lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-09-34570/69

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-34570/69
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4218
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Hüpoteeklaen AS11663703(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-09-34570

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.05.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-34570

Tsiviilasi

Hüpoteeklaen OÜ hagi NK vastu võla saamiseks ning NK ja EA vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras ja kinnistusraamatusse kande tegemiseks nõusoleku saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.10.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hüpoteeklaen OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

95 558,62 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellant): Hüpoteeklaen OÜ (registrikood: 11663703; asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja adv Siiri Traat-McClelland Kostja I (vastustaja): NK (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXXXX XXXX; Harju Maakohtu 24.09.2013 määrusega lubatud astuda menetlusse üldõigusjärglasena varasema kostja VK (isikukood XXXXXXXXXXX) asemele) Kostja II (vastustaja): EA (isikukood: XXXXXXXXXXX), elukoht XXXXXX XX-XX

XXXXX XXXXXXX)

Kostjate tehinguline esindaja Jüri Urb

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 25.10.2013 otsus tühistada.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Saata asi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.

1(10)

Tsiviilasi nr: 2-09-34570

4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Allied Irish Banks, p.l.c Eesti filiaali kaudu esitas 16.07.2009 Harju Maakohtule hagi VK, NK, AS ja EA vastu (täpsustatud 17.07.2009), milles palus välja mõista VKlt, NKlt ja ASlt solidaarselt põhivõlgnevuse 60 072,88 eurot, intressi 3622,20 eurot, leppetrahvi 100 eurot, viivise 8195,58 eurot ja alates 17.07.2009 viivise 7% aastas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, tunnistada kehtetuks 12.11.2008 sõlmitud kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega NK ja VK kinkisid XXXXXX külas, XXXXX vallas, Harju maakonnas asuva Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu EAle, tunnistada kehtetuks 12.11.2008 sõlmitud kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati NK ja VK kasuks nimetatud kinnistule tähtajatu isiklik kasutusõigus, tuvastada VK, NK ja EA kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX II jakku omanikuna sisse kantud EA kustutamiseks kinnistusraamatust, tuvastada EA kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXX II jakku VK ja NK omanikuna sissekandmiseks. Pärast AS vastu esitatud nõuete osas 29.04.2011 tagaseljaotsuse jõustumist 07.07.2011, maakohtu 24.09.2013 määrusega Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaali asemel hagejana eriõigusjärglase Hüpoteeklaen OÜ menetlusse astumise lubamist ja maakohtu 24.09.2013 määrusega VK asemele kostjana üldõigusjärglase NK menetlusse astumise lubamist oli maakohtu menetluses Hüpoteeklaen OÜ hagi NK ja EA vastu. 26.11.2007 sõlmisid AS Amcredit Eesti ja VK, NK ja AS laenulepingu nr EME-2842, mille kohaselt laenati laenusaajatele 187 772,43 eurot. Laenulepingust tuleneva võlgnevuse tagamiseks sõlmiti 26.11.2007 hüpoteegi seadmise leping, millega seati hüpoteek summas 3 820 000 krooni kinnistule asukohaga XXXXXXXXXX XXX XX, XXXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, Harju maakond, mis kuulus VKle ja NKle. Hüpoteegi seadmise lepingu kohaselt oli kinnistu omanik kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. AS Amcredit Eesti andis kõik enda poolt sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded, muu hulgas ka käesolevast laenulepingust tulenevad nõuded laenusaajate vastu, üle Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaalile 2008. aastal sõlmitud raamlepingu alusel. Laenusaajad ei täitnud kohaselt laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu edastati laenusaajatele 25.08.2008 teade laenulepingu ülesütlemise kohta ja paluti võlgnevus summas 191 998,32 eurot tasuda hiljemalt 08.09.2008. Laenusaajad võlgnevust ei tagastanud. 24.09.2008 esitati kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavaldus sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 195 270,26 euro sissenõudmiseks. 10.02.2009 toimunud kordusenampakkumisel 2(10)

