H A i hagi V M (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo ja Nebo OÜ vastu nõude tunnustamiseks V M (pankrotis) pankroti-menetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 01.10.2013.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
875 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nebo OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): H A (isikukood: XXXXXXXX), tehinguline esindaja v.adv Elmer Muna; Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant): V M (pankrotis, isikukood: XXXXXXX) pankrotihaldur Ly Müürsoo, tehinguline esindaja v.adv Andres Tamm Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant): Nebo OÜ (registrikood: 12409251; asukoht: Kuressaare), tehinguline esindaja v.adv Viktor Särgava
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 01.10.2013.a otsus jätta muutmata.
Saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks Pärnu Maakohtule.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-5277 taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.01.02.2013.a esitas hageja Harju Maakohtule kostjate vastu hagi, milles palus tunnustada tähtaegselt esitatud nõudena (II järgu nõudena) hageja nõuet summas 76 693,97 eurot V M (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja AS-i M&V Invest vahel 05.01.2000.a laenuleping nr 212, mille järgi andis hageja AS-i M&V Invest kasutusse laenusumma üks miljon krooni (63911,65 eurot), laenu tagastamise tähtajaga 1 aasta. Vastavalt poolte kokkulepetele (viimane kokkulepe 30.04.2011.a, laenulepingu lisa nr 16) laenusummat suurendati ja uueks laenusummaks loeti 76 694 eurot ning laenulepingust tulenevate nõuete täitmise uueks tähtajaks määrati 14.11.2011.a. Vastuväide, nagu oleks AS M&V Invest algselt saanud laenu mitte üks miljon krooni, vaid 880 000 krooni, on ümber lükatud kassa sissetuleku orderiga, kus AS-i M&V Invest juhatuse liige on allkirja ja äriühingu pitsatiga kinnitanud täiendavalt 120 000 krooni saamist vastavalt laenulepingule. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele (sh 14.11.2011.a, 28.11.2011.a, 16.12.2011.a) AS M&V Invest oma kohustusi täitma ei asunud ning laenulepingust tulenevat võlga ei tagastanud. Pärnu Maakohtu 26.10.2012.a määrusega nr 2-12-31072 kuulutati välja AS-i M&V Invest pankrot. Laenulepingu p 4.1. kohaselt, kui AS M&V Invest ei tagasta krediidisummat kokkulepitud tähtajaks, on ta kohustatud tasuma viivist 0,25% tagastamata krediidisummalt kalendripäevas. AS-i M&V Invest pankroti väljakuulutamise päeva, st 26.10.2012.a seisuga on laenulepingu mittekohase täitmise eest arvestatud viivis laenulepingu p 4.1. alusel kokku 347 päeva eest 66532 eurot (viivis 0,25% päevas perioodi eest 15.11.2011–26.10.2012.a). Lisaks eeltoodule, vastavalt laenulepingu p-dele 6.1 ja 6.1.6. oli laenusaaja kohustatud informeerima laenuandjat kirjalikult 7 päeva jooksul, kui on aset leidnud fakt, mis mõjutab tagatise väärtuse vähenemist. Eelnimetatud kohustuse täitmata jätmisel on laenuandjal õigus nõuda lepingu p 6.2. alusel leppetrahvi 10% krediidisummast, st 7669,40 eurot ja hageja on pankrotihoiatuses nimetatud leppetrahvi ka nõudnud. AS M&V Invest ei täitnud nõuetekohaselt laenulepingu p-dest 6.1. ja
6.1.6.tulenevaid kohustusi, kuigi oli teadlik, et laenulepingu tagatisena kokkulepitud panti tegelikult ei eksisteeri. Leppetrahvi AS M&V Invest tasunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on AS-i M&V Invest võlg hageja ees AS M&V Invest pankroti väljakuulutamise päeva so 26.10.2012.a seisuga kokku 150 895,40 eurot (põhivõlg 76 694 eurot + viivis kuni 26.10.2012.a 66 532 eurot + leppetrahv 7669,40 eurot). Hageja nõue V M vastu tuleneb asjaolust, et eelmainitud laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmiti 11.05.2009.a käendusleping AS-i M&V Invest juhatuse liikme V M ga, mille kohaselt
