x4= 98,68 20 8) Jalgratas 90,75 Vara nimetus Soetamise aeg Vara maksumus Vara (eurodes) jääkväärtus seisuga 2010 (eurodes) 9) Teler Samsung 14

115,04 39,70

35.Kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Nagu kaasomandi lõpetamisel (AÕS § 77 lg 2), tuleb ka ühisomandi lõpetamisel arvestada ühisomanike huve võimalikult suures ulatuses ja ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab ühisomanikke kõige vähem. Kostja omandisse tuleb jagada vara, mis on kostja valduses vara jagamise ajal, s.o asjad koguväärtusega 330,75 eurot, samuti ka selle vara rahaline väärtus, mille kostja võõrandas koos XXXX XX/XXXXX XX kinnistuga, kuna asjadena ei saa jagada vara, mida enam ei ole alles. Seega tuleb kostja omandisse jagada ka majaga müüdud vallasasjade varaline väärtus summas 7320,01 eurot. Hageja valdusesse tuleb jagada nende vallasasjade rahaline väärtus, mille osas on loetud

tõendatuks nende äraviimine hageja poolt perioodil 02.2009–03.2009, varalise väärtusega kokku 7895,76 eurot. Sellest tulenevalt on hageja omandisse jagatud asjade rahaline väärtus 7895,76 eurot ning kostja omandisse jagatud asjade väärtus ja majaga võõrandatud vallasasjade väärtus kokku 7650,76 eurot. Seega peaks hageja tasuma kostjale seoses omandist ilmajäämisega hüvitist summas 3947,88 eurot ning kostja peaks tasuma hagejale hüvitist summas 3825,38 eurot. Seetõttu tuleb mõista hagejalt kostja kasuks enam saadud vara (väärtuse) arvelt välja hüvitis summas 122,50 eurot (3947,88–3825,38).

36.Poolte menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta nende endi kanda. Apellatsioonkaebus
37.Hageja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata.
38.Maakohtu õiguslik hinnang tuli hagejale ootamatult. Hageja pöördus kohtusse hagiga hüvitisele õiguse tuvastamise nõudes ja hüvitise maksmise nõudes. Antud juhul selgus, et praktiliselt kõik vallasasjad olid kostja poolt ammu müüdud, ja ei saa mitte ühtegi ühisvara jagamise viisi kohaldada, kuna ei ole arusaadav, kuidas seda on võimalik täita.
39.Jääb arusaamatuks, mille alusel on hagejalt mõistetud välja hüvitis kostja kasuks. Isegi kostjale, kes pakkus kompromissina 2000 eurot, oli selge, et kostja peab hagejale hüvitist maksma, mitte vastupidi.
40.Maakohus ei ole tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis hinnanud, eelkõige seoses asjaoluga, kes vaidlusalusel perioodil majas elas. Ei ole arusaadav, mille alusel maakohus tuli järeldusele, et hagejal oli võimalus tulla majja ja võtta kõik asjad kaasa, arvestades, et maja ei kuulunud vaidlusalusel perioodil hagejale ja hagejal ei olnud alust seal viibida.
41.Tunnistaja NFi ütlused, mis puudutavad suure teleri olemasolu majas 2009. aasta aprillis, on kaheldavad. Tunnistaja ütlused ei olnud usaldusväärsed.
42.Maakohus on arvestanud üksnes kostja esitatud maksumuse ja väärtusega. Ei ole teada, mille eest tegelikult tšekkidega tasuti. Maakohtu väide, et hageja ei teadnud asjade maksumust, on väär. Hageja andis raha mööbli jm soetamiseks. Väidetavalt hageja ära viidud asjade kohta puuduvad tõendid ning maakohus on täielikult põhjendamata nõustunud kostja paljasõnaliste väidetega nende olemasolu ja maksumuse kohta.
43.Maakohtu järeldus, mille kohaselt hageja on kaudselt aktsepteerinud, et kostja esitatud varade arvestuse tabelis nimetatud vara oli olemas, on ebaõige. Hageja ei võtnud kostja väiteid omaks.
44.Maakohus on kõrvale kaldunud poolte võrdsuse printsiibist. Maakohus ei arvestanud hageja argumente ega seletanud, miks hageja poolt välja toodud asjaolud ei oma asja lahendamisel tähendust. Maakohtu otsuses on arvesse võetud ainult kostja tõendeid ja väiteid ning otsus on ühekülgne. Vastus apellatsioonkaebusele
45.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
46.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviil asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses seaduslik ja põhjendatud, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
47.Maakohus on otsuse sissejuhatuses märkinud hageja hagi eseme ebaõigesti, rikkudes TsMS § 442 lg 2 punkti 5, ning ei ole hageja nõude rahuldamata jätmist ammendavalt põhjendanud, rikkudes TsMS § 442 lg-t 8. Hagiavalduse (kd I tl 2–6) ja maakohtu otsuse kirjeldava osa kohaselt esitas hageja nõude tuvastada hageja õigus saada kostjalt õiglast hüvitist omandi kaotamise eest summas 16 962,91 eurot ning nõude mõista

