Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-168-05 Otsuse kuupäev Tartu, 9.veebruar 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks, Villu Kõve Kohtuasi M.T hagi J.J vastu kaasomandi lõpetamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 16. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/984/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.J kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Kassaator J.J (isikukood xxxxxxxxxxx) ja vastustaja M.T esindajad Riigikohtus (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamise kuupäev 23. jaanuar 2006. a Resolutsioon
kuuri, garaaþi ja lammutatava abihoone. Eluruumide üldkasulik pind on 143,2 m2, millest kostja kasutab 47,83 m2 ehk 1/3 elamispinnast. Kostja ei ole kaasomandi lõpetamisest huvitatud. Ta on teinud kulutusi oma kaasomandi osale ja taotlenud ehitusloa juurdeehituse tegemiseks. Kinnistul asuvates eluruumides elavad kostja ema, ema elukaaslane ja 100%-lise töövõime kaotusega isa. Hageja pakutud hinna eest ei ole võimalik osta teist samaväärset elamispinda. Kostja ei ole kohustatud hagejale hüvitama kulutusi, mida viimane on teinud isiklikus kasutuses olevate ruumide parendamiseks.
viimase omandi väljamaksmisega, kuid kostja ei ole seda teinud, nõudes üksnes hagi rahuldamata jätmist. AÕS § 76 lg 1 ei ole vastuolus põhiseadusega: kostja ei jää oma omandist ilma, kuna talle antakse selle rahaline väärtus. Kui kostja leidis, et kinnistu turuväärtuse tuvastamisel linnakohtu poolt aluseks võetud hageja esitatud kinnisvarabüroo hinnang ei ole õige, saanuks ta kohtult taotleda ekspertiisi määramist, kuid ta ei ole seda teinud ega seda ka apellatsioonkaebuses taotlenud.
Kolleegium nõustub kassaatoriga, et kuna kaasomandi lõpetamine kohtu valitud viisil riivab intensiivselt PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu arusaamaga, et kostja ei jää omandist ilma, kuna talle antakse selle rahaline väärtus. Jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku ainuomandisse otsustab kohus teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale. Omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Kolleegium leiab, et õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Muidugi tuleb arvestada tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid tõendamiskoormise kohta.
istungil (toim. lk 138), mille kohaselt oleks kinnistu hind olnud 1,6 milj krooni. Kostja märkis ka, et kinnisvara hinnad Tallinnas kerkivad pidevalt. Ringkonnakohus lükkas kostja tõendi istungil suulise määrusega tagasi, märkides, et põhjendatud pole uute tõendite lisamine ringkonnakohtus. Seega sisulist seisukohta kostja põhjenduse kohta kinnisvara hindade pidevast tõusust ringkonnakohus ei võtnud. Sellega eksis ringkonnakohus asja läbivaatamise ajal kehtinud TsMS § 212 lg-te 1 ja 2 vastu, mis sätestasid nõuded kohtumäärusele.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.