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-5277 kohustus käendaja vastutama solidaarselt laenusaajaga lepingujärgsete kohustuste täieliku täitmise eest, käendaja vastutuse maksimumsummaga 76693,97 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtted sisalduvad võlausaldaja hageja ja V M vahel sõlmitud käenduslepingus. Tulenevalt käendaja solidaarsest vastutusest on käendaja kohustuste täitmise tähtaeg ammu saabunud (laenu tagastamise tähtaeg vastavalt laenulepingule 14.11.2011.a). Vaatamata korduvatele meeldetuletustele (sh 14.11.2011.a, 28.11.2011.a, 16.12.2011.a) V M kui laenulepingust tulenevate kohustuste käendaja oma käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitma ei asunud. Seetõttu esitas hageja Pärnu Maakohtule 10.08.2012.a avalduse V M pankroti väljakuulutamiseks. 18.09.2012.a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-31073 nimetas kohus V M ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo ja kinnitas määruses, et võlausaldaja pankrotiavaldus tuleneb laenu tagatiseks sõlmitud käenduslepingust, nõue on sissenõutavaks muutunud. 26.10.2012.a määrusega rahuldas kohus hageja avalduse ja kuulutas hageja nõude alusel välja V M pankroti. 09.11.2012.a esitas hageja oma nõudeavalduse V M pankrotimenetluses summas 76 693,97 eurot. 25.01.2013.a pankrotihaldurile saadetud teates vaidles V M pankrotiseaduse (PankrS) § 101 lg 2 alusel vastu hageja poolt pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusele kogu ulatuses. 28.01.2013.a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidles hageja nõudele täies ulatuses lisaks võlgnikule vastu ka kostja II, kes oli oma väidetava nõude omandanud nõude loovutamise lepinguga OÜ-lt Megavista. Kostja I taotlusele vaheotsuse tegemiseks vaidles hageja vastu. Hageja leidis, et käenduslepingust tulenev nõue ei lõppenud põhivõlgniku pankrotimenetluses nõude tunnustamata jäämisega. Nõude põhivõlgniku pankrotimenetluses tunnustamata jäämine ei ole samastatav kohustuse sisulise lõppemisega, kuna selle tagajärg on pelgalt menetlusõiguslik ehk siis hagejal ei ole võimalik oma nõuet põhivõlgniku vastu maksma panna. Seega ei ole lõppenud ka kostja I käenduslepingust tulenev kohustus. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. 06.09.2013.a esitas kostja I kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks, põhjendades seda alljärgnevalt. 25.03.2013.a toimus AS-i M&V Invest (pankrotis) ehk käesoleva vaidluse mõistes põhivõlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Nimetatud pankrotimenetlusse oli esitanud oma nõude summas 150 895,40 eurot ka hageja ning nõue oli esitatud tulenevalt laenulepingust, mida kostja I väidetavalt käendas ja millise nõude üle käesolevas menetluses vaieldakse. Kõnealusel nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja II hageja nõude AS-i M&V Invest (pankrotis) pankrotimenetluses kogu ulatuses, samuti esitas nõudele kogu ulatuses oma kirjalikud vastuväited kostja I. Hageja ei esitanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul hagiavaldust oma nõude tunnustamiseks põhivõlgniku pankrotimenetluses, mis on tõendatud kostja II poolt kohtule 09.05.2013.a esitatud seisukohtade lisadega. Seega on tekkinud olukord, kus hageja nõue põhivõlgniku vastu on lõppenud ning kuivõrd käendus on VÕS § 153 lg 1 p 1 kohaselt põhinõudega aktsessoorne, siis põhinõude lõppemisel lõpeb ka käendus. Kuna hagejal puudub põhivõlgniku vastu nõue, siis on välistatud ka hagi rahuldamine käesolevas asjas. Kostjad on antud juhul mõlemad asunud seisukohale, et hageja nõue on lõppenud seoses põhinõude lõppemisega, mis välistab hagi rahuldamise käesolevas menetluses. Seega leidis kostja I, et oleks mõistlik ja
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-5277 menetluslikult ökonoomne teha käesolevas tsiviilasjas vaheotsus, millega tuvastada, et hageja nõue käendaja, kostja I, vastu on lõppenud seoses põhinõude lõppemisega.
Kostja II toetas kostja I taotlust vaheotsuse tegemiseks ülalmärgitud küsimuses.
Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus tegi 01.10.2013.a vaheotsuse, millega jättis rahuldamata kostjate vastuväite hageja käenduslepingust tuleneva nõude lõppemise kohta kostja I vastu ja jätkas hagi menetlemist. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: • 05.01.2000.a sõlmisid hageja ja AS M&V Invest laenulepingu nr 2-12 (t I kd lk 5) millega hageja andis AS-ile M&V Invest laenu 1 000 000 krooni tähtajaga 06.01.2001.a. Lepingu järgi oli laenu tagatiseks samal päeval sõlmitud aktsiate pandileping. Lepingu p. 4.1. järgi, kui deebitor ei tagasta laenu kokkulepitud tähtajaks, loeb kreeditor tagastamata krediidisumma viivisevõlgnevuseks, millelt deebitor kohustus tasuma viivist 0,25% kalendripäevas. • Laenu andmist tõendab hageja ülekandega 06.01.2000.a (t I kd lk 14 pöördel) summas 880 000 EEK. Ka on hageja esitanud sularaha sissemakse kviitungi (t I kd lk 14), kus vastuvõtjaks on märgitud H A , kuid alla on kirjutanud AS M&V esindaja. • Laenulepingule on pooled sõlminud rea lisakokkuleppeid (t I kd lk 6-15), millega laenu tagastamise tähtaega korduvalt pikendati, viimati 30.04.2011.a, kui laenu tagastamise tähtaega pikendati kuni 14.11.2011.a. ja krediidisummaks märgiti 76 694 eurot. • Hageja ja kostja I, V M , on 11.05.2009.a sõlminud laenu lisatagatisena käenduslepingu (t I kd lk 20) mille p 1 kohaselt kohustus kostja I käendajana vastutama võlausaldaja (hageja) ja AS-i M&V Invest vahel sõlmitud laenulepingu nr 2-12 laenu 1 000 000 krooni ja lepingus tehtavate muudatuste ja täienduste ning lisade nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu p 1.2. kohaselt kohustus kostja I vastutama laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tagastamata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete ning kahju hüvitamise eest. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 1 200 000 krooni (76 693,98 eurot). Lepingu p 4.1. kohaselt kehtib käendus kuni laenulepingujärgsete kohustuste täieliku täitmiseni. • 26.10.2012.a määrusega asjas nr 2-12-31072 kuulutas kohus välja AS-i M&V Invest pankroti (t I kd lk 15), pankrotihalduriks määrati Martin Pärn. • AS-i M&V Invest pankrotimenetluses esitas hageja oma nõude summas 150 895,40 eurot laenulepingust tulenevalt. 25.03.2013.a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul jäi nõue tunnustamata. Nõude tunnustamise hagi ei esitatud. • 26.10.2012.a määrusega asjas nr 2-12-31073 kuulutas kohus välja V M pankroti. Pankrotihalduriks määrati Ly Müürsoo. Võlgnik on pankrotiavaldusele esitanud vastuväite (t I kd lk 67) põhjusel, et võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu ja laen on tegelikult tagasi makstud. Kohus on pankrotimääruses seda vastuväidet käsitlenud ja leidnud selle olevat põhjendamata. • 09.11.2012.a esitas hageja V M pankrotimenetluses oma nõude (t I kd lk 29) summas 76 693,97 eurot. Nõude alusena on võlausaldaja toonud eelnimetatud käenduslepingu. • 28.01.2013.a toimunud võlanõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tunnustamata võlgniku ja võlausaldaja OÜ Nebo vastuväite tõttu (t I kd lk 34).