Tsiviilasi nr: 2-09-34570 müüdi laenu tagatiseks olev kinnistu asukohaga XXXXXXXXXX XXX XX, XXXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, Harju maakond hinnaga 2 200 000 krooni. Müügi tulemusena rahuldati nõue laenu tagatiseks oleva vara arvel summas 126 111,26 eurot (1 976 604,83 krooni). Laenusaajad ei täitnud ka kindlustuslepingu sõlmimise kohustust, mistõttu tuli sõlmida ERGO Kindlustus AS-iga XXXXXXXXXX XXX XX, XXXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, Harju maakond asuva hoone kindlustamiseks kodukindlustusleping ja tasuda selle eest 472 eurot (7397 krooni). 26.11.2008 laenusaajatele edastatud teates paluti kindlustusmakse hüvitada, mida laenusaajad ei teinud. Kindlustuslepingu sõlmimisega seotud kulutused kokku on 234,34 eurot, mida laenusaajad hüvitanud ei ole. 31.05.2012 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaal nõuded hagejale. Hagiavalduse esitamise seisuga on laenusaajate põhivõlgnevus 60 072,88 eurot, intress 3622,20 eurot, leppetrahv 100 eurot ja viivis seisuga 16.07.2009 summas 8195,58 eurot, millele lisandub alates 17.07.2009 viivis 7% aastas põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni. Laenulepingujärgne intressimäär on 5,86%, mis on tavapärane ning krediidilepingutes sageli kasutatav intressimäär. Hageja on väljastanud laenu 185 913,30 eurot, millelt tasu on 1% laenu summast, milline tasu on tavapärane. VKle ja NKle kuulus laenulepingu sõlmimisel ja kestel ka XXXXXXXX kinnistu asukohaga XXXXXX küla, XXXXX vald, Harju maakond (registriosa nr XXXXXXX). 12.11.2008 sõlmisid VK ja NK kinnistu kinkelepingu, isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ning asjaõiguslepingud, millega kinkisid kinnistu EA, kes kanti 18.11.2008 registriosa nr XXXXXXX II jakku kinnistu omanikuna. Tegemist ei ole tavapärase kingitusega, mis vastaks kinkijate majanduslikule olukorrale. Kinkijad on teadlikult halvendanud enda varalist seisundit. Kinnistu on kingitud olukorras, kus kinkijate vastu oli algatatud täitemenetlus ning neil puudusid muud rahalised vahendid võlgnevuse tasumiseks. 12.11.2008 sõlmitud kinkeleping kahjustab hageja huve, kuna kinnistu moodustas olulise osa kinkijate varast. Hageja huvide kahjustamise eesmärki kinnitab ka asjaolu, et samaaegselt kinkelepingu sõlmimisega on kokku lepitud kinkelepingu esemele tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmises kinkijate kasuks ning nad kasutavad kingitud kinnistul asuvat elamut oma elukohana. Seega on täidetud TMS § 187 lg 2 ja § 189 nimetatud tingimused 12.11.2008 sõlmitud tehingu tühistamiseks. Kinnisturaamatu kanne omaniku kohta on ebaõige, kuna see on vastuolus tegeliku õigusliku olukorraga. Kostjate vastuväited

2.Kostja I ei võtnud hagi õigeks. Kostja I väidete kohaselt tekkisid seoses majanduslangusega ja VK tervisliku seisundi järsu halvenemise tõttu raskused laenu tagastamisel. Puudusid alused vaidlustada täitemenetlust tervikuna, sh laenu põhisummat, intresse ja ühekordset tasu summas 100 eurot. Alusetu on aga nõue summas 3723,63 eurot. Hagis toodud põhivõlgnevus ei ole selge. Täitemenetluses realiseeriti laenu tagatiseks olnud kinnistu hinnaga 140 605,62 eurot, nõuded rahuldas hageja summas 126 111,26 eurot, arusaamatuks jääb, millised nõuded on rahuldatud. Segane on ka viivisearvestuse käik ja asjaolud. Alustatud ei ole täitemenetlust laenulepingust nr EME-2842 tulenevas nõudes, seega puudub täitedokument TMS § 2 mõistes. Kostja ei ole võõrandanud kinnistust selleks, et kahjustada kellegi huvisid. Kostja II hagi ei tunnistanud. Hagejal puudub täitemenetluses täitedokument kostjale II kuuluva XXXXXXXX kinnistu suhtes. Kohesele sundtäitmisele kuulus nõue XXXXXXXXXX XX 3(10)

