lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-13087/56

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-13087/56
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
20.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1395
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Mezola10367322

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-13087

Tsiviilasi

Black Water Properties OÜ hagi Mezola OÜ vastu võlakohustuse puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt võlakohustuse suuruse tuvastamiseks Mezola OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. märtsi 2014.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mezola OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Mezola OÜ (registrikood: 10367322), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja (hageja): Black Water Properties OÜ (pankrotis) (registrikood: 11064374), esindaja pankrotihaldur Küllike Mitt

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 5. märtsi 2014.a määrus muutmata ja Mezola OÜ määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohus jättis 23. jaanuari 2013 otsusega rahuldamata Black Water Properties OÜ (pankrotis) nõude Mezola OÜ vastu võlakohustuse puudumise tuvastamiseks, tuvastas hageja kohustused kostja suhtes summas 47 825,41 eurot ja jättis poolte menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas 08. märtsi 2013 kohtumäärusega Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2013 otsuse ja 08. veebruari 2013 vigade parandamise määruse ning jättis hagi läbi vaatamata. Riigikohtu 06. mai 2013 määrusega tsiviilasjas nr 3-7-1-2-248 on hageja määruskaebus jäetud menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud jäetud hageja enda kanda. Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2013 otsus jõustus 06. mail 2013.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Mezola OÜ esitas 20. mail 2013 Tartu Maakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks hagejalt (kd II tl 119-121). Kostja esindaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-12-13087. Kostja on kandnud õigusabikulusid summas 9219,94 eurot. Black Water Properties OÜ (pankrotis) esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastuväite (kd II tl 149).

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohtu 5. märtsi 2014 määrusega jättis kohtunikuabi Mezola OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole Tartu Ringkonnakohtu 8. märtsi 2013.a määruses, millega ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2013 otsuse, märgitud menetluskulude jaotust. Seetõttu ei saa kohtunikuabi määrata summaliselt kindlaks kostja menetluskulusid ega neid hagejalt välja mõista. Kostjad ei ole ringkonnakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas vaidlustanud ega taotlenud täiendava lahendi tegemist. Selleks, et maakohus saaks menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotluse rahuldada, peab asja sisuliselt lahendanud kohus oma lahendi resolutsioonis menetluskulude jaotuse selgesõnaliselt ära märkima. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlust lahendav kohtunik või kohtunikuabi ei saa ise tuletada, kelle kanda menetluskulud jääma peaksid. Selliselt väljuks kohtunikuabi oma pädevusest. TsMS § 173 lg 1 lause 2 kohaselt märgitakse asja järgmisena lahendava kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Selle nõude osas erandeid kehtestatud ei ole. Seega kui ringkonnakohus oma lahendis menetluskulude jaotuse küsimust ei käsitle, ei ole kohtul võimalik menetluskulusid välja mõista. Seetõttu tuleb kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jätta läbi vaatamata, kuna menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA VASTUSTAJA SEISUKOHAD
4.Mezola OÜ esitas määruskaebuse, milles vaidleb maakohtu määrusele, palub määrus tühistada ja jätta kohtukulud vastustaja kanda. Asjaolu, et ringkonnakohus ei ole oma määruses menetluskulude jaotust märkinud, ei tähenda, et vastaspoolelt ei saa antud juhul menetluskulusid välja mõista. TsMS § 168 lõike 2 kohaselt kannab juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, menetluskulud hageja. Seega hagi läbi vaatamata jätmisel ei olnud ringkonnakohtul diskretsiooni kulude osas otsustuse tegemise osas, vaid kulude väljamõistmine tuleneb antud juhul seadusest. Seetõttu ei ole kostja ka ringkonnakohtu määrust menetluskulude jaotust puudutavas osas vaidlustanud ega taotlenud täiendava lahendi tegemist.
5.Black Water Properties OÜ (pankrotis) vaidles määruskaebusele vastu. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlust lahendav kohus saab lähtuda üksnes asja sisuliselt lahendanud