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-5277 Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja nõue kostja I kui käendaja vastu on lõppenud. Küsimus on, kas põhivõlgniku pankrotimenetluses nõudeõiguse lõppemine toob kaasa ka käenduse lõppemise. Riigikohus on asunud seisukohale, et PankrS § 106 lg-s 1 märgitud ühekuuline tähtaeg on oma olemuselt menetlustähtaeg, st et see näitab, mis aja jooksul tuleb hagi nõude tunnustamiseks kohtusse esitada, kui nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud nõuet. Seega on seda tähtaega võimalik ennistada TsMS § 67 lg-st 1 juhindudes (RK 3-2-1-80-12). Nõude tunnustamata jätmisega kaotab võlausaldaja küll võlausaldaja staatuse võlgniku pankrotimenetluses, kuid see ei lõpeta nõuet sisuliselt. Käendus on küll käendatava kohustuse suhtes aktsessoorne, st käendaja vastutust ei teki, kui käendatav kohustus on kehtetu või lõpeb. Nõude tunnustamata jätmine pankrotimenetluses kohustust sisuliselt ei lõpeta. N-ö käendusjuhtumi tingimuseks on asjaolu, et põhivõlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Kohus nõustus küll kostjate seisukohaga, et käendus lõpeb tagatud kohustuse lõppemisega, kuid siinjuures on mõeldud eelkõige kohustuse täitmist põhivõlgniku või käendaja poolt. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostjate vastuväide käenduslepingust tuleneva nõude lõppemise kohta tuleb jätta rahuldamata, kuna nõude põhivõlgniku pankrotimenetluses tunnustamata jäämist ei saa samastada kohustuse sisulise lõppemisega (täitmine, taganemine, ülesütlemine jne). Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja II 29.10.2013.a apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme. Kostja II hinnangul, isegi kui nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt vaatamata asjaolule, et hageja nõue jäi põhivõlgniku AS-i M&V Invest (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata, ei lõppenud hageja nõue sisuliselt ning seega ei ole lõppenud ka hageja nõue kostja I vastu, kuna Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-80-12 järgi on hagejal võimalik TsMS § 67 lg 1 alusel hagi esitamise tähtaeg ennistada – siis on oluline märkida, et kuivõrd hageja pidi oma nõude tunnustamiseks AS-i M&V Invest (pankrotis) pankrotimenetluses esitama hagi hiljemalt 25.04.2013.a, siis TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud kuuekuuline tähtaeg möödus 25.10.2013.a. Seega kooskõlas viidatud Riigikohtu lahendiga puudub antud juhul isegi teoreetiline võimalus, et hageja saaks oma nõude AS-i M&V Invest (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada. Sellest tulenevalt on hageja nõue AS-i M&V Invest (pankrotis) vastu lõppenud sisuliselt ehk jäädavalt. Kuivõrd põhinõue on lõppenud, on lõppenud ka käendusnõue ehk hageja nõue kostja I vastu. Eeltoodust tulenevalt palub kostja II vaidlustatud otsuse tühistada ja teha TsMS § 449 lg 2 alusel lõppotsus, millega jätta hagi rahuldamata. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt, jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-5277 vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Käesoleval juhul taandub vaidlus õiguse kohaldamise hindamisele. Apellant leiab, et juhul, kui käendatava kohustuse põhivõlgniku pankrotimenetluses jääb põhivõlgniku vastu suunatud nõue tunnustamata, lõpetab see nõude ning seeläbi vabaneb vastutusest ka käendaja. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Apellandi väide, et nõue lõpeb siis, kui võlgniku pankrotimenetluses nõuet ei tunnustata, ei põhine seadusel. Sellist tagajärge mitte ühestki õigusnormist ei tulene. Nõude tunnustamisel on spetsiifilised pankrotiõiguslikud tagajärjed, millel on mõju pankrotimenetluses – nõude tunnustamine annab võlausaldajale õiguse teostada oma õigusi pankrotimenetluses ning saada osa pankrotivara jagamise tulemist. Kuid kuskilt ei tulene, et nõude tunnustamata jätmine nõude lõpetaks. Sellele, et pankrotimenetluses tunnustamata nõue ei lõpe, viitab selgesti ja üheselt ka PankrS § 167 lg 1, mille kohaselt võivad pärast pankrotimenetluse lõppemist võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on jäänud selles esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sellisel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. Ringkonnakohus rõhutab ka seda, et nõuet ei lõpeta ka see, kui põhivõlgnik lõpeb (kas pankrotimenetluse tagajärjel või muul alusel). Sellist nõude lõppemise alust seadus ette ei näe. Seega on nõude tunnustamisel pankrotiõiguslik tähendus ja toime pankrotimenetluses ning nõuet nõude tunnustamata jäämine ei lõpeta ning käendaja vastutust põhivõlgniku nõude tunnustamata jätmine ei mõjuta.
9.Eespool toodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kuivõrd tegemist on vaheotsusega, tuleb tsiviilasi saata tagasi Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotus tuleb määrata asja sisulisel lahendamisel (TsMS § 173 lg 5).
Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.