Tsiviilasi nr: 2-09-34570 kinnistu igakordse omaniku suhtes, kostja II ei ole nimetatud kinnistu omanik kunagi olnud. Laenuleping ei ole täitedokument. Kostjate ühiste vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud laenulepingu sõlmimist ega laenu üleandmist. Laenulepingut ei ole üles öeldud 25.08.2008. Ülesütlemise teade on dateeritud 25.08.2008 kuupäevaga ning vähetõenäoline on, et kõik laenusaajad said teate kätte nimetatud kuupäeval. Ülesütlemisteade on allkirjastamata. Ülesütlemisel ei saa pidada mõistlikuks 3kuulist viivitamist. Hageja ei ole tõendanud, milline seos on AS Amcredit Eesti ja hageja vahel. Tegemist ei ole sama äriühinguga, äriühingutel on erinevad registrikoodid. Hageja ei ole tõendanud laenulepingu üleminekut, seega puudub hagejal õigus esitada kostjate vastu laenulepingust tulenevat nõuet. Tõendamata on ka OÜ Hüpoteeklaen ja Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaali vaheline suhe. OÜ Hüpoteeklaen ja Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaali vaheline nõude loovutamise leping ei oma tähendust, kuna NK ei ole andnud oma nõusolekut nõudeõiguse üleminekuks. Intressi, leppetrahvi ja viivist ette nägevad tüüptingimused ei ole lepingu osaks VÕS § 37 lg 3 alusel. Kõnealused tüüptingimused sätestavad niivõrd ebatavaliselt kõrge viivise- ja intressimäära, et seda tingimust ei oleks võimalik mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata. Samuti ei saa mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata, et laenulepingus on toodud ära topeltsanktsioon rahalise kohustuse rikkumise eest: nii leppetrahv kui ka viivis sisuliselt sama rikkumise eest. Laenusaajatelt ei tohi välja mõista ka intressi pärast laenulepingu ülesütlemist. Tüüptingimused, millele rajanevad hageja viivise, leppetrahvi ja intressinõuded, on tühised. Kostjad taotlesid ka viivise vähendamist. Tüüptingimusena ei saa lepingu osaks lugeda või tuleb lugeda tühiseks sätteks säte, mis näeb ette laenu väljastamise tasuna 1859,13 eurot. Nimetatud säte on ebaproportsionaalne ja liigkasuvõtjalik. Nimetatud osas tuleb lugeda, et laenu ei ole välja antud ja nimetatud osas tuleb vähendada põhinõuet. Alusetu ja põhjendamata on laenusaajatelt lepingu lõpetamise dokumentide ettevalmistamise tasu nõudmine summas 3723,68 eurot. Lepingu ülesütlemiseks on vaja saata postiga lihtkirjalik lepingu ülesütlemise teade, millele seadus ei kehtesta erilisi nõudeid. Krediidiasutuse praktikas ei saa vastava avalduse koostamine olla esmakordne, mistõttu kasutati käesoleval juhul varem välja töötatud põhja ning selle hinnaks ei saa kuidagi olla 3723,68 eurot. Laenuleping on tühine, kuna on vastuolus heade kommetega, kuna on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Arvestades laenusaajatele laenulepingu alusel langevate kohustuste suurust, on laenulepingu puhul ilmselgelt tegemist äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehinguga ning tehinguga, mille vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenuleping oleks ka tühine laenusaajate otsustusvõimetuse tõttu. Olukorda, kus isik võtab endale laenukohustuse, mis ületab tema võimet vastavat laenu teenindada, ei saa olla nimetatud teisiti, kui endale ilmselt kahjuliku tehingu tegemine. Seega olid laenusaajad otsustusvõimetud. Hageja märgib, et laenu tagatiseks olnud kinnistu võõrandati 2 200 000 krooni eest, kuid samas rahuldas hageja oma nõude müügi arvelt vaid 1 976 604,83 krooni ulatuses. Selgusetuks jääb, miks ei rahuldatud nõuet kogu võõrandamisest saadu ulatuses. Hageja nõue kinkelepingu tagasivõitmiseks on põhjendamatu. Hagejal puudub täitedokument. Täitedokumendiks ei ole hüpoteegileping XXXXXXXXXX XXX XX, XXXXXXXXX XXXX osas. 10.02.2009 müüdi XXXXXXXXXX XXX kinnistu kohtutäitur Elin Vilippuse poolt, mille järel täitemenetlus lõpetati. Seega hagi esitamisel 16.07.2009 ei olnud täitemenetlust. Hüpoteegiga tagatud kinnistuks oli aga XXXXXXXXX külas asuv XXXXXXXXXX XXX XX kinnistu, mitte XXXXXX külas asuv XXXXXXXX kinnistu. Eeldused tagasivõitmise hagi esitamiseks on täitmata. Lisaks ei ole VK ja NK teostanud kinget ulatuses, mis ületaks nende võimalusi, nad on käsutanud oma vara nendes raamides, milles see oli võimalik ja seadusega lubatud. Laenuandja on laenu väljastades pidanud võimalikuks, et laenusaajad maksavad tagasi saadud 185 913,30 eurot. Kingitud kinnisasja väärtus jäi nimetatud summale oluliselt alla. Hageja ei saa käesoleval ajal väita, et VK ja NK on oma majanduslikku olukorda kinke teel oluliselt halvendanud. 4(10)