kostjalt nimetatud hüvitis välja. Tuvastusnõuet sai käsitada rahalise nõudega hõlmatuna. Hageja oli maakohtu menetluse jooksul seisukohal, et ei nõua ühisvara jagamist, vaid jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde (kd II tl 67, tl 143, tl 156). Hageja tugines rahalise nõude alusena nii ühisomandi kaotusele, ühisvara jagamise korral hagejale kuuluva hüvitise osa kaotusele ja AÕS § 77 lg-le 2 kui ka ühisvara hulka kuuluvate vallasasjade võõrandamisele kostja poolt hageja nõusolekuta ja VÕS § 1037 lg-le 1.

48.Maakohus käsitles hagi eset menetluse jooksul hagiavalduses esitatud kujul, kuid on otsuses märkinud hagi eseme ekslikult ühisvara jagamise nõudena. Maakohus on leidnud, et kostja omandisse jäetud asjade väärtus ja koos majaga võõrandatud asjade väärtus kokku on 7650,76 eurot ning seega peaks kostja tasuma hagejale hüvitist summas 3825,38 eurot. Arvestades kostja hüvitise nõuet hageja vastu, on maakohus mõistnud hagejalt kostja kasuks välja enam saadud vara eest hüvitise summas 122,50 eurot. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks ei tulnud hagi rahuldada hagiavalduses esitatud asjaolude alusel, mis olid seotud hageja omandiõiguse rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisega. Menetlusnormi rikkumine ei ole siiski toonud kaasa ebaõiget otsust ja ringkonnakohus peab võimalikuks maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.
49.Hageja väited, mille kohaselt kostja on rikkunud käsutamisega hageja omandit, ei anna alust hagi rahuldada. PKS § 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja müüs XXXX XX/XXXXX XX majas olnud vallasvara 24.03.2009. Nimetatud toimingule kohaldatakse 1994. aastal vastu võetud PKS-st. 1994. aasta PKS § 17 lg-s 3 on sätestatud, et kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallasasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid alust nimetatud eeldust ümber lükata. Sellest lähtuvalt tuleb lugeda, et hagiavalduses nimetatud vallasasjade võõrandamiseks oli hageja nõusolek. Toodust tulenevalt ei kuulu kohaldamisele VÕS § 1037 lg 1, milles on sätestatud nõudeõigus õigustatud isiku nõusolekuta käsutamise korral. Kohaldamisele ei kuulu ka VÕS § 1040 lg 1, sest eeltoodu põhjal ei saa kostjat lugeda käsutamiseks õigustamata isikuks, samuti puudub vaidlus selles, et käsutamine seisnes müümises, s.t tegemist ei olnud tasuta käsutusega. Ülaltoodud põhjusel on käsutus kehtiv ning kohaldamisele ei kuulu ka VÕS § 1037 lg 2, milles on sätestatud nõudeõigus käsutuse kehtetuse korral. Samuti ei kuulu kohaldamisele VÕS § 115 lg 1, milles on sätestatud nõudeõigus kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, sest hagiavalduses ei ole esile toodud ühtki kohustust, mida kostja oleks rikkunud. Hagiavalduse viide AÕS § 77 lg-s 2 nimetud hüvitamiskohustusele ei ole asjakohane, sest vastav kohustus tekib ühisvara jagamise tulemusel, kui kohus paneb isikule sellise kohustuse. Ülal toodud põhjusel ei saa asuda ka seisukohale, et kostja oleks rikkunud AÕS § 74 lg-s 2 sätestatud keeldu kaasomandis olevat asja kaasomanike kokkuleppeta võõrandada.
50.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hagi ja vastuhagi lahendamise osas maakohtu otsuse muutmiseks. Arvestades ringkonnakohtu täiendatud põhjendust, nõustub ringkonnakohus muus osas maakohtu otsuse põhjendustega hagi ja vastuhagi lahendamise osas ja TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda.
51.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kaebaja väitega, et maakohus on teinud üllatuslikku otsuse. Kostja vastuhagi lahendamisel tuli ühisvara jagada. Kostja vastuhagis esitatud nõudel on maakohus jaganud ühisvara AÕS § 77 lgs 2 sätestatud viisil, mis käsitleb asja andmist ühele omanikule ja temale kohustuse panemist maksta teisele omanikule välja tema osa rahas. Jagatava vara koosseisu kindlaksmääramisel on maakohus PKS § 210 lg 2 järgi õigesti lähtunud 2009. aasta alguses abielusuhete lõppemise asjaolule kohaldatavast 1998. aasta PKS redaktsiooni § 18 lg 2 teisest lausest, millest tulenevalt määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete

lõppemise aja seisuga. Vastavalt Riigikohtu praktikale (25.05.2011 otsus asjas nr 3-21-36-11, p 18; 26.09.2012 otsus asjas nr 3-2-1-93-12, p 17; 29.05.2013 otsus asjas nr 32-1-42-13, p 9) tuleb poolte ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.07.2010 kehtinud PKS-st, kui vara omandati enne 01.07.2010. Riigikohus on 09.12.2009 otsuses asjas nr 3-2-1-119-09 (p 15 lg 4) leidnud, et kui ese omandati ühisvara hulka ja see kuulus ühisvara hulka ka abielusuhete lõppemise ajal, tuleb ese arvata ühisvara jagamisel ühisvara koosseisu. Apellatsioonkaebuse seisukoht, mille kohaselt ei ole ühisvara jagamisel võimalik arvestada vara, mida ühisvaras selle jagamise ajal enam ei ole, on ekslik. Vastavalt Riigikohtu praktikale (20.05.2005 otsus asjas nr 3-2-1-47-05, p 24; 16.12.2009 otsus asjas nr 3-2-1-133-09, p 12) tuleb sel juhul arvestada ühisvara hulka kuulunud eseme väärtust. Apellatsioonkaebuses ei ole väidetud, et maakohus oleks tuvastanud esemete väärtused ebaõige ajalise seisuga ja et esemete väärtused tuleks tuvastada muu aja seisuga.

