Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Kohus leidis Black Water Properties OÜ esitas 27.05.2013.a kohtule hagiavalduse Mezola OÜ vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 14.01.2008. a Epitome OÜ-ga laenulepingu, mille alusel laenu 500 000 krooni. Laenu tagatiseks seati kostja kasuks hüpoteek summas 800 000 krooni Epitome OÜ-le kuuluvatele korteriomanditele, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 25.02.2008.a notariaalse kokkuleppe võlaõigusliku müügilepingu ülevõtmise kohta, korteriomandite müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel ostis hageja Epitome OÜ-lt korteriomandid, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, millele oli seatud kostja kasuks hüpoteek. Kostja on esitanud Epitome OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevate nõuete täitmiseks sissenõude täitemenetluses hageja kui kohustuste tagamiseks seatud vara omaniku vastu. Kostja nõuab täitemenetluses hüpoteegiga tagatud nõude täitmist summas 51 129,32 eurot, kostja avalduse alusel on algatatud täiteasi kohtutäitur Ivi Kalmeti juures täiteasjas nr 047/2011/1894. Kohtutäitur esitas 20.10.2011.a hagejale täitmisteate summas 51 129,32 eurot ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur arestinud hageja vara – korteriomandid, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kostja nõude ja täitekulude katteks summas 56 362,48 eurot. Hageja oli seisukohal, et kostja nõuded, mis tulenevad laenulepingutest, on osaliselt aegunud ja seega on tal õigus keelduda nimetatud laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmisest. Samuti leidis hageja, et nõuete suurus on vaieldav, näiteks on vaieldav viivise määr. Seega, kui kohus aegumist ei kohalda, siis on hageja enda arvestuste kohaselt lepingu alusel antud laenude osas täitmata kohustusi kokku 37 959,02 eurot (põhivõlg summas 31 955,82 eurot ja intress 6003,20 eurot). Eeltoodu alusel palus hageja tunnistada kohtutäitur Ivi Kalmeti täiteasjas nr 047/2011/1894 sundtäitmine lubamatuks ja tuvastada hageja kohustused (võlgniku OÜ Epitome kohustused) summas 31 955,82 eurot või alternatiivnõudena 37 959,02 eurot kostja ees, mida saab täita panti realiseerides Kostja vaidles 20.06.2014.a esitatud vastuses hagile vastu (t lk 63-72). Kostja teatas, et kohus on sarnast hageja nõuet juba varasemalt tsiviilasjas 2-12-13087 sisuliselt lahendanud, kuid kuna tartu Ringkonnakohus on teinud nimetatud asjas 08.03.2013.a määruse, millega jättis hagi läbi vaatamata, siis loetakse, et hagi ei ole kohtule varasemalt esitatud. Siiski on kostja hinnangul tegemist menetlusõiguse kuritarvitamisega hageja poolt. Kostja vaidles hageja nõudele vastu sisuliselt ning leidis, et hageja käitlus viiviste ebaõigest arvestamisest ei ole kooskõlas seaduse ja poolte vahelise suhtega. Nimelt nõuab võlausaldaja (kostja) põhivõlga ja viivist aga käendajalt, mitte põhivõlgnikult OÜ-lt Epitome (pankrotis) ja seega ei kohaldu PankrS § 35 lg 1. Hageja kui nõude tagatisena koormatud kinnisasja omaniku õiguslik positsioon on sarnane käendaja õiguslikule positsioonile. Riigikohtu lahendis 3-2-1-121-10 selgitab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses, sh kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Samuti leidis kostja, et tema nõuded ei ole aegunud ja hageja selle sisulised väited hagis on arusaamatud, sest hageja ise on käitunud vastuoluliselt, asudes pärast nõude tunnustamist (võlgnevuse osalist tasumist) tuginema nõude aegumisele. Kostja hinnangul ei ole tõene hageja väide, et osade kaupa laenu andmist saab antud juhul käsitleda erinevate laenulepingutega. Tegemist on siiski ühe laenulepingu (raamlepingu) nr K03/080114 piires välja antud laenuga, mis ei ole laenusaajale väljastatud korraga, vaid ositi. Laenu väljamaksmise kokkulepete näol on tegemist kõnealuse laenulepingu lisadega, milliseid ei saa käsitleda erinevate laenulepingutena, kuivõrd poolte kokkulepe laenu andmiseks kajastub siiski kirjalikus laenulepingus, mitte üksikutes lisades (laenu tagastamise graafikutes). Kostjale teostatud makseid tuleb seetõttu vaadelda ühe laenulepingu alusel tasutud maksetena.