Tsiviilasi nr: 2-09-34570

Esimese astme kohtu otsus

3.Harju Maakohus jättis 25.10.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt välja riigituludesse vähem tasutud riigilõivu summas 639,12 eurot (10 000 krooni) ja määras, et see tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele hiljemalt 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, ning et välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. AS Amcredit Eesti ja VK, NK ja AS (laenusaajad) sõlmisid 26.11.2007 laenulepingu nr EME2842 (I kd, tl 15-24, allkirjastatud leping II kd, tl 67-77, 109-119, 161-171), mille alusel AS Amcredit Eesti andis laenusaajatele laenu 187 772,43 eurot tähtajaga 01.12.2037, intressiga 5,86% (muutumatu osa 1,24% aastas ja muutuv osa 6 kuu Euribor), laenu kulukuse määr 5,95%, viivis 7% hilinenud laenumakse põhisumma osal aastas. Laen summas 185 913,30 eurot tasuti NK pangakontole, millest võeti maha laenu väljastamise tasu 1859,13 eurot. Kostjate väited, et laenulepingust ei tulene kostjatele kohustusi, kuna hageja on esitanud kohtule allkirjastamata laenulepingu, on alusetud. Esiteks kostja NK on tunnistanud laenu saamist ning teiseks on hageja esitanud kohtule allkirjastatud laenulepingu. 26.11.2007 sõlmisid VK, NK ja AS Amcredit Eesti notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (I kd, tl 25-31; II kd, tl 78-85, 120-127, 172-179), millega lepingupooled leppisid kokku, et VK ja NK seavad hüpoteegipidaja AS AmCredit Eesti kasuks lepingu esemele (XXXXXXXXXX XXX XX, XXXXXXXXX küla, XXXXXX XXXX, Harju maakond) esimesele järjekohale hüpoteegi hüpoteegisummaga 3 820 000 krooni ning igakordse omaniku kohustuse alluda sundtäitmisele. Lepingu pooled leppisid kokku, et lepingu alusel seatava hüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded VK, NK ja AS vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja VK, NK ja AS vahel 26.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr EME-2842 ja selle võimalikest lisadest ja kõik nõuded VK ja/või NK vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja VK ja/või NK vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. 12.11.2008 sõlmisid NK, VK ja EA notariaalse kinnistu kinkelepingu, isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ning asjaõiguslepingud, millega VK ja NK kinkisid EAle kinnistu nimetusega XXXXXXXX asukohaga XXXXXX küla, XXXXX vald, Harju maakond ning seadsid tähtajatu isikliku kasutusõiguse NK ja VK kasuks (I kd, tl 41-45, 115-117; II kd, tl 137-141, 189-193). Esmalt kohtule esitatud hagiavalduses on märgitud, et 26.11.2007 sõlmisid Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaal (endise ärinimega AS Amcredit Eesti) ja VK, NK ja AS laenulepingu nr EME2842. Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaal ei ole endise nimega AS Amcredit Eesti AS, tegemist on erinevate äriühingutega, millel on erinevad registrikoodid. Äriregistrist ei nähtu, et nimetatud äriühingud oleks kuidagi omavahel seotud. Hiljem on hageja märkinud, et Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaal omandas nõude AS-ilt Amcredit Eesti 2008 raamlepinguga, mille alusel laenuleping läks AS-ilt Amcredit Eesti üle Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaalile. Võlaõigusseaduse § 179 lg 1 alusel lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 179 lg 2 järgi lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. Eeltoodust tulenevast nähtub, et lepingu ülevõtmiseks on vajalik senise lepingupoole ja lepingut üle võtta sooviva isiku vaheline leping ning teise poole nõusolek. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et laenuleping on AS-ilt Amcredit Eesti üle läinud Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaalile ja, et laenusaajad on andnud laenulepingu üleminekuks nõusoleku. Hageja on esitanud hagi 16.07.2009. Kostjad on esitanud laenulepingu üleminekule vastuväite 30.04.2012, kuid hageja ei ole pidanud vajalikuks lepingut ülemineku kohta esitada. Kohus on andnud hagejale veel 5(10)