52.Erinevalt kaebajast leiab kolleegium, et maakohtu otsuse resolutsioon on arusaadav. Asja sisulise lahendamise korral ei oma tähendust, millise kompromisslahendusega oleks kostja kokkuleppe korral nõustunud.
53.Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme, kui tuvastas asjaolu, et hageja võttis pärast abielusuhete lõppemist ja enne XXXX XX/XXXX XXX XX asuva maja lukkude vahetust 01.04.2009 (perioodil veebruarist kuni märtsini 2009. aastal) maakohtu otsuse punktis 3.3 toodud tabelis nimetatud esemed oma valdusse. Asjaolule, et hageja sel perioodil majas ei elanud, ei ole maakohus tuginenud ning see ei oma ka vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejal oli võimalik majast vara ära viia ja otsuse punktis 3.3 toodud tabelis nimetatud asjad olid 2009. aasta alguses majas ning kohus on oma seisukohti põhjendanud. Apellatsioonkaebuse väited, muu hulgas väide, et kostja ei vastanud hageja 06.04.2009 kirjale ning et hageja ei vajanud asju isiklikuks kasutamiseks, ei anna alust teistsuguseks järelduseks.
54.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda tunnistaja NFi ütluste usaldusväärsuses. Maakohus on põhjendanud, et tunnistaja NFi ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda, kuna tegemist on perekonna tuttavaga, kes on korduvalt perel majas külas käinud ja tunneb pooli aastaid. Asjaolu, et tunnistaja kinnitas kostja esitatud nimekirjas märgitud andmeid, ei sea tunnistaja ütluste tõepärasust kahtluse alla.
55.Erinevalt kaebuse väitest, ei ole maakohus tuginenud omaksvõtule kostja esitatud vara jääkmaksumuse tabelis (kd I tl 144) toodud vara tuvastamisel. Maakohus on hageja väiteid ja asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates tuvastanud maakohtu otsuse punktis 3.3 toodud tabelis nimetatud asjade olemasolu abielusuhete lõppemise ajal. Maakohus on leidnud, et puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud asjad oleksid vara jagamise ajal alles. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seisukohaks, nagu oleks maakohus kõrvale kaldunud poolte võrdsuse põhimõttest ja rikkunud TsMS §-i 7.
56.Maakohtu otsuse põhjendusest tuleb välja jätta seisukoht, mille kohaselt hageja on väitnud, et ta ei oska öelda asjade soetusmaksumust. Maakohtu seisukoht ei ole kontrollitav. Sellest sõltumata on põhjendatud maakohtu järeldus, mille kohaselt ei ole hageja esitatud LUKO OÜ hinnang vara maksumuse kohta usaldusväärne ega veenev. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja on vara väärtuse tõendamiseks esitanud vara soetusmaksumuse kohta maksekorraldused ning on arvestanud vastuhagis märgitud nimekirjas ka vara kulumisega.
57.Ringkonnakohus muudab TsMS § 137 lg 11 alusel hageja hagi hinda ja määrab hagi hinnaks esimeses astmes 16 962,91 eurot. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud hagiavalduse esitamise ajal 22.09.2011 kehtinud redaktsioonis TsMS § 126 lg 21 teist lauset, mille kohaselt on ühisvara jagamise hagi hind 1/10 hageja ainuomandisse või

kaasomandisse taotletava vara väärtusest. Kuna ringkonnakohus on ülaltoodu kohaselt seisukohal, et hageja ei esitanud ühisvara jagamise hagi, on maakohus hagi hinna määranud ebaõigesti. Lähtudes TsMS § 124 lg 1 esimesest lausest ja hageja hagi esemest, on hagi hind esimeses astmes 16 962,91 eurot. TsMS § 137 lg 2 esimese lause järgi on tsiviilasja hind apellatsiooniastmes 20 462,91 eurot. Hageja esitatud rahalise nõude lahendamine ei välista ühisvara jagamist kostja vastuhagi lahendamisel.

58.Ringkonnakohus mõistab TsMS § 179 lg 1 alusel hagejalt välja vähem tasutud riigilõivu. Hagiavalduse esitamise ajal 22.09.2011 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) redaktsioonist tulenevalt tuli hagiavalduse esitamise eest tasuda riigilõivu 1757,57 eurot. Hagiavalduse esitamise eest on tasutud 383,46 eurot, s.t on vähem tasutud 1374,11 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal 29.11.2013 kehtinud RLS redaktsioonist tulenevalt tuli apellatsioonkaebuse esitamise eest tasuda riigilõivu 750 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamise eest on hageja tasunud riigilõivu 250 eurot, s.t vähem on tasutud 500 eurot. Kokku tuleb hagejal seega maksta juurde riigilõivu 1874,11 eurot.
59.Hageja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust vaidlsutatud ja seetõttu ei pea kolleegium TsMS § 651 1 järgi võimalikuks jaotuse õigusust kontrollida. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kolleegium selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Iko Nõmm

Malle Seppik

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.