kohtukoosseisu(de) määratud menetluskulude jaotusest. Kui asja sisuliselt lahendanud kohtukoosseis määras menetluskulude jaotuse viisil, millega menetlusosaline ei nõustu, või kui kohus jättis menetluskulude jaotuse määramata, tuleb menetlusosalisel esitada lahendi peale kaebus (TsMS § 178 lg 1 esimene lause) või taotleda täiendava otsuse või määruse tegemist (TsMS § 448 lg 1 p 3). Kui asja sisuliselt lahendanud kohtukoosseis ei ole menetluskulude jaotust märkinud ja kui menetlusosaline ei ole taotlenud täiendava otsuse tegemist, ei saa menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramist taotleda, sest TsMS § 174 lg 1 esimesest lausest tulenevalt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist üksnes lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel. Seega ei saa menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotlust lahendav kohtukoosseis hinnata, kelle kanda oleks asja lahendanud kohus pidanud menetluskulud jätma. Mezola OÜ ei ole Tartu Ringkonnakohtu 8. märtsi 2013 määrust menetluskulude jaotust puudutavas osas vaidlustanud ega taotlenud ka täiendava lahendi tegemist. Riigikohtu 6. mai 2013 määrusega tsiviilasjas nr 3-7-1-2-248 jäeti Black Water Properties OÜ määruskaebus menetlusse võtmata ja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud jäeti hageja enda kanda. Juhul kui kohus peabki võimalikuks käesolevas asjas menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata, ei ole neid seoses pankroti väljakuulutamisega võimalik vastustajalt välja mõista (RKTKo 3-2-1176-13). Kui kohus siiski leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja käesolevas menetlusstaadiumis on kohtul võimalik võtta seisukoht nii kohtumenetluse kulude jaotuse kui ka rahalise suuruse osas, siis vaidlustab vastustaja pankrotihaldur Mezola OÜ menetluskulude rahalise suuruse. Mezola OÜ poolt nõutav summa sisaldab ka käibemaksu summas 1 490,24 eurot. Mezola OÜ on avalduses kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslase registreerimisnumber EE100161292), kuid ei ole oma avalduses esitanud ühtegi põhjendust, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu summas 1 490,24 eurot tagasi arvestada. Seega ei ole põhjendatud hagejalt õigusabikulude koos käibemaksuga välja mõistmine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 5. märtsi 2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Mezola OÜ määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. Õige on Black Water Properties OÜ (pankrotis) seisukoht, et kuna Mezola OÜ ei ole ringkonnakohtu 8. märtsi 2013.a määrust vaidlustanud ega taotlenud menetluskulude jaotuse osas täiendava lahendi tegemist, on Mezola OÜ minetanud oma õiguse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
7.Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (sh määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata). Vastavalt TsMS § 448 lg 1 p-le 3 võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse mh juhul, kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist on vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 võimalik nõuda lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel. Seega on menetluskulude jaotuse märkimine asjas tehtud lõpplahendis kohustuslik ning menetluskulude rahaline kindlaksmääramine on võimalik vaid eeldusel, et kohus on asja lõpplahendis märkinud menetluskulude jaotuse. Seetõttu ei saa ringkonnakohus nõustuda Mezola OÜ seisukohaga, et kuna menetluskulude jaotus tuleneb seadusest, ei olnud menetluskulude jaotuse märkimine Tartu Ringkonnakohtu 8. märtsi 2013 määruses vajalik.

Tartu Ringkonnakohtu 8. märtsi 2013 määruse vaidlustas vastustaja Black Water Properties OÜ (pankrotis). Riigikohus jättis 6. mai 2013 määrusega Tartu Ringkonnakohtu 8. märtsi 2013 määruse menetlusse võtmata ja ringkonnakohtu määrus jõustus. Mezola OÜ ei ole määrust vaidlustanud ega taotlenud menetluskulude jaotuse osas täiendava määruse tegemist. Käesolevaks ajaks on ka möödunud TsMS § 448 lg-s 2 sätestatud tähtaeg täiendava määruse tegemise taotluse esitamiseks. Samuti ei ole kohtul TsMS § 448 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumise tõttu võimalik teha täiendavat määrust omal algatusel. Järelikult ei ole Mezola OÜ-l enam võimalik nõuda menetluskulude jaotamist poolte vahel ega menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

8.Ringkonnakohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist ka olukorraga, kus saaks lähtuda Tartu Maakohtu 18. veebruari 2013 otsuses tehtud menetluskulude jaotusest. Juhul kui kõrgema astme kohus on jätnud menetluskulude jaotuse märkimata, on Riigikohus pidanud võimalikuks lähtuda madalama astme kohtu tehtud menetluskulude jaotusest üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus on jätnud madalama astme kohtu otsuse muutmata (vt nt RKTKo 3-2-1-126-10 p 15, 3-2-1-1811 p 13). Nimetatud põhimõte rakendub ka juhul, kui ringkonnakohus ei ole apellatsioonkaebust läbi vaatamata või menetlust uuendamata jättes menetluskulusid apellatsiooniastmes kindlaks määranud (RKTKo 3-2-1-18-11 p 13). Käesoleval juhul on ringkonnakohus tühistanud maakohtu otsuse ja selle otsuse suhtes tehtud vigade parandamise määruse ning jätnud hagi läbi vaatamata. Järelikult ei ole antud juhul võimalik lähtuda maakohtu 23. jaanuari 2013.a otsuses määratud menetluskulude jaotusest, sest ringkonnakohus ei ole jätnud maakohtu otsust muutmata. Seega ei olnud Mezola OÜ-l õigust esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ning maakohus jättis avalduse õigesti läbi vaatamata.
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Mezola OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
5.märtsi 2014 määrus muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei hinda ringkonnakohus Black Water Properties OÜ (pankrotis) vastuses määruskaebusele esitatud vastuväiteid Mezola OÜ menetluskulude suuruse ja menetluskulude väljamõistmise põhjendatuse kohta.
10.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.