Tsiviilasi nr: 2-09-34570 võimaluse 03.10.2013 kirjaga 2008. aasta raamlepingu, millega laenuleping üle läks, esitamiseks hiljemalt 08.10.2013, kuid hagejal vastav leping puudus. Hageja on kohtule alles 11.10.2013 esitanud ingliskeelse lepingu (IV kd, tl 8-115), millise tõlkimist hageja vajalikuks ei pidanud, seega tuleb ingliskeelne leping jätta tähelepanuta. Lisaks on leping esitatud hilinenult ilma mõjuva põhjuseta. Tähelepanuta tuleb jätta ka 17.10.2013 esitatud lepingu tõlked (IV kd, tl 133-143), kuna on esitatud hilinenult ja kostjad on vaielnud tõlgete vastuvõtmisele vastu. Kohtule ei ole esitatud ka laenusaajate nõusolekut, et laenusaajad on nõus laenulepingu üleminekuga uuele võlausaldajale. Seega on tõendamata AS Amcredit Eesti ja VK, NK ja AS vahel 26.11.2007 sõlmitud laenulepingu nr EME-2842 üleminek Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaalile. Kuna tõendamata on laenulepingu üleminek, siis ei saanud Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaal nõuet loovutada ka Hüpoteeklaen OÜ-le, mistõttu hagejal, kes ei ole laenulepingu pooleks, puudub nõue kostjate vastu, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuna on tõendamata laenulepingu üleminek AS-ilt Amcredit Eesti Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaalile, siis ei ole laenulepingut ka kehtivalt üles öeldud. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et lepingu ülesütlemise teate on laenusaajatele edastanud 25.08.2008 Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaal (I kd, tl 32; II kd, tl 128, 180), isik, kes ei ole 26.11.2007 sõlmitud laenulepingu nr EME-2842 pooleks, seega puudus Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaalil õigus laenulepingu üles ütlemiseks ehk käesolevast laenulepingust tulenev nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Laenu tagastamist saab nõuda alles siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks, seega tuleb hagi võlgnevuse saamiseks jätta rahuldamata ka nimetatud põhjusel. Laenulepingust tulenev nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, mistõttu ei saa nõuda ka vara tagasivõitmist (TMS § 187 lg-d 1 ja 2, § 188) ehk hagi tuleb jätta rahuldamata ka nõuete osas, kus hageja palub tunnistada kehtetuks 12.11.2008 sõlmitud kinkeleping ja asjaõigusleping, 12.11.2008 sõlmitud isikliku kasutusõigusega koormamise leping ja asjaõiguseping ning tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek omanikuna sisse kantud kostja II kustutamiseks kinnistusraamatust. Kuna hagi jääb rahuldamata põhjusel, et nõuete üleminek ja loovutamine on tõendamata ja laenulepingust tulenevad nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, siis ei tule anda sisulist hinnangut laenulepingu kehtivusele ja nõuete suurusele. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 tuleb kostjate menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Tsiviilasja hind on hagi esitamisel kehtinud TsMS § 124 lg 1, § 132 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 ja § 134 lg 1 alusel 95 558,62 eurot (1 495 167,60 krooni) (60 407,22 eurot (nõue I) + 31 955,82 eurot (500 000 krooni, nõue II ja III) + 1597,79 (25 000 krooni, nõue IV) + 1597,79 eurot (25 000, nõue V)). Hagilt hinnaga kuni 1 500 000 tuli hagi esitamisel ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 85 000 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 75 000 krooni ehk 10 000 krooni vähem, mistõttu tuleb kohustada hagejat tasuma riigituludesse TsMS § 179 lg 1 alusel riigilõiv summas 639,12 eurot (10 000 krooni). Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Apellatsioonkaebus