Kostja selgitas ka täitmisel oleva nõude suuruse arvestust ja aluseid. Võlgniku poolt saadud laenusumma kokku oli 500 000 krooni e 31 955,82 eurot, mis anti välja neljas osas 17.02.2008 – 200 000 krooni, 25.02.2008 – 150 000 krooni, 02.03.2008 – 80 000 krooni ja 09.03.2008 70 000 krooni. Vastavalt poolte poolt koostatud maksegraafikutele kohustus võlgnik laenuperioodi vältel igakuiselt tasuma laenatud summadelt üksnes intressi ja poole aasta möödumisel tagastama põhivõlgnevuse. Võlgnik on kolmel korral tasunud intressimakseid kokkulepitud maksepäevadel. Kokku on tasutud tähtaegselt intresse 21 500 krooni e 1374,10 eurot. Vastavalt aga igakuiste intresside tasumise kokkuleppele on tasumata intressid summas 128 500 krooni e 8 212,65 eurot. Lisaks graafikujärgsetele võlgniku poolt teostatud maksetele (1374,10 eurot), on võlgnik (või ka võlgniku eest kolmandad isikud) tasunud perioodil 21.04.2009 – 29.12.2011 kostjale kokku summa 10 942,64 eurot. Seega kokku on laenulepingust tulenevaid kohustusi täidetud summas 12 316,74 eurot. Vastavalt laenulepingu p 11.1 kokkulepitule kohustus võlgnik üheaegsetest laenulepingujärgsetest kohustustest tasuma esmalt trahvi, siis viivised, siis hüvitatava kahju, seejärel intressid ja siis laenusumma. 21.04.2009 teostatud esimese võlgniku poolt teostatud määratlemata tegemise ajal oli võlgniku kohustus tekitatud kahjuna ja viivistena selline, et laenulepingu täitmiseks tasutud summad ei vähendanud kostja nõuet. Lepingu pooled olid lepingu p 2.8 kokku leppinud viivises 0,5% päevas laenusumma tagastamisega viivitamise eest. Arvestades hüpoteegi suurust 51 129,32 eurot, tasumata põhivõla suurust 31 955,82 eurot ja intresside suurust 8212,65 eurot, kokku seega 40 168,47 eurot, saab sisuline vaidlus seega olla üksnes selles, kas põhivõlgnevuse ja intresside summa ning hüpoteegisumma vahe (51 129,32 – 40 168,47 = 10 960,85 eurot) on mõistlik tasu selle eest, et võlgnik ei ole täitnud oma laenukohustust üle kolme aasta. Hageja on seisukohal, et viivise määr on ebamõistlikult ja objektiivselt äärmiselt suur. Samas ei ole hageja välja toonud konkreetseid asjaolusid, millised on viivise vähendamiseks vajalikud – poolte majanduslik seisund, põhjustatud kahju jms. Viivise vähendamiseks puudub seetõttu alus.

Hageja rohkem menetluse sisulisi seisukohti ei esitanud. Kohus lükkas planeeritud kohtuistungi edasi, sest pooled avaldasid soovi sõlmida kompromiss, kuid kompromissi siiski ei saavutanud. Tarru Maakohtu 19.02.2014.a määrusega kuulutati välja hageja, Black Water Properties OÜ pankrot. 05.06.2014.a teatas pankrotihaldur kohtule, et hageja suhtes toimuv sundtäitmine täiteasjas 047/2011/1894 on lõppenud 19.02.2014.a ning esitas ka kohtutäituri vastava otsuse koopia. Kohtutäitus avaldas, et hageja nõue on muutnud seega ka ainetuks. Samas teavitas pankrotihaldur, et ei soovi asuda menetlusse hageja asemele. Kostja esindaja teavitas kohut, et ka tema hinnangul ei ole menetluse jätkamine põhjendatud. Kostja esindaja esitas samuti taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kostja esindaja palus hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 1475 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 1770 eurot. Samuti palus kostja välja mõista hagejalt välja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 25 eurot. Mezola OÜ on käibemaksukohustuslane ja ei taotle seetõttu menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist. Kostja taotlusele vastas hageja esindaja, juhatuse liige S. Kxxxxxxxxxx, et ei ole nõus menetluse ühepoolse lõpetamisega ja palus kohustada pooli pidama kompromissläbirääkimisi. 09.10.2014.a teavitas hageja esindaja kohut meili teel, et sai eelmisel päeval teada kohtuistungist, kuid istungile ei tule ning oli nõus, et istung peetakse tema osavõtuta. Samuti esitas hageja esindaja seisukoha, et hageja on esitanud menetluskulude kindlaks määramise taotluse kaks kuud pärast pankroti välja kuulutamist ja nõue on seega hilinenud. Kohus korraldas 09.10.2014.a kohtuistungi, kuhu ilmus vaid kostja esindaja. Kostja esindaja teavitas kohut, et on esitanud oma nõude pankrotimenetluses ja sellele vaidles vastu Sxxxxx Kxxxxxxxxx eraisikuna. Seega tuleb nõude tunnustamise menetlus kohtus. Käesoleva