4.27.11.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse, või kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 6(10)

Tsiviilasi nr: 2-09-34570 Harju Maakohus on rikkunud TsMS § 64 lg-t 1 ja § 331 lg-t 1. Maakohus on jätnud tõendid laenulepingu ülemineku kohta ebaõigesti arvestamata. Hageja märkis 10.09.2012 menetlusdokumendis, et kui kohus leiab, et ei ole tõendatud laenulepingust tulenevate nõuete üleminek esialgselt laenuandjalt Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaalile, võiks kohus antud asjaolu tõendamiseks anda hagejale täiendava tähtaja. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-2-162-02 (p 7): „TsMS §-s 3 sätestatud tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbivaatamise ülesanne eeldab, et kohus peab TsMS §-st 91 tulenevalt pooltele ja teistele protsessiosalistele selgitama, milliste nende nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes pooltele ja protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.“ 03.10.2013 andis maakohus hagejale raamlepingu esitamiseks tähtaja kuni 08.10.2013, kuid kuivõrd vastava tähtaja sisse jäi ka nädalavahetus, jäi hagejale tõendite kogumiseks ja esitamiseks üksnes 3 tööpäeva. 04.10.2013 teavitas hageja maakohut telefoni teel, et antud tähtaeg on liiga lühike. Asjakohased tõendid asuvad Iirimaal Allied Irish Banks, p.l.c Dublini filiaalis. Dokumentide saamine ning tõlkimine nõuab enam aega. 07.10.2013 esitas hageja tõendite esitamise tähtaja pikendamise taotluse, põhjendades, miks tal ei ole võimalik asjakohaseid lepinguid 08.10.2013 koos tõlgetega esitada. 11.10.2013 esitas hageja maakohtu tegevuse peale tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmisel vastuväite. Hageja palus uuesti tõendite esitamise tähtaega pikendada ja esitas asjakohased lepingud inglisekeelselt. Kuna hageja oli saanud osa nõutavatest dokumentidest Iirimaalt 08.10.2013 hilisõhtuks, polnud hageja veel saanud kätte nende tõlkeid. Riigikohtu praktikast tuleneb, et juhul kui menetlusosalisel on tõendi hilisemaks esitamiseks mõjuv põhjus, peab kohus menetlustähtaega igal juhul pikendama või võtma tõendi vastu hilinemisega (3-2-1-132-06 p 35, 3-2-1-96-10 p 12). Hageja selgitas, et Allied Irish Banks’i töötaja BS, kes oli Amcrediti ettevõtte müügi juures ning teadis seonduvaid asjaolusid, oli 04.10.2013 ja 07.10.2013 kontorist eemal ning teistel Dublini filiaali töötajatel oli dokumentide leidmine raskendatud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks hageja põhjendusi ei saa pidada mõjuvateks. Maakohus oleks pidanud analüüsima, kas hageja põhjendused, et (i) suhtlus Allied Irish Banks’iga ning (ii) tõlkimine nõuavad enam aega, on mõjuvad või mitte. Tüüpiliselt kohtumenetluses nii lühikesi tähtaegu ei anta. Maakohus on tuginenud ebaõigele võlaõigusseaduse regulatsioonile. Käesoleval juhul kuulub kohaldamisele ettevõtte ülemineku regulatsioon. 27.06.2007 sõlmisid Allied Irish Banks ja Amcredit ettevõtte üleandmise kokkuleppe, mille kohaselt läks ettevõte üle 31.01.2008. Kui lepingud lähevad üle ettevõtte võõrandamise raames, ei ole lepingute üleminekuks tüüpiliselt teise poole nõusolek vajalik. Õiguskirjanduses selgitatakse, et kui ettevõtte ülemineku ja lepingute ülemineku moment langevad kokku, ei ole lepingute teiste poolte nõusolek vajalik. Vastupidine muudaks majanduskäibe praktiliselt võimatuks. Näiteks oleks võimatu suuremahuliste laenuportfellide võõrandamine krediidiasutuste vahel. Seega on maakohus ebaõigesti osundanud, nagu peaks hageja tõendama, et NK, VK ja AS olid laenulepingu üleminekuga nõus. Maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid. Maakohus on ekslikult tuvastanud, et laenulepingust tulenevad nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna Allied Irish Banks’il ei olnud õigust laenulepingut üles öelda. Amcredit ja Allied Irish Banks leppisid 28.06.2007 kokku, et kogu Amcrediti ettevõte läheb 31.01.2008 üle. Laenuportfelli osana läks sealhulgas Allied Irish Banks’ile üle laenuleping. Seega oli Allied Irish Banks’il õigus laenuleping üles öelda, mille järgselt muutusid laenulepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks.

7(10)

Tsiviilasi nr: 2-09-34570 Hageja taotleb arvestada asja lahendamisel maakohtule 11.10.2013 ja 17.10.2013 esitatud tõenditega laenulepingu ülemineku kohta Amcreditilt Allied Irish Banks’ile. Vastustajate seisukoht

5.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel täielikult tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 331 lg-t 1 ning sellest võis olulisel määral sõltuda asja lahendus.
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud taotlust arvestada 11.10.2013 ja 17.10.2013 maakohtule esitatud tõenditega ei tule käsitada iseseisva taotlusena TsMS § 640 lg 3 ja § 442 lg 5 (§ 639 lg 1) mõistes, vaid väidetavalt ebaõigesti tuvastamata jäetud asjaolu tõendavatele tõenditele viitamisena TsMS § 633 lg 3 mõistes. 03.10.2013 kirjas maakohus määras, et 2008. aasta raamleping, millega AS Amcredit Eesti andis laenulepingu üle Allied Irish Banks p.l.c Eesti filiaalile, tuleb kohtule esitada hiljemalt 08.10.2013 ning oli seisukohal, et hagejale tuleb anda lepingu esitamiseks võimalus, kuna lepingu mitteküsimine võib olla asjas tehtava lahendi tühistamise aluseks (kd III tl 144). 07.10.2014 esitas hageja taotluse pikendada tähtaega kuni 18.10.2013, põhjendades, et raamlepingu saamine Iiri Vabariigis asuvalt Allied Irish Banks, p.l.c-lt ja selle tõlkimine võtab kauem aega (kd III tl 148–151). 08.10.2013 määrusega jättis maakohus tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata (kd III tl 153). 11.10.2013 esitas hageja vastuväite maakohtu tegevuse kohta, paludes võimaldada hagejal esitada tõendid 10 päeva jooksul vastuväite rahuldamisest (kd IV tl 1–6). Hageja esitas koos vastuväitega võõrkeelse raamlepingu ja sellega seotud dokumendid, märkides, et hageja ei ole veel jõudnud korraldada dokumentide tõlkimist (kd IV tl 1–115). 16.10.2013 määrusega jättis maakohus vastuväite rahuldamata (kd IV tl 120–122). 17.10.2013 esitas hageja dokumentide tõlked ja selgituse laenulepingu ülemineku kohta (kd IV tl 127–143). 21.10.2013 määrusega lükkas maakohus kohtuotsuse kuulutamise edasi, leides, et kostjatele tuleb anda võimalus dokumentidega tutvumiseks (kd IV tl 144). 25.10.2013 otsuse kohaselt jättis maakohus võõrkeelse lepingu ja tõlked tähelepanuta kui hilinenult esitatud tõendid. Arvestades kohtupraktikat ja käesoleva asja asjaolusid, oli maakohtu määratud tähtaeg tõendi esitamiseks liiga lühike. Hageja ei olnud raamlepingu, millega AS Amcredit Eesti andis laenulepingu üle Allied Irish Banks p.l.c-le, pooleks. Asja materjalidest nähtuvalt ei saanud eeldada, et hagejal oleks olnud nimetatud tõend olemas. Ka nõude loovutamise lepingus, mille hageja esitas nõude omandamise kohta hageja poolt, ega sellele lisatud vastuvõtmise protokollis (kd III tl 82–84) ei ole viidatud lepingule, millega laenuleping läks AS-lt Amcredit Eesti üle Allied Irish Bank p.l.c-le. Hageja märkis 07.10.2014 esitatud tähtaja pikendamise taotluses põhistatult, et hagejal ei ole sel hetkel raamlepingut, raamleping on Allied Irish Banks p.l.c-l ja kuna Allied Irish Banks p.l.c asub Iiri Vabariigis, võtab raamlepingu edastamine tõenäoliselt enam kui kaks päeva ja tõenäoliselt äärmiselt mahuka dokumendina võtab ka raamlepingu tõlkimine enam aega (kd III tl 149–151). Kui maakohtu määratud tähtaeg osutus liiga lühikeseks, jättis maakohus tähtaja pikendamise taotluse põhjendamatult rahuldamata. TsMS § 64 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse 8(10)