menetluse kulud palus kostja jätta hageja kanda ning määrata kindlaks ka rahalises suuruses. Kostja esindaja esitas täiendava tõendi istungil osalemise kulud kohta ning palus ka selle kulu hagejalt välja mõista. Kohus tagas hagi 28.05.2013.a määrusega. Tartu Ringkonnakohus tühistas 05.09.2013.a määrusega maakohtu kohaldatud hagi tagamise määruse. Kohtumääruse põhjendused Puudub vaidlus, et hageja suhtes kuulutati 19.02.2014.a määrusega välja pankrot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesolevalt on hagi esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 047/2011/1894. Nimetatud täiteasi on lõpetatud hageja pankroti välja kuulutamise tõttu 19.02.2014.a lähtudes TMS § 51 lg 1 (t lk 129). Seega ei sa hageja menetluse jätkamisega saavutada eesmärki, milleks ta hagi esitas. Samuti ei ole võimalik menetleda teist nõuetkohustuse suuruse kindlaks määramiseks-, kuna kostja on esitanud oma nõude pankrotimenetluses (t lk 157-182) ja vaidlused nõuete tunnustamise või nõuete konkreetse suuruse üle toimuvad pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesolevalt ei esine eelnimetatud paragrahvi lõigetes 3-5 sätestatud aluseid, mis võimaldaks jätta menetluskulud kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja on esitanud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramise taotluse koos vajalike lisadokumentidega (t lk 134-137). hagejal on olnud võimalus sellele vastu vaielda ning hageja on ka teatanud, et ei ole menetluskulude hüvitamisega nõus. Seega on kohus täitnud TsMS 174, 176 nõuded ning on võimalik teha määrus, millega määratakse menetluskulude suurus kindlaks. Kohus leiab, et nimetatud menetluse läbi viimine käeolevas asjas pärast asja läbivaatamata jätmise määruse jõustumist ei oleks menetluslikult ökonoomne. Kohtul on võimalik asi lahendada koheselt ja lõplikult. Pooled on saanud oma seisukohad lahendatavas küsimuses esitada. Kostja on palunud hüvitada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 25.-€. Kostja on nimetatud kulu tasunud 11.06.2013.a. Kohus leiab, et kulu oli vajalik ja põhjendatud ning see tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Samuti palub hageja hüvitada õigusabikulud kokku summas 2075.€.

TsMS § 144 p 1 ja 138 lg 1 on tegemist menetluskuluga. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kohaselt kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkus, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt Kostja esindaja kulud koosnevad tegevustest 14.75 tundi tunni hinnaga 100€/tund. Kostja esindaja on esitanud osutatud õigusteenuse kirjelduse ja arve (t lk 136). tegemist on toimingutega perioodil 04.06-31.06.2013.a, so vajalikud toimingud vastuse koostamiseks ning määruskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingud olnud menetluses vajalikud ja ajaliselt proportsionaalsed tehtud töö mahuga. Kostja esindaja osales ka kohtuistungil, mille osas esitas taotluse 6 tunni osas, mis hõlmas nõupidamist esindatavaga 1 tund, ettevalmistamist istungiks 0,5 tundi, sõidule kulunud aega 2 tundi ja osalemist istungil. Kuna kostja esindaja esitas kohtule seisukoha menetluse edasise jätkamise küsimuses 25.06.2014.a, milleks ilmselt pidas nõue esindatavaga, ning osales 09.10.2014.a kohtuistungil Jõgeval, olid ka need toimingud vajalikud ja menetluse huvides. Kohtu hinnangul ei ole esindaja tunnitasu määr kõrge arvestades, et tegemist on advokaadist esindajaga. Seega on esindaja tasu ja kulud olnud põhjendatud ja vajalikud ning kostjal on õigus saada nende hüvitamist vastaspoolelt. Taotluse märgib kostja esindaja, et kuna OÜ Mexzola on käibemaksukohuslane, ei taotle ta seetõttu menetluskuludest arvestatud käibemaksu hüvitamist. Kokku on menetluskulud, mille hageja peab kostjale hüvitama 2000eurot (25+1975).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.