Tsiviilasi nr: 2-09-34570 alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. 08.10.2014 määruses tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmise kohta jättis maakohus andmata hinnangu tähtaja pikendamise taotluse aluseks olnud mõjuvale põhjusele. Seisukohta, mille kohaselt hagejal on olnud piisavalt aega oma väidete kohta tõendite esitamiseks, põhjendas maakohus ebaõigesti sellega, et hagejale pidi tõendi esitamise vajadus olema varem teada. Maakohtu põhjendus ei olnud asjakohane. Kui maakohus pidas vajalikuks 03.10.2013 anda hagejale võimalus tõendi esitamiseks, pidi maakohus tagama hagejale tõendi esitamiseks reaalse võimaluse. Maakohus ei ole märkinud, et hageja eesmärk oleks olnud menetlust venitada või hageja oleks oma menetlusõigusi kuritarvitanud. Kui hageja pärast tähtaja pikendamata jätmist oli esitanud 17.10.2013 ka raamlepingu tõlke, oli maakohus 21.10.2013 määruses seisukohal, et kostjatele tuleb anda võimalus dokumentidega tutvumiseks. TsMS § 331 lg-st 1 tulenevalt menetleb kohus pärast tõendi esitamiseks kohtu määratud tähtaja möödumist või §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitatud tõendit, kui menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Maakohus on ebaõigesti teinud otsuse, milles on jätnud tõendi arvestamata. Riigikohus on 07.07.2011 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-45-11 (p 25) leidnud, et TsMS § 437 p 1 järgi peab kohus asja arutamise määrusega uuendama, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada.

9.Maakohus ei ole seisukohta, mille kohaselt laenusaajad ei ole andnud AS-lt Amcredit Eesti laenulepingu Allied Irish Banks p.l.c-le üleminekuks nõusolekut, ammendavalt põhjendanud. Arvestades põhjendamiskohustuse rikkumist, võib maakohus olla kohaldanud VÕS § 179 lg-t 1 ebaõigesti. TsÜS § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse muu hulgas ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 182 lg 2 teise lause kohaselt ei ole ettevõttesse kuuluva lepingu üleminekuks vaja teise lepingupoole nõusolekut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maakohus on jätnud andmata hinnangu hageja 17.10.2013 esitatud selgitusele ettevõtte ülemineku kohta (kd IV tl 179), hagi alust arvestades VÕS 9. ptk
4.jao sätete kohaldamise võimalikkusele ja väidetavale ettevõte üleminekule.
10.Toodust tulenevalt on tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks tunnistamise ja kinnistusraamatusse kande tegemiseks nõusoleku saamise nõude rahuldamata jätmisel ebaõige maakohtu otsuse põhjendus, mille kohaselt laenulepingust tulenev nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Käesolevas asjas menetletavate mitterahaliste nõuete lahendamine võib sõltuda rahalise nõude lahendamisest. Sellest lähtuvalt tuleb maakohtu otsus tühistada ka mitterahaliste nõuete rahuldamata jätmise osas.
11.Arvestades maakohtu poolt tõendite hindamata ja asjaolude tuvastamata jätmise ulatust, tõendite esmakordse hindamise ja oluliste asjaolude esmakordse tuvastamise võimalikku ulatust ning edasikaebeõiguse tagamise vajadust, peab ringkonnakohus vajalikuks saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
12.Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi jätta maakohtu otsustada.

9(10)

Tsiviilasi nr: 2-09-34570 Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.